Kutsehaigestumise uurimine
- Töötervishoiuarst teatab töötaja kutsehaigestumisest hiljemalt 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale,
- Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist.
- Tööandja koostab uurimistulemuste kohta raporti ning saadab selle kannatanule ja Tööinspektsioonile.
Kutsehaigestumise uurimine
Töötervishoiuarst teatab töötaja kutsehaigestumisest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile, esitades vormi kohase teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta (edaspidi kutsehaigestumise teatis).
Kui töötervishoiuarst tuvastab, et töötaja kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures, kannab ta kutsehaigestumise teatisesse ka nende tööandjate nimed ja aadressid ning teavitab ka neid töötaja kutsehaigestumisest.
Kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.
Kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks kutsehaigestumise uurija:
- kontrollib tööga seotud haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja meditsiiniabinõude nõuetekohast rakendamist, sealhulgas tutvub töötajale korraldatud tervisekontrolle kajastavate dokumentidega, töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega, töösuhet või töökorraldust tõendavate dokumentidega ning vajaduse korral teeb dokumentidest väljavõtteid ja koopiaid;
- võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid kutsehaigestumises tähtsust omavate asjaolude kohta;
- selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud.
Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Tööandja koostab uurimistulemuste kohta raporti ning saadab selle kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsioonile.
Raportis tuuakse välja ka abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja registreerib kutsehaigusjuhud ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et kutsehaigestumise uurimise käigus saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. Kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
