Kantserogeenid

Viimati uuendatud: 16.10.2025

Kantserogeenid on ained ja segud, mis võivad soodustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada vähiriski isegi väikestes kogustes.
Töökeskkonnas tuleb kokkupuudet kantserogeenidega vältida või viia miinimumini, kasutades ohutuid tehnoloogiaid ja muid ettevaatusabinõusid.
Tööandja peab hindama riske, korraldama töötajate väljaõpet ja tervisekontrolle ning teavitama Tööinspektsiooni.

Mis on kantserogeenid?

Kantserogeenid on ained ja segud, mis võivad sissehingamisel, allaneelamisel või naha kaudu imendumisel soodustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada vähiriski.

Kokkupuude kantserogeenidega töökohal ei ole ohutu ühelgi tasemel. Isegi, kui kogus on väga väike, ei ole risk kunagi null. Probleem on selles, et vähk areneb sageli aeglaselt ja märkamatult – töötaja ei pruugi aastaid midagi märgata. Isegi väike kogus kantserogeeni võib kahjustada inimese keha rakke siis, kui organismi kaitsevõime on mingil põhjusel nõrgenenud. Aja jooksul see kahju koguneb ja suurendab vähiriski. Terviseprobleemid ei pruugi avalduda kohe – vähk võib areneda aastaid või aastakümneid pärast kokkupuudet.

Vähirisk sõltub koosmõjust: geneetika, töö- ja eraelu kokkupuuted kantserogeenidega, elustiil (nt suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ülekaal, stress, vähene liikumine).

Eestis diagnoositavatest vähijuhtudest on Tervise Arengu Instituudi hinnangul umbes 11 % seotud kokkupuutega töökeskkonna riskiteguritega, mis tähendab ligikaudu 780 juhtu aastas. Eestis ei ole kutsehaigusena vähki diagnoositud, sest vähk võib areneda väga pika aja jooksul ja seost tööga on sageli äärmiselt keeruline kindlaks teha. Tööga seotud vähivormidest esineb kõige sagedamini kopsuvähki. Kopsuvähijuhte seostatakse peamiselt kokkupuutega selliste teguritega nagu asbest, mineraalõlid, diiselmootorite heitgaasid, ränidioksiiditolm, aga ka muud kahjulikud ained töökeskkonnas.

Kantserogeensed kemikaalid jagunevad kategooriatesse sõltuvalt tõendite tugevusest, mis näitavad nende vähkitekitavat toimet, tuginedes Euroopa Liidu klassifitseerimisreeglitele (CLP-määrus).

I kategooria, mis jaguneb omakorda alakategooriateks:

IA – on tõendatud vähkitekitav toime inimesele,
IB – on tõendatud vähkitekitav toime loomadele.

IA ja IB kantserogeenide tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulause H350 – „võib põhjustada vähktõbe” (tuleb märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

II kategooria – võimalik vähkitekitav toime.

Tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulause H351 – „arvatavasti põhjustab vähktõbe” (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

Kokkupuude kantserogeenidega

Kokkupuude võib aset leida mitmesugustes tööstusharudes, sest neid aineid kasutatakse erinevates tööprotsessides.

Mõned näited:

Ehitus – tolm materjalidest, nagu asbest, ränidioksiid, lehtpuidutolm; samuti diiselmootorite heitgaasid masinatest.
Metallitööd ja keevitus – kroomi, nikli ja mõnede muude metallide suitsud ja tolm.
Põllumajandus – pestitsiidid, herbitsiidid, diiselmootorite heitgaasid.
Värvide, lakkide ja muude pinnakatete tootmine – lahustid ja raskmetallid.
Puidu töötlemine ja mööbli tootmine – lehtpuidutolm (teatud liigid nagu tamm ja pöök) ning formaldehüüdi sisaldavad liimid.
Laevatööstus – kahekomponentsed lahustipõhised värvid, puhastusvahendid, epo-vaigud ja kõvendid.
Sõidukite remont ja hooldus – värvid ja pinnakatted, diisli- ja bensiinimootori heitgaasid, kasutatud mineraalsed mootoriõlid, kahjustatud, avatud või valesti hooldatud pliiakud.

Näiteks puidutööstuses kasutatav formaldehüüd on klassifikatsiooniga IB. Epidemioloogilised uuringud, kus on jälgitud kõrge formaldehüüdi tasemega kokku puutunud töötajaid, on täheldatud, et formaldehüüd põhjustab müeloidset leukeemiat ja haruldasi vähivorme nagu ninakõrvalkoobaste ja ninaneelu vähk.

Teavet kemikaali võimaliku kantserogeensuse kohta võib leida toote ohutuskaardilt ja toote etiketilt (nt otsides ohulauseid H350„võib põhjustada vähktõbe” või H351 „arvatavasti põhjustab vähktõbe” ), töökohal koostatud riskianalüüsist ning ka ametlikest andmebaasidest, nagu Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) andmebaas või Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuuri (IARC) andmebaas.

Oluline on meeles pidada, et ohutuskaart on kohustuslik ainult ohtlike kemikaalide puhul – näiteks heitgaasidel või lehtpuidutolmul ohutuskaarti ei ole, mistõttu tuleb nende ohtlikkuse hindamisel tugineda riskianalüüsile.

Vähktõvest hoiatamiseks kasutatakse GHS08 piktogrammi, mis peab näha olema toote etiketil ja ohutuskaardil:

GHS08 Võib põhjustada väga tõsiseid pikaajalisi tervisekahjustusi

Tööandja peab hankima kõik ohtlike kemikaalide ohutuskaardid ning tutvustama etikettidel kui ka ohutuskaartidel olevat informatsiooni töötajale arusaadaval viisil. Tootel olev etikett ja professionaalseks kasutamiseks mõeldud ohutuskaart peavad töökeskkonnas olema eestikeelsed. Kui töötaja räägib mõnda muud keelt ega valda eesti keelt, peab ohutusalane dokumentatsioon olema lisaks kättesaadav ka töötajale arusaadavas keeles.

Õiguslik raamistik ja nõuded

Kantserogeenide käitlemist töökeskkonnas reguleerib Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 308 „Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Määruse nõudeid tuleb järgida, kui kasutatakse IA või IB kategooria aineid. Määrust kohaldatakse ka kiirgustöötajate tööle kiirgusseadusest tulenevate erisustega. Lisaks kohaldatakse määrust asbestitöödele, ilma et see piiraks Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrusega nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” kehtestatud rangemate või spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

Määruse kohaselt on vähktõve riskiga tööprotsessid järgmised:

auramiini (CAS 492-80-8) tootmine;
tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
vaske ja niklit sisaldavate materjalide jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;
isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid;
tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda lehtpuidu, näiteks pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga;
tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga;
tööprotsessid, mille käigus võib töötaja nahk puutuda kokku mineraalõlidega, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks;
tööprotsessid, mille käigus võib töötaja puutuda kokku diiselmootorite heitgaasidega;
muud tööprotsessid, kus esineb töötajate kantserogeenidega kokkupuute oht.

Riskanalüüs

Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate kantserogeenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Kokkupuute laad viitab sellele, kuidas töötajad võivad kantserogeenidega kokku puutuda – näiteks aurude või suitsu sissehingamise, vedelikega naha kokkupuute või juhusliku allaneelamise kaudu. Kokkupuute ulatus näitab, kui paljusid töötajaid kokkupuude mõjutab ja kui sageli nad kantserogeenidega kokku puutuvad. Kokkupuute kestus arvestab, kui kaua töötajad on töövahetuse jooksul kantserogeeniga kontaktis.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et kantserogeenid võivad ohustada töötajate tervist, peab tööandja korraldama töö nii, et töötaja kantserogeenidega kokku ei puutuks: võimaluse piires tuleb kokkupuute vältimiseks piirata nende kemikaalide kasutamist, asendada need töötajatele ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat.

Tööandja peab tagama, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad.

Kui tehniliselt ei ole võimalik kantserogeene asendada või kasutada ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja tagama nende käitlemise tehniliste võimaluste piires suletud süsteemis. Kui ka suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenidega on minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi. Kantserogeenide piirnormid töökeskkonnas on üldiselt väga madalad, näiteks kaadmium ja selle orgaanilised ühendid: 0,004 mg/m³ ning formaldehüüd: 0,37 mg/m³.

Meetmed terviseriski vähendamiseks

töökeskkonnas hoitava või käideldava kantserogeeni koguse piiramine vajamineva miinimumini,
kantserogeenidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine võimaliku miinimumini,
tööprotsessi kavandamine nii, et kantserogeeni pihkumine töökeskkonda oleks välditud või, kui vältimine ei ole võimalik, viidud miinimumini koos kontrollmeetmete rakendamisega – näiteks kasutada suletud segamis- või doseerimissüsteeme, sealjuures tehes õhuseiret ning kasutades lekke tuvastamiseks andureid,
kantserogeeni eemaldamine nende võimalikust pihkumise kohast kohtäratõmbe, üldventilatsiooni või teiste asjakohaste meetmete abil,
seiremeetodite kasutamine kantserogeeni pihkumise õigeaegseks avastamiseks,
ohutute töötavade ja -meetodite rakendamine, sh ühis- või isikukaitsevahendite kasutamine,
asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, sh põrandate, seinte ja muude pindade korrapärane puhastamine,
töötajate õigeaegne ja täpne teavitamine,
ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide, sh keelumärgi «Suitsetamise keeld» kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeeniga,
tegevuskava koostamine võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, kui võib toimuda töötajate kokkupuude suure koguse kantserogeenidega,
käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumates,
ohtlike tootmisjäätmete kogumine hermeetiliselt suletavatesse ning selgelt märgistatud konteineritesse,
ohutute ladustamis-, transpordi- ja kahjutustamismeetodite rakendamine.

Tööhügieeni abinõud kantserogeenidega kokkupuute vähendamiseks võivad olla järgmised:

söömise, joomise ja suitsetamise keelamine piirkondades, kus esineb kantserogeenidega saastatuse oht,
töötajatele asjakohase tööriietuse andmine, vajaduse korral kaitseriietuse ja hingamisteede kaitsevahendite andmine,
töö- ja tänavariietuse jaoks eraldi hoiukohtade loomine,
duššidega varustatud pesemisruumide loomine ja vajadusel silmaduššide paigaldamine,
kasutatud isikukaitsevahendite puhastamine, kontrollimine ja hoiule panemine hoiule kindlaksmääratud kohta pärast tööpäeva lõppu,
töö- ja kaitseriietuse regulaarne puhastamine ja pesemine ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemine «Jäätmeseaduse» kohaselt.

Näide: Tehases, kus toodetakse elektrikilpe, kasutatakse korpuste värvimisprotsessis aeg-ajalt tööstuslikke värve, mis sisaldavad teadaolevat kantserogeeni. Töökeskkonna riskianalüüsi käigus tuvastab tööandja, et suurim kokkupuuteoht esineb pihustusmeetodil värvimisel ja kuivatusaladel.

Riski vähendamiseks rakendab tööandja mitmeid meetmeid:

Värvimisala on varustatud kõrge efektiivsusega äratõmbeventilatsiooniavadega, et juhtida ohtlikud aurud ja värviosakesed ventilatsioonisüsteemi enne, kui need töötaja hingamistsooni jõuavad.
Töötajatele on välja jagatud asjakohased isikukaitsevahendid nagu respiraatorid, kindad ja kaitseülikonnad, ning neid juhendatakse, kuidas ja millal isikukaitsevahendeid kanda.
Värvimisalale lubatakse ainult volitatud ja koolitatud töötajaid, paigaldatud on selged juurdepääsu piiravad märgised. Ilma isikukaitsevahenditeta on värvimisalal viibimine keelatud.
Suurte partiide töötlemisel planeeritakse võtta kasutusele suletud automaatne värvimissüsteem, et minimeerida töötajate otsest kokkupuudet.
Tehakse regulaarset töökeskkonnas esinevate ohtlike kemikaalide mõõtmist ja töötajate tervisekontrolli, et tagada kokkupuute tasemete püsimine kehtestatud töökeskkonna piirnormidest oluliselt madalamal.
Ettevõtte otsib võimalusi asendada kantserogeensed värvikomponendid ohutumate alternatiividega, mis tagavad samaväärse tulemuse.

Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate, nagu rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töötajate osalemisele tööprotsessis ning arvestama nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ § 6 lõige 2, on tööandja kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama kategooria IA, IB või II (H350 „võib põhjustada vähktõbe”, H350i „Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe“, H351„arvatavasti põhjustab vähktõbe”) kantserogeensete ainetega.

Rasedate või rinnaga toitvate naiste tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks peab tööandja andma neile ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, mis välistab kokkupuute ohuga, rakendades järgmisi abinõusid:

töötingimuste kergendamine;
tööajakorralduse muutmine;
tööülesannete muutmine;
muu sobiv abinõu.

Kui tööandjal ei ole võimalik rasedale või rinnaga toitvale töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda.

Alaealistel töötajatel on aga keelatud töötada kantserogeensete kemikaalidega (kategooria IA, IB või II) tulenevalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ . Näiteks, kui ehitusettevõte teostab hoone renoveerimistöid, mis hõlmavad vana asbesti sisaldava katusekatte lõikamist ja eemaldamist, siis 17-aastane praktikant ei tohi lõigata, eemaldada, transportida ega koristada asbesti sisaldavaid materjale, sest asbest on klassifitseeritud kui IA kategooria kantserogeen vastavalt CLP-määrusele. Kui objektil teostatakse asbestitöid, peab tööandja tagama füüsilised tõkked ja selged hoiatussildid, et vältida alaealiste juhuslikku sattumist ohtlikule tööalale.

Töötajate väljaõpe

Nagu iga teise töö puhul peab tööandja korraldama töötajatele juhendamise ja väljaõppe ka kantserogeenide kokkupuutel. Juhendamise läbiviimiseks peab olema kirjalik ohutusjuhend, mis peab olema töötajatele kättesaadav. Juhised tuleb panna nähtavalt kohal, et töötaja saaks töö käigus vajadusel kiiresti mälu värskendada.

Näiteks tootmisruumis, kus metallosi värvitakse kantserogeenseid aineid sisaldavate tööstusvärvidega, on lühike juhend paigutatud värvimiskabiini seinale. Juhend sisaldab samm-sammulisi juhiseid ohutult värvimise, lekete koristamise ja isikukaitsevahendite kasutamise kohta.

Väljaõpe peab sisaldama järgmisi teemasid:

kantserogeenide tervistkahjustav toime, sealhulgas tervisekahjustuse riski suurenemine suitsetamisel,
kantserogeenidega kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud,
kasutatavate ohumärguannete tähendused,
ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõuded,
isikukaitsevahendite, sh kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord,
tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel.

Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid kantserogeene, seadmeid või tehnoloogiat. Näiteks korraldati uus väljaõpe ettevõttes siis, kui muudeti keemilise töötlemise meetodit, mille käigus kantserogeeni käsitleti kõrgemal temperatuuril, mis suurendas kokkupuuteohtu.

Tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kasutatavatest kantserogeene sisaldavatest seadmetest ja konteineritest ning tagab, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannavad selgesti loetavat märgistust ning hästi nähtavaid hoiatusmärke.

Töötajate tervisekontroll

Tööandja tagab, et kõik kantserogeenidest ohustatud töötajad läbivad tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuute algust ja edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal kantserogeeniga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs.

Näide: Tehases töötaval keevitajal diagnoositi hingamisteede haigus, mis on seotud kantserogeenseid aineid sisaldavate keevitussuitsude sissehingamisega. Tööandja korraldas viivitamatult tervisekontrolli ka kõigile teistele samas piirkonnas töötavatele keevitajatele. Lisaks hindas töötaja riskianalüüsi käigus uuesti olemasolevaid ennetusmeetmeid ning leidis, et kohtäratõmbeventilatsioonisüsteem ei tööta piisavalt tõhusalt. Süsteemi oli vaja uuendada, et vältida edasisi töötajate terviseprobleeme.

Töötervishoiuarsti määratud juhtudel tuleb töötajale tervisekontrolle korraldada ka pärast kantserogeeniga kokkupuutumise lõppu. Kui pikalt ja kui tihti neid tervisekontrolle tehakse, määrab töötervishoiuarst.

Erakorraline kokkupuude

Kui mõne tööprotsessi, näiteks seadmete hooldustöö korral, võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet kantserogeenidega ja kui tavapärased tehnilised abinõud töötajate kaitsmiseks ei ole piisavad, määrab tööandja pärast töötajate või nende esindajatega konsulteerimist kindlaks erimeetmed, mis on vajalikud nende töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Sellisel juhul antakse töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma niikaua, kuni kestab kokkupuude kantserogeenidega, kusjuures kokkupuude peab iga töötaja puhul piirduma lühima vajaliku ajaga. Piirkond, kus tööd tehakse, peab olema selgelt märgistatud ja kõrvaliste isikute sissepääs sinna peab olema välditud.

Arvestuse pidamine

Tööandja peab pidama töö tõttu kantserogeenidest ohustatud töötajate nimekirja, milles peavad olema järgmised andmed:

töötaja ees- ja perekonnanimi,
tööülesande kirjeldus,
kantserogeeni, millega töötaja on kokku puutunud, nimetus,
kantserogeeniga toimunud kokkupuute kestus.

Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeniga. Töötajal on õigus saada teada tema kohta nimekirja kantud andmeid. Töötajatel ja töökeskkonnavolinikul peab olema võimalik tutvuda nimekirja puudutava isikustamata statistilise teabega.

Töötajate nimekirjaga on õigus tutvuda töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja tööinspektoril.

Teatis Tööinspektsioonile

Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne kantserogeenidega esmakordselt töö alustamist, esitades kirjalikult või elektrooniliselt järgmised andmed:

tööandja nimi ja aadress,
kasutatavate kantserogeenide loetelu koos neid identifitseerivate andmetega vastavalt «Kemikaaliseadusele»,
tööprotsesside või tehnoloogiate loetelu, mille puhul kasutatakse kantserogeene ja nende kasutamise põhjendused,
valmistatavate või kasutatavate kantserogeene sisaldavate ainete või segude kogused,
kantserogeenidega kokkupuutuvate töötajate arv, kokkupuute laad ja kestus tööpäeva või töönädala jooksul,
andmed kasutatavate ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite kohta.

Kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitanud kantserogeenidega kokkupuute ohu, on ta kohustatud Tööinspektsiooni sellest teavitama, esitades kirjalikult või elektrooniliselt lisaks ülaltoodud andmetele ka andmed kasutatava kantserogeeni teise kantserogeeniga asendamise juhtude kohta.

Teatise kantserogeenide käitlemise kohta saab saata tööinspektsiooni e-posti aadressile [email protected].

Lisalugemist

Kuku raadio Töösaade: Nähtamatust ohust tööl ehk kutsevähist

Kuku raadios käis rääkimas Tööinspektsiooni vanemtööinspektor Angelica Maasikas Lisaks osalesid arutelus Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimees Üllar Kallas ja Nordwoodi töökeskkonnaspetsialist Kristel Karpp.