Reproduktiivtoksilised ained

Mis on reproduktiivtoksilised ained?

Reproduktiivtoksilised ained on kemikaalid ja segud, mis võivad sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel kahjustada inimese viljakust või loote normaalset arengut. Need ained võivad mõjutada nii naisi kui ka mehi, põhjustades probleeme eostamisel, naistel raseduse katkemist, loote väärarenguid või lapse hilisema arengu häireid.

Kokkupuude reproduktiivtoksiliste ainetega töökohal ei ole ohutu ühelgi tasemel. Isegi väike kogus võib põhjustada pöördumatuid muutusi, eriti kui kokkupuude toimub raseduse varajases staadiumis, kui paljud naised ei pruugi veel teada, et nad on lapseootel. Kahjustus võib tekkida märkamatult ja avalduda alles kuude või aastate pärast – näiteks viljatus või lapse terviseprobleemid pärast sündi.Näiteks raseduse alguses kokkupuude teatud lahustite või raskmetallidega võib kahjustada loote närvisüsteemi arengut, isegi kui ema ise ei tunne mingeid sümptomeid. Seetõttu on väga oluline vältida kokkupuudet juba enne raseduse kinnitamist, sest varajane areng on kõige haavatavam.

Risk sõltub mitmest tegurist:

• töötaja geneetiline ja tervislik eelsoodumus,
• kokkupuute tase ja kestus töökeskkonnas,
• samaaegne kokkupuude teiste ohtlike ainetega,
• elustiil ja keskkonnategurid (nt suitsetamine, alkoholitarbimine, toitainete puudus, stress).

Reproduktiivtoksiliste ainete kahjustused võivad olla:

• DNA kahjustus sugurakkudes (munarakkudes ja seemnerakkudes). Mõned kemikaalid tekitavad DNA kahjustused sugurakkudes, põhjustades geneetilisi muutusi, mis võivad viia viljatuseni või pärilike haiguste tekkeni.
• Hormoonsüsteemi häirimine. Teatud ained võivad toimida endokriinsüsteemi häirijatena, segades suguhormoonide tasakaalu. See võib vähendada spermatosoidide tootmist või mõjutada naise menstruaaltsüklit ja viljakust.
• Platsenta ja loote arengu kahjustamine. Raseduse ajal võivad kemikaalid kahjustada platsenta, häirida toitainete ja hapniku liikumist lootele või mõjutada otseselt loote rakke, põhjustades väärarenguid või raseduse katkemist. Näiteks pliid, elavhõbe või lahustid võivad lootele olla väga mürgised juba väikestes kogustes.

Eestis ei koguta süstemaatiliselt statistikat reproduktiivtoksiliste ainete mõjust tööga seotud viljatus- või lootekahjustuste juhtumitele. Samas on teada, et mitmes tööstusharus, nagu keemiatööstus, tervishoid, laboritööd ja põllumajandus, esineb kokkupuuteoht, mis võib mõjutada töötajate ja nende laste tervist.

Reproduktiivtoksilised kemikaalid jagunevad kategooriatesse sõltuvalt tõendite tugevusest, mis näitavad nende viljakust kahjustavat toimet, tuginedes Euroopa Liidu klassifitseerimisreeglitele (CLP-määrus).

I kategooria, mis jaguneb omakorda alakategooriateks:

• IA  –  on tõendatud suguvõimet kahjustav toime inimestele,
• IB –  on tõendatud suguvõimet kahjustav toime loomadele.

IA ja IB reproduktiivtoksiliste ainete tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulaused on järgmised:  H360 „võib kahjustada viljakust või loodet“, H360F „võib kahjustada viljakust, H360D „võib kahjustada loodet“,  H360FD „võib kahjustada viljakust. Võib kahjustada loodet“, H360Fd „Võib kahjustada viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet“ , H360Df „võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust“.

II kategooria – võimalik suguvõimet kahjustav toime.

Ohulaused on järgmised:  H361: „arvatavalt kahjustab viljakust või loodet“, H361f „arvatavasti kahjustab viljakust“, H361d „arvatavasti kahjustab loodet“, H361fd „arvatavasti kahjustab viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet“.

Imetamisele ja imetamise kaudu avaldatava toime täiendav kategooria, mille ohulause on H362 „võib kahjustada rinnaga toidetavat last“.

Kokkupuude reproduktiivtoksiliste ainetega

Reproduktiivtoksilisi aineid kasutatakse mitmesugustes tööstusharudes ja tööprotsessides. Töötajad võivad nendega kokku puutuda sissehingamisel, naha kaudu või allaneelamisel. Suurim risk on siis, kui aineid kuumutatakse, pihustatakse või töödeldakse, sest see vabastab aurud või peened osakesed, mis jõuavad kergesti hingamisteedesse või nahale. Eriline oht on rasedatele ja töötajatele, kes plaanivad pere loomist, sest kahju võib tekkida juba väga väikeste koguste korral ja avalduda alles hiljem.

Mõned näited tegevusaladest ja tööprotsessidest, kus võib esineda kokkupuudet reproduktiivtoksiliste ainetega:

• Ehitus ja viimistlus – tolm formaldehüüdi sisaldavatest plaatidest, värvid, lakid ja lahustid, montaaživahud, diisliheitgaasid ehitusmasinatest.
• Metallitööstus ja keevitus – raskmetallide suitsud ja aurud (nt plii, kaadmium, nikkel), metallide pindade töötlemisel kasutatavad kemikaalid.
• Põllumajandus – pestitsiidid, herbitsiidid ja fungitsiidid, mis võivad mõjutada viljakust või loote arengut.
• Keemia- ja farmaatsiatööstus – hormoonsüsteemi mõjutavad kemikaalid, lahustid, teatud ravimid (nt tsütostaatikumid).
• Värvide, lakkide ja muude pinnakatete tootmine – orgaanilised lahustid, kõvendid ja muud kemikaalid, mis võivad kahjustada reproduktiivsüsteemi.
• Laevaehitus ja -remont – kahekomponentsed värvid, epovaigud ja kõvendid, puhastusvahendid.
• Sõidukite remont ja hooldus – värvid ja lahustid, pliiakude käsitsemine, mõningad kasutatud mootoriõlid, bensiini- ja diiselmootorite heitgaasid.
• Tervishoid ja laborid – teatud ravimid, sealhulgas tsütostaatikumid ja viirusevastased ravimid, formaldehüüd proovide fikseerimisel, puhastus- ja desinfektsioonivahendid.

Teavet kemikaali võimaliku reproduktiivtoksilisuse kohta võib leida toote ohutuskaardilt ja toote etiketilt (nt otsides ohulauseid H360 või H361), töökohal koostatud riskianalüüsist ning ka ametlikest andmebaasidest, nagu Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) andmebaas.

Reproduktiivtoksilistest ainetest hoiatamiseks kasutatakse GHS08 piktogrammi, mis peab näha olema toote etiketil ja ohutuskaardil:

GHS08 Võib põhjustada väga tõsiseid pikaajalisi tervisekahjustusi

Tootel olev etikett ja professionaalseks kasutamiseks mõeldud ohutuskaart peavad töökeskkonnas olema eestikeelsed. Kui töötaja räägib mõnda muud keelt ega valda eesti keelt, peab ohutusalane dokumentatsioon olema lisaks kättesaadav ka töötajale arusaadavas keeles.

Õiguslik raamistik ja nõuded

Reproduktiivtoksiliste ainete käitlemist töökeskkonnas reguleerib Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 308 „Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Määruse nõudeid tuleb järgida, kui kasutatakse IA või IB kategooria aineid või tööprotsesse, kus esineb töötajate reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute oht.

Riskanalüüs

Kõikide tööprotsesside puhul, kus töötajatel võib esineda kokkupuuteoht reproduktiivtoksiliste ainetega, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus selgitama välja kokkupuute iseloomu, ulatuse ja kestuse. Seejärel tuleb hinnata, millist ohtu kokkupuude kujutab töötajate tervisele ja ohutusele, ning rakendada vajalikke ennetusmeetmeid.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et reproduktiivtoksilised ained võivad ohustada töötajate tervist, tuleb võimaluse piires vältida töötajate kokkupuudet nende ainetega, piirates nende ainete kasutamist, asendades need töötajatele ohutumate kemikaalidega või kasutades ohutumat tehnoloogiat.

Tööandja peab tagama, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad.

Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada reproduktiivtoksilisi aineid ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja tagama tehniliste võimaluste piires nende käitlemise suletud süsteemis. Kui suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi. Reproduktiivtoksiliste ainete piirnormid töökeskkonnas on üldiselt väga madalad, näiteks akrüülamiid (kasutatakse plastitööstuses): 0,03 mg/m³ ja bisfenool A (kasutatakse plastide ja vaikude tootmisel): 2 mg/m³.

Meetmed terviseriski vähendamiseks

Meetmed terviseriski vähendamiseks võivad olla järgmised:

• töökeskkonnas hoitava või käideldava reproduktiivtoksilise aine koguse piiramine vajamineva miinimumini,
• reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine võimaliku miinimumini,
• tööprotsessi kavandamine nii, et reproduktiivtoksilise aine pihkumine töö-keskkonda oleks välditud või, kui vältimine ei ole võimalik, viidud miinimumini koos kontrollmeetmete rakendamisega,
• reproduktiivtoksilise aine eemaldamine nende võimalikust pihkumise kohast kohtäratõmbe, üldventilatsiooni või teiste asjakohaste meetmete abil,
• seiremeetodite kasutamine reproduktiivtoksilise aine pihkumise õigeaegseks avastamiseks,
• ohutute töötavade ja -meetodite rakendamine, sh ühis- või isikukaitsevahendite kasutamine,
• asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, sh põrandate, seinte ja muude pindade korrapärane puhastamine,
• töötajate õigeaegne ja täpne teavitamine,
• ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide, sh keelumärgi «Suitsetamise keeld» kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda reproduktiivtoksiliste ainetega,
• tegevuskava koostamine võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, kui võib toimuda töötajate kokkupuude suure koguse reproduktiivtoksiliste ainetega,
• käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumates,
• ohtlike tootmisjäätmete kogumine hermeetiliselt suletavatesse ning selgelt märgistatud konteineritesse,
• ohutute ladustamis-, transpordi- ja kahjutustamismeetodite rakendamine.

Tööhügieeni abinõud reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute vähendamiseks võivad olla järgmised:

• söömise, joomise ja suitsetamise keelamine piirkondades, kus esineb reproduktiivtoksiliste ainetega saastatuse oht,
• töötajatele asjakohase tööriietuse andmine, vajaduse korral kaitseriietuse ja hingamisteede kaitsevahendite andmine,
• töö- ja tänavariietuse jaoks eraldi hoiukohtade loomine,
• duššidega varustatud pesemisruumide loomine ja vajadusel silmaduššide paigaldamine,
• kasutatud isikukaitsevahendite puhastamine, kontrollimine ja hoiule panemine hoiule kindlaksmääratud kohta pärast tööpäeva lõppu,
• töö- ja kaitseriietuse regulaarne puhastamine ja pesemine ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemine «Jäätmeseaduse» kohaselt.

Näide: Mööblitootmisettevõttes kasutatakse epovaiku, mis sisaldab stüreeni – teadaolevat reproduktiivtoksilist ainet. Epovaiku kasutatakse peamiselt pindade katmiseks ja dekoratiivsete valatud detailide valmistamiseks. Töötajad puutuvad stüreeni sisaldava epovaiguga kokku eelkõige segamisel, valamisel ja kõvenemise ajal, kui aurud eralduvad õhku.

Töökeskkonna riskianalüüsi käigus selgub, et suurim kokkupuuteoht tekib:

• Epovaigu ja kõvendi segamisel, kui stüreeni sisaldavad aurud satuvad töötaja hingamistsooni enne, kui ventilatsioon jõuab need eemaldada.
• Valamis- ja vormimisetappides, kus epovaik puutub kokku õhuga ja stüreeni aurustumine on suurim.
• Kõvenemise ja kuivamise ajal, eriti kui tööruumide ventilatsioon on ebapiisav ja aurud kogunevad ruumi.

Riski vähendamiseks rakendab tööandja järgmisi meetmeid:

• Kohapealne äratõmbeventilatsioon segamis- ja valamisaladel, mis eemaldab aurud otse tekkekohast enne, kui need levivad tootmisruumi.
• Isikukaitsevahendid töötajatele:
  • respiraatorid, mis on mõeldud orgaaniliste aurude jaoks,
  • kemikaalidele vastupidavad kaitsekindad,
  • kaitseriietus ja prillid, et vältida naha ja silmade kokkupuudet epovaiguga.
• Töötajate väljaõpe, mis hõlmab ohutut käsitsemist ja stüreeni terviseriskide tundmist, varajaste sümptomite äratundmist (peavalu, iiveldus, hingamisraskused), tegutsemist lekete ja avariiolukordade korral.
• Tööpiirkondade selge märgistamine ja piiramine – segamis- ja valamisalale pääseb ainult väljaõppe saanud personal.
• Alternatiivide otsimine, näiteks madala stüreeni sisaldusega epovaigud või stüreenivabad süsteemid, et vähendada töötajate kokkupuudet reproduktiivtoksiliste ainetega.
• Automatiseerimine – tööandja kaalub investeerimist robotiseeritud valamis- või segamisprotsessi, et vähendada töötajate otsest kokkupuudet kemikaalidega.
• Õhukvaliteedi regulaarne mõõtmine ning töötajate tervisekontroll, et jälgida stüreeni taset töökeskkonnas ja avastada varakult võimalikke tervisekahjustusi.

Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate, nagu rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töötajate osalemisele tööprotsessis ning arvestama nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ § 6 lõige 2, on tööandja kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama kategooria IA, IB või II reproduktiivtoksiliste ainetega või imetamisele ja imetamise kaudu avaldatava toime täiendava kategooriaga (ohulaused (H360, H360D, H360FD, H360Fd, H360Df, H361, H361d, H361fd, H362)).

Rasedate või rinnaga toitvate naiste tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks peab tööandja andma neile ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, mis välistab kokkupuute ohuga, rakendades järgmisi abinõusid:

• töötingimuste kergendamine;
• tööajakorralduse muutmine;
• tööülesannete muutmine;
• muu sobiv abinõu.

Näiteks kasutatakse elektroonikakomponente valmistavas ettevõttes pliid sisaldavat jootetina (näiteks Sn60Pb40 sulam). Jootmisprotsessis tekivad pliiaurud ja -osakesed, mis võivad sattuda töötaja organismi sissehingamise või nahakontakti kaudu. Üks liinioperaator teatab tööandjale, et ta on rase. Vastavalt CLP-määrusele on plii ja enamik selle ühendeid klassifitseeritud kui reproduktiivtoksilised  ained (kategooria IA). Ohulause antud jootetinal on H360Df „võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust“.See tähendab, et plii mõju sündimata lapsele on teaduslikult tõestatud ja tööandjal on seaduslik kohustus välistada igasugune kokkupuude raseda ja rinnaga toitva töötaja puhul. Rase töötaja ei tohi jätkata jootmist pliid sisaldavate jootematerjalidega ega viibida töökohtadel, kus on pliiaurude või -tolmu kokkupuuteoht. Isegi täielik isikukaitsevahendid (respiraator, kaitsekindad) ei tee tööd ohutuks, sest plii võib imenduda organismi ka väikestes kogustes ja läbida platsenta, ohustades loodet. Tööandja peab viivitamatult pakkuma alternatiivseid ohutuid tööülesandeid, näiteks kvaliteedikontroll visuaalse inspekteerimise vormis, kui seda saab teha plii-vabades tingimustes, dokumentatsiooni ja töökorraldusega seotud ülesanded vms.

Kui tööandjal ei ole võimalik rasedale või rinnaga toitvale töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda.

Alaealistel töötajatel on aga keelatud töötada reproduktiivtoksilisete kemikaalidega (kategooria IA ja IB) tulenevalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Näiteks, kui noor hooajatöötaja aitab kasvuhoones taimede töötlemisel, kus kasutatakse teatud pestitsiide, mis sisaldavad IB reproduktiivtoksilisi aineid, siis alaealine ei tohi neid kemikaale käsitseda ega töödelda taimi selliste vahenditega, sest kemikaalid võivad kahjustada tema viljakust ja üldist arengut.

Töötajate väljaõpe

Nagu iga teise töö puhul peab tööandja korraldama töötajatele juhendamise ja väljaõppe ka reproduktiivtoksiliste ainete kokkupuutel. Juhendamise läbiviimiseks peab olema kirjalik ohutusjuhend, mis peab olema töötajatele kättesaadav. Juhised tuleb panna nähtavalt kohal, et töötaja saaks töö käigus vajadusel kiiresti mälu värskendada.

Näiteks tootmisruumis, kus metallosi värvitakse reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavate tööstusvärvidega, on lühike juhend paigutatud värvimiskabiini seinale. Juhend sisaldab samm-sammulisi juhiseid ohutult värvimise, lekete koristamise ja isikukaitsevahendite kasutamise kohta.

Väljaõpe peab sisaldama järgmisi teemasid:

• reproduktiivtoksilised ainete tervistkahjustav toime, sealhulgas tervisekahjustuse riski suurenemine suitsetamisel,
• reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud,
• kasutatavate ohumärguannete tähendused,
• ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõuded,
• isikukaitsevahendite, sh kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord,
• tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel.

Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid reproduktiivtoksilisi aineid, seadmeid või tehnoloogiat. Näiteks korraldati uus väljaõpe ettevõttes siis, kui muudeti keemilise töötlemise meetodit, mille käigus reproduktiivtoksilisi aineid käsitleti  kõrgemal temperatuuril, mis suurendas kokkupuuteohtu.

Tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kasutatavatest reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavatest seadmetest ja konteineritest ning tagab, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannavad selgesti loetavat märgistust ning hästi nähtavaid hoiatusmärke.

Töötajate tervisekontroll

Tööandja peab tagama, et kõik töötajad, kes võivad oma tööülesannete täitmisel kokku puutuda reproduktiivtoksiliste ainetega, läbiksid tervisekontrolli enne kokkupuute algust ja seejärel töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Tervisekontrolli eesmärk on:

• hinnata töötaja terviseseisundit ja töö sobivust,
• avastada varakult tööga seotud tervisehäired,
• ennetada pikaajalisi tagajärgi, näiteks viljakuse vähenemist või loote kahjustusi.

Kui tervisekontrolli käigus tuvastatakse, et ühel töötajal on tervisekahjustus, mis on seotud kokkupuutega reproduktiivtoksilise ainega, tuleb:

• saata tervisekontrolli ka kõik teised töötajad, kes töötavad sarnastes tingimustes,
• läbi viia täiendav töökeskkonna riskianalüüs, et selgitada välja kokkupuute põhjused ja hinnata seniste ennetusmeetmete tõhusust.

Töötervishoiuarsti otsusel võib töötajale korraldada tervisekontrolli ka pärast seda, kui kokkupuude on lõppenud, sest reproduktiivtoksiliste ainete mõju võib avalduda hiljem – näiteks viljakusprobleemide või loote arenguhäiretena.

Näide: Metallitööstuses, kus kasutatakse lahustipõhiseid värve, mis sisaldab tolueeni, tekkis ühel maalril viljatusprobleeme, mida ta kurtis töötervishoiuarstile korralises tervisekontrollis. Töötervishoiuarst leidis, et põhjus võib olla seotud pikaajalise kokkupuutega reproduktiivtoksiliste lahustitega, eriti kuna töötaja töötas halva ventilatsiooniga ruumis ning värvis suuremahulisi tooteid juba ligi 10 aastat. Tööandja korraldas viivitamatult tervisekontrolli kõigile samas osakonnas töötavatele inimestele. Täiendava riskianalüüsi käigus selgus, et kohalik äratõmbeventilatsioon ei töötanud piisava efektiivsusega ning töötajad ei kasutanud  sobivaid respiraatoreid. Selle tulemusel uuendati ventilatsioonisüsteemi, karmistati isikukaitsevahendite kasutamise korda ning kehtestati reegel, et rasedad ja inimesed, kes planeerivat perele juurdekasvu, ei tohi maalritena töötada. 

Erakorraline kokkupuude

Kui mõne tööprotsessi, näiteks seadmete hooldustöö korral, võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet reproduktiivtoksiliste ainetega ja kui tavapärased tehnilised abinõud töötajate kaitsmiseks ei ole piisavad, määrab tööandja pärast töötajate või nende esindajatega konsulteerimist kindlaks erimeetmed, mis on vajalikud nende töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Sellisel juhul antakse töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma niikaua, kuni kestab kokkupuude reproduktiivtoksiliste ainetega, kusjuures kokkupuude peab iga töötaja puhul piirduma lühima vajaliku ajaga. Piirkond, kus tööd tehakse, peab olema selgelt märgistatud ja kõrvaliste isikute sissepääs sinna peab olema välditud.

Arvestuse pidamine

Tööandja peab pidama töö tõttu reproduktiivtoksilistest ainetest ohustatud töötajate nimekirja, milles peavad olema järgmised andmed:

• töötaja ees- ja perekonnanimi,
• tööülesande kirjeldus,
• reproduktiivtoksiliste ainete, millega töötaja on kokku puutunud, nimetus,
• reproduktiivtoksiliste ainetega toimunud kokkupuute kestus.

Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksiliste ainetega. Töötajal on õigus saada teada tema kohta nimekirja kantud andmeid. Töötajatel ja töökeskkonnavolinikul peab olema võimalik tutvuda nimekirja puudutava isikustamata statistilise teabega.

Töötajate nimekirjaga on õigus tutvuda töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja tööinspektoril.

Teatis Tööinspektsioonile

Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne reproduktiivtoksiliste ainetega esmakordselt töö alustamist, esitades kirjalikult või elektrooniliselt järgmised andmed:

• tööandja nimi ja aadress,
• kasutatavate reproduktiivtoksiliste ainete loetelu koos neid identifitseerivate andmetega vastavalt «Kemikaaliseadusele»,
• tööprotsesside või tehnoloogiate loetelu, mille puhul kasutatakse reproduktiivtoksilisi aineid ja nende kasutamise põhjendused,
• valmistatavate või kasutatavate reproduktiivtoksilisi aineid sisaldavate ainete või segude kogused,
• reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate arv, kokkupuute laad ja kestus tööpäeva või töönädala jooksul,
• andmed kasutatavate ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite kohta.

Kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitanud reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute ohu, on ta kohustatud Tööinspektsiooni sellest teavitama, esitades kirjalikult või elektrooniliselt lisaks ülaltoodud andmetele ka andmed kasutatava reproduktiivtoksilise aine teise reproduktiivtoksilise ainega asendamise juhtude kohta.

Teatise reproduktiivtoksiliste ainete käitlemise kohta saab saata tööinspektsiooni e-posti aadressile [email protected].