Avaleht / Uudised

Tasakaalustatud toitumine aitab viirushaigusi eemal hoida

08.02.2018


Veebruari on TAI tervisekalender pühendanud viirushaiguste perioodile ja tasakaalustatud toitumisele töökohal. Kuigi tööandja võimalused töötaja toitumisharjumusi muuta jäävad piiratuks - sahtlisse ju piiluma ei lähe, kas seal ootab vahepalaks õun või lehttaignaküpsis - siis üht-teist saab kollektiivi tasakaalustatud ja tervisliku toitumise nimel ära teha ka tööandja, usub toitumisnõustaja ja Tervise Arengu Instituudi toitumise infosüsteemi NutriData projektijuht Kristin Salupuu intervjuus terviseinfo.ee-le.

Alustame üldisemalt. Kuidas siinsed inimesed tavaliselt töökohal toituvad, millised on harjumused ja kui palju need erinevad sellest, kuidas ideaalis võiks olla?

Üldistusi, et kõik inimesed kuidagi ühtmoodi toituksid, teha ei saa. Inimesed erinevad, ent suur osa siiski ei toitu tasakaalustatult ja mitmekesiselt. Pigem süüakse ühtesid ja samu toite, kaldutakse sööma liigselt töödeldut, liiga vähe mahub menüüsse puu- ja köögivilju, viimaseid eriti just värskelt ja vähetöödeldud kujul. Muidugi, palju määrab ära seegi, millised on üldse võimalused töökohal süüa. Kas on olemas kohvik, kas on olemas võimalus ise toitu kaasa võtta. Ja kui see võimalus on, siis tuleb juba see, millise valiku töötaja teeb.

Paljudele meeldib süüa liiga palju liha ja liigselt soola sisaldavaid toitusid. Samuti rasvarohkeid, sest rasv on selline kiire energiaallikas, mis tekitab mõnutunnet. Teistsugused toidud ei pruugi sellisel viisil sööma harjunud inimesele alguses maitsedagi.

Teine asi on see, et sageli süüakse mitte siis, kui peaks vaid siis kui leidub aega. On ka neid, kes aja kokkuhoiuks üldse lõuna vahele jätavad. Süüakse kerge hommikusöök ja seejärel väga toekas õhtusöök. Et siis järgmise õhtuni vastu pidada. Selline muster võib viia väga lihtsasti ülekaaluni. Mõnikord asendab ärajäänud lõunat hoopis midagi magusat ja energiatihedat. Vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete kohapealt jääb selline valik muidugi väga kesiseks. Ka selline toitainete puudujääk võib soodustada õhtuseid ülesöömisi.

Nii et toitumise regulaarseks muutmine on esimene samm.

Kui veel rääkida pidevast kiirustamisest ja tormamisest, siis kiirustamine söömise ajal ei ole samuti kõige mõistlikum. Söömine algab juba silmadega ja seedimine algab suust. Kui toitu korralikult läbi ei närita, võib juhtuda see, et toitaineid omastatakse halvemini, seedimine muutub raskemaks, enesetunne ja tuju halvemaks. Stress on samuti paljude haiguste puhul üks peamisi riskitegureid.

Kas on võimalik välja tuua näiteid, kus tingimused heaks päevaseks toidupausiks paranesid ning sellega koos paranes ka inimeste tervis?

Statistikat siin välja tuua oleks keeruline, aga tean näiteks omast kogemusest sellist ettevõtet, kus lõunasöögi pakkuja vahetus ning uus oli võtnud endale eesmärgiks pakkuda suurema köögiviljade, väiksema rasva ja soolasisaldusega menüüd. Selline toit on muidugi kergem ning osade inimeste jaoks võib tunduda, et kui pärast söömist ei ole raske olla, siis polekski nagu kõht täis. Õnneks on harjumusi võimalik muuta ning mõnigi inimene sealt on juba märgatavalt kaalust kaotanud.

Kuigi, tõepoolest, on olemas neidki, kellele ikkagi selline toit ei maitse ning nad ostavad meelsamini kusagilt kulinaarialetist omale lõunasöögi. Kulinaarialett on üsna suureks konkurentsiks lõunasöögipakkujatele.

Kulinaarialetid on paljudes kohtades ja lõuna ajal omale üks mugav karbitäis salatit tihti ostetakse. Kuidas need toitumisnõustaja seisukohalt vaadates on? Kas sellist lõunat võiks soovitada?

Neid tõepoolest ostetakse. Siin on valikuküsimus, kui mitmekesine see menüü on ja kui tähelepanelikult pakendeid loed. Loomulikult, ideaalis võiks süüa alati tervisliku valmistamisviisiga värskelt tehtud toitu. Kuid paljude jaoks hakkab rolli mängima hind. Kui inimesel on valida, kas ta saab oma lõunasöögi kätte kahe viiekümne või kuue euro eest, siis paljud valivad odavama variandi. Siin on ikkagi alternatiiv, et teed ise endale toidu kaasa. Kuigi, ega see mikrolaineahjus soojendamine ei ole ka kõige ideaalsem. Samas, kui paljudel on võimalus toit värskelt valmis teha töö juures? Kui välja pakkuda mingit konkreetset lahendusvarianti, siis soovitan, et näiteks kolm korda nädalas tee toit kaasa ja need korrad kui väljas süüa, siis valida pigem parem ja kallim.

Mis hakkab muutuma toidusedelit tervislikumaks muutes inimese terviseseisundis?

Ei jääda nii kergesti külmetushaigustesse. Kui keha saab piisavalt vajalikke toitaineid, siis on immuunsüsteem tugevam ja haigused ei hakka nii kergelt külge. Hea toit parandab ka une kvaliteeti. Kui külmetushaigusi on vähem, paranevad töötulemused. Oma elustiili tervislikumaks muutmisele tuleb muidugi läheneda kompleksselt. Lisaks toitumisele tuleb vaadata liikumist, und ja tingimusi, kus töötad. Näiteks võib paljude inimeste jaoks tunduda pikk uneaeg lihtsalt ajaraiskamisena. Tegelikult une arvelt töö tegemisega üldjuhul häid tulemusi ei saavutata, kui üldse, siis lühiajaliselt. Väljapuhanud töötaja on tegelikult palju efektiivsem.

Kas on võimalik anda tööandjatele mingeid konkreetseid soovitusi, mida nad saavad ära teha, et töötajate toiduvalikud oleks paremad ja tasakaalustatumad?

Loomulikult ei lähe tööandja piiluma kellegi sahtlisse, mida töötaja kaasa võttis, aga kindlasti mõjuvad inimestele tervislikku toitumist tutvustavad üritused. Näiteks tervisekuud ja tervisepäevad, mis aitavad kujundada uusi paremaid toitumisharjumusi. Mis kohe ka meelde tuleb, on see, et koosolekutel mitte pakkuda küpsiseid ja komme vaid värskeid puu- ja köögivilju. Nende ettevalmistamine küll nõuab teatavat pingutust, aga sageli paisutatakse siin probleemi üle, et oi, nüüd tuleb lõikama ja koorima hakata. Tegelikult ei ole see nii suur töö, kuid tasub ennast ära.

Veel, kus saab tööandja määrata, on kindlasti organisatsiooni ühisüritused, näiteks suvepäevad. Vaadata, milline on sealne toiduvalik.

Võib teha koos ühiskokkamisi, et näidata midagi uut ja põnevat toiduvalikusse. Sageli toitutakse ühekülgselt, sest puuduvad ideed ja mõtted, mida uut teha. Poest üritatakse ju võimalikult kiiresti läbi joosta ja toidukorvi valitakse see, millega on juba harjutud. Uued ideed aitavad.

Kui tööandjale mõelda, siis pigem pöörata tähelepanu kogu eluviisile, nii toitumisele kui liikumisele, need käivad tavaliselt käsikäes. Kui soodustatakse sporditegemist kollektiivis, on juba suurem tõenäosus, et inimene muudab käitumist, sest ta satub teistsugusesse keskkonda, kus inimesed teevad teistsuguseid valikuid. Teistsugused mõtted, hoiakud ja käitumine tekib juba lihtsamini. Nii et kindlasti on ka liikumine väga tähtis.

Kui nüüd välja tuua väga kokkuvõtlikult tööandja kasu, mida ta saab sellest, kui pakub rohkem võimalusi oma töötajatele tervislikumateks valikuteks.

Tema töötajad on tervemad, produktiivsemad. Terve, energiline ja motiveeritud töötaja on ettevõttele kasum. Muide, tervemate töötajatega organisatsioonis on ka tööandja ise tervem. Viirused levivad ju inimesi pidi. Heas tööõhkkonnas töötada on ju igapidi hea. Kui töötajad on rahul, siis ka need paremad töötajad ei otsi uusi väljakutseid vaid on lojaalsemad.

Autor: Tervise Arengu Instituut

Allikas: terviseinfo.ee

Foto: pixabay

Vaata lisaks ka Tööelu portaali teemalehte tervislikust toitumisest töökohal.

 

Tagasi
Tasakaalustatud toitumine aitab viirushaigusi eemal hoida

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks