Töö kõrgustes

Ajutine kõrgtöö

Kõikides kohtades, kus töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid, nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid.
Neid ohutusabinõusid peab rakendama ka väiksema kukkumiskõrguse puhul, näiteks töödel, mille käigus raskuse käsitsi teisaldamine suurendab kukkumise tõenäosust või kus esineb oht kukkuda ehitusmetalli ladestamise kohta või vette. Kui töö laadi tõttu ei ole võimalik kaitsepiirdeid või ohutusvõrke kasutada, tuleb ohutus tagada ohutusvöö või -rakmetega kinnitatud ohutustrosside või -köite kasutamisega.

Kaitsepiirded ja ohutusvõrgud

Kõrgusest kukkumise vältimise abinõude valikul tuleb eelistada kaitsepiirdeid ja ohutusvõrke isikukaitsevahenditele. Kaitsepiirded või ohutusvõrgud peavad olema kohtades, sh
tellingutel, töölavadel ja käiguteede vabadel külgedel, kus kukkumiskõrgus on vähemalt 2 meetrit. Kaitsepiirdel peab olema vähemalt jalapiire, 1 meetri kõrgusel paiknev käsipuu ja nende vahel 0,5 meetri kõrgusel asetsev vahepiire. Vahepiiret võib asendada ka otstarbekohaste plaatide või ohutusvõrkudega. Ohutusvõrgud peavad vastama ohutusnõuetele. Erinevat tüüpi ohutusvõrke kasutatakse erinevates olukordades. Näiteks horisontaalselt paigaldatavat ohutusvõrku kasutatakse avadest läbikukkumise vältimiseks, vertikaalset ohutusvõrku vertikaalkaitsepiiretes. Neid ohutusvõrke ei tohi segamini ajada tellingutele paigaldatavate materjali allakukkumist takistavate võrkudega.
Puidust kaitsepiirete ehitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et nende konstruktsioon ja seisukord tagavad töötajate ohutuse. Kui puitpostid paigaldatakse maksimaalse sammuga 2,25 meetrit, kinnitatakse nendele vähemalt 31x125 mm ristlõikega piirdelauad.

Töötamine katusel

Reeglina tuleb enne katusetöödega alustamist paigaldada kõrgusest kukkumist takistavad piirded ja/või ohutusvõrgud. Katuse serva tuleb paigaldada kaitsepiire või ohutusvõrk, Kõrgusest kukkumise vältimiseks ei ole rakendatud ohutusabinõusid, nagu ohutusvõrgud, kaitsepiiretega töölavad või tellingud ega kasutata ankurdatud ohutusrakmeid kui katuse kalle on vähemalt 15 kraadi ning räästas kõrgem kui 2 meetrit. Suurema kui 34-kraadise kaldega katusele tuleb tööpiirkonna lähedale paigaldada täiendav kaitsepiire või ohutusvõrk. Selle kaugus tööpiirkonnast ei tohi ületada 2 meetrit suurema kui 60-kraadise kaldega katusel ja 5 meetrit väiksema kalde korral. Väiksema kui 15-kraadise kaldega katuse serva külge tuleb kukkumise vältimiseks kinnitada kaitsepiire, kui räästa kõrgus ületab 3,5 meetrit. Erandina heade ilmastikuolude ning libisemiskindla katusepinna korral tuleb kaitsepiire paigaldada üle 5 meetri kõrgusega katuseräästa servale. Paigaldus- ja eemaldustööd peavad olema ohutud ja üksikasjalikult kavandatud ning nende tööde tegijad peavad olema väljaõppinud. Mõningate tööde puhul tuleb piirded ajutiselt eemaldada, näiteks katusekatte paigaldamiseks on vaja ära võtta kaitsepiire katuseääre lähedalt. Sellistel juhtudel peab kukkumisohtu vältima isikukaitsevahendite (nt ankurdatud kinnitussüsteemiga ohutusvööde või -rakmete) kasutamisega. Kui katusetöö on lühiajaline, näiteks parandatakse lekkivat katusekatet või eemaldatakse lund, ja töötaja julgestatakse ankurdatud ohutusvöö või -rakmetega, ei ole kaitsepiirete ja ohutusvõrkude paigaldamine kohustuslik, kuid soovitatav. Katusetööde puhul tuleb vältida katusekattematerjalist või sarikate vahelt läbikukkumist. Lume ja inimese koormuse koosmõjul on selle tõenäosus veelgi suurem. Katusekatte ja selle aluskonstruktsiooni seisukord võib tihti osutuda petlikuks ning enne päevinäinud katusel tööde teostamist tuleb põhjalikult uurida katusekatte, roovituse ja konstruktsiooni seisukorda. Sarikate või talade vahele paigaldatakse tööpiirkonna ulatuses ohutusvõrgud. Katusekattele paigaldatakse laudisest või redelitega käiguteed, mis jaotavad koormust. Allakukkumise vältimiseks katusel kasutatavate kaitsepiirete või ohutusvõrkude asukohad erinevate katusekallete korral. Kui ohtu ei ole võimalik vältida, kasutatakse ankurdatud ohutusrakmeid. 

Sageli kasutatakse fassaaditöödel tellinguid. Katuse äärele paigaldatavat kaitsepiiret asendab edukalt ka tellingule paigaldatav kaitsepiire, mida on ohutum paigaldada ning mis võimaldab ohutumalt ja mugavamalt katuse ääres töid teostada.

Tellingud

Tellingud tuleb paigaldada nii, et säiliks nende püsikindlus ning ohtlikes tühimikes on allakukkumist takistavad tõkked või kaitsepiirded (vähemalt ühe meetri kõrgusel paiknev käsipuu, jalapiire ja nende vahel 0,5 m kõrgusel asetsev vahepiire). Tellinguelemendid peavad olema terved ja vastupidavast materjalist ning kinnitatud tootja kasutusjuhendi järgi. Üldjuhul ei tohi seina ja tellingu vahe ületada 30 sentimeetrit. Kui tellinguplatvormi ja fassaadi vahe on üle 30 sentimeetri, peavad tellingud olema varustatud ka sisemiste piiretega. Aluspind peab olema piisava kandevõimega. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb sajuvesi ära juhtida. Tellingujalgade all tuleb kasutada (nt vineerist) koormusjaotusplaate. Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu. Telling ankurdatakse püsiva konstruktsiooni, näiteks müüritise külge, välja arvatud juhul, kui see on konstrueeritud vabaltseisvana. Ratastega varustatud tellingute juhuslikku liikumahakkamist peab takistama rataste lukustusmehhanismide, tugipostide, tõkiskingade ja muu sellisega. Tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud asjakohase väljaõppe. Tellingutel töötades tuleb töölavade luugid hoida suletuna.  Katuseräästa piirestamisel on võimalik kasutada tellingule paigaldatavat piiret tuslikult valmistatud tellingute paigaldamine kasutusjuhendi kohaselt on ohutuse tagamise eelduseks ning üldjuhul ei nõua see ehitusinseneri või konstruktori tugevus- ja püsikindlusarvutusi, nagu seda on vaja isetehtud tellingute, kaasa arvatud puidust tellingute puhul. Puidust tellingud peavad olema valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Masinate liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades paiknevaid tellinguid tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Tellingute ümber olev tsoon eraldatakse piiretega ja varustatakse hoiatusmärgistusega. Tellingutelt esemete allakukkumise vältimiseks kaetakse need asjakohaste katete või võrkudega. Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või kui tellinguid demonteeritakse ja muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama juurdepääsu ohualale.

Korv- ja käärtõstukid

Teisaldatav korv- ja käärtõstuk on seade, mida kasutatakse inimese tõstmiseks peamiselt kõrgetesse kohtadesse ja seal töötamiseks. Seadme valimisel tuleb hinnata selle sobivust tehtavaks tööks. Arvestada tuleb tõstuki aluspinna eripära, töö kõrguse, liikumisvajaduse, seadme tõstevõime, tõsteplatvormi ruumikuse, erinõuetega elektritöödel jm. Madalaim lubatud õhutemperatuur tõstuki kasutamisel on üldjuhul –20 °C, sest miinuskraadide korral hüdrovedeliku omadused ohutust ei taga.

Tõstukitega toimunud tööõnnetuste põhjusteks on
• tehniliselt mittekorras tõstuki kasutamine;
• ebatasane või mittekandev pinnas;
• ohutusvööde ja -rakmete kasutamata jätmine;
• vastu ehituskonstruktsioone põrkamine või nende vahele jäämine;
• kokkupõrge liiklusvahendiga;
• tõsteplatvormi ülekoormamine.

Tõstukit peab kasutama tootja kasutusjuhendi kohaselt ohutusnõudeid täites. Iga päev enne tõstuki kasutamist ja iga töövahetuse alguses tuleb veenduda juhtimis- ja ohutusseadiste toimimises. Visuaalselt tuleb üle vaadata, kas masinal ei esine hüdro- ja kütusesüsteemi lekkeid või puuduseid juhtmetel, voolikutel, rehvidel, märgistustel, ohutuspiiretel. Kui ülevaatuse käigus leitakse ohutust vähendavaid puudusi, tuleb need enne kasutamist kõrvaldada. Kui elektrilise tõstuki hädalaskumine töötab akudelt, tuleb enne nende laetuses veenduda. Tõstukiga töötades peab olema kättesaadav teine isik, kes ohu korral korvis oleva isiku ohutult alla juhib.

Kukkumisoht

Tööplatvorm ei tohi olla libe: jää, lumi, õli jms peab olema eemaldatud. Toestataval tõstukil peavad kõik neli toestusjalga olema täielikult kontaktis aluspinnaga ja lukustatud, võttes kogu tõstuki raskuse enda kanda (rattad maast lahti). Tõstuk peab olema loodis
(seda saab vaadata külgeehitatud vesiloodilt) ning pinnas piisavalt tasane ja kandev. Tugijalgade all kasutatakse tugiplaate. Korvtõstuki tugijalad tuleb reguleerida nii, et liigendi pööramisel tõstuk neid ei riivaks. Tõstuki tõstevõimet ületada ei tohi!
Töötajad peavad alati seisma tõsteplatvormi põhjal ega või mingil juhul istuda või ronida piiretele, seista kastide, laudade, reelingute, redelite vms peal. Korv- ja käärtõstukites kasutatakse ankurduspunkti kinnitatud ohutusrakmeid. Suurim lubatud tuulekiirus tõstuki kasutamisel on märgitud kasutusjuhendis ja tõstukil, üldjuhul ei ületa see 12,5 meetrit sekundis. Arvestama peab ka tõsteplatvormil olevate esemetega (plakatid, ehitusmaterjalid jm), mis võiksid suurendada ohtu. Pärast transportimist kallakule seisma jäetud tõstuk peab olema fikseeritud pidurite ja tõkiskingadega.

Kokkupõrke ja vahele jäämise oht

Korvis olev töötaja võib jääda tõstekorvi ja konstruktsioonide vahele, näiteks manööverdades pea kohal olevate metalltarindite läheduses. Seepärast tuleb olla tähelepanelik ja veenduda iga juhtimismanöövri õigsuses. Vältida tuleb väsinuna töötamist. Korvtõstuki puhul peab kasutaja hoolitsema selle eest, et kõrvalised isikud ei oleks masina tööalas, eriti alusraami läheduses, kus tekib oht jääda tõstuki vahele. Märgistama peab ohuala piirid, lisama hoiatusmärgid ning vajadusel piirestama juurdepääsu. Töötades avalikes kohtades ja teede läheduses, tuleb korraldada liiklus liikluskorraldusvahenditega.