Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Liigu edasi põhisisu juurde

Kahju hüvitamine tööõnnetuse korral

Viimati uuendatud: 15.12.2021
  • Töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist.
  • Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud.
  • Töötaja surma korral peab tööandja hüvitama tema mõistlikud matusekulud.

Töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse (näiteks tööõnnetuse tõttu) eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõige 5 punkt 6). Tööandja peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud. Kui töötajal, kes tööõnnetuse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.

Lisaks töövigastuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Sellisteks lisakulutusteks võivad olla:

  • proteesid ja abivahendid;
  • retseptiravimid;
  • kulutused taastusravile;
  • sõidukulud raviasutusse;
  • kannatanu hooldamiskulud.

Kahju hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatust. Võlaõigusseaduse § 130 lõige 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.  Võlaõigusseaduse § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Ehk, kui töötajaga on juhtunud tööõnnetus, mille juhtumises tööandja on (osaliselt) süüdi, on töötajal õigus õnnetusega seotud kulude hüvitamist nõuda. Kulude hüvitamiseks tuleb nõue tööandjale esitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. Arvestage, et tööandja võib küsida kulude tegemist tõendavaid dokumente, samuti võib tööandja küsida selgitusi, kuidas mingi konkreetne kulu on seotud tööõnnetuse tõttu saadud tervisekahjustusega. Tööandjal on kohustus hüvitada ainult tööõnnetusega seotud kulutused. Kui tööandja ei nõustu kulude hüvitamisega teie poolt soovitud ulatuses on töötajal võimalik pöörduda hüvitise nõudmiseks kohtusse.