Tervislik liikumine töökohal
- Puhke- ja liikumispausid parandavad vereringet, suurendavad töövõimet ja aitavad ülekoormust ning läbipõlemist ennetada.
- Pauside tegemine maandab nii füüsilist kui ka vaimset väsimust.
- Puhkepause tuleb teha sõltuvalt töö iseloomust ning esimene eesmärk peaks olema puhata töökoha peamistest ohuteguritest.
Puhkepauside korraldus
Lisaks töölepingu seadusega ette nähtud tööpäevasisesele vaheajale (lõunapaus) on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses teatud juhtudel ette nähtud tööaja hulka arvatavad vaheajad. Tööandja peab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 2 ja § 9(1) lõike 2 alusel võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja sisse arvatavad vaheajad.
Tööandja peab töötajale andma vaheaegu füüsilise ülekoormuse vältimiseks ja psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks ehk kui töö on füüsiliselt raske sh sundasendis töötamine või vaimselt pingeline peab töötaja saama kasutada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Tööaja hulka arvatav tähendab seda, et vaheaeg on osa tööajast ja selle eest saab töötaja töötasu. Töötaja peab olema teadlik, kui palju pause on ette nähtud ja millal (kellaaeg või ajavahemik) ta neid kasutada saab.
Vaheaegade sagedus ja kestus ei ole õigusaktidega kindlaks määratud. Vaheaegade andmisel tuleb lähtuda töökeskkonna riskianalüüsist, millest selgub, kas töös esineb mõni ohutegur, mis tingib vajaduse võimaldada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
Selleks, et riskianalüüsi alusel anda õige hinnang vaheaegade vajalikkusele, on oluline, et riskianalüüs oleks põhjalik st oleksid tuvastatud kõik töökeskkonna ohutegurid ja antud ohuteguri mõjule õiglane hinnang. Vaheaegade hulga ja kestuse määrab tööandja, kuid see peab lähtuma tööst ja töökeskkonnas esinevatest riskidest. Ehk arvesse tuleb võtta seda kui raske on töö – mida raskem on töö seda tihedamalt vajab töötaja taastumiseks pause.
Pauside kasutamine täidab oma eesmärki ainult siis, kui töötajal on pausi ajaks võimalik eemalduda olukorrast, mis tingis pausi kasutamise vajaduse. Näiteks mürarikkas keskkonnas töötamisest tuleb pausi pidada vaikses ruumis, külmas töötamise puhul soojas ruumis ja seisva töö puhul näiteks istudes. Samuti ei ole puhkepaus näiteks aeg kui lasteaia õpetaja või õpetaja abi lastega teed joob sest sellele ajal peavad nad täitma tööülesandeid – jälgima lapsi ja vajadusel neid abistama.
Vaheaegade määramisel on oluline võtta arvesse ka töötajate tagasisidet, et vaheaegadest oleks tõesti ka kasu. Levinud praktika on selline, kus töötaja saab iga kahetunnise töötamise järel pidada 10-15 minutit pausi. Kui töötatakse pikkades vahetustes (nt 12-tunnistuses) tuleb arvesse võtta ka tööpäeva pikkust.
Liikumise kasu vaimsele tervisele
Liigutamisel ka väga oluline mõju meie vaimsele tervisele. Olulised osad tööl, mida me vaimse tervise mõiste all mõtleme on keskendumine, loovus ning stressi maandamine. Ükskõik, mis tööd me teeme, siis 8 tundi järjest kvaliteetset tööd ei suuda meist keegi järjepidevalt teha. Juhtub see, et mõte liigub tööst eemale ning aju tahab vaheldust.
Mõnele inimesele võib tunduda pauside võtmine ajaraiskamisena, kuid teadus näitab teistpidist. Lühikesed pausid on tegelikult olulised nii füüsilise kui vaimse tervise jaoks. Pauside võtmine parandab töötaja produktiivsust ning üleüldist värskust tööülesannete tegemisel. Pikalt tööle keskendudes tõuseb meie kehas kortisooli ehk stressihormooni tase. Puhkust lubamata tekib kehas kortisooli pidev kõrge tase ning selle najal võib kujuneda läbipõlemise sümptomid. Läbipõlemise vältimiseks on võimalik võtta mikropause, kus keha saab võimaluse rahuneda ning taastada hormoonide tasakaal. Läbi selle võimaldame endale jätkusuutliku, produktiivset ning kvaliteetset tööelu.
Pauside sisustamiseks on pakutud lisaks kohvile ning kolleegidega suhtlemisele venitamist või kõndimist. Liikumine vabas õhus või venitamine kontorilaua taga aitab meil lõdvestuda ehk vähendada stressitaset. Liikumine parandab meie vereringet, mis omakorda toetab meie keskendumist. Samuti aktiveerib liikumine meie aju, mis stimuleerib loovust.
Seega, kui tunned tööülesannet tehes ennast väsinuna, siis proovi teha üks paus koos liikumisega. Lisaks selle, et ta on abiks tööülesannete tegemisel, on ta kindlasti suureks toeks sinu üldisele heaolule.
Paus kuvariga töötamisel
Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ § 3 lõige 4 kohaselt peab tööandja kuvariga töö korraldama selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.
Ehk töötaja töötab 54 minutit kuvariga ning seejärel saab pidada pausi kestusega 6 minutit. Nii kordub see iga tund, kui töötaja töötab kuvariga. Kui töötaja töötab kuvariga päevas kaheksa tundi peab ta saama puhkeaega kokku 48 minutit. Puhkeaega ei saa kasutada ära järjest vaid seda tuleb kasutada regulaarselt, et töötaja saaks tööpäeva kestel lühiajaliselt puhata.
Lisaks pausidele kuvariga töötamisest tuleb arvestada ka seda, et kui töötajate töös esineb vaime pinge ei pruugi 6 minutit vaheaega tunnis olla piisav, et töötaja saaks taastuda vaimselt pingelisest tööst.
See tähendab, et töötajatele tuleb anda iga kuvariga töötamise tunnis vähemalt 6 minutit puhkeaega ning lisaks olenevalt tehtavast tööst veel lisavaheaegu.
Tööinspektsiooni videod
Tööinspektsiooni digitaalsed plakatid