Töövõtuleping

Töö tegemiseks lepinguliigi valimine

Töö tegemiseks võib sõlmida erinevat liiki lepinguid, eelkõige: töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu. Enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks hoolega läbi mõelda, milline leping tekkiva õigussuhte jaoks kõige paremini sobib. Sellest peab nähtuma poolte tegelik tahe, milles nad läbirääkimisi pidades kokku leppisid.

Milline on töö olemus?

• Kui töö olemuseks on, et töö andja juhib töötegevust ning reguleerib tulemuse saavutamise protsessi (üks isik allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile), siis on tegemist töösuhtega ning sõlmida tuleks tööleping.
• Kui töö olemuseks on konkreetne, tihti ühekordne ülesanne (nt kohtus esindamine, loengu pidamine jne), siis on tegemist käsundiga ning otstarbekas on sõlmida käsundusleping.
• Kui töö olemuseks on konkreetse tulemuse saavutamine konkreetseks kuupäevaks (nt ühe lae värvimine, kolme ukse paigaldamine), siis on tegemist töövõtuga ning otstarbekas on sõlmida töövõtuleping.

Tööleping sõlmitakse olukordades, kus töötaja töötab tööandja ruumides, tööandja vahenditega, allub tööandja korraldustele ning töötab tööandja poolt ettenähtud aegadel. Tööleping sõlmitakse kestvussuhte korral, kus tööandja ja töötaja on omavahel selgemas  alluvussuhtes, kui seda ollakse teenuse osutamise korral. Töölepingulise suhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Töölepingule iseloomulikud tunnused, mis eristavad seda ülejäänud lepingutest on järgmised:

• töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi (nt töö toimub ettevõtte ruumides vastavalt tööandja poolt sätestatud tööajakavale);
• tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu (nt igakuist töötasu);
• tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks (tööleping on üldjuhul tähtajatu - tähtajalise töölepingu sõlmimiseks on eriregulatsioon);
• tööd tehakse üldjuhul isiklikult;
• töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid;
• töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms);
• tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ettenähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses).

Selleks, et tegemist oleks töölepinguga ei pea õigussuhtel esinema kõik eeltoodud iseloomulikud tunnused, vaid tunnuseid tuleb hinnata kogumis.

Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja see sõlmitakse olukordades, kus isik osutab teenust ja on piisavalt vaba otsustamaks teenuse sisu ja oma aja üle. Näiteks sõlmitakse käsundusleping koolitajaga, kes ei allu ettevõtte sisekorrareeglitele, on oma eriala spetsialist ning on ette antud teema ulatuses vaba otsustamaks, millest ja kuidas ta räägib.

Töövõtuleping on ka teenuse osutamise leping ja see sõlmitakse samuti oma ala spetsialistiga, kuid erinevalt käsunduslepingust on suunatud tulemusele, mida saavutada tahetakse.

Juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Seega tuleb vaidluse korral tellijal või käsundiandjal tõendada, et töö olemus vastab teenuse osutamisele, mitte töölepingule, v.a kui on ilmne, et tegemist ei ole töölepinguga.

Töövõtulepingu sõlmimine

Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest kokkulepitud tasu. Töövõtuleping ei ole kestvusleping, kuna on suunatud tulemuse ühekordsele saavutamisele.

Töövõtulepingu võib sõlmida kirjalikult või suuliselt. Kui teenuse osutamist alustatakse ilma kirjaliku lepinguta, oleks mõistlik olulisemad tingimused nagu näiteks kohustused, tasu, teenuse osutamise koht jt kokkulepped teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjana. Suulisi kokkuleppeid on hiljem väga keeruline tõendada.

Kirjaliku vormi puudumine ei muuda töövõtulepingut ja poolte omavahelist kokkulepet olematuks, kuid võib raskendada lepete tõendamist, näiteks võivad tekkida vaidlused tasu, ülesannete jt tingimuste üle.

Poolte kohustused

Töövõtulepingu alusel teenuse osutamise korral ei ole töövõtjale tagatud mitmed hüved, mis on ette nähtud töölepinguga töötavale töötajal. Näiteks ei ole tagatud miinimumtöötasu, tasu öötöö, ületunnitöö, riigipühal töötamise eest, puudub õigus põhipuhkusele, õppepuhkusele jms. Ravikindlustus kehtib vaid siis, kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt. Töökeskkonna eest vastutab töövõtja ise, mitte tellija. Samuti ei ole töö- ja puhkeaja piiranguid.

Erinevalt käsundus- ja töölepingust, eeldatakse töövõtulepingu puhul, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, s.t, et töövõtja võib teistsuguse kokkuleppe puudumisel anda töö tegemise osaliselt või täielikult üle kolmandale isikule (alltöövõtjale).

Töövõtja põhikohustus on teostada tellitud töö ehk saavutada kokkulepitud tulemus. Töövõtja peab tagama töö tulemuse vastavuse lepingutingimustele. Tuleb arvestada, et kui töölepingu puhul on töötaja tööandja pideva juhendamise ja kontrolli all, siis töövõtjal on ülesande täitmisel vabamad käed, mistõttu tuleb ka tööülesanne täpsemalt defineerida. Kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, on töövõtja kohustatud selle tellijale üle andma. Kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, peab töövõtja asja määratud kohas tellija käsutusse andmiseks valmis panema ja tellijale valmispanekust teatama.

Tellija põhikohustus on maksta tasu teostatud töö eest. Tasu suurus ei ole seadusega reguleeritud, see võib olla ka väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Lisaks võib töövõtulepingus kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Kui kokkulepe puudub, eeldatakse, et eelarve on siduv. Siduvas eelarves väljendub töövõtjale makstav tasu (ning eraldi arvestuse korral ka temale hüvitatavad kulutused) lõplikul kujul, ning kui töö teostamine osutub kulukamaks, ei pea tellija töövõtjale eelarvet ületavaid kulutusi hüvitama.

Kui töövõtulepingus ei ole teisiti kokku lepitud, siis on tasu sissenõutavuse eeldusteks:

1. töö valmimine ja töö ülevaatamise võimaluse andmine tellijale;
2. kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, muutub tasunõue sissenõutavaks üksnes juhul, kui töö on tellija poolt vastu võetud. Tavaliselt väljendub töö vastuvõtmine töö üleandmis-vastuvõtmise akti allkirjastamises tellija poolt, kuid see võib seisneda ka kaudses tahteavalduses, millest võib järeldada, et tellija on nõustunud sellega, et töö loetakse tehtuks. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Tellijal ei ole kohustust tasu igakuiseks maksmiseks.

Töötervishoid ja tööohutus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud määrused reguleerivad töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ja kehtivad töölepinguga töötajale aga ka näiteks õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal ning juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. Teenuseosutajatele kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus osaliselt, olukordades kus teenuseosutaja töötab töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega või teise teenuseosutajaga.

Teenuseosutajateks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes on võlaõiguslike lepingute näiteks töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel tööd tegevad füüsilised isikud aga ka füüsilisest isikust ettevõtjad.

Teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik ehk töövõtja võib töötada koos teiste töötajatega ettevõtte territooriumil või tööruumis. Tal ei ole tööandjat, on vaid töö tellija, kellel puudub kohustus järgida kõiki tööohutuse nõudeid.

Töövõtja kohustus on igas tööolukorras tagada temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise ehk enda tegevusest tulenevate ohtude vastutab see inimene ise.

Teenuse osutamise lepinguga tööd tegevat töövõtjale ei pea tellija:

• korraldama juhendamist ja väljaõpet
• korraldama tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures
• väljastama isikukaitsevahendeid, kontrollima nende kasutamist ega korraldama nende kasutamise väljaõpet

Ühisel töökohal töötav ja ohutusnõuetest mitteteadlik töövõtja võib omakorda seada töökeskkonnas ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervise seega on oluline ühisel töötamiskohal tööd tehes teiste teavitamine. 

Tellija kohustus ohtudest teavitada

Kui lisaks ühe või mitme tööandja töötajatele töötab töökohal teenuseosutaja, teavitab tööandja teenuseosutajat vajaduse korral ühisel töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest.

Eesmärk on teavitada teenuseosutajat ohtudest, mis võivad konkreetse teenuseosutaja tööd mõjutada. Oluline on  teenuseosutajat teavitada ettevõtte päästetööde ja esmaabi korraldusest, et teenuseosutaja saaks õnnetuse juhtumisel abi või teaks, millal tuleb evakueeruda. Näiteks tuleb teavitada, kus on evakuatsiooniväljapääsud, kus ruumis on esmaabivahendid ja kas läheduses on esmaabioskustega töötaja.

Tööandja hindab teavitusvajadust ise, lähtudes näiteks sellest, millised riskid on töökeskkonnas, millist teenust teenuseosutaja osutab (mis tööd teeb ja kuidas ülesandeid täidab), kui palju on kokkupuuteid teiste töötajatega, kui kaua teenust osutatakse jne. Sisuliselt hindab tööandja, kas konkreetses olukorras on teenuseosutaja teavitamine vajalik tema ja teiste isikute tervise ning ohutuse kaitseks. Näiteks ei pruugi teavitamiskohustus olla asjakohane, kui teenuseosutaja korraldab ülikoolis seminari, st tööd tehakse piiratud aja vältel ja töö ei ole kõrge riskiga.

Kuid on tööstusettevõtteid, kus teavituskohustus on mahukas, näiteks saab sellisel juhul ettevõte oma territooriumil tegutsevatele alltöövõtjatele ja teenuseosutajatele koostada brošüüri, kus on toodud näiteks territooriumil liiklemise skeem, info liikumisteede kohta, evakuatsiooni korraldus, esmaabi korraldus, isikukaitsevahendite kasutamise kohustuse, info selle kohta, kuidas tuleb vahejuhtumitest ja õnnetust teavitada. Sellised teavitamised üldjuhul ka registreeritakse, et tööandjal oleks võimalik vajaduse korral teavitamist tõendada.

Teavitamise vormi ja registreerimise kohta õigusaktides nõudeid ei ole. Seega võib teenuseosutajat teavitada suulise vestluse käigus. Eesmärk on, et teenuseosutajale on teada ohud, mis võivad tema tööd mõjutada. 

Töövõtja kohustus ohtudest teavitada

Kui lisaks ühe või mitme tööandja töötajatele töötab töökohal teenuseosutaja, teavitab teenuseosutaja töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagab, et tema tegevus ei ohusta töötajaid.

Teenuseosutajad, kes töötavad ühes töökeskkonnas, teavitavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid.

Teenuseosutaja peab teavitama töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest, töid korraldav isik või tööandja saab seejärel võtta vajaduse korral kasutusele abinõud töötajate ohutuse kaitseks (nt ohutusmärgistus, teavitus, töö korraldamine selliselt, et töötajad ei viibiks ohupiirkonnas jms). Näiteks, kui tööandja ettevõttes osutab teenust keevitaja, peab ta teavitama tööandjat, kelle töötajad ohualasse jäävad, et tööandja saaks töötajad ohutusse kohta suunata. Samas, kui teenuse raames peetakse loengut, koolitatakse töötajaid vms ning koolitus ei ohusta koolitatavaid või kõrvalisi isikuid, ei hõlma osutatav teenus ka ohte, millest peaks tööandjat teavitama.

Lisaks peavad teenuseosutajad teavitama üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ning tagama töötegijate ohutuse juhul, kui tööd tehakse ühes töökeskkonnas. Teavituskohustus ei eelda, et teenuseosutajad koostavad riskianalüüsi. Eesmärk on avatud infovahetus teenuseosutajate vahel tervisekahjustuste vältimiseks. Olukorras, kus tehtava tööga ei kaasne ohtu teistele, ei teki ka teenuseosutajal teavituskohustust. Näiteks ei pea üksteist teavitama samal päeval ühes ruumis loenguid pidavad koolitajad, kui nende tegevus ei ohusta teist teenuseosutajat / teisi töötegijaid.

Teenuseosutaja tegevusega seotud ohtudest, töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldamisest teavitamisele ei ole ette nähtud vormi ega täpseid tingimusi, jättes selle teenuseosutaja ja tööandja või kahe teenuseosutaja otsustada. Teavituse korral on tegemist minimaalse ennetusabinõuga, mis ei eelda osapooltelt ebamõistlikult koormavaid toiminguid. Lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest ja sellest, mis on antud olukorras kõige mõistlikum. Seda, kas osapooled on üksteist ohtudest teavitanud ning juhendanud, kuidas neist hoiduda, kontrollib ja hindab Tööinspektsiooni järelevalvemenetluse käigus.

Tööandjad võivad sõlmida kokkuleppe teavituskohustuse täitmise kohta või määrata töid korraldava isiku, kes kohustusi täidab. Kui tööandjad kokkulepet ei sõlmi ja töid korraldavat isikut ei määra, vastutavad nad kohustuse täitmata jätmise korral solidaarselt.

Tööõnnetuse uurimine

Tellija peab uurima ka töövõtjaga toimunud tööõnnetust, kui töövõtja töötas töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega. Sellisel juhul teeb kõik tööõnnetusega seotud toimingud töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja.

Rohkem infot tööõnnetuste uurimise kohta leiate vastavalt sisulehelt.

Töövõtulepingu rikkumine ja vastutus

Kui töö ei vasta kokkulepitud omadustele, töö ei vasta keskmisele kvaliteedile või töö ei sobi teatud eriliseks või tavaliseks otstarbeks, siis tegemist on töövõtjapoolse töövõtulepingu rikkumisega. Tellija saab nõuda lepingu nõuetekohast täitmist, kahju hüvitamist, leppetrahvi (kui on kokkulepitud), lepingust taganeda, lepingu üles öelda või keelduda tasu maksmisest.

Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

Kui tellija jätab tehtud töö eest tasu maksmata või viivitab tasu maksmisega, siis tegemist on tellijapoolse töövõtulepingu rikkumisega. Töövõtja saab nõuda tasu maksmist, kui see on sissenõutavaks muutunud. Tasu sissenõutavaks muutumisest kuni tasu maksmiseni võib töövõtja nõuda viivist (kui lepingus ei ole viivise suurust ette nähtud, siis seadusjärgset viivist).

See, kas töö vastas lepingutingimustele ning kas tellijal oli õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja tasu maksmata jätmisest, saab otsustada ainult kohus. Töövõtulepinguga seotud vaidlusi lahendatakse vaid kohtus. Töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ainult siis kui töövõtja hinnangul on õigussuhtel tegelikkuses töölepingule omased tunnused, kuid sellisel juhul peab  esimene nõue olema töölepingulise suhte tuvastamine.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema töö valmimisest või vastuvõtmisest ja selle pikkus on üldjuhul kolm aastat. Viieaastane aegumistähtaeg kohaldub juhul, kui töövõtulepingu esemeks oli ehitusetapp ehitustööl (s.o nii ehitise rajamine algusest peale, aga ka nt tehnosüsteemi paigaldus, siseviimistluse teostamine, juurdeehitus, renoveerimine vms) ning aegumistähtaeg hakkab kulgema kinnisasja üleandmisest. Kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis on nõuete aegumistähtaeg  kümme aastat.

Töövõtulepingu lõppemine

Töövõtuleping lõppeb selle kohese täitmisega ehk kui töö on töövõtja poolt tehtud.

Tellija saab töövõtulepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda. Töövõtjal säilib tasunõue, kuid maha tuleb arvata kokkuhoitud kulud ja summad, mida töövõtja oleks mõistlikult võinud saada tööjõu muul viisil kasutamisega.

Lisaks saab tellija lepingust taganeda, kui esineb lepingu oluline rikkumine. Näiteks juhul, kui parandamine või asendamine ebaõnnestub või ei tehta seda mõistliku aja jooksul.

Töövõtja saab töövõtulepingu ühepoolselt üles öelda juhul, kui esineb lepingu oluline rikkumine. Näiteks juhul, kui tellija ei maksa tasu ka pärast täiendava tähtaja möödumist või ütleb, et ei kavatse maksta. Samuti võib rakendada juhtudel, kui on näha, et tellija on muutunud maksevõimetuks või keeldub põhjendamatult töö vastuvõtmisest. Lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg ei ole seadusega reguleeritud.

Töösuhte tuvastamine

Kui töötajaga on sõlmitud töövõtuleping, kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele, ei muutu töövõtuleping automaatselt töölepinguks. Töötajal on õigus töövõtulepingu alusel teenuse osutamise korral pöörduda töövaidlusorganisse (kohtusse või töövaidluskomisjoni) ja nõuda lepingu olemuse tuvastamist ehk lepingu tunnistamist töölepinguks.

Töötaja kohta teeb töötamise registrisse kandeid tööandja, kes vastutab andmete õigsuse eest. Kui töötajal on töötamise registris andmed võlaõigusliku lepingu kohta või puudub seal kanne töötamise kohta, on töötajal võimalik taotleda töövaidluskomisjonilt töötamise registris olevate andmete parandamist. Töövaidluskomisjon ei tee töötamise registri kandeid omal algatusel, vaid pool peab esitama sellekohase taotluse. Töövaidluskomisjon teeb töötamise registris olevaid andmeid üksnes juhul, kui on tuvastatud töösuhe. Töövaidluskomisjon teeb töötamise registris olevaid andmeid üksnes jõustunud otsuse alusel.

Võimalikud nõuete sõnastused töövaidlusavalduses:

1. Tuvastada töölepinguline suhe tööandja ja töötaja vahel perioodil pp.kk.aaaa kuni pp.kk.aaaa.
2. Teha töötamise registris kanne töötaja töölepingu kohta.

Kui töövaidluskomisjon tuvastab töölepingulise suhte olemasolu, annab see edaspidi võimaluse tugineda töölepingu seadusele. Sellisel juhul saab esitada ka muid nõudeid, mis tulenevad töölepingust ja on asjakohased. Nendeks nõueteks on näiteks tasu ületunnitöö eest, tasu riigipühal töötamise eest, tasu öötöö eest, tasu võimalike alatundide eest, õigus põhipuhkusele jne.

Töötamise registri kannete muutmise kohta loe rohkem vastavalt sisulehelt.

Näited töövõtulepingust

1. Marko on kondiiter, kellelt erinevad kliendid tellivad käsitööšokolaadi ja -küpsiseid. Ta saab ise valida, kellelt tellib toorained, ning määrata, kui kaua toodete valmistamine aega võtab. Oluline on, et tellimus oleks valmis kokkulepitud kuupäevaks. Kliendid saavad määrata kuupäeva, soovitud stiili ja koguse. Kuna lepingu objektiks on konkreetne töötulemus, mitte tööprotsess, sõlmitakse Markoga töövõtulepingud. Kui Marko töötaks tööandja köögis, kasutades tööandja vahendeid ja järgides kindlat tööajagraafikut, oleks tegemist töölepinguga.
2. Tarmo soovib lisaraha teenida, ning naabril on uut garaaži vaja. Tarmo sõlmib naabriga töövõtulepingu, mille kohaselt peab ta garaaži vastavalt naabri esitatud projektile valmis ehitama. Tarmo saab ehitamise eest tasu siis, kui garaaž on valmis ja üle antud. Vajalikud töövahendid peab Tarmo ise leidma.
3. Hille toodab käsitööehteid kindlaks kuupäevaks oma ruumides ja oma vahenditega ning kokku on lepitud töö kriteeriumites. Kuna Hille on olulisel määral iseseisev töö tegemise viisi, aja ja koha valikul ning saab tasu tehtud töö eest, siis Hillel on sõlmitud tellijaga töövõtuleping. Töölepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus Hille töötaks tööandja ruumides, tööandja vahenditega, alluks tööandja korraldustele, sh töökorraldusreeglitele, töötaks graafiku alusel ja saaks perioodilist tasu.
4. Asko ehitab eramajadele puidust terrasse. Kliendi ja Asko vahel sõlmitakse töövõtuleping, sest tellimus on seotud konkreetse valmistoote loomisega. Asko vastutab töö teostamise eest, kuid teeb seda iseseisvalt, kasutades oma töövõtteid ja -vahendeid. Leping lõpeb pärast töö üleandmist ja kliendi heakskiitu. Kui Asko töötaks pidevalt ehitusettevõtte juures, täites tööandja juhiseid, järgides kindlat töögraafikut ja saades tasu tunnipõhiselt, oleks tegemist töölepinguga.
5. Kaire on graafiline disainer, kes kujundab ja trükib reklaamibrošüüre. Kaire ja ettevõte sõlmivad töövõtulepingu, sest ta võtab endale kohustuse kujundada brošüürid ja toimetada need trükki vastavalt kokkulepitud tingimustele. Tasu makstakse pärast valmistoote üleandmist. Kui Kaire töötaks ettevõttes graafilise disainerina, teeks kujundustöid igapäevaselt, järgiks tööandja juhiseid ja töötaks ettevõtte määratud töövahenditega, oleks tegemist töölepinguga.