Kampaania "Vähem stressi" 2014-2015

Kampaaniast

2014.–2015. aastal viis Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur üle Euroopa läbi kampaania „Tervislikud töökohad – vähem stressi”, mille käigus kutsutakse erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone üle Euroopa aktiivselt võitlema psühhosotsiaalsete riskidega töökohtadel.

Psühhosotsiaalsed riskid on psühholoogilised, füüsilised ja sotsiaalsed aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju ning on tihti seotud töökorralduse, töökeskkonna või inimeste vaheliste suhetega. Seega võib psühhosotsiaalseks ohuteguriks olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab – stressorid, mis tugeva või pikaajalise mõju korral mõjutavad tervist. Uuringud näitavad, et 50–60% kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Luu- ja lihaskonna haiguste järel on see esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. Üheksa aasta jooksul teatas peaaegu 28% Euroopa töötajatest kokkupuutest psühhosotsiaalsete ohuteguritega, mis mõjutas nende vaimset heaolu. Igal aastal lähevad vaimse tervise häired (nii tööst tingitud kui ka tööga mitteseotud) Euroopas maksma hinnanguliselt 240 miljardit eurot. Alla poole summast moodustavad otsesed kulud, nagu arstiabi, ja 136 miljardit eurot kaotatakse tootlikkuse languse tõttu, mille hulka kuulub ka töölt puudumine.

Elus tajutavad psühhosotsiaalsed faktorid ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet. Kuigi sellised olukorrad väljuvad tööandja vastutusalast töötaja tervise hoidmisel, võiks hea tööandja kaaluda ka sellistes olukordades töötaja toetamist, ennetades probleemide võimalikku edasikandumist tööellu.

Kampaania on suunatud kõikidele tööandjatele ja töötajatele eesmärgiga teadvustada tööstressi ja töökoha psühhosotsiaalseid riske ning julgustada tööandjaid ja töötajaid tegema nende riskide vähendamiseks koostööd. Eestis keskendutakse peamiselt kahele fookusele: tööalased suhted ning töö- ja pereelu ühildamine.

Eestis avatakse kampaania pressikonverentsiga ülemaailmsel tööohutuse ja töötervishoiu päeval 28. Aprillil. Järgnevate kuude jooksul viiakse läbi seminare erinevates Eesti linnades ning jaotatakse kampaaniamaterjale. Üle euroopalisel tööohutuse ja töötervishoiu nädalal oktoobris toimub tööohutuse filmiõhtu ning traditsiooniline Töötervishoiupäev. Kogu kampaania vältel levitatakse ja avaldatakse teabematerjale, Napo multikaid ja teisi praktilisi vahendeid. 2014 aastal viiakse läbi ka Hea Tava auhinna konkurss, mille eesmärk on tõsta esile ettevõtteid ja organisatsioone, kes aktiivselt vähendavad tööstressi ja psühhosotsiaalseid riske töötajate endi kaasabil. Esmalt hinnatakse kandidaate riigi tasandil ja võitjad suunatakse üleeuroopalisele konkursile, kus valitakse üldvõitjad. Auhindadega tunnustatakse märkimisväärseid ja uuenduslikke tööohutuse ja töötervishoiu algatusi ning nende eesmärk on näidata töötervishoiu ja tööohutuse heade tavade kasutamise eeliseid. Osaleda võivad kõik Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna, Lääne-Balkani riikide ning Türgi organisatsioonid ja ettevõtted.

Eestis koordineerib kampaaniat Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) Eesti koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga. Kampaania ametlik kodulehekülg asub siin http://www.healthy-workplaces.eu/et , kuid Eestis toimuvate ürituste kohta saab infot Tööelu portaalist www.tooelu.ee

XVII Töötervishoiupäev

11. novembril kell 11.00-15.15 toimus Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis XVII Töötervishoiupäev, mille raames räägiti seekord töökiusamisest.

Töötervishoiupäeva ettekanded:

Maret Maripuu - avasõnad
Merle Tambur - "Töökiusamine: mis see on ja kuidas toime tulla?“
Mare Pork - "Kiusamine, ahistamine ja vägivald töökohal – mõju ja tagajärjed“
Külli Luuk- Tervise Arengu Instituudi kogemused koolituse "Psühhosotsiaalsed riskid töökohal: kiusamine ja ahistamine" läbiviimisel
Liina Randmann - "Tööpsühholoogi roll ja tema ülesanded organisatsioonis"

Töötervishoiupäeval tunnustati ka selleaastase parimate praktikate konkursi esikolmikut, kelleks olid Päästeamet, AS Eesti Post/Omniva ja AllePal OÜ.

Päästeametis pööratakse suurt tähelepanu tööstressile ja sellega toimetulekule. Päästeteenistujad puutuvad igapäevaselt kokku stressirohkete situatsioonidega. Probleemi aktuaalsusest tulenevalt koostas Päästeamet oma töötajatele juhendmaterjali psühholoogiliselt raskete olukordadega toimetulekuks. Ka sõlmis Päästeamet koostöölepped psühholoogidega Eesti erinevates maakondades nii individuaalse kui ka meeskondliku nõustamisteenuse pakkumiseks.
AS Omniva parim praktika keskendub tervisedendusele eelkõige kande- ja sorteerimiskeskuste töötajate seas. Tervisekontrolli otsustest tuli välja, et töötajad peaksid tegema tööpäeva jooksul rohkem venitusharjutusi. Selleks soetati varbseinad ning paigaldati need kande- ja sorteerimiskeskustesse üle Eesti. Nüüdseks on varbseinte juurde tekkinud väikesed sportimisnurgakesed, mida töötajad aktiivselt kasutavad.
AllePal OÜ parim praktika on suunatud kõikidele ettevõtte töötajatele. Pidevalt kontoris istumisega tekivad lihaspinged, mis omakorda tekitavad töötajates stressi ja halba meeleolu. Juhendaja abiga korraldati „pikutamise koolitus“, kus õpitakse paremini lõõgastuma ja pinges lihaseid lõdvestama. Nii vähenevad lihaspinged ja paraneb meeskonna ühtekuuluvustunne.

Töötervishoiupäeva korraldab Tööinspektsioon koos EU-OSHA Eesti koordinatsioonikeskusega.

XVI Töötervishoiupäev

21. oktoobril tähistati Eestis üle-euroopalise tööohutuse ja töötervishoiu nädala raames XVI töötervishoiu päeva, mille fookuseks oli sel aastal tööstress ja psühhosotsiaalsed ohutegurid töökohal.

Töökorraldusest, -keskkonnast või suhetest tulenevad psühholoogilised, sotsiaalsed ja füüsilised stressorid ohustavad tugeva või pikaajalise mõju korral töötaja psüühilist ja füüsilist tervist, vähendavad tööviljakust ja suurendavad tervishoiukulutusi. Psühhosotsiaalseks ohuteguriks võib olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, pidevalt nutitelefoni laekuvad e-kirjad, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab. Psühhosotsiaalsed faktorid ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline.

Stressist põhjustatud kulu Euroopas on hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. Tööstress on luu- ja lihaskonna haiguste järel esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. 28 protsenti Euroopa töötajatest leiab, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet. Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Eesti ettevõtetes oli tööjõu tootlikkus 2010. aasta andmetel 69,3 protsenti Euroopa Liidu riikide keskmisest.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) tervislike töökohtade kampaania "Vähem stressi“ on suunatud kõikidele tööandjatele ja töötajatele eesmärgiga teadvustada tööstressi ja töökoha psühhosotsiaalseid riske ning julgustada tööandjaid ja töötajaid tegema nende riskide vähendamiseks koostööd. Teavituskampaaniat „Tervislikud töökohad – vähem stressi“ koordineerib Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) Eesti koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga.

Tutvu ettekannetega: