Kes seadusi ei tunne, see kobab pimeduses!

Uus töökoht ei algagi ainult palga ja ametikoha arutamisega. Enne allkirjastamist on oluline tööleping hoolikalt läbi lugeda: just selles on sätestatud töötingimused, sealhulgas õigus puhkusele, ületunnitöö tasustamise eeskirjad ja muud tagatised. Lepingule tuginetakse ka juhul, kui töötaja ja tööandja vahel tekib vaidlus. Millele tasub enne allkirjastamist tähelepanu pöörata, räägib Tööinspektsiooni juhtiv õigusnõustaja Vladimir Logatšev.

Kontrollige, millist lepingut teile pakutakse

Võib tunduda, et kui tööandjaga on töö tegemiseks paberile alla kirjutatud, siis on kõik juba päris hästi. Aga just see on siiski koht, millest võib sõltuda, kas saad näiteks puhkust või hüvitisi. Ehk ka lepingu tüüp on see, mis on oluline.

Töötaja vaatest pakub kõige laiemat kaitset tööleping

„Tööleping tagab töötajale terve rea seadusega sätestatud õigusi: õiguse tasulisele puhkusele, miinimumpalga, ületunnitöö hüvitise, tööaja piirangud ja palju muud. Tsiviilõiguslikud lepingud ei taga samasugust kaitset,“ ütleb Logatšev.

Samas ei eelda mitte iga tasustatud töö just töölepingu sõlmimist. Eestis kasutatakse ka töövõtulepingut ja käsunduslepingut. Need on mõeldud konkreetse töö mingi perioodi jooksul ära tegemiseks või mingi kindla tulemuseni jõudmist. Näiteks tehakse ära vannitoa remont või pakutakse mõnda teenust, millel on kindel algus ja lõpp. Nende puhul on summa kokku lepitud, töötajal pole miinimumpalka ega ka puhkust ja ka tööohutuse kaitse on piiratum.

Sisuliselt määratleb leping Logatšovi sõnul seda, millised suhted osapoolte vahel täpselt tekivad. Seega pole oluline mitte ainult see, kuidas lepingut nimetatakse, aga ka see, kuidas tegelik töö käib.

“Kui inimene peab tegema tööd ise, kindlatel aegadel, tööandja määratud kohas ja tööandja juhtimise ning kontrolli all, võib suhe sisuliselt olla töösuhe isegi siis, kui paberil on kirjas „käsundusleping” või „töövõtuleping”,” ütles Logatšov. 

Sellisel juhul on tegemist reeglina töösuhtega ning tuleb sõlmida tööleping.

Veenduge, et leping kajastab tegelikke kokkuleppeid

Enne allkirjastamist kontrollige hoolikalt lepingu tingimusi ja võrrelge neid sellega, milles te tööandjaga kokku leppisite. Võtke endale aega. On oluline, et dokumendis ei oleks tingimusi, mis erinevad tööintervjuul arutatutest. „Ei tohi tekkida olukorda, kus tööintervjuul lepiti kokku ühed tingimused, kuid lepingus on märgitud teised,“ rõhutab ekspert.

Enne lepingu allkirjastamist peavad pooled jõudma kokkuleppele selle põhitõsiasjade osas: ametikohustused, palga suurus, tööaja arvestamine, töö tegemise koht ja aeg, katseaja pikkus ning muud olulised üksikasjad.

Logatšev soovitab kogu lepingu hoolikalt läbi lugeda ja veenduda, et selle tingimused on arusaadavad ja vastuvõetavad. Pärast allkirjastamist muutub leping mõlemale poolele siduvaks ning selle tingimusi saab reeglina muuta ainult töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Kui mõni sõnastus tekitab küsimusi, on parem kõik enne allkirjastamist selgeks teha, mitte loota, et saad asjadest hiljem aru. Nõu saamiseks võib pöörduda ka tööinspektsiooni poole.

Ärge alustage tööd enne lepingu sõlmimist

Seaduse järgi peavad tööalaste suhete põhitõed olema kokku lepitud ja kirjalikult fikseeritud enne, kui inimene asub tööle. Erandiks on kuni kahe nädala pikkused tööalased suhted.

Praktikas juhtub aga ka nii, et inimene on juba tööle asunud, kuid kirjalikku lepingut pole veel sõlmitud.

Kui tööandja viivitab dokumentide vormistamisega, soovitab Logatšov talle kirjalikult meelde tuletada saavutatud kokkuleppeid ja paluda töölepingu esitamist. Sellise nõude saamisel on tööandja kohustatud teavitama töötajat kirjalikult töösuhte tingimustest hiljemalt 14 päeva jooksul.

Igal juhul ei tasu tugineda ainult suulistele kokkulepetele. Palk, töögraafik, ametikohustused ja muud olulised tingimused on parem kirjalikult fikseerida, näiteks e-kirjavahetuses. Tasub vaadata ka seda, kas kirjas on netopalk, mille saab töötaja oma pangakontole või brutopalk, kust lähevad veel maksud maha. Kui hiljem tekib vaidlus, võib selline kirjavahetus aidata tõendada, milles pooled tegelikult kokku leppisid.

Tööleping peab olema mõlema poole poolt allkirjastatud: käsitsi või elektroonilise allkirjaga. „Inimesed on sageli veendunud, et nad töötavad ametlikult ainult sellepärast, et tööandja nii ütles. Aga kui tekib konflikt, selgub, et mingeid dokumente ei ole vormistatud,“ räägib Logatšev.

Allkirjastatud leping kinnitab töötaja ja tööandja vahelisi kokkuleppeid ning muutub ametlikuks dokumendiks. Seetõttu ei tohiks argumendid nagu „see on standardne sõnastus“ või „see on lihtsalt formaalsus“ olla põhjuseks dokumendi allkirjastamiseks, ilma selle sisu läbi lugemata.

Samas võivad ka suulised kokkulepped omada õiguslikku tähtsust, kuid nende olemasolu tõendamine on märksa keerulisem. Seetõttu on olulised tingimused alati parem kirjalikult fikseerida.

Pöörake tähelepanu lepingu kehtivusajale

Üldjuhul sõlmitakse tööleping tähtajatult.

Tähtajaline tööleping on lubatud, kui töö on ajutine, näiteks tegemist on hooajatööga, puuduva töötaja asendamisega või töömahtu ajutise suurenemisega.

Sellisel juhul võib tähtajalisi töölepinguid sõlmida korduvalt kindla ajavahemiku jooksul. Kui aga tähtajalisi lepinguid sõlmitakse järjest sama töö tegemiseks, võidakse töösuhet mingil hetkel käsitada tähtajatuna.

Seetõttu, kui tööandja pakub tähtajalist lepingut, tasub mitte ainult pöörata tähelepanu lepingus märgitud lõppkuupäevale, vaid ka selgitada välja, miks leping sõlmitakse just kindlaksmääratud tähtajaks. „Töötaja jaoks on see oluline, kuna lepingu tähtaja lõppemine tähendab reeglina töösuhte lõppemist ilma, et üks osapool peaks töötaja vallandama,“ ütleb Logatšev.