Ergonoomika
- Ergonoomika rakendamine töökeskkonnas on vajalik tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste ennetamiseks.
- Füüsiline ergonoomika tegeleb näiteks tööasendite, materjalide käsitsemise, korduvliigutuste ning töökoha korraldusega.
- Kognitiivne ergonoomia tegeleb vaimse töökoormuse, otsuste vastuvõtmise protsessi, usaldatavuse ja tööstressiga.
Ergonoomika
Ergonoomika, ka ergonoomia on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast ning tegeleb töö, töövahendite ja -tingimuste kohandamisega töötajale võimalikult sobivaks.
Ergonoomika jaguneb:
- Füüsiline ehk kehaline ergonoomika on seotud inimese anatoomiliste, antropoloogiliste ja füsioloogiliste tunnustega ning füüsilise aktiivsusega. Füüsiline ergonoomika tegeleb näiteks tööasendite, materjalide käsitsemise, korduvliigutuste ning töökoha korraldusega.
- Kognitiivne ehk tunnetuslik ergonoomika on soetud vaimsete protsessidega, nagu näiteks taju, mälu, reaktsioon ja motoorne mälu, mis kõik mõjutavad inimese ja ümbritseva keskkonna koostoimet. Kognitiivne ergonoomia tegeleb näiteks vaimse töökoormuse, otsuste vastuvõtmise protsessi, usaldatavuse ja tööstressiga.
- Organisatsiooniline ergonoomika on seotud suhtlemise, meeskonna ressursside organiseerimise, töö ja tööaja kujundamise, meeskonnatööga, osaluse kujundamise, koostööga, organisatsiooni kultuuriga, virtuaalsete organisatsioonide ja kaugtööga.
Ergonoomika rakendamine töökeskkonnas on vajalik nii tööõnnetuste kui ka tööga seotud haigestumiste ennetamiseks. Ergonoomiliste töövõtete ja töövahendite kasutamine ning töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks suurendab töötaja tööviljakust ning tagab tema töövõimelisuse.
Ergonoomid on töötervishoiuspetsialistid, kes disainivad ja hindavad tööülesandeid, ameteid, tooteid, organisatsioone, keskkondasid ja süsteeme, et muuta need inimesele nii soodsaks kui võimalik ning viia kooskõlla inimese vajaduste, võimete ja piirangutega. Ergonoom peab oma tööd tehes võtma arvesse füüsilisi, kognitiivseid, sotsiaalseid, organisatoorseid, keskkonna- ja muid asjakohaseid tegureid.
Töötervishoiuteenuse osutajad (sealhulgas ergonoomid) on registreeritud Terviseametis.
Ergonoomi tööülesanded
Ergonoomi tööülesanded on järgmised:
- töökeskkonna füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus ning nende võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele;
- tööandja nõustamine töökoha ergonoomilisel kujundamisel ja töö kohandamisel töötajale, arvestades töötaja kehalisi ja vaimseid võimeid ning soolisi ja ealisi iseärasusi;
- tööandja nõustamine töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel.
Töökoha ergonoomiline kujundus
Nägemisdistants
Nägemisdistants peab olema proportsionaalne tööobjektiga: väikesed objektid nõuavad lühemaid nägemisdistantse ja kõrgemat tööpinda. Objektid, mida omavahel pidevalt võrreldakse lühikeselt nägemisdistantsilt (vähem kui 1 m), on soovitatav paigutada simadest samale kaugusele.
Nägemisnurk
Kõige sagedamini jälgitav objekt peab olema paigutatud töötaja ette, tsentrisse. Soovitatav nägemisnurk (mõõdetuna silma horisondist) varieerub 15 ja 45 kraadi vahel, olenevalt tööasendist.
Jalgade ruum
Istuva töö puhul on vajalik piisav ruum jalgadele. Soovitatav jalgade ruumi laius on vähemalt 60 cm ja sügavus vähemalt 45 cm põlve kõrgusel ja 65 cm põrandapinnal. Seistes töötades on vajalik jalalaba ette võimaldada 15 cm ruumi. Soovitatav vaba ruum püsti seisva töötaja taga peab olema vähemalt 90 cm, kui ei teisaldata raskusi. Kui seda tehakse, on vajalik töökohta ja töötamist üksikasjalikumalt hinnata.
Iste
Pidevalt kasutatav iste peaks olema:
- reguleeritava kõrgusega,
- õhku läbilaskva polstriga,
- ja reguleeritava seljatoega.
Mitme inimese kasutatav iste peab olema hõlpsasti reguleeritav. Kõrge seljatoe ja reguleeritavate käetugedega istme vajadus oleneb tehtavast tööst. Püsti seistes töötavate jaoks peab olema kõrge iste, mida saab ajutiselt toeks ja puhkuseks kasutada.
Käsitööriistad
Käsitööriistade suurus, kuju, kaal ja pealispinna materjal peab võimaldama head haaret ja mugavat kasutamist. Nende kasutamine ei tohi tekitada füüsilist ülekoormust. Vibratsiooni ja müra tase peab olema võimalikult madal. Muud tööks kasutatavad töövahendid nagu näiteks komponendid, kontroll- ja juhtimisseadmed, toed, rakised, tõstmise ja liigutamise abivahendid peavad olema mugavad, otstarbekad ja kergelt kasutatavad.