Töötamine haiguslehe alusel

Kokkuleppe sõlmimine

Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel. Töötajal tekib töötamise võimalus pärast 60. haiguslehel viibitud päeva. Ajutine töövõimetus peaks eelduslikult kestma veel 30 kalendripäeva ehk ajutiselt terviseseisundile vastavad töötingimused esitatakse vähemalt 30 kalendripäevaks. 

Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis (töölepingu muudatus või töölepingu lisa). Ajutiselt saab terviseseisundile vastavat tööd teha haiguslehe alusel ainult siis, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad ehk mõlemad pooled on sellega nõus. 

Kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale terviseseisundile vastavaid töötingimusi, siis on töötamine keelatud. Kui tööandja võimaldab töötajale terviseseisundile vastavat tööd, on tal siiski õigus igal ajal sellest loobuda, näiteks olukorras, kus töötaja ei saa terviseseisundi tõttu tööülesannetega hakkama. Kui tööandjal ei ole inimesele kergemat tööd anda, rakendub tavaline haiguslehel viibimise kindlustusjuhtum ning Tervisekassa hüvitab 70% isiku kalendripäeva tulust, mis arvestatakse isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Töötingimused

Kui töötaja käib ravi käigus arsti korralisel vastuvõtul, tasub vähemalt 90 päeva kestva ajutise töövõimetuse vajadusega ravi korral töötaja raviarstil kaaluda, kas ja millal haiguslehel viibiva isiku terviseseisund võimaldab tal kohandatud tingimustes töötada ning arutada patsiendi valmisolekut täita haiguse ravi kõrvalt töökohustusi, kas kergemaid ülesandeid ja/või osalise ajaga. Algatus kergemale tööle üleviimiseks võib tulla ka töötajalt, kuid raviarstil tuleb siis kaaluda töötaja terviseseisundit, ohutegureid ja tööülesannete iseloomu, samuti selgitada töötajale, millistes tingimustes ja milliste kohandustega on haiguslehe ajal võimalik töötada, et mitte seada ohtu tervise taastumist ega võimalust kasutada toetavaid teenuseid. Töötaja algatuse korral saab ta olemasolevate võimaluste juures oma soovi väljendada arsti vastuvõtul suuliselt või teavitada perearsti elektroonselt, kasutades nt e-perearstikeskuse süsteemi. 

Kui töötaja terviseseisund võimaldab ja ta on valmis haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötama, väljastab arst vastava tööst vabastuse põhjusega haiguslehe, milles sisaldub andmeväli töötamise jätkamiseks vajalike kohanduste kirjeldusega, sh vajaduse korral teenuste kasutamise soovitused. Haiguslehe andmeväljal sisalduv info on nähtav eesti.ee töövõimetuslehtede lahenduse kaudu patsiendile endale, tööandjale ja ka Töötukassale. 

Terviseseisundile vastav töö võib tähendada nii osalise ajaga töötamist, kohandatud töötingimusi/töökeskkonda kui ka kergemaid tööülesandeid. Sobivad töötingimused määrab raviarst ning need esitatakse töövõimetuslehel. Raviarst saab sobivate töötingimuste määramisel vajaduse korral konsulteerida ka töötervishoiuarstiga. Näiteks võib töötaja puhul, kellel on füüsilise tervisega probleeme, olla vajalikuks kohanduseks ajutiselt teatud raskusega esemete tõstmise keeld, kõrgustes töötamise keeld, põlvitamist või kükitamist välistavad tegevused jne. Vaimse tervise probleemide korral võib vajalik olla vältida ajutiselt aktiivset suhtlust või kiiret analüüsi ja suurt vastutust eeldavaid otsustusi, samuti võib olla vajalik reguleerida töövahetuse pikkust, vältida öises vahetuses töötamist või töötamist kõrge või madala temperatuuriga tingimustes, töötamist tolmuses keskkonnas jne. 

Kui töötaja töötab haiguslehe alusel, kohaldub talle töölepingu seadus nagu tavalise töötamise puhul. Näiteks saab töötaja haiguslehe alusel töötamise ajal kasutada puhkust, kuid puhkuse ajal Tervisekassa isikule hüvitist ei maksa. 

Tööandja ei või haiguslehe ajal töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50% enne haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevale eelnenud päeval kokku lepitud töötasust.

Palgavahe hüvitis

Tervisekassa poolt võimaldatakse isikule osaliselt saamata jäänud töötasu kompenseerida ajutise töövõimetuse 61.–182. päeval (tuberkuloosi korral 61.–240. päeval) ehk maksimaalselt 122 päeva (tuberkuloosi korral maksimaalselt 180 päeva). Samal ajal võimaldatakse inimesele vajaduse korral ka juurdepääs töövõimet toetavatele teenustele.

Terviseseisundile vastava töö andmise korral makstava haigushüvitise arvutamisel lähtub Tervisekassa tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust ja terviseseisundile vastava töö tegemise ajavahemikul makstavast töötasust. Tervisekassa hüvitab kindlustatud isikule nende kahe töötasu vahe, mis saab olla maksimaalselt 50% võrreldes varasema töötasuga, kuna tööandja makstav töötasu terviseseisundile vastava töö andmise perioodil ei tohi jääda alla 50% võrreldes varasema töötasuga.

Kui inimesel on mitu tööandjat, siis liidetakse kokku inimese kõikide tööandjate makstavad kuutöötasud enne kergemale tööle üleviimise lehe algust ja kokkulepitud kuutöötasud kergemale tööle üleviimiseks väljastatud haiguslehe ajal. Saadud summa teisendatakse ühe kalendripäeva keskmiseks töötasuks ning arvutatakse välja kalendripäeva palgavahe.  Tervisekassa makstav palgavahe on korrutatud kalendripäeva palgavahe kergemal tööl töötatud kalendripäevade arvuga.

Näide 1:

Peeter on kergemale tööle üle viidud (töövõimetusleht põhjusega 21 – Töötingimuste ajutine kergendamine):

1. tööandja poolt märgitud töötasude alusel arvestatakse välja kalendrikuu ühe päeva keskmine töötasu enne kergemale tööle üleviimise lehe algust ning kalendrikuu ühe päeva keskmine töötasu kergemale tööle üleviimise ajal. Arvutatakse välja kalendripäeva palgavahe;
2. kalendripäeva palgavahe korrutatakse kergemal tööl töötatud kalendripäevade arvuga.

Peetri tööandjaga kokku lepitud kuutöötasu enne kergemale tööle üleviimise haiguslehe algust oli 1200 eurot (kalendripäeva keskmine töötasu 40 eurot). Peetri kokkulepitud kuutöötasu kergema töö ajal on 900 eurot (kalendripäeva keskmine töötasu 30 eurot). Palgavahe võrreldes töötasuga enne kergemale tööle üleviimist 10 eurot. Peetril on sellisel juhul Tervisekassa makstavaks palgavahe hüvitiseks 300 eurot. Saadav tulu kokku on 1200 eurot (Tervisekassa hüvitab palgavahe 300 eurot ja tööandja maksab töötasu 900 eurot).

Näide 2:

Kati on kergemale tööle üle viidud 30 päevaks (töövõimetusleht põhjusega 21 – Töötingimuste ajutine kergendamine), kuid tunneb, et ei jaksa siiski haiguse ajal töötada ning laseb lehe pärast 15 päeva lõpetada. Arst väljastab talle 16. päevast haiguslehe (töövõimetusleht põhjusega 1 – haigestumine ja olmevigastus) ning sellisel juhul saab Kati 15 päeva eest palgavahe hüvitist ja alates 16. päevast makstakse talle hüvitist määraga 70% eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel.

Kati tööandjaga kokku lepitud kuutöötasu enne kergemale tööle üleviimise haiguslehe algust oli 1200 eurot (kalendripäeva keskmine töötasu 40 eurot). Kati kokkulepitud kuutöötasu kergema töö ajal on 600 eurot (kalendripäeva keskmine töötasu 20 eurot). Palgavahe võrreldes töötasuga enne kergemale tööle üleviimist 20 eurot). Katil on sellisel juhul õigus saada palgavahe hüvitist 15 päeva eest 300 eurot. Saadav tulu kokku on 600 eurot (Tervisekassa hüvitab palgavahe 300 eurot ja tööandja maksab töötasu 300 eurot).

Rakendamine

Kui isik jääb haiguslehele enne 15. maid 2024, siis temale veel haiguslehe alusel töötamist võimaldada ei saa. Kui aga isik haigestub pärast 15. maid 2024 ja ta on haiguslehel enam kui kaks kuud, saab ta võimaluse teha haiguslehe alusel terviseseisundile vastavat tööd.