Diisotsüanaadid

Mis on diisotsüanaadid

Diisotsüanaadid on keemilised ühendid, mida kasutatakse laialdaselt polüuretaanmaterjalide tootmisel, näiteks vahtudes, värvides, liimides ja hermeetikutes. Kuigi need ained on tööstuses väga levinud, võivad need töötajatele põhjustada tõsiseid terviseriske. Diisotsüanaatidega kokkupuude on peamine kutseastma põhjustaja Euroopa Liidus – igal aastal diagnoositakse hinnanguliselt üle 5000 uue kutseastma juhtumi, mis on seotud diisotsüanaatide tootmise või kasutamisega töökohal.

Diisotsüanaadid võivad sattuda organismi peamiselt sissehingamise ja naha kaudu. Nende aurude või tolmu sissehingamine ärritab hingamisteid ja võib põhjustada hingamisraskusi, köha, vilistavat hingamist ning pikaajalisel kokkupuutel astmat. Lisaks võivad nad põhjustada nahaärritust ja allergilist dermatiiti. Mõned diisotsüanaadid, nagu MDI ja TDI, on klassifitseeritud võimalikeks kantserogeenideks.

Oluline on mõista, et kokkupuude diisotsüanaatidega ei ole ohutu ühelgi tasemel. Isegi väike kogus võib põhjustada ülitundlikkust või astmat, mis võivad hiljem süveneda. Sümptomid ei pruugi avalduda kohe – need võivad kujuneda välja nädalate, kuude või isegi aastate jooksul pärast esmast kokkupuudet.

Diisotsüanaate sisaldavad tooted peavad olema selgelt märgistatud, et töötajad teaksid, milliste terviseriskidega nad kokku puutuvad. Olulise info leiab toote etiketilt ja ohutuskaardilt.

Ohutuse hindamisel tasub tähelepanu pöörata ohulausetele:

• H334 – Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi.
• H317 – Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni.
• H315 – Põhjustab nahaärritust.
• H351 – Arvatavasti põhjustab vähktõbe (näiteks MDI ja TDI puhul).

Tavaliselt on toote etiketil diisotsüanaatidest tingitud terviseohtude tõttu kaks ohust teavitavat piktogrammi:

GHS08 Võib põhjustada väga tõsiseid pikaajalisi tervisekahjustusi

GHS07 Põhjustab naha- ja silmaärritust. Kahjulik toime tervisele.

Tööandja peab hankima kõik ohtlike kemikaalide ohutuskaardid ning tutvustama etikettidel kui ka ohutuskaartidel olevat informatsiooni töötajale arusaadaval viisil. Tootel olev etikett ja professionaalseks kasutamiseks mõeldud ohutuskaart peavad töökeskkonnas olema eestikeelsed. Kui töötaja räägib mõnda muud keelt ega valda eesti keelt, peab ohutusalane dokumentatsioon olema lisaks kättesaadav ka töötajale arusaadavas keeles.

Tegevusalad ja kõrge riskiga tööprotsessid

Eestis puututakse diisotsüanaatidega enim kokku järgmistes sektorites:

• Ehitus – montaaživahud, isolatsioonimaterjalid, põrandate lakkimine, liimimine ja tihendamine. Näiteks sisaldab difenüülmetaandiisotsüanaati (MDI, 30…50%) Penosili isolatsioonivaht Window & Door Elastic Gunfoam 198 akende ja uste tihendamiseks.
• Töötlev tööstus – plasttoodete, komposiitmaterjalide (nt paadid, jahid), mööbli ja tekstiilitoodete tootmine.
• Metallitööstus – polüuretaanidega kaetud torude keevitamine ja kuumlõikus, kus kuumutamisel võivad diisotsüanaadid õhku paiskuda.
• Autode remont ja hooldus – pihustusvärvimine, sõidukite kiletamine, liimide ja hermeetikute kasutamine.
• Laevaehitus ja -remont – polüuretaanvahtude, lamineerimismaterjalide, kahekomponentsete värvide ja liimide kasutamine. Näiteks sisaldab heksametüleendiisotsüanaati (HDI, 50…75%) Temadur kahekomponentse värvi kõvendi 008 7590, millel on hea ilmastiku- ja kulumiskindlus.

Näiteid suurima kokkupuute ohuga protsessidest:

• Pihustusmeetodil värvimine ja pinnakatmine. Aerosoolid kanduvad õhku ja võivad jõuda töötaja hingamistsooni ka mitu meetrit eemalt. Eriti kõrge risk on sõidukite ja mööbli värvimisel või lamineerimisel.
• Polüuretaanide kuumutamine. Keevitamine, kuumliimimine, kuumlõikamine või kuumlamineerimine võib vabastada mürgiseid aure ka siis, kui nähtavat suitsu ei teki.
• Lihvimine ja töötlemine, kui polüuretaan ei ole täielikult kõvenenud. Näiteks värvitud või liimitud pindade lihvimisel võib tekkida tolm, mis sisaldab reageerimata diisotsüanaate.
• Vahtude käitlemine. Vahtude tootmisel ja paigaldamisel võivad vabaneda gaasilised ühendid, mis suurendavad sissehingamise riski.

Õiguslik raamistik ja nõuded

Diisotsüanaatide käitlemist töökeskkonnas reguleerib Eesti järgmine õigusakt:

Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“.

Riskianalüüs ja kokkupuute vähendamine

Kõikide tööprotsesside puhul, kus töötajad võivad kokku puutuda diisotsüanaatidega, peab tööandja läbi viima põhjaliku töökeskkonna riskianalüüsi.

Riskianalüüsi käigus tuleb:

• kindlaks määrata kokkupuute laad, ulatus ja kestus (nt sissehingamine, naha kaudu imendumine, pihustamisel tekkivad aurud),
• hinnata, kui paljusid töötajaid kokkupuude mõjutab ja kui sageli nad kemikaalidega kokku puutuvad,
• tuvastada võimalikud terviseriskid ja määrata sobivad ennetavad meetmed.

Kui riskianalüüsi tulemused näitavad, et diisotsüanaadid võivad ohustada töötajate tervist, tuleb:

• Võimaluse korral vältida kokkupuudet – nt asendada diisotsüanaate sisaldavad tooted ohutumate kemikaalidega või kasutada teistsugust tehnoloogiat. Paljud  tootjad pakuvad alternatiiviks isotsüanaadivabu liime, hermeetikuid ja vahte, mis tõhusus on sarnane diisotsüanaate sisaldavatele toodetele. Lisaks saab näiteks värvitöökojas vahetada diisotsüanaate sisaldav polüuretaanvärvi välja veepõhise värvi vastu, mis ei sisalda diisotsüanaate ja on tervisesõbralikum.
• Kui asendamine pole võimalik, kasutada suletud süsteeme ja tehnilisi lahendusi, mis takistavad diisotsüanaatide sattumist töökeskkonda. Näiteks liimimisel  saab kasutada automaatset doseerimissüsteemi, kus liim liigub kinnistes torustikes otse tootmisliinile, vältides töötaja otsest kokkupuudet kemikaaliga.

Kui ka suletud süsteemid ei ole teostatavad, tuleb minimeerida kokkupuudet tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete abil ning tagada, et töökeskkonna õhus ei ületataks sätestatud töökeskkonna piirnormi. Diisotsüanaatide piirnormid töökeskkonnas on üldiselt väga madalad, näiteks: metüleendifenüül-diisotsüanaat (MDI) 0,05 mg/m³ ning tolueendiisotsütanaat (TDI) 0,04 mg/m³. Samal ajal on vajalik töötajatele anda nõuetekohased respiraatorid ja kaitseriietus ning lisaks tuleb sisse viia töökorraldus, mille järgi töötajad roteerudes viibivad ohtlikus tsoonis ainult lühikest aega ja vahetustega.

Erinõuded riskitundlike töötajate puhul

Diisotsüanaatidega kokkupuude kujutab erilist ohtu rasedatele, rinnaga toitvatele naistele ning alaealistele töötajatele. Tööandja peab nende puhul rakendama rangemaid meetmeid, et vältida tervisekahjustuste tekkimist.

Rasedad ja rinnaga toitvad naised

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ peab tööandja hindama nende töötajate terviseriske ja välistama kokkupuute ohtlike kemikaalidega, sealhulgas diisotsüanaatidega.

Kui töökeskkonnas ei ole võimalik kokkupuudet välistada, tuleb töötajale pakkuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd. Näiteks saab tööandja raseda või rinnaga toitva naise töötingimusi ajutiselt kergendada paigutades töötaja teise ruumi või sektsiooni, kuhu ei leki pihustusvärvimise aure, mis sisaldavad diisotsüanaate. Lisaks on võimalik muuta tööaja korraldust nii, et raseda tööaeg on väljaspool ohtlikke protsesse (näiteks algab raseda või rinnaga toitva naise vahetus pärast diisotsüanaate sisaldava värvi pihustamise ja kõvenemise perioodi). Tööandja saab ka tööülesandeid muuta nii, et rase või rinnaga toitev naine teeb teeb tootmises ettevalmistus- ja lõpetustöid, mis ei hõlma diisotsüanaate.

Kui sobivat tööd ei ole võimalik pakkuda, võib töötaja ajutiselt tööülesannete täitmisest keelduda.

Alaealised töötajad

Vabariigi Valitsuse määrus nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ sätestab, et alaealistel on keelatud töötada diisotsüanaate sisaldavate kemikaalidega, kuna need võivad põhjustada tõsiseid ja pikaajalisi tervisekahjustusi. Keeld hõlmab otsest kasutamist, abitöid, segamist, seadmete puhastamist ning viibimist läheduses pealekandmise või kõvenemise ajal, kus võib toimuda kokkupuude – mitte ainult otsest põhitööd. Kui toote sildil või ohutuskaardil on märgitud diisotsüanaat, ei tohi alaealine seda tööd teha.

Töötajate väljaõpe

Tööandja peab tagama, et kõik töötajad, kes oma tööülesannete täitmisel puutuvad kokku diisotsüanaate sisaldavate toodetega, saavad põhjaliku juhendamise ja väljaõppe. See on oluline töötajate tervisekaitse tagamiseks, sest diisotsüanaadid on tugevatoimelised sensibiliseerivad ained, mis võivad põhjustada hingamisteede ja naha ülitundlikkust ning pikaajalisi tervisekahjustusi.

Kohustuslik koolitus alates 24. augustist 2023

Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2020/1149 sätestab, et alates 24. augustist 2023 võib diisotsüanaate sisaldavaid tooteid käidelda ainult juhul, kui töötajad on edukalt läbinud diisotsüanaatide ohutu kasutamise koolituse.

Kui tootes on diisotsüanaatide kontsentratsioon üle 0,1%, on koolitus kohustuslik kõigile töötajatele, kes toodet kasutavad või sellega kokku puutuvad. Toote pakendil peab olema selge teavitus:

„Alates 24. augustist 2023 nõutakse enne tööstuslikku või erialast kasutamist piisava koolituse läbimist.“

Koolitus on jagatud kolmeks tasemeks (Tase 1, 2 ja 3). Tase 1 (baas)koolitus on vajalik, kus kokkupuude on üldiselt väike ja töö toimub tavalistes tingimustes ja hästi ventileeritud ruumides (näiteks lühiajaline pihustamine ventileeritud värvikambris). Tase 2 on vajalik siis, kui tingimused suurendavad kokkupuute võimalust (näiteks osaliselt kuivanud toodete käsitsemine) ning ruumid ei ole piisavalt ventileeritud. Kõrge kokkupuute riskiga on vajalik tase 3 koolitus, näiteks soojade või kuumade (>45 °C) toodete lahtine käitlemine, aga ka pikaajalisem pihustusmeetodil värvimine väljaspool värvikambrit.

Koolituse edukas läbimine tuleb dokumenteerida ning seda tuleb korrata vähemalt iga viie aasta järel. Väljaõpe peab andma töötajale teadmised ja praktilised oskused, kuidas diisotsüanaate ohutult käidelda. Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessides, seadmetes või kasutatavates toodetes tehakse muudatusi, mis võivad muuta töötajate kokkupuute riski (nt uue pihustusseadme kasutuselevõtt, töötemperatuuri tõstmine).

Töökohal peavad olema kirjalikud ohutusjuhendid, mis on töötajatele kättesaadavad ning paigutatud nähtavale kohale. Lisaks peab töötaja olema tutvunud toote ohutuskaardiga. 

Töötajate tervisekontroll

Tööandja tagab, et kõik töötajad, kes puutuvad kokku diisotsüanaatidega, läbivad tervisekontrolli töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Diisotsüanaadid on tugevatoimelised hingamisteede ja naha sensibiliseerivad ained, mistõttu on tervisekontrolli eesmärk:

• hinnata töötaja terviseseisundit ja töö sobivust,
• avastada varakult tööga seotud tervisehäired,
• ennetada pikaajaliste ja pöördumatute tervisekahjustuste teket, näiteks kutseastmat.

Tervisekontrolli käigus tuleb erilist tähelepanu pöörata varajastele sensibiliseerimise ja allergia tunnustele, näiteks:

• punetav ja sügelev nahalööve, dermatiit,
• köha, vilistav hingamine, õhupuudus või muud astmale viitavad sümptomid,
• silmade ärritus ja turse.

Varajane diagnoosimine aitab vältida tervise seisundi halvenemist ja võimaldab rakendada täiendavaid ennetusmeetmeid. Kui ühel töötajal diagnoositakse tervisehäire, mis on seotud diisotsüanaatidega kokkupuutega, peab tööandja korraldama tervisekontrolli kõigile töötajatele, kes töötavad sarnastes tingimustes. Sellisel juhul tuleb teha täiendav töökeskkonna riskianalüüs, et selgitada välja kokkupuute põhjused ja hinnata olemasolevate ennetusmeetmete tõhusust.

Näide: Ehitusobjektil kasutasid töötajad polüuretaanpõhiseid montaaživahte akende ja uste paigaldamisel. Ühel töötajal tekkisid töö käigus korduvad hingamisraskused, köha ja vilistav hingamine. Töötervishoiuarsti uuringu tulemusena diagnoositi tal kutseastma, mis oli põhjustatud diisotsüanaatide sissehingamisest vahtude kasutamisel halvasti ventileeritud ruumides.

Tööandja korraldas viivitamatult tervisekontrolli kõigile polüuretaanpõhiseid montaaživahte kasutavatele töötajatele. Täiendava riskianalüüsi käigus tuvastati, et tööruumides puudus piisav sundventilatsioon ja töötajad ei kasutanud nõuetekohaseid hingamisteede kaitsevahendeid. Tulemuseks oli uute ohutusmeetmete rakendamine: paigaldati mobiilsed ventilatsiooniseadmed ja kehtestati reegel, et montaaživahte võib kasutada ainult hästi ventileeritud tingimustes või välitingimustes ning alati koos sobiva respiraatoriga.

Lisavaatamist ja -lugemist

• Eestikeelne infomaterjal: „Diisotsüanaadid töökeskkonnas“
• Järelvaadatav veebikoolitus: „Diisotsüanaadid töökeskkonnas“