Mis on tööõnnetus?

Mis on tööõnnetus

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus:

• tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl
• tööaja hulka arvataval vaheajal
• muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et tervisekahjustus toimub töö käigus. Väljend „töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetuste hulka kuuluvad ka liiklusavariid, ründed avalikku korda kaitsvatele isikutele ja muud sarnased olukorrad, kui need on juhtunud töö tegemise käigus.

Tööõnnetused ei ole  teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga. Õnnetuse tööõnnetuseks tunnistamise juures ei oma vähimatki tähtsust, kas see toimus tööandja, mõne kõrvalise isiku või kannatanu enda süül.

Iga 3,5 minuti järel sureb Euroopa Liidus mõni inimene tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel, tööõnnetuste läbi saab aastas kannatada ligi 7 miljonit inimest. Igal aastal läheb tööõnnetuste tõttu kaotsi vähemalt 450 miljonit tööpäeva. Euroopa Liidu majandusele läheb kõik see maksma vähemalt 490 miljardit eurot aastas.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend „töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö näiteks käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga. Õnnetuse tööõnnetuseks tunnistamise juures ei oma vähimatki tähtsust, kas see toimus tööandja, mõne kõrvalise isiku või kannatanu enda süül.

Tööandja peab eluohtliku seisundi põhjustanud või surmaga lõppenud tööõnnetusest teavitama viivitamata Tööinspektsiooni, surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid. Arst teatab surmaga lõppenud tööõnnetusest ning tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile, esitades vormi kohase teatise. Tööinspektsioon edastab teatise tööandjale viivitamata töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Valitsuse määrusega on kehtestatud kindel kord, kuidas tööõnnetusi tuleb uurida ja registreerida. Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama välja nende asjaolud ja põhjused. Uurimise lõppedes peab ta määrama kindlaks abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimises osaleb ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima kümne tööpäeva jooksul arvates selle toimumisest.

Kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm, lõpeb tööõnnetuse uurimine vormikohase raporti koostamisega. Tööandja koostab tööõnnetuse raporti töökeskkonna andmekogus või esitab selle töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Esineb juhtumeid, kus töötaja ei teata tööandjale tööõnnetuse toimumisest. Hiljem arsti poole pöördudes on keeruline tööandjal tööõnnetust uurida. Seepärast peaks julgustama töötaja juhendamisel tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist Tervisekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.