Vibratsioon
- Vibratsioon on tahke keha mehaaniline võnkumine.
- Välja tuleb selgitada võimalikud koht- ja üldvibratsiooni allikad.
- Vibratsiooni mõju vähendamiseks tuleb vajadusel kasutada vibratsiooni vähendavaid isikukaitsevahendeid või muid meetmeid.
Vibratsioon
Kohtvibratsiooni tekitab tööriista käepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Töötajal, kelle käed puutuvad pika aja jooksul korduvalt kokku piirväärtusi ületava käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida käelaba ja käsivarre kudede kahjustused (kohtvibratsiooni sündroom). Kohtvibratsioonist tulenevad terviseriskid mõjutavad paljudes tööstusharudes ja paljudel kutsealadel töötavaid inimesi. Hea juhtimisega saab vibratsiooniohtusid ohjata, riske vähendada ja tööd tõhustada.
Üldvibratsiooniks nimetatakse töötaja kehale edasi kanduvat vibratsiooni. Üldvibratsioon avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- (istuva töö puhul) või põlvevalu (seisva töö puhul). Pikemal kokkupuutel muutuvad sellised valud krooniliseks. Lisaks mõjutab üldvibratsioon ka siseorganeid ning organismi siseregulatsiooni, põhjustades kõrgenenud vererõhku, tasakaaluhäireid või isegi maohaavandeid.
Kui väljas töötamist ei saa vältida, võib kasutada soojendatavate käepidemetega masinaid. Siseruumides töötamisel peaks töökoha temperatuur olema selline, et töötaja tunneks end ilma eririieteta mugavalt. Vältida tuleks masinaid, mis panevad käed külmetama, näiteks teraskorpusega masinad või pneumaatilisi tööriistu, mis suunavad väljalaskeõhu käitaja kätele. Kuna külm suurendab kohtvibratsiooniohtu, varustatakse töötaja talle sobiva sooja riietuse ja kinnastega.
Kui töötaja puutub oma töös kokku vibratsiooniga (nii koht- kui üldvibratsiooniga) peab tööandja suunama töötaja tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde.
Kohtvibratsiooni riskide ohjamine
Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ kehtestab päevase vibratsiooniga kokkupuute rakendusväärtuse, mille ületamisel on tööandja kohustatud ohjama oma töötajate kohtvibratsiooniriske. Kokkupuute piirväärtusest tugevama vibratsiooniga ei tohi töötajad kokku puutuda, kuid ka rakendusväärtusest madalamate kokkupuute väärtuste korral võib tekkida kahjustus.
Riskide ohjamiseks peab tööandjal olema tõhus kohtvibratsiooni vähendamise strateegia. Sageli põhineb tõhus ohjamine erinevate meetodite kombineerimisel.
Töökohta kujundades saab kasutada erinevaid vibratsiooni mõju vähendavaid vahendeid. Rakised ja vibratsiooni summutavad käepidemed on üheks võimaluseks. Käepidemete ebaõige valik võib käe tegelikku vibratsiooni ka suurendada, seetõttu tuleks kasutada tööriista tootja soovitatud vahendeid. Kasutusmugavuse parandamiseks saab käepideme ümber mähkida kummi või muud elastset materjali. Käe haarde- või tõukejõu vähendamine vähendab tööriista kasutaja käelaba ja käsivart läbivat vibratsiooni. Nimetatud jõudusid rakendatakse tööriista või töödeldava detaili toetamiseks, masina suunamiseks või juhtimiseks või suure töötlemiskiiruse saavutamiseks. Mõnel juhul aitab käitaja käte õige asend tööriistade hoidmisel vältida liigset kokkupuudet vibratsiooniga.
Vibratsiooni summutavad kindad peavad kandma CE-märgist, mis näitab, et kinnaste vastavust EN ISO 10819 nõuetele on kinnitatud katsetega. Kindad ei vähenda oluliselt riski sagedustel, mis on madalamad kui 150 Hz (9000 pööret minutis). See tähendab, et enamiku elektrikäsitööriistade puhul on sagedus-korrigeeritud vibratsiooni suurusjärgu vähendamine vibratsiooni summutavate kinnaste abil tähtsusetu. Vibratsiooni summutavad kindad võivad teataval määral vähendada vibratsiooniriski suure pöörlemiskiirusega või kõrgsageduslikku vibratsiooni tekitavate tööriistade puhul, mille hoidmine ei vaja suurt haardejõudu.
Elektritööriistade ja muude töövahendite korrapärane hooldamine aitab hoida vibratsioonitugevust ja põrutusi vajalikul minimaalsel tasemel.
Seamete tootja peaks teavitama tööandjat koolitusnõuetest ning võiks pakkuda käitajatele koolitust. Töötajatele tuleks soovitada, et nad laseksid tööriistal nii sageli kui võimalik toetuda töödeldavale materjalile või vastavale toele ning hoiaksid seda kergelt, kuid kindlalt.