Kui tööl juhtus õnnetus

• Teavitab tööandjat tööõnnetuse juhtumisest viivitamata.
• Arsti poole pöördumisel teavitab arsti, et õnnetus juhtus tööd tehes.
• Annab tööandjale juhtunu kohta oma selgitused esimesel võimalusel.

Töötaja võib alati registreeritud tööõnnetuse detailidega tutvuda, logides Tööinspektsiooni iseteenindusse (iseteenindus.ti.ee). sisse eraisikuna.
Valides menüüst „Õnnetused ja haigestumised“ ja „Tööõnnetused“ on võimalik näha järgmiseid andmeid:

• tööõnnetuse üldandmed (staatus, liik, tööinspektor, uurimine, töötaja ja tööandja andmed);
• toimumise asjaolud (aeg, koht, asjaolud, vigastuse kirjeldus);
• tööandja uurimine ehk varem mainitud tööõnnetuse raport, mille koostab tööandja;
• tööõnnetusega seotud dokumendid (Tööinspektsioonile esitatud ja TI poolt koostatud);
• töövõimetuslehed, mis on seotud käesoleva tööõnnetusega.

Kui mõned andmed on puudulikud, täitmata või hoopis valed, siis on võimalik vestlusakna abil võtta ühendust tööõnnetuse eest vastutava inspektoriga.

• Arst teatab Tööinspektsioonile viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus ((töövabastuse põhjus 5 (tööõnnetus) või 6 (tööõnnetus liikluses) või 7 (tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine)), esitades vormi kohase teatise.
• Arst esitab teatise töötaja ütluste kohaselt, seejuures puudub tal informatsioon, kas tegelikult oli tegemist tööõnnetusega või mitte. Otsuse, kas tegemist on tööõnnetusega, teeb uurimise tulemusel tööandja.

• Tööinspektsioon edastab arstilt saadud teatise tööandjale viivitamata iseteeninduse kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Uurimine

• Tööinspektor uurib vajadusel tööõnnetusi, kuid ei uuri tööõnnetust, millega seoses toimub kriminaalmenetlus. Kui tööinspektsioon otsustab õnnetust uurida:
  • uurib tööinspektor tööõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid 30 tööpäeva jooksul uurimise otsuse tegemise päevast arvates, vajadusel võib uurimise tähtaega pikendada;
  • koostab tööinspektor uurimise lõpetamisel uurimiskokkuvõtte ja saadab selle kolme tööpäeva jooksul tööandjale ja kannatanule või tema huvide kaitsjale;
  • kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööinspektor uurimise lõpetamise kohta otsuse, tuues selles välja uurimise lõpetamise põhjuse. Tööinspektor esitab otsuse kolme tööpäeva jooksul kannatanule ja tööandjale. Tööandja tühistab raporti, viidates tööinspektori otsusele;
  • olukorras, kus tööandja on esitanud akti selle kohta, et tegemist ei olnud tööõnnetusega ning tööinspektor tuvastab, et tegemist oli tööõnnetusega, nõuab ta ettekirjutusega akti tühistamist ja õnnetusjuhtumi menetlemist tööõnnetusena.

Viivitamatu teatamine

• kui tööõnnetuse tagajärg on surm või eluohtlik seisund (üldjuhul olukord, kui kutsutakse kiirabi), teatab tööandja tööinspektsioonile (telefonil 640 6000, valides number 3) ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel järgmised andmed:
  • töötaja ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon;
  • tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
  • sündmuse lühikirjeldus;
  • tööandja nimi ja aadress;
  • teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
• tööandja esitab ülaltoodud andmed esimesel võimalusel Tööinspektsioonile iseteeninduse kaudu

Uurimine, 10 tööpäeva jooksul õnnetuse juhtumisest

• uurimist tuleb alustada koheselt saades teada võimaliku tööõnnetuse juhtumisest. Näiteks võib infot anda kannatanu, pealtnägija. Arsti teatise ootamine ei ole vajalik
• uurimise käigus selgitatakse välja, kas õnnetus oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga
• uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks
• uurimisse tuleb hääleõigusega kaasata töökeskkonnavolinik, tema puudumisel muu töötajate esindaja.

Uurimistulemuste vormistamine 3 tööpäeva peale uurimise lõpetamist

• Kas tegemist on tööõnnetusega või mitte otsustab uurimise tulemusel tööandja
• Kui selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastab lisaks tööandjale ka töökeskkonnavolinik, tema puudumise korral muu töötajate esindaja. Tööandja koostab akti Tööinspektsiooni iseteeninduses ning esitab kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.

Kui tegemist oli tööõnnetusega, koostab tööandja tööõnnetuse raporti Tööinspektsiooni iseteeninduses kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Tööõnnetus, millele ei järgnenud ajutist töövõimetust

• tööandja uurib tööõnnetust, kuid uurimise viisi üle otsustab ta ise
• uurimise lõpetamisel raportit koostama ei pea

Mida teha, kui töötaja ei nõustu tööandja otsusega

• Kui tööandja on uurimise tulemusel jõudnud järeldusele, et tegemist ei olnud tööõnnetusega kuid töötaja selle otsusega ei nõustu siis esmalt tuleb pöörduda tööandja poole (näiteks e-kirja teel) ning esitada oma vastuväited ja põhjendused
• Omapoolsed selgitused tuleb esitada ka siis, kui töötaja ei nõustu tööandja muude järeldustega näiteks tööõnnetuse põhjusega
• Kui pooled kokkuleppele ei jõua on võimalik esitada digitaalselt allkirjastatud avaldus juhtumi uurimiseks tööinspektsioonile ([email protected]) kirjeldades juhtumi asjaolusid.

Uurimistulemuste säilitamine

Tööõnnetuse uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta koostatud raportit säilitatakse töökeskkonna andmekogus.

• Hüvitab töövõimetuslehe tööõnnetuse korral 2. päevast, hüvitise määr 100%, hüvitatakse kuni 182 järjestikust kalendripäeva.
• Hüvitis 100 % määraga makstakse välja pärast seda, kui tööandja on esitanud tööõnnetuse raporti tööinspektsioonile ning andmed on sisestatud andmekogusse.

Kui töötajale on väljastatud töövõimetusleht tööõnnetuse tõttu siis tervisekassa kontrollib elektroonse andmevahetuse teel tööinspektsiooni andmekogust, kas juhtumi kohta on olemas tööõnnetuse raport.

Juhul, kui andmeid tööõnnetuse raporti kohta tööinspektsiooni infosüsteemis ei ole, siis:

• teeb tervisekassa üks kord nädalas elektroonse infopäringu tööinspektsiooni andmekogusse raporti olemasolu kontrollimiseks;
• kui 30 kalendripäeva jooksul pärast tööandja poolt haiguslehe täiendamist tööinspektsioonis raport puudub, muudab tervisekassa vahetult enne 30 kalendripäeva möödumist haiguslehel tööst vabastamise põhjuse 5, 6 või 7 põhjuseks „olmevigastus“ (esmane töövõimetusleht ja selle võimalikud järglehed  kuuluvad hüvitamisele 70 % määraga). Tervisekassa jurist saadab töötajale korralduse haiguslehe 70% määraga hüvitamise kohta.

Kui tööandja esitab tööinspektsioonile tööõnnetuse raporti pärast seda, kui tervisekassa on töötajale tööõnnetuse juhtumi puhul hüvitanud ühe või mitu haiguslehte 70 % hüvitamise määraga, peab töötaja või tööandja informeerima tervisekassat tööinspektsioonile esitatud tööõnnetuse raportist kirjalikult, saates vastava info e-postile [email protected]

Enne töövõimetuslehe ümberarvestust  kontrollib tervisekassa Tööinspektsioonist raporti olemasolu.

Inimese või tööandja kirjalikult edastatud info  saadetakse tervisekassale varasemalt koostatud korralduse tühistamiseks ja tehakse töötajale juurdemakse. Hüvitise saamise periood aegub 3 aasta jooksul.