Mutageenid

Mis on mutageenid?

Mutageenid on ained ja segud, mis võivad sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel kahjustada organismi geneetilist materjali (DNA-d). Selline kahjustus võib põhjustada püsivaid muutusi rakkudes, mis omakorda võivad viia pärilike haiguste, väärarengute või vähkkasvajate tekkeni.

Kokkupuude mutageenidega ei ole ohutu ühelgi tasemel – isegi väga väike kogus võib põhjustada geneetilisi muutusi. Mõned mutageenid seonduvad otseselt DNA-ga, justkui kinnitades „vale tüki” geneetilisse koodi. Teised põhjustavad DNA ahelate katkemist või panevad rakku DNA-d valesti kopeerima raku jagunemise ajal.Kui rakk ei suuda kahjustust parandada, muutub DNA muutus püsivaks – see on mutatsioon. Mutatsioon võib panna rakud kontrollimatult kasvama, mis võib viia vähi tekkeni. Kui mutatsioon toimub sugurakkudes (munarakud või seemnerakud), võib see päranduda lastele, põhjustades sünnidefekte või pärilikke haigusi. Probleem seisneb selles, et DNA kahjustused ei pruugi anda koheseid sümptomeid ning nende tagajärjed võivad avalduda pika aja jooksul. Mutatsioonid võivad koguneda märkamatult ning nende mõju võib süveneda, kui organismi kaitsesüsteem on nõrgenenud või kui töötaja puutub samaaegselt kokku ka teiste ohtlike teguritega.

Mutageensete mõjude ulatus ja tõsidus sõltuvad mitmest tegurist:

• töötaja geneetiline eelsoodumus,
• kokkupuute tase ja kestus töökeskkonnas,
• kokkupuude muude kemikaalide või riskiteguritega,
• elustiili tegurid (nt suitsetamine, alkoholitarbimine, ebatervislik toitumine, stress).

Mutageenid liigitatakse kategooriatesse vastavalt nende geneetilise kahjustuse tõendatusele, lähtudes Euroopa Liidu klassifitseerimis- ja märgistamisreeglitest (CLP-määrus):

I kategooria, mis jaguneb kaheks alakategooriaks:

• IA – on tõendatud mutageenne toime inimesele.
• IB – on tõendatud mutageenne toime loomkatsetes.

Tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulause on H340 – „võib põhjustada geneetilisi defekte” (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

II kategooria – võimalik mutageenne toime.

Tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulause: H341 – „arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte” (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

Kokkupuude mutageenidega

Mutageenseid aineid kasutatakse laialdaselt erinevates tööstusharudes ja tööprotsessides. Töötajad võivad nendega kokku puutuda sissehingamisel, naha kaudu või allaneelamisel, näiteks tolmu, aurude või vedelikega töötamisel. Kuna mutageenid mõjutavad rakkude geneetilist materjali, võib isegi lühiajaline või väikese kogusega kokkupuude põhjustada püsivaid muutusi, mille tagajärjed võivad avalduda alles aastate või põlvkondade pärast. Tuntud mutageenid on benseen (kategooria IA), 1,3-butadieen (kategooria IA) ja akrüülamiid (kategooria IB). Ka raskemetallid ja nende ühendid (nikkel, kaadmium) võivad olla mutageensete omadustega.

Mõned näited tegevusaladest ja tööprotsessidest, kus võib esineda kokkupuudet mutageenidega:

• Ehitus – lahustipõhised värvid ja lakid, bituumenitooted, tolm formaldehüüdi sisaldavatest plaatidest ja liimidest, samuti diiselmootorite heitgaasid.
• Metallitööd ja keevitus – raskmetallide (nt kroom, nikkel, plii) aurud ja tolm, mis tekivad keevitamisel, lõikamisel ja lihvimisel.
• Põllumajandus – pestitsiidid ja herbitsiidid, mis võivad sisaldada mutageense toimega toimeaineid; samuti diisliheitgaasid põllumajandusmasinatest.
• Värvide, lakkide ja pinnakatete tootmine – lahustid, kõvendid ja muud keemilised lisandid, mis võivad sisaldada mutageenseid komponente.
• Puidutöötlemine ja mööblitootmine – formaldehüüdi sisaldavad liimid ja vaigud, eriti vineeri ja puitlaastplaatide tootmisel.
• Laevaehitus ja -remont – kahekomponentsed värvid, epovaigud ja kõvendid, puhastusvahendid, mis võivad sisaldada mutageenseid kemikaale.
• Sõidukite remont ja hooldus – värvid ja pinnakatted, pliiakude tootmine ja käitlemine, kütuste aurud, kasutatud mootoriõlid ja heitgaasid.
• Laboratooriumitööd ja keemiatööstus – erinevate reaktiivide tootmine ja kasutamine, sealhulgas DNA-d kahjustavad kemikaalid, mida kasutatakse analüütilistes ja bioloogilistes protsessides.

Oluline teada:

Mutageenseid kemikaale käsitletakse sageli koos kantserogeensetega, sest paljudel neist on nii mutageenne kui ka vähkitekitav toime. Kokkupuute oht sõltub töö iseloomust: kõige suurem risk tekib pihustamisel, kuumutamisel ja lihvimisel, kui kemikaalid paiskuvad õhku ja võivad sattuda hingamisteedesse või nahale.

Teavet kemikaali võimaliku mutageensuse kohta võib leida toote ohutuskaardilt ja toote etiketilt (nt otsides ohulauseid H340 „võib põhjustada geneetilisi defekte” või H341 „arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte” ), töökohal koostatud riskianalüüsist ning ka ametlikest andmebaasidest, nagu Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) andmebaas.

Geneetilistest defektidest hoiatamiseks kasutatakse GHS08 piktogrammi, mis peab näha olema toote etiketil ja ohutuskaardil:

GHS08 Võib põhjustada väga tõsiseid pikaajalisi tervisekahjustusi

Tootel olev etikett ja professionaalseks kasutamiseks mõeldud ohutuskaart peavad töökeskkonnas olema eestikeelsed. Kui töötaja räägib mõnda muud keelt ega valda eesti keelt, peab ohutusalane dokumentatsioon olema lisaks kättesaadav ka töötajale arusaadavas keeles.

Õiguslik raamistik ja nõuded

Mutageenide käitlemist töökeskkonnas reguleerib Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 308 „Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Määruse nõudeid tuleb järgida, kui kasutatakse IA või IB kategooria aineid või tööprotsesse, kus esineb töötajate mutageenidega kokkupuute oht.

Riskanalüüs

Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate mutageenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et mutageenid võivad ohustada töötajate tervist, tuleb võimaluse piires vältida töötajate kokkupuudet nende ainetega, piirates nende ainete kasutamist, asendades need töötajatele ohutumate kemikaalidega või kasutades ohutumat tehnoloogiat.

Tööandja peab tagama, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad.

Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada mutageene ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja tagama tehniliste võimaluste piires nende käitlemise suletud süsteemis. Kui suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude mutageenidega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi. Mutageenide piirnormid töökeskkonnas on üldiselt väga madalad, näiteks formaldehüüd (kasutatakse puidu- ja mööblitööstuses): 0,37 mg/m³ ja 1,3-butadieen (kasutatakse toorainena plastide tootmiseks): 1 mg/m³.

Meetmed terviseriski vähendamiseks

Meetmed terviseriski vähendamiseks võivad olla järgmised:

• töökeskkonnas hoitava või käideldava mutageeni koguse piiramine vajamineva miinimumini,
• mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine võimaliku miinimumini,
• tööprotsessi kavandamine nii, et mutageeni pihkumine töökeskkonda oleks välditud või, kui vältimine ei ole võimalik, viidud miinimumini koos kontrollmeetmete rakendamisega,
• mutageeni eemaldamine nende võimalikust pihkumise kohast kohtäratõmbe, üldventilatsiooni või teiste asjakohaste meetmete abil,
• seiremeetodite kasutamine mutageeni pihkumise õigeaegseks avastamiseks,
• ohutute töötavade ja -meetodite rakendamine, sh ühis- või isikukaitsevahendite kasutamine,
• asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, sh põrandate, seinte ja muude pindade korrapärane puhastamine,
• töötajate õigeaegne ja täpne teavitamine,
• ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide, sh keelumärgi «Suitsetamise keeld» kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda mutageeniga,
• tegevuskava koostamine võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, kui võib toimuda töötajate kokkupuude suure koguse mutageenidega,
• käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumates,
• ohtlike tootmisjäätmete kogumine hermeetiliselt suletavatesse ning selgelt märgistatud konteineritesse,
• ohutute ladustamis-, transpordi- ja kahjutustamismeetodite rakendamine.

Tööhügieeni abinõud mutageenidega kokkupuute vähendamiseks võivad olla järgmised:

• söömise, joomise ja suitsetamise keelamine piirkondades, kus esineb mutageenidega saastatuse oht,
• töötajatele asjakohase tööriietuse andmine, vajaduse korral kaitseriietuse ja hingamisteede kaitsevahendite andmine,
• töö- ja tänavariietuse jaoks eraldi hoiukohtade loomine,
• duššidega varustatud pesemisruumide loomine ja vajadusel silmaduššide paigaldamine,
• kasutatud isikukaitsevahendite puhastamine, kontrollimine ja hoiule panemine hoiule kindlaksmääratud kohta pärast tööpäeva lõppu,
• töö- ja kaitseriietuse regulaarne puhastamine ja pesemine ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemine «Jäätmeseaduse» kohaselt.

Näide: Keemiatööstuse ettevõttes kasutatakse 1,2-dikloroetaani toorainena plastmaterjalide ja lahustite tootmisel. Ainet kasutatakse suletud segamisseadmetes, kuid osa tööprotsessist toimub käsitsi – näiteks proovide võtmine kvaliteedikontrolliks ja seadmete hooldus.

Töökeskkonna riskianalüüsi käigus tuvastab tööandja, et suurim kokkupuuteoht tekib:

• mahutite täitmise ja tühjendamise ajal, kui võib eralduda aurusid,
• katsete ja proovide võtmise ajal,
• seadmete puhastamisel ja hooldamisel, kui süsteemi tuleb avada.

Riski vähendamiseks rakendab tööandja järgmisi meetmeid:

• Tootmisala on varustatud suure efektiivsusega äratõmbeventilatsiooniga, mis eemaldab kahjulikud aurud enne, kui need jõuavad töötajate hingamistsooni.
• Kõikidele töötajatele, kes puutuvad kokku 1,2-dikloroetaaniga, jagatakse sobivad isikukaitsevahendid – täismask respiraatoriga, kemikaalikindlad kindad, kaitseprillid ja kemikaalide eest kaitsvad kaitseülikonnad.
• Töötajatele korraldatakse kohustuslik väljaõpe, kus õpetatakse ohutut kemikaalide käsitsemist, lekete koristamist ja hädaolukorra lahendamist.
• Tootmisalale lubatakse ainult volitatud ja koolitatud töötajaid ning sissepääsu juures on selged hoiatusmärgid ja juurdepääsu piirangud.
• Suuremate koguste käsitsemisel kasutatakse võimalusel suletud automaatseid süsteeme, et vähendada otsest kokkupuudet töötajatega.
• Regulaarselt mõõdetakse õhukvaliteeti, et tagada 1,2-dikloroetaani kontsentratsiooni püsimine oluliselt alla kehtestatud piirnormi.
• Töötajatele tehakse tervisekontroll enne tööle asumist ja edaspidi perioodiliselt, et tuvastada varajased terviseriskid.
• Ettevõte otsib aktiivselt ohutumaid alternatiive, et vähendada või täielikult välistada 1,2-dikloroetaani kasutamine tootmisprotsessis.

Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate, nagu rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töötajate osalemisele tööprotsessis ning arvestama nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ § 6 lõige 2, on tööandja kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama kategooria IA, IB või II (H340 „võib põhjustada geneetilisi defekte” või H341 „arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte”) mutageensete ainetega.

Rasedate või rinnaga toitvate naiste tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks peab tööandja andma neile ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, mis välistab kokkupuute ohuga, rakendades järgmisi abinõusid:

• töötingimuste kergendamine;
• tööajakorralduse muutmine;
• tööülesannete muutmine;
• muu sobiv abinõu.

Näide: Keemialaboris kasutatakse etüleenoksiidi, mis on klassifitseeritud kui IB mutageen (H340 „võib põhjustada geneetilisi defekte”). Rase laborant ei tohi töötada protsessidega, kus etüleenoksiidiga kokku puututakse, näiteks steriliseerida laboriseadmeid. Tööandja peab suunama ta ajutiselt ohutule tööle, näiteks dokumentatsiooni või kvaliteedikontrolli ülesannetele.

Kui tööandjal ei ole võimalik rasedale või rinnaga toitvale töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda.

Alaealistel töötajatel on aga keelatud töötada mutageensete kemikaalidega (kategooria IA, IB või II) tulenevalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ .

Töötajate väljaõpe

Nagu iga teise töö puhul peab tööandja korraldama töötajatele juhendamise ja väljaõppe ka mutageenide kokkupuutel. Juhendamise läbiviimiseks peab olema kirjalik ohutusjuhend, mis peab olema töötajatele kättesaadav. Juhised tuleb panna nähtavalt kohal, et töötaja saaks töö käigus vajadusel kiiresti mälu värskendada.

Näiteks tootmisruumis, kus metallosi värvitakse mutageenseid aineid sisaldavate tööstusvärvidega, on lühike juhend paigutatud värvimiskabiini seinale. Juhend sisaldab samm-sammulisi juhiseid ohutult värvimise, lekete koristamise ja isikukaitsevahendite kasutamise kohta.

Väljaõpe peab sisaldama järgmisi teemasid:

• mutageenide tervistkahjustav toime, sealhulgas tervisekahjustuse riski suurenemine suitsetamisel,
• mutageenidega kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud,
• kasutatavate ohumärguannete tähendused,
• ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõuded,
• isikukaitsevahendite, sh kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord,
• tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel.

Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid mutageene, seadmeid või tehnoloogiat.

Näide: Ettevõttes, kus kasutatakse 1,2-dikloroetaani (IB kategooria mutageen, H340 „võib põhjustada geneetilisi defekte”), muudeti tootmisprotsessi, et suurendada tootmismahtu. Selleks asendati käsitsi juhitavad segamissüsteemid täisautomaatsete suletud segamis- ja täitmismoodulitega (torustik+klapid), mis välistavad avatud pindade ja aurude teket tööruumis. Kriitiliste liideste (kraanid, proovivõtukohad) juurde lisati kohtäratõmbeventilatsioon.

Muudatuse tõttu korraldati töötajatele uus väljaõpe, et selgitada:

• ventilatsiooni ja suletud süsteemide õiget kasutamist,
• vajalikke isikukaitsevahendite kandmise reegleid hädaolukorras,
• hädaolukorra lahendamise juhiseid lekete või avariide korral.

Tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kasutatavatest mutageene sisaldavatest seadmetest ja konteineritest ning tagab, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannavad selgesti loetavat märgistust ning hästi nähtavaid hoiatusmärke.

Tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kasutatavatest mutageene sisaldavatest seadmetest ja konteineritest ning tagab, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannavad selgesti loetavat märgistust ning hästi nähtavaid hoiatusmärke.

Töötajate tervisekontroll

Tööandja tagab, et kõik mutageenidest ohustatud töötajad läbivad tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuute algust ja edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal mutageeniga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs.

Näide: Plastitööstuses kasutatakse tootmisprotsessis akrüülamiidi, mis on klassifitseeritud kui IB kategooria mutageen (H340 – „võib põhjustada geneetilisi defekte”). Töötajad, kes valmistavad polümeere ja puutuvad kokku akrüülamiidiga selle pulbrilisel kujul või aurudega, peavad läbima tervisekontrolli enne tööle asumist ning seejärel regulaarselt vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse, et ühel töötajal on tekkinud tervisehäire (näiteks vereloome muutused) seoses akrüülamiidi kokkupuutega, tuleb kontrollida kõiki teisi töötajaid, kes töötavad samas tootmisüksuses, ning viia läbi täiendav riskianalüüs, et selgitada välja kokkupuute põhjused ja vajalikud ennetusmeetmed.

Töötervishoiuarsti määratud juhtudel tuleb töötajale tervisekontrolle korraldada ka pärast mutageeniga kokkupuutumise lõppu. Kui pikalt ja kui tihti neid tervisekontrolle tehakse, määrab töötervishoiuarst.

Erakorraline kokkupuude

Kui mõne tööprotsessi, näiteks seadmete hooldustöö korral, võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet mutageenidega ja kui tavapärased tehnilised abinõud töötajate kaitsmiseks ei ole piisavad, määrab tööandja pärast töötajate või nende esindajatega konsulteerimist kindlaks erimeetmed, mis on vajalikud nende töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Sellisel juhul antakse töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma niikaua, kuni kestab kokkupuude mutageenidega, kusjuures kokkupuude peab iga töötaja puhul piirduma lühima vajaliku ajaga. Piirkond, kus tööd tehakse, peab olema selgelt märgistatud ja kõrvaliste isikute sissepääs sinna peab olema välditud.

Arvestuse pidamine

Tööandja peab pidama töö tõttu mutageenidest ohustatud töötajate nimekirja, milles peavad olema järgmised andmed:

• töötaja ees- ja perekonnanimi,
• tööülesande kirjeldus,
• mutageeni, millega töötaja on kokku puutunud, nimetus,
• mutageeniga toimunud kokkupuute kestus.

Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet mutageeniga. Töötajal on õigus saada teada tema kohta nimekirja kantud andmeid. Töötajatel ja töökeskkonnavolinikul peab olema võimalik tutvuda nimekirja puudutava isikustamata statistilise teabega.

Töötajate nimekirjaga on õigus tutvuda töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja tööinspektoril.

Teatis Tööinspektsioonile

Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne mutageenidega esmakordselt töö alustamist, esitades kirjalikult või elektrooniliselt järgmised andmed:

• tööandja nimi ja aadress,
• kasutatavate mutageenide loetelu koos neid identifitseerivate andmetega vastavalt «Kemikaaliseadusele»,
• tööprotsesside või tehnoloogiate loetelu, mille puhul kasutatakse mutageene ja nende kasutamise põhjendused,
• valmistatavate või kasutatavate mutageene sisaldavate ainete või segude kogused,
• mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arv, kokkupuute laad ja kestus tööpäeva või töönädala jooksul,
• andmed kasutatavate ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite kohta.

Kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitanud mutageenidega kokkupuute ohu, on ta kohustatud Tööinspektsiooni sellest teavitama, esitades kirjalikult või elektrooniliselt lisaks ülaltoodud andmetele ka andmed kasutatava mutageeni teise mutageeniga asendamise juhtude kohta.

Teatise mutageenide käitlemise kohta saab saata tööinspektsiooni e-posti aadressile [email protected].