Asbest

Asbest

Asbestina käsitatakse kiuliste silikaatide klassi kuuluvaid mineraale nagu aktinoliit, amosiit, antofülliit, kroküdoliit, krüsotiil ja tremoliit. Kõik need on tunnistatud 1A-kategooria kantserogeenideks ohutunnusega (GHS08, H350, Carc. 1A).

Asbestikiud on tolmuna sissehingamisel ohtlikud tervisele, soodustades kopsuvähi, asbestoosi ja mesotelioomi teket. Seedeelundkonda sattunud asbestikiud võivad põhjustada kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähki. Kuna asbest põhjustab kasvajaid ja kasvajate tekkeprotsess on pikaajaline, arvestatakse, et alates inimese esimesest kokkupuutest vähitekitajaga kuni haiguse täieliku väljakujunemiseni võib kuluda keskmiselt 30 aastat.

Asbesti võib leiduda:

• katustes (eterniit, katusepapp ja -plaadid),
• seintes (eterniit, asbesttsement-plaadid ja -paneelid),
• lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioonimaterjalid),
• hoonete fassaadides (välisvooder, rõdupiirded, rennid),
• aknaalustes plaatides,
• prügišahtides (eterniit),
• ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid),
• vee-ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid),
• elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid, asbestkartong),
• kütteseadmetes (katelde, torude, ahjude, pliitide soojusisolatsiooni-ja tulekaitsematerjalid),
• põrandaplaatides (vinüülasbestplaadid),
• vundamendis (hüdroisolatsioon),
• liftides (šahtid, pidurid),
• metalltarindites (pritsasbest).

Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, elastne ning vastupidav alustele ja hapetele. Tänu nendele omadustele on seda materjali peetud aastate vältel asendamatuks mitmes majandusharus. Tööstuses on asbesti kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina, tulekindlate ehituskonstruktsioonide koostises, müra summutamiseks, asbesttsementtoodetes (eterniidis, kanalisatsiooni- ja drenaažitorudes jm), elektriisolatsioonimaterjalides ja mitmel pool mujal. Asbesti ja seda sisaldavaid tooteid käideldes satub ümbritsevasse keskkonda asbestitolmu, mis jääb oma füüsikalise olemuse tõttu õhku hõljuma (ei sadestu) ja moodustab eriti ohtliku õhusaaste.

Infoleht: Fakte asbesti kohta.

Asbestitööd

Asbestitööks loetakse asbesti sisaldava ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust, kaasa arvatud asbesti eemaldamist ehitisest, masinast, seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumist, töökohalt äraveo ettevalmistamist, vedu, ladestamist ja muid töid, mille käigus võivad töötajad asbestiga kokku puutuda.

Tööandja on kohustatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama Tööinspektsiooni vähemalt seitse päeva enne asbestitöö alustamist. Teate esitamise ja Tööinspektsiooni antava asbestitöö tegemise loa kohta on teave Tööinspektsiooni kodulehel Asbestitööd.

Asbestijäätmeid käideldakse vastavalt keskkonnaministri määrusele „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded".

Olulisemad nõuded asbestitööde tegemisel on järgmised:

• Tööandja peab enne töö alustamist välja selgitama, kas ehitis sisaldab asbesti või mitte. Tööandja hangib teavet ehitise omanikelt, teistelt samal objektil tegutsevatelt tööandjatelt või muudest allikatest, sealhulgas asjakohastest registritest. Uurimise tulemus dokumenteeritakse. Kui eelnimetatud teave pole kättesaadav, tagab tööandja asbesti sisaldava materjali esinemise kontrolli ning hangib selle tulemused enne töö alustamist. Tööandja teeb kontrolli käigus saadud teabe kättesaadavaks teisele samal objektil tegutsevale tööandjale tema taotluse korral. Kui leiab kinnitust, et töötajad puutuvad kokku või võivad kokku puutuda asbestist või asbesti sisaldavast materjalist tekkiva tolmuga, tuleb järgida asbestitööle kehtestatud nõudeid.
• Iga kord enne asbestitööd peab tööandja riskianalüüsi käigus hindama töötajate asbestiga kokkupuute laadi, ulatust ja kestust ning sellest tulenevat riski töötajate tervisele ning võtma tarvitusele sobivad ennetusabinõud.
• Esmase meetmena tuleb võimalusel eemaldada asbest või asbesti sisaldav materjal töökeskkonnast, et piirata asbestiga kokkupuude üksnes nende töötajatega, kelle puhul see on vältimatu (näiteks töötajatega, kes tuvastavad asbesti olemasolu, tegelevad selle eemaldamise või kapseldamisega).
• Enne lammutustöö või asbesti eemaldustöö alustamist peab tööandja koostama kirjaliku töökava, mis võib olla ehitusplatsi tööohutuse plaani osa. Töökava peab muuhulgas sisaldama:
  • töökoha skeemi koos seadmete, sh asbestijäätmete konteineri asukoha näitamisega;
  • asbesti või asbesti sisaldavate materjalide asukohti ja eeldatavat kogust lammutatavas objektis (asbestikaardistus);
  • töövõtete, sh ettevalmistavate tööde lühikirjeldusi;
  • asbestitolmu leviku takistamiseks rakendatavaid meetmeid;
  • töötajatele antavate isikukaitsevahendite nimetusi;
  • meetmeid töökoha puhastamiseks asbestijäätmetest ja -tolmust;
  • asbestijäätmete veo korraldust ja ladestamiskoha nime;
  • asbestikaardistamise aega ja kaardistaja nime.
• Asbestitöö tegemise korral mõõdab või arvutab tööandja asbestikiudude sisaldust õhus riskianalüüsist lähtuvalt kõigis asbestitöö etappides ja pärast asbestitöö lõppu kohas, kus asbestitööd tehakse või tehti, ja selle koha vahetus läheduses. Pärast asbestitöö lõppu peab tööandja regulaarset mõõtmist jätkama senikaua, kui nimetatud kohas ja selle vahetus läheduses olev õhk ei sisalda asbestikiude või sisaldab neid piirnormist (0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes kuupsentimeetris, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksatunnise kokkupuuteaja kaalutud keskmisena) vähem. Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses ning kajastama töötaja isiklikku kokkupuudet asbestitolmuga.
• Tööandja korraldab töötajatele, kes tööd tehes võivad kokku puutuda asbestiga, nende tööleasumisel teoreetilise ja praktilise väljaõppe täienduskoolitusasutuses, mis kestab vähemalt kaheksa tundi ja peab hõlmama järgmist:
  • asbestitööle kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tutvustamine;
• ülevaade asbesti tervisekahjulikust toimest ja selle riski suurendavatest teguritest, sealhulgas suitsetamine;
  • ülevaade asbesti sisaldada võivate toodete ja materjalide liikidest ning nende tuvastamisest;
  • ülevaade tegevustest, mille käigus võib töötaja asbestitolmuga kokku puutuda, ja selle ärahoidmiseks rakendatavate abinõude tähtsuse selgitamine;
  • asbestitöö kavandamise ja töökava koostamise õpetamine;
  • juhised tegutsemiseks, kui töö käigus ootamatult avastatakse asbesti sisaldav materjal või seda kahjustatakse;
  • ohutute töövõtete, kaitsevahendite ja kasutatavate ohumärguannete tutvustamine;
  • kaitsevahendite, eelkõige hingamiskaitsevahendite otstarbe, sortimendi, valimise ja nõuetekohase kasutamise tutvustamine;
  • ülevaade asbestitöö hügieeninõuetest;
  • saaste puhastamise õpetamine;
  • jäätmete kõrvaldamise õpetamine;
  • teave tervisekontrolli korra kohta;
  • juhised tegutsemiseks hädaolukorras.

Asbesti sisaldava materjali lammutamise või asbesti eemaldamise tööd tegeva töötaja väljaõpe peab hõlmama ka selliste tehnoloogiliste seadmete ja masinate kasutamist, mis piiravad tööülesannete täitmise ajal asbestikiudude eraldumist ja levikut töökeskkonda. Väljaõpet tuleb vajalikus osas ja mahus korrata eelkõige juhul, kui töökeskkond on oluliselt muutunud, töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud või töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. Väljaõppe läbinud töötajale väljastatakse tunnistus, millele märgitakse muuhulgas ülevaade väljaõppe sisust ja keel, milles väljaõpe läbiti.

• Tööandja korraldab asbestitöid tegevatele töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures enne asbestitolmuga kokkupuute algust ja edaspidi töötervishoiuarsti poolt näidatud ajal. Tervisekontrolli kohustuslikud uuringud on rindkere kliiniline läbivaatus (röntgenoloogiline uuring) ja kopsude funktsionaaldiagnostiline uuring (spirograafia).
• Tööandja peab pidama asbestiga kokkupuutuvate töötajate nimekirja, kuhu on iga töötaja kohta kantud nimi, isikukood, selliste tööülesannete kirjeldus, mille täitmise käigus puutub töötaja asbestiga kokku ja igakordse asbestiga kokkupuute kestus. See nimekiri võib olla oluliseks dokumendiks, kui töötajal kahtlustatakse asbestoosi või muud asbestiga kokkupuutest põhjustatud haigust. Tööandja peab säilitama nimekirja vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet asbestiga.

Olulised tegevused, mida peavad nii tööandja kui ka töötajad oskama:

• enne töö algust hinnata asbestiohtu;
• asbesti esinemise korral rakendada kõige efektiivsemaid ohutusmeetmeid;
• töötamisel kasutada ohutuid töövõtteid;
• kasutada ja hooldada isikukaitsevahendeid;
• käidelda asbestijäätmeid;
• teadma õhu asbestisisaldust ja kehtestatud kokkupuute piirnormi.

 Terviseriski vähendamine

Asbestitööd tuleb teha nii, et töötaja kokkupuude asbestitolmuga on võimalikult väike ja jääb alla piirnormi. Kokkupuute vähendamiseks:

• piiratakse asbestiga kokku puutuda võivate töötajate arvu;
• tehakse töö nii, et asbest või asbesti sisaldavad materjalid eemaldatakse ehitisest või muust objektist enne selle lammutamise alustamist, välja arvatud juhul, kui see tegevus suurendab töötajate asbestiga kokkupuute riski;
• rabedat asbesti sisaldava konstruktsiooni lammutamisel või asbesti eemaldamisel eraldatakse asbestiga kokkupuute piirkond ümbritsevast keskkonnast alarõhulise hermeetilise tsooni abil;
• asbestitöid tehakse nii, et asbestitolmu ei tekiks. Kui see ei ole võimalik, summutatakse asbestitolm, eemaldatakse see tekkekohast või setitatakse õhus leiduvaid asbestikiude;
• välditakse asbesti kandumist töökohast mujale töötajate riietega või muul viisil;
• suletud ruumis tehtava asbestitöö korral tagatakse töötaja tervise piisav kaitse;
• asbesti ja asbesti sisaldavaid materjale hoitakse ja transporditakse suletud pakendis;
• kõiki ruume või seadmeid, mis on seotud asbestitööga, puhastatakse ja hooldatakse korrapäraselt.

Kui töötajate kokkupuude asbestitolmuga piirnormi, peatab tööandja viivitamata töö, selgitab välja piirnormi ületamise põhjused ja rakendab abinõusid nende kõrvaldamiseks. Tööd võib jätkata, kui mõõtmistulemused näitavad, et töötajate kokkupuude asbestitolmuga ei ületa piirnormi. Töökohas, kus piirnormi ületamine aset leidis, on edasitöötamine lubatud ainult isikukaitsevahendeid kasutavatel töötajatel, kes tegelevad tekkinud olukorra likvideerimisega.

Hingamisteede kaitsevahenditega töötamise ajal peavad töötajatele olema ette nähtud regulaarsed tööaja hulka arvatavad puhkepausid, mille kestus ja sagedus sõltuvad töötaja füüsilisest koormusest ja töökorraldusest.

Madala riskiga asbestitööd

Madala riskiga töödeks loetakse töid, mille käigus töötajate kokkupuude asbestiga ei ületa kehtestatud piirnormi, milleks on 0,01 kiudu sissehingatava õhu kuupsentimeetri kohta mõõdetuna või arvutatuna kaheksatunnise kokkupuuteaja ajaga kaalutud keskmisena.

Madala riskiga tööde näideteks võib tuua:

• lühiajaline, alla nelja tunni kestev tegevus, mille käigus käideldakse mitterabedaid materjale, milles asbestikiud on seotud tihkeks struktuuriks (nt asbesttsementtooted); 
• heas seisukorras olevate asbesti sisaldavate materjalide hermetiseerimine või katmine;
• õhu koostise kontrollimiseks või materjali asbestisisalduse määramiseks vajalike analüüside tegemiseks materjalide kogumine. 

Madala riskiga tööde korral ei pea tööandja töö alustamisest Tööinspektsiooni teavitama ega koostama asbestitöö töökava.