Lepingueelsed läbirääkimised
- Tööandja ei või nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.
- Töötajal on õigus teha lepingu projekti suhtes omapoolseid ettepanekuid.
- Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris enne tööle asumist.
Enne töölepingu sõlmimist peaksid pooled pidama läbirääkimisi ja arutama töötingimusi. Mõistlik on fikseerida läbirääkimised kirjalikult (näiteks esitada lepingu projekt ja muudatusettepanekud e-kirja teel), et vältida võimalikke vaidlusi kokkulepete sisu osas.
Läbirääkimiste käigus esitab tööandja töölesoovijale tema jaoks olulised tingimused, milles ta soovib töölepingus kokku leppida. Reeglina on nendeks:
- tööle asumise aeg;
- töö tegemise koht;
- tööaeg;
- töötasu suurus ja palgapäev;
- muud hüved (nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, sportimissoodustused jms);
- tööülesanded jne.
Töölepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel tasub tähelepanu pöörata ka teistele teemadele nagu näiteks: katseaja pikkus, lepingu kestvus (tähtajalise lepingu puhul peab sõlmimine olema põhjendatud), konkurentsikeeld, varaline vastutus, puhkuse pikkus ja võimalus puhkuse kasutamiseks (kas asutuses on kehtestatud kollektiivpuhkus või saab puhkuse aega ise valida), töö ja pereelu ühitamise võimalus (tasulised vabad päevad, paindlik tööaeg, lastehoid jne) ja võimalus teha kaugtööd.
Lepingueelsetel läbirääkimistel peavad pooled arvestama üksteise huvide ja õigustega ning esitama vaid tõeseid andmeid. Kui töölesoovija või tööandja saab lepingueelsetel läbirääkimistel teada asjaoludest, mis ei kuulu avaldamisele, näiteks töötaja tervislik seisund või tööandja ärisaladus, ei tohi neid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.
Töölesoovijal on õigus tutvuda töölepingu projektiga ning teha sinna omapoolseid ettepanekuid.
Enne tööle asumist on tööandja kohustus teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötajat sellest teavitama ja andma võimaluse selle sisuga tutvuda.
Enne töölepingu allkirjastamist tuleb läbi lugeda töölepingu tekst tervikuna ning veenduda, et kõik olulised kokkulepitud tingimused on selgelt ja arusaadavalt kirjas. Tööleping on sõlmitud, kui mõlemad pooled on jõudnud kokkuleppele kõikides tingimustes ja need allkirjastanud.
Mida võib lepingueelsetel läbirääkimistel küsida?
Lepingueelsed läbirääkimised sisaldavad endas tavaliselt aktiivset infovahetust tööandja ja töölesoovija vahel. Tööandja huvi on selgitada välja parim kandidaat ja koguda otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni.
Tööandja võib töölepingu sõlmimist ette valmistades (näiteks töövestlusel, töökuulutuses) nõuda aga töölesoovijalt vaid andmeid, mille suhtes tal on õigustatud huvi. See tähendab, et huvi tohib tunda üksnes otseselt tööülesannete täitmise võimekusega seonduva kohta.
Tööandjal puudub üldjuhul õigus küsida infot järgneva kohta:
- perekonnaseis, laste olemasolu ja pere planeerimine;
- ajateenistuse läbimine;
- religioossed või poliitilised vaated, veendumused;
- seksuaalne orientatsioon;
- tervislik seisund, puue;
- töö tegemisse mittepuutuv taustainfo nagu näiteks vaba aja veetmine, hobid jms.
Sellise küsimuse esitamisel peab tööandja põhjendama, miks on info vajalik ja kuidas see on tööga seotud. Näiteks kui otsitakse töötajat religioossesse ühendusse, võib tööandjal olla põhjendatud huvi töölesoovija religioossete vaadete suhtes või kui politseiteenistusse astumise üheks eelduseks on politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli läbimine, siis on tööandjal asjakohane uurida kandidaadi terviseseisundi kohta.
Tööandjal on oluline mõista, mis on need põhjendatud tegurid, mis määravad uue töötaja edu tööülesannete sooritamisel. Mitme lapse olemasolu ei tähenda automaatselt, et isik ei tule tööga toime. Töötaja võib olla väga leidlik erinevate olukordade lahendamisel.
Samuti ei tähenda eelpool esitatud loetelu, et tööle kandideerija ei võiks mõnel välja toodud punktil töölepingueelsetel läbirääkimistel peatuda. Kui on ette näha, et väikeste laste tõttu võiks leppida kokku tööpäeva hilisemas alustamises, siis tasuks edasiste probleemide vältimiseks sellest ka rääkida.
Tööandja seisukohast aitab hilisemaid vaidlusi vältida ka tööülesannete läbi rääkimine ning selle käigus kandideerijalt küsimine, kas tal on või võib olla raskusi mõne tööülesande täitmisega. Ühtlasi võiks ka töökuulutus sisaldada piisavalt infot töö iseloomu kohta, et inimesel oleks võimalik eelnevalt hinnata oma tegelikku võimekust. Põhjaliku töökuulutuse koostamine aitab tööandjal panna paika selged valikukriteeriumid ning muuta värbamisprotsessi võimalikult läbipaistvaks.
Kui tööle kandideerija kahtlustab, et teda on värbamisprotsessis diskrimineeritud ning soovib teada kõrvalejätmise põhjust, siis peab tööandja andma talle kirjaliku seletuse, milles põhjendab oma värbamisotsust. Seal tuleb selgitada, millistel alustel valiti sobivaim töötaja, miks jäeti kõrvale päringu esitaja või mille poolest olid teised kandidaadid sobivamad.
Lisainformatsiooni võrdsest kohtlemisest värbamisprotsessis leiab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei trükisest.
Abistamine tööintervjuul
Kui vajate tööandjaga töövestlusel suhtlemisel tuge, korraldab töötukassa juhtumikorraldaja Teie abistamise. Abistamine tööintervjuul on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab puudest tulenevalt abi tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks. Seda võib vaja olla näiteks kuulmis- või kõnepuude, aga ka muude suhtlemisprobleemide puhul. Abistaja võib olla erialaspetsialist või töötukassa töötaja, samuti vabatahtlik.
Lisainformatsiooni teenuse kohta leiab Töötukassa koduleheküljelt.
Pane tähele!
- Tööandja ei või nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.
- Enne töölepingu sõlmimist usalda, aga kontrolli tööandja tausta!
- Otsi informatsiooni äriregistrist, krediidiinfost ja e-maksuametist
- Julge tööandjalt küsida ja läbirääkimisi pidada!
- Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris enne tööle asumist.
- Enne töölepingu allkirjastamist loe leping läbi!
- Julge küsida abi nii tööintervjuul kui ka töölepingu sõlmimisel.