Avaleht / Uudised

Õpetajaid ohustab läbipõlemine

08.10.2018


Õpetaja töö on eriline ja emotsionaalselt üsna väsitav ning mõõdukas stress kuulub ameti juurde. Pedagoogidele pannakse suured ootused, ta peab olema lastele eeskujuks ja õpetama neid lähtuvalt ühiskondlikest väärtustest, kontrollides enda emotsioone. Selle tulemusena ongi liigne stress ja läbipõlemine kerged tekkima.

Õpetajad töötavad pideva pinge all

Õpetaja töö ei seisne ainult klassi ees tundide andmises. Õppetükid tuleb eelnevalt ette valmistada ja hiljem parandada töid, kirjutada tagasisidet e-kooli jpm. Pedagoogid mõtlevad õpilastele ka vabal ajal, seega on emotsionaalne haaratus õpetaja kutse juures suur ning töö kipub kaasa tulema ka eraellu.

„Õpetajate kui kutsumusega inimese jaoks on peamiseks probleemiks piiramatu tööaeg, sest kui asjad on vaja ära teha, näpistad aega pere ja une arvelt, ka lapsed helistavad vahel hilja õhtul,“ sõnas Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Piret Pitk, kes märgib ka erivajadustega laste arvu kasvu. „Ressursse on vähe, kuid õpetaja peab arvestama klassis 30 isiksusega.“

Suhelda tuleb ka lapsevanematega ning selles osas on emotsionaalselt enam mõjutatavad nooremad ja väiksema staažiga õpetajad.

Õpetajate stress

Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon ja õpetaja seisab päeva jooksul silmitsi olukordadega, kus tuleb kohanduda erinevate inimeste vajadustega ja pidevalt ümber häälestuda, pingeid lisab infoühiskond oma intensiivse ja pideva teabevooga (nt e-kool, erinevad virtuaalgrupid jne). Olulist rolli mängivad ka töötingimused.

Erinevate elukutsete stressitasemete uuringutes on õpetajate elukutse eristunud kõrgeima stressi tasemega (1). 2017. aastal Missouri ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringu järgi (2) hindas ligi 93% õpetajatest enda stressitaset kõrgeks. Stressis õpetaja puhul jäävad vaeslapse rolli aga õpilaste heaolu ja saavutused.

Õpetajate stressi defineeritakse kui õpetaja poolt kogetud ebameeldivaid ja negatiivseid emotsioone nagu viha, ärevus, pinge, frustratsioon või masendus (3). Kui tööga seotud stress on pikaajaline ja ei leia lahendust, võivad ilmneda negatiivsed tagajärjed, nt läbipõlemine. See omakorda on seotud mitmete teiste negatiivsete tagajärgedega, näiteks somaatilised kaebused (pea-, kõhu- ja rindkerevalud), madal tööga rahulolu, vähenenud tööalane efektiivsus, kannatavad ka õpetaja ja õpilaste vahelised suhted jmt (4).

Eesti õpetajad tajuvad uuringute järgi õpetajakutse staatust ühiskonnas madalana, kusjuures nõudmised ja ootused õpetajatele on suurenenud (3). Vastuolu ootuste ja ressursside vahel loob omakorda hea pinnase erinevate psühholoogiliste probleemide tekkimiseks.

„Õpetajate stress ja läbipõlemine on väga tavalised. Kohustusi on nii riigi kui lapsevanemate poolt palju, kuid puuduvad ressursid kõigega tegelemiseks,“ kommenteeris Pitk. „Meie koolis ma seda üldiselt siiski ei tunneta, sest juhtkond ja lapsevanemad on väga toetavad.“

Läbipõlemine ja kaastundeväsimus on ennetatavad

Läbipõlemist põhjustavad ülekoormus, kontrolli puudumine töö oluliste osade üle, ebapiisav tasu, kolleegidevahelise ühtsustunde kadumine, õigluse puudumine ja vastuolulised väärtused. (5) Läbipõlemisele viitavad emotsionaalne kurnatus (mitte miski ei ole enam oluline ega valmista rõõmu), küünilisus (kõik on mõttetud, nii lapsed kui töö) ja ebatõhusus (tunne, et ei olda piisavalt hea töötaja). Läbipõlemist aitab vältida, kui tööandja, nt kooli juhtkond, väärtustab ja tunnustab töö inimlikke külgi. 

Kaastundeväsimuse all kannatavad nende ametite esindajad, kelle töö nõuab teiste inimeste mõistmist, abistamist ja murede lahendamist. Pidev kokkupuude inimeste kannatustega ja eeskätt võimetus abistada võib tekitada süütunnet ning vajaduse end võõraste probleemide eest kaitsta.

Kaastundeväsimus esineb sageli koos läbipõlemissündroomiga ja kannataja ise ei pruugi probleemi olemust mõista. Tulemuseks on muutused mõtlemises, tuimuse ja enda reaktsioonide kõrvalt vaatamise tunne ning võimetus sisemiselt kaastundlikult reageerida. Kaastundeväsimust aitavad vältida head töötajatevahelised suhted, töövälist elu meenutavad asjad tööruumides, võimalus puhata, vajadusel tööpsühholoogi külastamine jms.

Pitki sõnul omandavad õpetajad kiiresti professionaalsuse, kuidas sümpaatia ja empaatia vahel piir tõmmata vältimaks kaastundeväsimust. „Lihtne on, kui noort saab tema probleemides aidata. Kõige hullem on jõuetusetunne, et õpetajana ei saa sa seda teha,“ sõnas Pitk.

Hoia ennast – nõuanded õpetajale

  • Usu enda võimetesse, ole positiivne ja ära kaota lootust.
  • Säilita õpetajarollis oma enesehinnang.
  • Rakenda oma teadmisi ja oskusi õigel ajal õigete inimeste peal.
  • Tee iseendaga tööd, õpi erinevaid suhtlemistehnikaid ja enesekehtestamist.
  • Võta aega endale – negatiivsete emotsioonide korral tegele endale meelepäraste asjadega (tee sporti, loe, mine teatrisse jne). Võimalusel eraldu korraks stressirikkast olukorrast.
  • Suhtle kolleegidega ja küsi abi. Küsi teist arvamust, olukordi nähakse erinevalt.
  • Kasuta tugisüsteeme ja –spetsialistide nõu.
  • Osale täienduskoolitustel.

Kuidas hoida õpetajat?

„Vaimselt turvaline töökeskkond tähendab koostööd ning kolleegide ja lapsevanemate toetust. Nii luuakse toetav õhkkond, “ sõnas Pitk.

Oluline on stressi sümptomite õigeaegne märkamine ja põhjustega tegelemine. „Tööandja peab huvi tundma töötajate rahulolu ja murede vastu ning vajadusel tellima sisekoolitusi, mille teemad on valitud koostöös õpetajatega,“ sõnas Tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor Karina Bikmurzina. Ta soovitab probleemseid situatsioone ja võimalikke lahendusi rollimängudes läbi mängida ning kindlasti töötajaid tunnustada. Abiks on ka ühisüritused, kogemuste jagamine, töötempo sobitamine ja kindlasti piisav puhkeaeg.

„Lapsevanem saab õpetada last viisakalt ja koolipersonali austavalt käituma. Vahetunni ajal ei peaks valjult rääkima, sest taustamüra on väsitav. Vähendada tasub negatiivset kõneviisi,“ jagab Bikmurzina lihtsaid näpunäiteid.

„Heade tunnete jagamine on hästi oluline. Aastatega tuleb kogemus, kuidas märgata igapäevaselt uut energiat andvaid positiivseid emotsioone,“ julgustab Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja.

Kokkuvõttes vajavad kõik inimesed, tunnustust, ärakuulamist ja mõistmist. Tarbetu stressi vältimiseks on toetav kollektiiv oluline igal ametialal.

Allikad: 

  1. Travers, C.J. & Cooper, C.L. (1994). Psychophysiological responses to teacher stress: A move towards more objective methodologies. European Review of Applied Psychology. Hansen, J.I.; Sullivan, B.A. (2003). Assessment of workplace stress: occupational stress, its consequenses, and common causes of Teacher stress. U.S.Department of education (ERIC).
  2. Herman, K, C; Hickmon-Rosa, J; Reinke; W.M; Empirically Derived Profiles of Teacher Stress, Burnout, Self-Efficacy, and Coping and Associated Student Outcomes. Journal of Positive Behavior Interventions, 2017 .
  3. Laagma, K.; Ruus, V-R.; Talts, L.; Poom-Valickis, K. (2009). Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskus.
  4. Kyriacou, C. (2001). Teachers stress: Directions for Future Research. Educational Review.
  5. Renshaw, T.L., Long, A.C.J., Cook, C.R. (2015). Assessing Teachers` Positive Psychological Functioning at Work: Development and Validation of the Teacher Subjective Wellbeing Questionnaire. School Psychology Quarterly.
Autor: tooelu.ee

 

Tagasi
Õpetajaid ohustab läbipõlemine
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks