Asbest

Asbest

Asbestina käsitatakse kiuliste silikaatide klassi kuuluvaid mineraale nagu aktinoliit, amosiit, antofülliit, kroküdoliit, krüsotiil ja tremoliit.

Neist kroküdoliit, krüsotiil, amosiit ja aktinoliit on tunnistatud 1. kategooria kantserogeenideks ohutunnusega (GHS08, H350, Carc. 1A).

Asbestikiud on tolmuna sissehingamisel ohtlikud tervisele, soodustades kopsuvähi, asbestoosi ja mesotelioomi teket. Seedeelundkonda sattunud asbestikiud võivad põhjustada kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähki. Kuna asbest põhjustab kasvajaid ja kasvajate tekkeprotsess on pikaajaline, arvestatakse, et alates inimese esimesest kokkupuutest vähitekitajaga kuni haiguse täieliku väljakujunemiseni võib kuluda kuni 30 aastat.

Asbesti võib leiduda:

• katustes (eterniit, katusepapp ja -plaadid),
• seintes (eterniit, asbesttsement-plaadid ja -paneelid),
• lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioonimaterjalid),
• hoonete fassaadides (välisvooder, rõdupiirded, rennid),
• aknaalustes plaatides,
• prügišahtides (eterniit),
• ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid),
• vee-ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid),
• elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid, asbestkartong),
• kütteseadmetes (katelde, torude, ahjude, pliitide soojusisolatsiooni-ja tulekaitsematerjalid),
• põrandaplaatides (vinüülasbestplaadid),
• vundamendis (hüdroisolatsioon),
• liftides (šahtid, pidurid),
• metalltarindites (pritsasbest).

Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, elastne ning vastupidav alustele ja hapetele. Tänu nendele omadustele on seda materjali peetud aastate vältel asendamatuks mitmes majandusharus. Tööstuses on asbesti kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina, tulekindlate ehituskonstruktsioonide koostises, müra summutamiseks, asbesttsementtoodetes (eterniidis, kanalisatsiooni- ja drenaažitorudes jm), elektriisolatsioonimaterjalides ja mitmel pool mujal. Asbesti ja seda sisaldavaid tooteid käideldes satub ümbritsevasse keskkonda asbestitolmu, mis jääb oma füüsikalise olemuse tõttu õhku hõljuma (ei sadestu) ja moodustab eriti ohtliku õhusaaste.

Infoleht: Fakte asbesti kohta.

Asbestitööd

Asbestitööks loetakse asbesti sisaldava ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust, kaasa arvatud asbesti eemaldamist ehitisest, masinast, seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumist, töökohalt äraveo ettevalmistamist, vedu ja ladestamist.

Asbestijäätmeid käideldakse vastavalt keskkonnaministri määrusele „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded".

Olulisemad nõuded asbestitööde tegemisel on järgmised:

• Tööandja peab enne töö alustamist välja selgitama, kas lammutatavas, rekonstrueeritavas, remonditavas või hooldatavas ehitises võib sisalduda asbesti ning kaardistamise tulemused dokumenteerima. Kui asbestisisaldus leiab kinnitust, viiakse ehitustööd läbi asbestitöö nõudeid järgides.
• Enne igakordset asbestitööd peab tööandja riskianalüüsiga hindama töötajate asbestiga kokkupuute laadi, ulatust, kestust ja sellest tulenevat riski töötajate tervisele ning võtma tarvitusele sobivad ennetusabinõud.
• Tööandja on kohustatud kirjalikult teavitama Tööinspektsiooni vähemalt seitse päeva enne asbestitöö alustamist.
• Enne lammutus- või eemaldustöö alustamist peab tööandja koostama kirjaliku töökava. Töökava peab sisaldama:
  • töökoha skeemi koos seadmete, sh asbestijäätmete konteineri asukoha näitamisega;
  • asbesti või asbesti sisaldavate materjalide asukohti ja eeldatavat kogust lammutatavas objektis (asbestikaardistus);
  • töövõtete, sh ettevalmistavate tööde lühikirjeldusi;
  • asbestitolmu leviku takistamiseks rakendatavaid meetmeid;
  • töötajatele antavate isikukaitsevahendite nimetusi;
  • meetmeid töökoha puhastamiseks asbestijäätmetest ja -tolmust;
  • asbestijäätmete veo korraldust ja ladestamiskoha nime;
  • asbestikaardistamise aega ja kaardistaja nime.
• Asbestikiudude sisaldust töökoha õhus mõõdetakse, kui on vaja veenduda, et töökoha õhk ei sisalda asbesti (õhu puhtuse kontroll) või tagada, et asbestisisaldus sissehingatavas õhus ei ületa piirnormi. Asbestikiudude sisalduse mõõtmist töökoha õhus või materjalide asbestisisalduse uuringuid võib teha akrediteeritud mõõtelabor.
• Tööandja korraldab asbestitöö tegijatele enne esmakordset tööleasumist vähemalt kaheksa tundi kestva väljaõppe, mille kohustuslikud teemad on:
  • asbesti tervistkahjustav toime ja tervisekahjustuse riski suurendavad tegurid, sh suitsetamine;
  • asbesti sisaldavate toodete ja materjalide liigid, nende tuvastamine;
  • tegevused, mille käigus võidakse asbestitolmuga kokku puutuda;
  • asbestitöö kavandamine ja töökava koostamine;
  • juhised tegutsemiseks, kui töö käigus ootamatult avastatakse asbesti sisaldavaid materjale või kahjustatakse neid;
  • ohutud töövõtted, kaitsevahendid, kasutatavad ohumärguanded;
  • hingamiskaitsevahendite otstarve, sortiment, valimine ja kasutamine;
  • asbestitöö hügieeninõuded;
  • saastest puhastamine;
  • jäätmete kõrvaldamine;
  • tervisekontrolli kord;
  • lammutamise ja asbesti eemaldamise tehnika, vajadusel koos praktiliste harjutustega.
• Tööandja korraldab asbestitöid tegevatele töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures enne asbestiga kokkupuute algust ja edaspidi töötervishoiuarsti poolt näidatud ajal. Tervisekontrolli kohustuslikud uuringud on rindkere kliiniline läbivaatus (röntgenoloogiline uuring) ja kopsude funktsionaaldiagnostiline uuring (spirograafia).
• Tööandja peab pidama asbestiga kokkupuutuvate töötajate nimekirja, kuhu on iga töötaja kohta kantud nimi, isikukood, tööülesannete kirjeldus ja igakordse asbestiga kokkupuute kestus. See nimekiri võib olla oluliseks dokumendiks, kui haigel kahtlustatakse asbestoosi või muud asbestiga kokkupuutest põhjustatud haigust. Tööandja peab säilitama nimekirja vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet asbestiga.

Olulised tegevused, mida peavad nii tööandja kui ka töötajad oskama:

• enne töö algust hinnata asbestiohtu;
• asbesti esinemise korral rakendada kõige efektiivsemaid ohutusmeetmeid;
• töötamisel kasutada ohutuid töövõtteid;
• kasutada ja hooldada isikukaitsevahendeid;
• käidelda asbestijäätmeid;
• teadma õhu asbestisisaldust ja kehtestatud kokkupuute piirnormi.

 Terviseriski vähendamine

Asbestitööd tuleb teha nii, et töötaja kokkupuude asbestitolmuga on võimalikult väike ja jääb alla piirnormi. Kokkupuute vähendamiseks:

• piiratakse asbestiga kokkupuutuvate töötajate arvu;
• tehakse töö nii, et asbest või asbesti sisaldavad materjalid eemaldatakse ehitisest või muust objektist enne selle lammutamise alustamist, välja arvatud juhul, kui see tegevus suurendab töötajate asbestiga kokkupuute riski;
• rabedat asbesti sisaldava konstruktsiooni lammutamisel või asbesti eemaldamisel eraldatakse asbestiga kokkupuute piirkond ümbritsevast keskkonnast alarõhulise hermeetilise tsooni abil;
• tuleb asbestitööd teha nii, et asbestitolm ei satuks õhku. Kui tolmu teket ei ole võimalik vältida, tuleb töökoht eraldada muust töökeskkonnast ja kasutada piisava võimsusega kohtäratõmmet;
• välditakse asbesti kandumist töökohast mujale töötajate riietega või muul viisil;
• kasutatakse kokkupuudet vähendavaid seadmeid, sh õhupuhasteid;
• asbesti ja asbesti sisaldavaid materjale hoitakse ja transporditakse suletud pakendis;
• kõiki ruume või seadmeid, mis on seotud asbestitööga, puhastatakse ja hooldatakse korrapäraselt.

Madala riskiga asbestitööd

Madala riskiga töödeks loetakse töid, mille käigus töötajate kokkupuude asbestiga ei ületa kehtestatud piirnormi, milleks on 0,1 kiudu sissehingatava õhu kuupsentimeetri kohta (100 000 kiudu m³-s) mõõdetuna või arvutatuna kaheksatunnise kokkupuuteaja ajaga kaalutud keskmisena.

Madala riskiga tööde näideteks võib tuua näiteks lühiajalise, alla nelja tunni kestva tegevuse, mille käigus käideldakse välistingimustes mitterabedaid materjale; mittelagunenud materjalide või toodete kõrvaldamise, milles asbestikiud on seotud tihkeks struktuuriks (asbesttsementtooted); heas seisukorras olevate asbesti sisaldavate materjalide hermetiseerimise või katmise ning õhu koostise kontrollimiseks või materjali asbestisisalduse määramiseks analüüside kogumise. Madala riskiga tööde korral ei pea tööandja töö alustamisest Tööinspektsiooni teavitama ega koostama asbestitöö töökava.