Avaleht / Uudised

Mööblitööstuses on vaja pöörata suuremat tähelepanu ohtlike kemikaalide kasutamisele

17.04.2018


Tööinspektsioonis viiakse igal aastal läbi kümneid sihtkontrolle, mille puhul on alati tähelepanu mõnel kitsamal probleemil. 2017. aasta üks viimastest Tööinspektsiooni sihtkontrollidest toimus mööblitööstuse ettevõtetes.

 Kui tööinspektorid kontrollivad rohkem neid olukordi, kus töötajad võiksid sattuda tööõnnetusse, siis töötervishoiu tööinspektorid kontrollivad neid ohte, mis ei ole alati silmaga nähtavad. Nende töö põhiline eesmärk on tööga seotud haiguste ennetamine, ehk nad kontrollivad töökeskkonna tervislikumaks muutmist, et töötaja ei jääks tööd tehes haigeks ning jõuaks tervena nautida ka väljateenitud pensionipõlve. Võib öelda, et tööinspektorid aitavad töötajaid läbi tööelu pensionipõlveni ning töötervishoiu tööinspektorid püüavad kindlustada tervisehäireteta pensionipõlve.

Sihtkontrolli käigus pöörati tähelepanu kahele põhilisele ohutegurite grupile: füüsilisele ülekoormusele ja ohtlike kemikaalide kasutamisele. Viimase puhul keskenduti enam kantserogeensetele ja mutageensetele kemikaalidele. Füüsiline ülekoormus, mille põhjuseks on töötamine ebamugavas kehaasendis, lokaalse lihaspingega või korduvate stereotüüpsete liigutustega, on endiselt sagedasim tööga seotud haiguste põhjustaja.

Mööblitööstuses on kasutusel ka erinevaid kemikaale, mis võivad töötajatel pikema aja jooksul põhjustada väga tõsiseid tervisehäireid. Tuntuimateks on liimide koostises olev formaldehüüd, tamme ja pöögi tolm, mis kõik on kantserogeense toimega. Kasutatavate ohtlike kemikaalide valik mööblitööstuses on väga lai ning nendega töötamise ohte tuleb tunda.

Ettevõtete külastused ja kutsehaiguste uurimine näitavad ikka ja jälle, et suurimaks probleemiks on riskide alahindamine ning tööandjate tagasihoidlik tegevus nende riskide mõju vältimisel või vähendamisel. Sihtkontrolli käigus pöörati kõige rohkem tähelepanu sellele, kas tööandja on rakendanud piisavalt abinõusid erinevate ohutegurite mõju vältimiseks või vähendamiseks. Nii kontrolliti riskianalüüsi olemasolu, selle vastavust ettevõtte tegelikule olukorrale ja tegevuskava planeerimist ning selle täitmist.

Töötervishoiu tööinspektorid viisid läbi 24 külastust kuues maakonnas. Enim külastusi toimusid Tartumaal ja Võrumaal ning külastati peamiselt alla kümne töötajaga ettevõtteid. Kontrollide käigus avastati 142 rikkumist ja anti 97 suulist soovitust parendustegevusteks. Enamik kontrollitud ettevõtteid kõrvaldasid rikkumised ilma ettekirjutuseta. Külastuste käigus tuvastati keskmiselt viis rikkumist ettevõtte kohta. Suurim rikkumiste arv ettevõttes oli 12. Kahes ettevõttes rikkumisi ei avastatud. Ka selle sihtkontrolli tulemusi analüüsides võib välja tuua, et endiselt on mööbli tootmine füüsiliselt raske töö, mis koormab töötaja tugi- ja liikumisaparaati.


Ülestõstetud kätega töötamine on väga koormav õlavöötmele ning terviseprobleemid ei lase end kaua oodata.


Hea meel on siiski tõdeda, et just ergonoomikavaldkonnas on töötajate töötingimused oluliselt muutunud. Töökeskkond on teinud suure arengu edasi nüüdisaegse tootmise suunas. Tööinspektorid on ettevõtete kohta kirjutanud ka mitu positiivset märkust:

  • Kasutusele võetud nüüdisaegsed tööpingid.
  • Töötamisel kasutatakse tööülesannete rotatsiooni ja üks töötaja suudab töötada kõikidel töölõikudel. Töötasapind ei ole reguleeritav, kuid on tehtud selliseks, et oleks maksimaalselt mugav mööblit kokku panna. Töötajad on teinud töölauad ise valmis vastavalt enda vajadustele.
  • Erinevate tööpinkide kasutamine võimaldab ka tööasendeid palju muuta.
  • Töölaudade kõrgused on reguleeritavad ning vastavad tööülesandele.

Nii võib väita, et tööandjad on teinud palju selleks, et vältida füüsilise ülekoormuse teket. Nad mõistavad, et investeerimine paremasse töökeskkonda, parematesse töövahenditesse, töötajate tervisesse aitab saavutada paremaid töötulemusi.

Samas on mööblitööstuse ettevõtetes palju probleeme just kemikaaliohutuse seisukohalt, kus terviseriski võimalusega ei osata üldse arvestada ning isikukaitsevahendite kandmise vajadust võetakse kui tüütut ja koormavat nõuet. Puudulik on elementaarne ohutaju, mida võib kaasa tuua kokkupuute ühe või teise ohtliku kemikaaliga.

Kui ettevõttes oli kasutusel kantserogeense või mutageense toimega kemikaale, siis oli põhitähelepanu nendel. Taoliste ainete kasutamist ei tuvastatud just paljudes ettevõtetes, kuid ükski neist tööandjatest ei olnud teadlik, et kasutatavad kemikaalid või tootmises tekkiv tammetolm on kantserogeense toimega. Väärib märkimist, et tööandjad isegi ei teadnud, et kantserogeensete kemikaalide kasutamist reguleerib määrus, mis kehtib juba 2005. aastast.

On oluline rõhutada, et on olemas regulatsioon kantserogeense ja mutageense toimega kemikaalide kasutamiseks, sest tööandjal on kohustus pidada arvestust niisuguste kemikaalidega kokku puutuvate töötajate üle, teavitada nendest kemikaalidest Tööinspektsiooni ning tagada tööhügieeni nõuete täitmine töökeskkonnas.

Paraku on Eestis vähiriskid töö juures alahinnatud ning ohtu ei osata hinnata. Nii mõneski riskianalüüsis on ohtlike kemikaalide mõju välja toodud vaid allergilise toimena. Samuti ei teata, et kantserogeensetel-mutageensetel kemikaalidel puudub läviväärtus, mis tähendab, et piisab väiksemastki kokkupuutest, mil see võib organismi normaalsed rakud viia kontrollimatule, pidurdamatule ja eesmärgipäratule vohamisele.

Lugu ilmus ajakirja Tööelu 2018. aasta esimeses numbris. 

Keemiliste ohutegurite kohta loe lähemalt vastavalt Tööelu portaali teemalehelt.  


Tagasi
Mööblitööstuses on vaja pöörata suuremat tähelepanu ohtlike kemikaalide kasutamisele

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks