Avaleht / Uudised

Renditöö tähendab kolmepoolset töösuhet

11.07.2018


Renditöö on tänapäevane töösuhte vorm, mida kasutatakse üle maailma järjest enam. Renditööjõu kasutamine hajutab ettevõtte majandusriske ning hõlbustab tööjõuga tegelemist.

Tööjõurendi teenust pakkuv ettevõte tagab töötajate olemasolu puhkuste või haiguste ajal, annab võimaluse vajadusel kiiresti palgata lisatööjõudu, vähendab värbamis-, tööjõu- ja tootmiskulusid ning maandab riske ja kohustusi, mis kaasnevad inimeste töölevõtmisega.

Eestis ei ole renditöö eraldi seadusega reguleeritud, kuid töölepingu seadusega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2008/104/EÜ renditöö kohta olulised üldpõhimõtted. Töölepingu seaduses on reguleeritud renditöö mõiste, tähtajaliste töölepingute sõlmimise põhimõtted renditöötajatega ning kasutajaettevõtja töökohtadest teavitamise kohustus.

Töötaja jaoks on kolmepoolses töösuhtes osalemine eelkõige seda, et ta peab selgeks tegema kes mille eest seaduse kohaselt vastutab ning kumma ettevõtja poole tuleks probleemide ilmnemisel pöörduda. Töötaja ei saa unustada, et tema tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rendiettevõte ehk selle ettevõtja kohustus on anda töötajale tööd ja maksta töötasu. Kasutajaettevõtjalt saab nõuda vaid töötamiseks sobivat keskkonda.

Praktikas on välja kujunenud, et kasutajaettevõtja juures annab töökorraldusi kasutajaettevõtja esindaja, kuid teatud juhtudel on tööd võimalik korraldada ka nii, et ülesandeid annab ja nende täimist kontrollib siiski rendiettevõte ehk töötaja tegelik tööandja.

Kui kasutajaettevõtja ja tegeliku tööandja korralduste vahel tekib vastuolu, peab renditöötaja lähtuma oma tööandja ehk rendiettevõtte korraldustest, ent kui töötajal tekib töökeskkonnas ohtlik olukord, peab ta järgima igal juhul kasutajaettevõtja korraldusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures.

Viimastel aastatel, kus Euroopat kimbutab järjest enam tööjõupuudus, renditakse töötajaid sageli ka ühest riigist teise. Kõige enam rendivad Eesti ettevõtjad töötajaid Soome. Selline piiriülene Euroopa Liidu sisene tööjõu rentimine tähendab, et renditöötaja on ühtlasi vaadeldav lähetatud töötajana. Lähetatud töötajatele kehtib Euroopa Liidus eriregulatsioon, mis muuhulgas annab neile õiguse saada sihtkoha riigi töötasu alammäära. Näiteks Soomes töötades peab töötaja saama tema kvalifikatsioonile vastavat ning konkreetses tegevusvaldkonnas kollektiivlepinguga kehtestatud töötasu alammäära ehk Eestis kehtiv töötasu alammäär ei ole sellisel juhul piisav.

Ka Eestis kohtab nii ehitusplatsides, tootmises kui ka teeninduses järjest enam mõnest teise EL liikmesriigi rendiettevõttest Eestisse lähetatud töötajaid. Sageli jõuavad just sel moel Eestisse tööle ka Ukrainast või Valgevenest pärit ehitajad, kes asuvad tööle Poola rendiettevõttesse, kuid lähetatakse reaalselt tööd tegema Eesti kasutajaettevõttesse.


Mis on renditöö?

Renditöö puhul on tegu kolmepoolse suhtega. Renditöösuhtes sõlmib tööandja ehk RENDILEANDJA TÖÖTAJAGA töölepingu, mille alusel saadetakse töötaja tegema ajutiselt tööd kolmanda isiku ehk KASUTAJAETTEVÕTJA juurde.

See tähendab, et töötaja sõlmib töölepingu oma tööandjaga, kes omakorda rendib töötajat kasutajaettevõttele. Kuigi töötaja töötab kasutajaettevõtte juures, siis töölepinguline suhe on tal rendileandjaga. Rendileandjaga sõlmitud lepingus peab olema märge, et töötaja peab täitma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes. Rendileandja ja kasutajaettevõtja sõlmivad omavahel aga võlaõigusliku lepingu (nt töövõtulepingu kahe ettevõtte vahel)


Meelespea:

  • Renditöö tegemine eeldab kirjalikku erikokkulepet.
  • Renditöö võib olla nii tähtajatu kui ka tähtajaline.
  • Töötaja, kes renditakse teise Euroopa Liidu riiki, on vaadeldav lähetatud töötajana ning talle kehtivad erireeglid (saada sihtkoha riigi töötasu alammäära jne).
  • Kuigi töötaja teeb tööd kasutajaettevõtte juures, on töötajal kehtiv töösuhe rendileandjaga.
  • Rendileandja ja kasutajaettevõte sõlmivad omavahel võlaõigusliku lepingu.
  • Üldjuhul juhib ja kontrollib töötaja tööd kasutajaettevõte.
  • Kohustused (anda tööd, maksta töötasu jne) on töötaja ees rendileandjal.
  • Töökeskkonna nõuete täitmise eest vastutab kasutajaettevõte.
  • Töötaja juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli korraldamise kohustus on kasutajaettevõttel.
  • Töökonfliktide lahendamisse tuleks kaasata nii rendileandja kui ka kasutajaettevõte.
  • Töösuhte saab lõpetada rendileandjaga.

Rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahel on soovitatav kokku leppida järgmistes tingimustes:

  • renditöötajate kvalifikatsioon ja tehtavad tööd
  • tööandja kohustused töötaja ja kasutajaettevõtja ees, näiteks:
  • kohustus maksta töötasu
  • kohustus arvestada makse ja makseid ning neid tasuda
  • kohustus võimaldada puhkust
  • kohustus tagada väljaõpe
  • kohustus soetada tööriided ja isikukaitsevahendid ning kanda nende kulu

Kasutajaettevõtja kohustused, näiteks:

  • kohustus määrata, kas töötaja tööjõudu võib anda kolmandate isikute kasutusse
  • kohustus korraldada enne töötaja tööle lubamist tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine
  • kohustus tagada töötajale ohutud ja tervislikud töötingimused ning anda tema kasutusse õigusaktides nõutud või tööks vajalikud isikukaitsevahendid tasuta

Ettevõtja vaade: Humanlink

Aeg-ajalt tekib olukordi, kus on vaja ajutiselt rohkem kätepaare. Samas jääb üleüldiselt inimesi aina vähemaks ning töötajaid on raske leida. Kauplused on võtnud kasutusele nt iseteeninduskassad, et vajadust kassapidajate järele vähendada. Ka teised sektorid otsivad võimalusi, kuidas tulla toime väheneva tööealise elanikkonnaga.

Nõnda kirjeldavad tööturul toimuvat Baltikumis ja Soomes tegutseva Humanlinki juhid Toomas Sabsay ja Jarkko Tainio. Tänavu 15. tegutsemisaastat tähistav Humanlink tegeles esimestel tegutsemisaastatel tööjõu rentimisega nii kaubanduses, teeninduses, tootmises, logistikas, halduses, IT-s kui ka juhtimise tasandil. Nüüdseks on ettevõte tööjõu rendilt üle läinud müügi ja siselogistika optimeerimise teenuse pakkumisele. Uurisime Humanlinkilt, millega tuleb tööjõu rendi osas arvestada ja miks nad sellest loobusid.

„Ettevõtted ootavad tööjõudu rentides usaldusväärsust ja head tulemust. Kahjuks on aastate jooksul esinenud halbu kogemusi, mis on tekitanud ebakindlust tööjõu rentimise suhtes. Lisaks on aru saadud, et renditööjõu kasutamine ei aita lahendada ettevõtete suurimat probleemi ehk kuidas vähemate inimestega töö ära teha,“ kirjeldas Sabsay.

Milliste kitsaskohtadega te tööjõu rentimise juures kokku puutusite?

„Rendiettevõttena ei saa homse osas alati kindel olla. Võib-olla vajatakse inimest ainult väga lühikeseks ajaks. Samas tahab töötaja kindlust, et tal oleks töö ja sissetulek. Tekib küsimus, millist lepingut inimesega sõlmida ja kuidas leppida kokku töötasus,“ kirjeldas Sabsay.

Samuti on küsimus, kuidas hoida piisavalt palju töötajaid. „Renditööks valmis olevaid inimesi ei ole kerge leida. Ka ei saa kindel olla, kui kaua on inimene valmis taoliselt tööturul osalema,“ lisas Sabsay.

Jarkko Tainio tõi välja, et turul tegutsevad ka sellised firmad, mis vahendavad töötajaid, ilma et nendega ise kohtuks. „Nad vahendavad töötajaid lühikeseks ajaks tähtajalise lepinguga. Idee on hea, aga kuidas garanteerida, et selle juures oleks kõik seaduses ette nähtu võimaldatud ja tagatud. See on keeruline ja lihtsat lahendust siin ei ole,“ selgitas Tainio.

Kas see oli põhjus, miks loobusite tööjõu rentimisest?

„Esmalt loobusime ühepäevasest rendist, sest see ei pakkunud kliendile nii head teenust kui tahtsime. Uus töötaja tähendab ettevõtte jaoks juhendamise läbiviimist ning see võtab aega. Võib-olla mõne lihtsa töö osas, kus juhendamiseks kulub vähe aega, tasub ühepäevane renditöö ära,“ selgitas Sabsay.

Humanlink otsustas tööjõu rentimist lähemalt analüüsida ning leidis oma niši. „Tahame aru saada kliendi äri toimimisest, et pakkuda paremat lahendust. Analüüsisime kliendi vajadusi ja otsime tema jaoks välja sobivad inimesed. Samuti koolitame ja instrueerime inimesi ise, et klient ei peaks sellega tegelema. Selle juures mõtleme, kuidas kliendi tööprotsesse efektiivsemaks muuta ja pakume välja võimalusi automatiseerimiseks ja tööviise, mis nõuavad vähem töötajaid.“

Milliseid kitsaskohti näete veel renditöö juures?

„Muret valmistab see, et mitut osaajaga tööd tegev inimene võib teha üleajatööd, ilma et see välja tuleks. Inimene kahjustab nii oma tervist ja seab ohtu nii enda kui ka oma kolleegid,“ kirjeldas Sabsay.

„Omaette küsimus on sotsiaalsed garantiid, mis saadakse siis, kui on makstud sotsiaalmaksu miinimummäär (155,1 eurot kuus). Osaajaga töötavad inimesed ei pruugi töötada koormusega, kus miinimum täituks. Meie süsteem peaks olema solidaarne, aga kui miinimumist jääb euro puudu, siis inimene sotsiaalseid garantiisid ei saa, kuigi on süsteemi panustanud,“ kirjeldas Sabsay.

Millised on Eesti ja Soome erinevused?

„Esimene erinevus seisnebki sotsiaalsetes garantiides. Soomes saab inimene sotsiaalsed garantiid ka siis, kui töötab ühe tunni kuus. Soomes ei ole see sotsiaalmaksu miinimumiga seotud,“ selgitas Tainio.

Soome eristub ka paindlikemate töösuhte vormidega. „Inimesed tahavad paindlikke võimalusi ja valida, millal nad töötavad. Näiteks võib inimene tahta ühel nädalal töötada ühe päeva, järgneval nädalal üldse mitte ja siis ülejärgmisel neli päeva. Sellistel juhtudel on meie töölepingu raamid väga jäigad,“ kirjeldas murekohti Sabsay.

„Siin tuleb muidugi mõista ka teist poolt. Oluline on kaitsta töösuhte nõrgemat poolt ehk töötajat. Kui praegu ei ole tööandjal töötajale tööd anda, siis tuleb inimesele anda tasuline puhkus või ta koondada. Paindlikku töösuhet võidakse taolises olukorras ära kasutada. Võidakse väita, et töötaja ei tahtnud töötada rohkem kui ühe päeva, aga tegelikult ei olnud tööandjal tööd anda,“ selgitas Sabsay.

Kuidas tagada tööohutus renditöö puhul?

„Lühiajalise rendi puhul on see keeruline. Esmalt tuleb läbi viia tööohutuse alane koolitus ning juhendamine. Võib juhtuda, et töötamiseks väga aega ei jäägi. Pikaajalise kliendisuhete juures on see lihtsam,“ ütles Sabsay. Võimaliku ohuna nägi Sabsay seejuures, et kui tööpäev kestab kaheksa tundi ja sellest kulub palju aega tööohutuse selgitamisele ning juhendamisele, siis võib tekkida kiusatus sellest kõvale hiilida.

Kuidas olete Humanlinkis tööohutuse koolitused lahendanud?

„Meie koolitused on kliendispetsiifilised ehk tulenevad sellest, kuhu inimene tööle läheb ja mis tööd ta täpsemalt läheb tegema,“ selgitas Sabsay.

„Inimeste koolitamine on meie jaoks väga oluline. Sealt tuleb meie kvaliteet. Oleme välja töötamas interaktiivset õppeprogrammi. Selle asemel, et inimene lihtsalt loeb teksti läbi, tuleb tal arvutiprogrammis süveneda erinevatesse situatsioonidesse ning leida õige lahendus. See aitab teadmisi paremini kinnistada ja aitab ka kiiremini töösse sisse elada,“ selgitas Tainio.

Lugu ilmus Tööinspektsiooni ajakirja Tööelu 2018 teises numbris. 

Foto: pixabay

Tagasi
Renditöö tähendab kolmepoolset töösuhet
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks