Tööst põhjustatud haigestumine

Töökeskkonnas võib inimene kokku puutuda erinevate ohuteguritega, milleks on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid. Kui nende toime on pikaajaline, võivad töökeskkonna ohutegurid töötaja tervist ebasoodsalt mõjutada ja esile kutsuda tervisekahjustuse, milleks võib olla tööga seotud haigus.

Tööga seotud haigus on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) kohaselt kutsehaigus ja tööst põhjustatud haigus.

Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Seega puudub sel juhul otsene seos töötaja haiguse ja töötajale mõjunud ohuteguri vahel, kuid ohutegur võib olla siiski mõjutanud töötaja tervist niimoodi, et tervisekahju on tekkinud. Nii on töökeskkonna ohutegur olnud vaid üheks teguriks haiguse tekkepõhjuste loetelus.

Õigel ajal tuvastatud tööst põhjustatud haigust on võimalik ravida, saavutada töötaja tervenemine, vältida haiguse süvenemist ja kutsehaiguse väljakujunemist.

Eestis diagnoosivad tööga seotud haigusi (nii kutsehaigusi kui tööst põhjustatud haigusi) töötervishoiuarstid ja töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.

Tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisest teavitab töötervishoiuarst Tööinspektsiooni, kuid ei teavita töötaja tööandjat.

Ka Tööinspektsioon ei teata tööandjale, et tema töötajal on diagnoositud tööst põhjustatud haigus. Tööinspektsioon ei vii läbi ka uurimist tööst põhjustatud haiguse korral, nagu tehakse seda kutsehaigestumise puhul. Kui Tööinspektsioon saab teate  tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisest, viiakse läbi tavaline üldkontroll tööandja juures, et tööandjat suunata elimineerima või vähendama nende ohutegurite mõju, mis on mänginud rolli tööst põhjustatud haiguse kujunemisel. Loomulikult ei teavita Tööinspektsioon ka kontrolli läbi viies, et tööandja ühel või teisel töötajal on tööst põhjustatud haigus, kuid ohutegurile õigel ajal pidurit tõmmates on suure tõenäosusega võimalik siiski vältida töötaja tervisekahjustuse süvenemist ja teiste töötajate tervisekahjustuse tekkimist.

Küll aga peaks töötaja teavitama temal diagnoositud tööst põhjustatud haigusest tööandjat, sest tervisehäire võib takistada tööülesannete täitmist ja ohuteguri mõju jätkumisel võib töötajal välja kujuneda kutsehaigus. Tööandja peab saama teha muudatusi töökeskkonnas või tööaja korralduses, et vältida edasist ohuteguri mõju ja haiguse süvenemist.

Nii nagu kutsehaiguse korral, tekib ka tööst põhjustatud haiguse  puhul töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist.

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt kahjuhüvitist juhul, kui on tal diagnoositud kas kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus ja selle tõttu on talle tekkinud kahju. Tööst põhjustatud haigestumise korral kahjuhüvitise saamiseks peab töötaja ise teavitama oma tööandjat tööst põhjustatud haigestumisest, kuna muul moel tööandja sellest teada ei saa. Hüvitise nõudmise õigus tekib töötajal vastavalt võlaõigusseadusele  ning hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.