Käsundusleping

Töö tegemiseks lepinguliigi valimine

Töö tegemiseks võib sõlmida erinevat liiki lepinguid, eelkõige: töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu. Enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks hoolega läbi mõelda, milline leping tekkiva õigussuhte jaoks kõige paremini sobib. Sellest peab nähtuma poolte tegelik tahe, milles nad läbirääkimisi pidades kokku leppisid.

Milline on töö olemus?

• Kui töö olemuseks on, et töö andja juhib töötegevust ning reguleerib tulemuse saavutamise protsessi (üks isik allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile), siis on tegemist töösuhtega ning sõlmida tuleks tööleping.
• Kui töö olemuseks on konkreetne, tihti ühekordne ülesanne (nt kohtus esindamine, loengu pidamine jne), siis on tegemist käsundiga ning otstarbekas on sõlmida käsundusleping.
• Kui töö olemuseks on konkreetse tulemuse saavutamine konkreetseks kuupäevaks (nt ühe lae värvimine, kolme ukse paigaldamine), siis on tegemist töövõtuga ning otstarbekas on sõlmida töövõtuleping.

Tööleping sõlmitakse olukordades, kus töötaja töötab tööandja ruumides, tööandja vahenditega, allub tööandja korraldustele ning töötab tööandja poolt ettenähtud aegadel. Tööleping sõlmitakse kestvussuhte korral, kus tööandja ja töötaja on omavahel selgemas alluvussuhtes, kui seda ollakse teenuse osutamise korral. Töölepingulise suhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Töölepingule iseloomulikud tunnused, mis eristavad seda ülejäänud lepingutest on järgmised:

• töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi (nt töö toimub ettevõtte ruumides vastavalt tööandja poolt sätestatud tööajakavale);
• tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu (nt igakuist töötasu);
• tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks (tööleping on üldjuhul tähtajatu - tähtajalise töölepingu sõlmimiseks on eriregulatsioon);
• tööd tehakse üldjuhul isiklikult;
• töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid;
• töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms);
• tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ettenähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses).

Selleks, et tegemist oleks töölepinguga ei pea õigussuhtel esinema kõik eeltoodud iseloomulikud tunnused, vaid tunnuseid tuleb hinnata kogumis.

Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja see sõlmitakse olukordades, kus isik osutab teenust ja on piisavalt vaba otsustamaks teenuse sisu ja oma aja üle. Näiteks sõlmitakse käsundusleping koolitajaga, kes ei allu ettevõtte sisekorrareeglitele, on oma eriala spetsialist ning on ette antud teema ulatuses vaba otsustamaks, millest ja kuidas ta räägib.

Töövõtuleping on ka teenuse osutamise leping ja see sõlmitakse samuti oma ala spetsialistiga, kuid erinevalt käsunduslepingust on suunatud tulemusele, mida saavutada tahetakse.

Juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Seega tuleb vaidluse korral tellijal või käsundiandjal tõendada, et töö olemus vastab teenuse osutamisele, mitte töölepingule, v.a kui on ilmne, et tegemist ei ole töölepinguga.

Käsunduslepingu sõlmimine

Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Käsunduslepingu võib sõlmida kirjalikult või suuliselt. Kui teenuse osutamist alustatakse ilma kirjaliku lepinguta, oleks mõistlik olulisemad tingimused nagu näiteks kohustused, tasu, teenuse osutamise koht jt kokkulepped teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjana. Suulisi kokkuleppeid on hiljem väga keeruline tõendada.

Kirjaliku vormi puudumine ei muuda käsunduslepingut ja poolte omavahelist kokkulepet olematuks, kuid võib raskendada lepete tõendamist, näiteks võivad tekkida vaidlused tasu, ülesannete jt tingimuste üle.

Poolte kohustused

Käsunduslepingu alusel teenuse osutamise korral ei ole käsundisaajale tagatud mitmed hüved, mis on ette nähtud töölepinguga töötavale töötajale. Näiteks ei ole tagatud miinimumtöötasu, tasu öötöö, ületunnitöö, riigipühal töötamise eest, puudub õigus põhipuhkusele, õppepuhkusele jms. Ravikindlustus kehtib vaid siis, kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt. Töökeskkonna eest vastutab käsundisaaja ise, mitte käsundiandja. Samuti ei ole töö- ja puhkeaja piiranguid.

Käsunduslepingu sõlmimisel on käsundiandjale olulised käsundisaaja oskused, teadmised, võimed, kogemused, usaldusväärsus ja teised isikuomadused. Seega eeldatakse, et käsundisaaja täidab käsundi isiklikult. See ei tähenda siiski seda, et käsundisaaja peaks isiklikult tegema kõik teenuse osutamiseks vajaliku. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada teiste isikute abi. Teiste isikute tegevus käsundi täitmisel peab siiski olema üksnes abistava tähendusega ning toimuma käsundisaaja juhtimise ja kontrolli all. Näiteks assistentide kasutamine, kes teevad abitöid teenuse osutamisel. Siiski võivad pooled käsunduslepingu sõlmimisel või täiendavalt hiljem kokku leppida, et käsundisaaja võib täitmise üle anda kolmandale isikule.

Käsundisaaja peab saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Teenuse osutamisel tuleb tegutseda lojaalselt ja vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab teenuse osutamisel järgima üldjuhul käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab teenust osutama oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid teenuse osutamise viisi ega tingimuste suhtes. Näiteks ei või käsundiandja määrata advokaadile, kuidas ta peab kohtuistungil argumenteerima, või lektorile, milliseid metoodikat ta peab koolitusel kasutama

Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid.

Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet teenuse osutamise kohta.

Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses teenuse osutamisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta teenuse osutamiseks sai ja mida ta ei kasutanud.

Tasu maksmise kohustust ei ole, mistõttu siis see võib olla ka väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui teenuse osutamist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja osutas teenust oma majandus- või kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta asjaoludele vastav mõistlik tasu.

Käsunduslepingu sõlmimisel peaksid pooled kokku leppima tasu maksmise ajas ja viisis. Käsunduslepingute puhul muutub tasu tavaliselt sissenõutavaks pärast käsundi nõuetekohast täitmist. Kui käsund jäi täitmata käsundiandjast tulenevate asjaolude tõttu, näiteks ei ole muusikul ürituse ära jäämise tõttu võimalik esineda, siis on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust (sh on tasu maksmine asjaolusid arvestades õiglane). Näiteks, võib esineja tasust maha arvutada kokkuhoitud transpordikulud või kui talle pakuti samaks õhtuks teist esinemisvõimalust, siis saab tasu vähendada teises kohas lubatud tasu võrra.

Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud teenuse osutamiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada (näiteks advokaadi poolt kliendi eest tasutud riigilõiv), välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvelt. Eeldatakse, et tasu arvelt kaetakse käsundisaajale teenusest tulenevate ülesannete osutamisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata (näiteks käsundisaaja büroo ülalpidamise kulud).

Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama teenuse osutamisel tekkinud kahju, mis tulenes sellise teenuse osutamisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhisest, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada teenuse osutamiseks vajalikuks.

Töötervishoid ja tööohutus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud määrused reguleerivad töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ja kehtivad töölepinguga töötajale aga ka näiteks õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal ning juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. Teenuseosutajatele kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus osaliselt, olukordades kus teenuseosutaja töötab töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega või teise teenuseosutajaga.

Teenuseosutajateks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes on võlaõiguslike lepingute näiteks töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel tööd tegevad füüsilised isikud aga ka füüsilisest isikust ettevõtjad.

Teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik ehk käsundisaaja võib töötada koos teiste töötajatega ettevõtte territooriumil või tööruumis. Tal ei ole tööandjat, on vaid töö tellija ehk käsundiandja, kellel puudub kohustus järgida kõiki tööohutuse nõudeid.

Käsundisaaja kohustus on igas tööolukorras tagada temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise ehk enda tegevusest tulenevate ohtude vastutab see inimene ise.

Teenuse osutamise lepinguga tööd tegevat käsundisaajale ei pea käsundiandja:

• korraldama juhendamist ja väljaõpet
• korraldama tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures
• väljastama isikukaitsevahendeid, kontrollima nende kasutamist ega korraldama nende kasutamise väljaõpet

Ühisel töökohal töötav ja ohutusnõuetest mitteteadlik käsundisaaja võib omakorda seada töökeskkonnas ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervise seega on oluline ühisel töötamiskohal tööd tehes teiste teavitamine. 

Käsundiandja kohustus ohtudest teavitada

Kui lisaks ühe või mitme tööandja töötajatele töötab töökohal teenuseosutaja, teavitab tööandja teenuseosutajat vajaduse korral ühisel töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest.

Eesmärk on teavitada teenuseosutajat ohtudest, mis võivad konkreetse teenuseosutaja tööd mõjutada. Oluline on  teenuseosutajat teavitada ettevõtte päästetööde ja esmaabi korraldusest, et teenuseosutaja saaks õnnetuse juhtumisel abi või teaks, millal tuleb evakueeruda. Näiteks tuleb teavitada, kus on evakuatsiooniväljapääsud, kus ruumis on esmaabivahendid ja kas läheduses on esmaabioskustega töötaja.

Tööandja hindab teavitusvajadust ise, lähtudes näiteks sellest, millised riskid on töökeskkonnas, millist teenust teenuseosutaja osutab (mis tööd teeb ja kuidas ülesandeid täidab), kui palju on kokkupuuteid teiste töötajatega, kui kaua teenust osutatakse jne. Sisuliselt hindab tööandja, kas konkreetses olukorras on teenuseosutaja teavitamine vajalik tema ja teiste isikute tervise ning ohutuse kaitseks. Näiteks ei pruugi teavitamiskohustus olla asjakohane, kui teenuseosutaja viib ülikoolis läbi loengu, st tööd tehakse piiratud aja vältel ja töö ei ole kõrge riskiga.

Kuid on tööstusettevõtteid, kus teavituskohustus on mahukas, näiteks saab sellisel juhul ettevõte oma territooriumil tegutsevatele alltöövõtjatele ja teenuseosutajatele koostada brošüüri, kus on toodud näiteks territooriumil liiklemise skeem, info liikumisteede kohta, evakuatsiooni korraldus, esmaabi korraldus, isikukaitsevahendite kasutamise kohustuse, info selle kohta, kuidas tuleb vahejuhtumitest ja õnnetust teavitada. Sellised teavitamised üldjuhul ka registreeritakse, et tööandjal oleks võimalik vajaduse korral teavitamist tõendada.

Teavitamise vormi ja registreerimise kohta õigusaktides nõudeid ei ole, tegemist on teavituskohutusega, millel ei ole vorminõudeid. Seega võib teenuseosutajat teavitada suulise vestluse käigus. Eesmärk on, et teenuseosutajale on teada ohud, mis võivad tema tööd mõjutada. 

Käsundisaaja kohustus ohtudest teavitada

Kui lisaks ühe või mitme tööandja töötajatele töötab töökohal teenuseosutaja, teavitab teenuseosutaja töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagab, et tema tegevus ei ohusta töötajaid.

Teenuseosutajad, kes töötavad ühes töökeskkonnas, teavitavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid.

Teenuseosutaja peab teavitama töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest, töid korraldav isik või tööandja saab seejärel võtta vajaduse korral kasutusele abinõud töötajate ohutuse kaitseks (nt ohutusmärgistus, teavitus, töö korraldamine selliselt, et töötajad ei viibiks ohupiirkonnas jms). Näiteks, kui tööandja ettevõttes osutab teenust keevitaja, peab ta teavitama tööandjat, kelle töötajad ohualasse jäävad, et tööandja saaks töötajad ohutusse kohta suunata. Samas, kui teenuse raames peetakse loengut, koolitatakse töötajaid vms ning koolitus ei ohusta koolitatavaid või kõrvalisi isikuid, ei hõlma osutatav teenus ka ohte, millest peaks tööandjat teavitama.

Lisaks peavad teenuseosutajad teavitama üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ning tagama töötegijate ohutuse juhul, kui tööd tehakse ühes töökeskkonnas. Teavituskohustus ei eelda, et teenuseosutajad koostavad riskianalüüsi. Eesmärk on avatud infovahetus teenuseosutajate vahel tervisekahjustuste vältimiseks. Olukorras, kus tehtava tööga ei kaasne ohtu teistele, ei teki ka teenuseosutajal teavituskohustust. Näiteks ei pea üksteist teavitama samal päeval ühes ruumis loenguid pidavad koolitajad, kui nende tegevus ei ohusta teist teenuseosutajat / teisi töötegijaid.

Teenuseosutaja tegevusega seotud ohtudest, töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldamisest teavitamisele ei ole ette nähtud vormi ega täpseid tingimusi, jättes selle teenuseosutaja ja tööandja või kahe teenuseosutaja otsustada. Teavituse korral on tegemist minimaalse ennetusabinõuga, mis ei eelda osapooltelt ebamõistlikult koormavaid toiminguid. Lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest ja sellest, mis on antud olukorras kõige mõistlikum. Seda, kas osapooled on üksteist ohtudest teavitanud ning juhendanud, kuidas neist hoiduda, kontrollib ja hindab Tööinspektsiooni järelevalvemenetluse käigus.

Tööandjad võivad sõlmida kokkuleppe teavituskohustuse täitmise kohta või määrata töid korraldava isiku, kes kohustusi täidab. Kui tööandjad kokkulepet ei sõlmi ja töid korraldavat isikut ei määra, vastutavad nad kohustuse täitmata jätmise korral solidaarselt.

Tööõnnetuse uurimine

Tellija peab uurima ka töövõtjaga toimunud tööõnnetust, kui töövõtja töötas töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega. Sellisel juhul teeb kõik tööõnnetusega seotud toimingud töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja.

Rohkem infot tööõnnetuste uurimise kohta leiate vastavalt sisulehelt.

Käsunduslepingu rikkumine ja vastutus

Kui käsundi täitmise eest on kokku lepitud tasu ja käsundiandja rikub raha maksmise kohustust, võib käsundisaaja nõuda selle täitmist. Tasu sissenõutavaks muutumisest kuni tasu maksmiseni võib käsundisaaja nõuda viivist (kui lepingus ei ole viivise suurust ette nähtud, siis seadusjärgset viivist).

Käsunduslepingule iseloomulikuks kohustuseks ei ole mitte raha maksmine või mõne eseme üleandmine, vaid teatava tegevuse teostamine teise isiku huvides. Kui käsundisaaja ei täida oma kohustust õigeaegselt, võib käsundiandja nõuda käsundi täitmist, või öelda käsunduslepingu üles. See ei ole aga lubatav, kui kohustuse täitmine oleks võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas või käsundiandja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil (nt uue esineja leidmine) või kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises (nt olukord, kus sooviti konkreetset esinejat/lektorit, kes haigestus ootamatult).

Koos käsundi täitmisega või ka ilma täitmisnõude esitamiseta võib käsundiandja nõuda kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist ja kasutada muid õiguskaitsevahendeid (nt nõuda kahju hüvitamist - tasutud ettemaksu tagastamist, leppetrahvi, kui selles on kokku lepitud jne).

See, kas töö vastas lepingutingimustele või kas käsundiandjal oli õigus tasu jätta maksmata, saab vaidluse korral otsustada ainult kohus. Käsunduslepinguga seotud vaidlusi lahendatakse vaid kohtus. Töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ainult siis kui käsundisaaja hinnangul on õigussuhtel tegelikkuses töölepingule omased tunnused, kuid sellisel juhul peab esimene nõue olema töölepingulise suhte tuvastamine.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat. Kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat.

Käsunduslepingu lõppemine

Käsundusleping lõppeb kohese täitmisega ehk teenuse osutamisega käsundisaaja poolt. Lisaks võib käsundusleping lõppeda ühe poole surma või pankroti väljakuulutamisega.

Tähtajatu käsunduslepingu võivad mõlemad osapooled kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Kui käsundusleping on sõlmitud lepingupoole eluajaks või pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib käsundisaaja selle üles öelda pärast viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette.

Tähtajalise käsunduslepingu ülesütlemine on võimalik ainult erakorraliselt käsundi täitmist välistava põhjuse olemasolul.

Käsunduslepingu ülesütlemise aluseks võib olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi.

Töösuhte tuvastamine

Kui töötajaga on sõlmitud käsundusleping, kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele, ei muutu käsundusleping automaatselt töölepinguks. Töötajal on õigus käsunduslepingu alusel töötamise korral pöörduda töövaidlusorganisse (kohtusse või töövaidluskomisjoni) ja nõuda lepingu olemuse tuvastamist ehk lepingu tunnistamist töölepinguks.

Töötaja kohta teeb töötamise registrisse kandeid tööandja, kes vastutab andmete õigsuse eest. Kui töötajal on töötamise registris andmed võlaõigusliku lepingu kohta või puudub seal kanne töötamise kohta, on töötajal võimalik taotleda töövaidluskomisjonilt töötamise registris olevate andmete parandamist. Töövaidluskomisjon ei tee töötamise registri kandeid omal algatusel, vaid pool peab esitama sellekohase taotluse. Töövaidluskomisjon teeb töötamise registris olevaid andmeid üksnes juhul, kui on tuvastatud töösuhe. Töövaidluskomisjon teeb töötamise registris olevaid andmeid üksnes jõustunud otsuse alusel.

Võimalikud nõuete sõnastused töövaidlusavalduses:

1. Tuvastada töölepinguline suhe tööandja ja töötaja vahel perioodil pp.kk.aaaa kuni pp.kk.aaaa.
2. Teha töötamise registris kanne töötaja töölepingu kohta.

Kui töövaidluskomisjon tuvastab töölepingulise suhte olemasolu, annab see edaspidi võimaluse tugineda töölepingu seadusele. Sellisel juhul saab esitada ka muid nõudeid, mis tulenevad töölepingust ja on asjakohased. Nendeks nõueteks on näiteks tasu ületunnitöö eest, tasu riigipühal töötamise eest, tasu öötöö eest, tasu võimalike alatundide eest, õigus põhipuhkusele jne.

Töötamise registri kannete muutmise kohta loe rohkem vastavalt sisulehelt.

Näited käsunduslepingust

1. Kohalik kutsekool kutsub Tarmo õpilastele kahepäevast loengut pidama ehitusel  kasutatavate töövahendite teemal. Tarmo ja kutsekool sõlmivad loengu pidamiseks käsunduslepingu. Käsunduslepingu kohaselt peab Tarmo pidama õpilastele loengu, mille sisu ja ülesehitus on täielikult Tarmo enda otsustada.
2. Erik saab tasu vastavalt tehtud töötundidele. Korra kuus toimuvad ettevõtte projektikoosolekud, kus Erik valib, milliseid projekte ta juhtimiseks võtab. Erik tegutseb käsunduslepingu alusel, kuna tal on vabadus valida, milliseid projekte ta juhib, ning tema töökorraldus sõltub tema enda otsustest. Samuti puudub tal kohustus täita tööülesandeid pidevalt või kindlas tööajas. Kui Erik peaks töötama kindlas töökohas, järgima ettevõtte juhiseid, täitma tööandja poolt määratuid projekte ja olema kohustatud osalema koosolekutel kindlal ajal, oleks tegemist töölepinguga.
3. Ave töötab projektijuhina ja aitab korraldada erinevaid üritusi. Ühe algusest lõpuni korraldatud ürituse eest saab ta 500 eurot. Ave ja tellija sõlmivad käsunduslepingu, kuna ta korraldab üritusi konkreetsete ülesannete kaupa ning tema töötasu sõltub korraldatud ürituste arvust, mitte tööaja kestusest või tööandja pidevast kontrollist. Töö tegemise viis ja ajakava on tema enda otsustada. Kui Ave peaks olema ettevõtte pidev töötaja, kes korraldab üritusi vastavalt tööandja juhistele, töötab kindlas kohas ja järgib tööandja kehtestatud töökorraldust, oleks tegemist töölepinguga.
4. Riho on IT-spetsialist, kellelt tellitakse tarkvaralahenduse audit. Ettevõte soovib, et Riho analüüsiks nende olemasolevat tarkvarasüsteemi ja koostaks auditiaruande koos soovitustega. Riho ja ettevõte sõlmivad käsunduslepingu, sest Riho töötab iseseisvalt, valib ise, kuidas ja millal ta töö teeb, ning tema töö ei ole seotud ettevõtte igapäevase tegevuse juhtimisega. Kui Riho oleks ettevõtte töötaja, kes teostab süsteemi hooldust ja arendust igapäevaselt tööandja juhiste järgi ning töötab kindlaksmääratud tööajal, oleks tegemist töölepinguga.
5. Maria on fotograaf, kellelt tellitakse ettevõtte töötajate pildistamine. Ettevõte palkab Maria pildistama oma töötajaid uue veebilehe tarbeks. Maria ja ettevõte sõlmivad käsunduslepingu, kuna ta osutab teenust konkreetse ülesande täitmiseks, kasutab enda tehnikat ja valib ise, kuidas ta pildistamise korraldab. Kui Maria peaks olema ettevõtte töölepinguline fotograaf, kes teeb pidevalt pildistamistöid vastavalt tööandja määratud ajakavale ja juhistele, kasutades ettevõtte tehnikat, oleks tegemist töölepinguga.