Tööohutus kaugtööl

Kuidas hinnata kaugtöö korral riske?

Nii nagu iga muu töö puhul, peab tööandja ka kaugtöö korral koostama töökeskkonna riskianalüüsi, et kaitsta töötaja tervist. Riskide hindamisel tuleb lähtuda konkreetse töö iseloomust. Hinnata tuleb töökohtade ja töövahendite kasutamise ning töökorraldusega seotud riske.

Riskide hindamisel tuleb:

• selgitada välja töötajat kahjustada võivad töökeskkonna ohutegurid;
• hinnata nende mõju töötaja tervisele ja ohutusele.

Riskide hindamise tulemusena tuleb vajadusel rakendada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks.

Kaugtööd saab tööandja võimaldada töökohtadel, kus oht töötaja tervise kahjustumiseks on väike ja töötaja suudab tööandja juhistest lähtuvalt keskkonnas esinevaid ohte ise kohapeal maandada (nt arvutiga tehtav töö, lihtsam käsitöö). Kuna tööandjal on kaugtöökeskkonnas keeruline töötaja töötingimusi piisavalt kontrollida, ei tohiks kaugtööd teha juhul, kui töökeskkond vajab erinõudeid (nt sundventilatsioon, müraisolatsioon). 

Kui töötaja teeb kaugtööd kodus, võib ta lubada tööandjal töökeskkonna riskid kohapeal välja selgitada (nt riskide hindamine kodukontoris või koduses töökojas). Kuna kodu puutumatus ja eraelu kaitse on põhiseadusega kaitstud väärtused, saab tööandja töötaja kodus riske hinnata üksnes töötaja nõusolekul.

Kui töötaja teeb tööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid (arvuti, tahvelarvuti, telefon) või lihtsamaid käsitöötarbeid (nt kudumisvardad) kasutades ja töötab vastavalt kokkulepitule endale sobivas kohas, saab riskide hindamiseks kasutada küsimustikku, mille töötaja ära täidab, samuti saab töötaja saata töötamiskohast fotosid. Küsimustiku ja fotode alusel saab tööandja hinnata, kas töökoht on ohutu ja tervist hoidev või on vaja teha kohandusi.

Kui töötaja teeb kokkuleppel tööandjaga kodus tööd masinate või tööriistadega, on tööandjal kohustus hinnata nendega kaasnevaid riske ja riske maandada (eelkõige peab tööandja tagama seadmete ohutuse, töötaja piisava juhendamise ja väljaõppe ning andma sobivad isikukaitsevahendid, sh hoidma isikukaitsevahendeid töökorras ja kontrollima nende kasutamist). Mis aga võib osutuda keeruliseks.

Töökeskkonna riskianalüüs tuleb koostada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kaugtöö riskid tuleb hinnata enne kui töötaja läheb esmakordselt kaugtööle. Tööandja uuendab riskianalüüsi, kui:

• töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud;
• töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud;
• on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele;
• õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud;
• töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
• tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid riske, sealhulgas ei ole mõõdetud ohutegurite parameetreid, või ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks.

Mida tuleb arvestada kaugtöötaja juhendamisel?

Tööandja peamine võimalus kaugtöökoha riskide maandamiseks on töötaja juhendamine. Seetõttu peab tööandja pöörama juhendamisele erilist tähelepanu, nt koostama illustreeriva ja lihtsa materjali (nt pildid sobivast istumisasendist või kuvari asetusest).

Juhendamine peab toimuma enne kaugtööle lubamist.

Kaugtöö korral juhendab tööandja töötajat:

• töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud;
• tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;
• ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted;
• vajadusel ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine;
• vajadusel tegutsemine tervisekahjustuse korral, sealhulgas esmaabi andmise juhised, esmaabivahendite kasutamine ja nende asukoht, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja kontaktandmed;
• elektri- ja tuleohutusnõuded;
• õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral käitumise juhised (sh tööõnnetuse toimumise korral teavituskohustus), vajadusel töökohal kasutatavad ohumärguanded, evakuatsioonipääsude ja -teede ning tulekustutusvahendite asukohad;
• keskkonna saastamisest hoidumise juhised.

Kaugtöötaja peab teadma tööandja töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku (kui volinik on valitud) kontaktandmeid ning ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, kui need on kehtestud.

Töötaja peab juhendamise järel oskama ise märgata ohte ja neid maandada. Tööandja lubab töötaja tööle, kui ta on veendunud, et töötaja oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada.

Juhendamist tuleb korrata, kui:

• kaugtöökohas on toimunud olulised muudatused (kaugtöökeskkond on muutunud, tekkinud on uued ohud);
• muutunud on töötaja tööülesanded;
• töötaja kasutuses on uus töövahend või tehnoloogia;
• töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi, sh tööõnnetuse;
• töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab juhendamist vajalikuks.

Kuidas täita kaugtöö korral muid tööohutuse nõudeid?

Ülejäänud töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid täidavad töötaja ja tööandja kaugtööd tehes niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö iseloomu arvestades võimalik. Näiteks ei pea tööandja üldjuhul kaugtöö korral tagama nõuetekohaseid olmeruume (nt piisava suurusega puhkeruum, riietusruum) ja nende korrashoidu ega korraldama esmaabi andmist (tööandja võib vajaduse korral tagada esmaabikomplekti ja teabe esmaabijuhtumi korral tegutsemise viisidest).

Tööandja hangib ja hooldab kaugtöötaja töövahendeid (nt arvuti, printer, hiirepadi, ergonoomiline tool). Tööandjal on õigus hüvitada kaugtööd tegeva töötaja töövahendid tulumaksuvabalt, kuid sellisel juhul peavad kulud olema dokumentaalselt tõendatud. Täpsem info maksu- ja Tolliameti lehelt.

 Kui töötajal on olemas sobivad töövahendid (nt arvuti) ning tööandja ja töötaja on kokku leppinud nende kasutamises tööülesannete täitmiseks, siis ei ole tööandjal kohustust täiendavaid töövahendeid hankida.

Kaugtöö korral tuleb täita töö- ja puhkeaja nõudeid (nt ei saa tööandja eeldada, et töötaja töötab kodus ilma pausideta ning väljaspool kokkulepitud tööaega).

Mida peab kaugtöötaja tegema oma ohutuse tagamiseks?

Töötaja peab tegema tööandjaga koostööd ohutu kaugtöökeskkonna loomiseks. Kuna tööandjal ei ole reaalselt võimalik kõiki kaugtöökeskkondi kontrollida ega keskkonda mõjutada, on töötaja roll kaugtööl ohutute töötingimuste loomisel ja hoidmisel suurem.

Töötaja peab koostöös tööandjaga selgitama välja kaugtöökeskkonnas esinevad ohud.

Töötaja peab täitma tööandja antud juhiseid kaugtöökeskkonna ohutuks kujundamisel. Kaugtööl oleval töötajal on seega oluline roll oma ohutuse tagamisel. Näiteks peab töötaja kaugtöö korral kohandama endale sobivaks tooli ja kuvari asetuse, tegema regulaarselt pause liikumiseks ja silmade puhkamiseks, vältima töötamist mürarikkas keskkonnas, valima või kohandama endale õige valgusega töötamiskoha jms.

Töötaja peab tööandjat teavitama kaugtööga seotud töötingimuste muudatustest (nt kokkulepitud kaugtöö asukoht muutub).

Töötaja peab kaugtöökeskkonnas tegema endast kõik oleneva, et õnnetusi vältida.

Töötaja peab teavitama tööandjat koheselt kaugtööl juhtunud tööõnnetusest või muust ohtlikust olukorrast. Kui kaugtöökeskkonnas juhtub õnnetus, mida ei saa seostada töö tegemisega, siis ei ole tegemist tööõnnetusega.

Peamised soovitused süle- ja tahvelarvutiga kaugtöö tegijale:

• Kaugtöö tegemise koht peab olema hea valgustusega, et ennetada nägemisteravuse vähenemist, peavalu ning väsimust.
• Muuda asendit, tee puhkepause, et vähendada luu- ja lihaskonna haiguste teket
• Puhkepauside ajal tuleks end kindlasti siruta ja teha mõned harjutused.
• Aseta kuvar endast ettesirutatud käe ulatusse nii, et selle ülemine serv silmadega ühel joonel või veidi madalamal.
• Tooli seljatugi peab toetama eelkõige alaselga ning olema 90-120 kraadise nurga all.
• Istudes toeta jalad täistallaga põrandale, kui jalad korralikult põrandale ei ulatu, siis kasuta jalatuge.
• Klaviatuuri ja ja hiirt kasutades toeta küünarvarred lauale (või tooli käetugedele), hoia randmeid võimalikult otse.

Kas kaugtöötajaga võib juhtuda tööõnnetus?

Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal mil töötaja:

• täitis tööülesannet
• tegi muud tööd tööandja loal
• tegutses tööandja huvides
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

 Kui kaugtööl toimunud õnnetuse korral tuvastatakse seos tööga, on tegemist tööõnnetusega. 

Tööandjal ja töötajal tuleb enne töötaja kaugtöö kasutamist läbi mõelda, kuidas peab töötaja tööõnnetuse korral tegutsema. Igal juhul peab töötaja tööandjat viivitamatult teavitama tööõnnetuse toimumisest. 

Õnnetuse seose tööga selgitab tööandja välja uurimise käigus. Töötaja, kellega kaugtööl tööõnnetus juhtus, peab teavitama tööandjat õnnetuse asjaoludest. Näiteks on tegemist tööõnnetusega, kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu. Kodus tööajal majapidamistöid tehes juhtunud õnnetus ei ole tööõnnetus. 

Tööandja peab ka kaugtööl juhtunud õnnetuse puhul esmalt välja selgitama, kas tegemist oli tööõnnetusega. Seejärel tuleb välja selgitada õnnetuse asjaolud ja põhjused, et asjakohaste tegevuste rakendamisega vältida edaspidi sarnaste tööõnnetuste juhtumist.

Tööõnnetuse uurimiseks on tööandjal aega 10 tööpäeva ning uurimisse tuleb kaasata töökeskkonnavolinik.

Peale uurimise lõpetamist tuleb koostada kas vormikohane raport või vabas vormis akt (kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega). Raport või akt tuleb edastada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul peale uurimise lõpetamist. Vormikohast raportit või akti ei ole vaja koostada ega tööinspektsioonile saata, kui töötajale ei väljastatud kerge tööõnnetuse tõttu töövõimetuslehte. Sellisel juhul otsustab tööandja ise uurimise viisi ja vajalike toimingute üle.

Kaugtöö võimaldamisel tuleb tööandjal teha kõik endast olenev, et vältida tööõnnetuse juhtumist. Tööandja saab hinnata riske samuti on oluline töötaja juhendamine.

Vaata ka videot: