Uudised http://www.tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttp://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2006Mis seaduse kaudu võib juhtida tööandja tähelepanu sellele, kuidas saab välistada kemikaalide levikut töökohal2018-06-18<p><strong>T&ouml;&ouml;tan sellises ettev&otilde;ttes, kus valmistatakse m&ouml;&ouml;blit ja m&otilde;ni t&ouml;&ouml;operatsioon n&auml;eb ette kemikaalide kasutamist. Kemikaalide kasutamise kohad on varustatud koht&auml;rat&otilde;mbega, kuid t&ouml;&ouml;koht ei asu eraldatud ruumis. Kuigi koht&auml;rat&otilde;mme t&ouml;&ouml;tab, ei v&auml;lista&nbsp;see kemikaalide levikut ka teistele t&ouml;&ouml;kohtadele. Selline kontakt kemikaalidega v&otilde;ib halvasti m&otilde;juda teistele l&auml;heduses t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate tervisele, kes on kemikaalide m&otilde;juv&auml;ljas. Nendele ei ole v&auml;ljastatud ka isikukaitsevahendeid. Kas on v&otilde;imalik mingi seaduse v&otilde;i m&auml;&auml;ruse kaudu juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu sellele, kuidas oleks v&otilde;imalik v&auml;listada kemikaalide levik teistele t&ouml;&ouml;kohtadele.</strong></p> <p><b>Vastab t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor Kaja Niinlaup:</b></p> <p>&Otilde;igusakt, mis kohustab tagama t&ouml;&ouml;tajatele ohutus ja tervislikud t&ouml;&ouml;tingimused on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus, mille &sect;4 lg 3 n&auml;eb ette, et kui t&ouml;&ouml;protsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru v&otilde;i vedeliku eraldumine koguses, mis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja tervist kahjustada, tuleb v&auml;ltida heitme levikut t&ouml;&ouml;keskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks. Sama seaduse &sect; 12 lg 1 kohaselt t&ouml;&ouml;andja tagab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras.</p> <p>Ka teil on v&otilde;imalus teha t&ouml;&ouml;andjale ettepanekuid, kuidas t&ouml;&ouml;d korraldada nii, et see v&otilde;imalikult v&auml;he h&auml;iriks normaalset t&ouml;&ouml;tegemist. Tulenevalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 12 lg 5 on t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajad kohustatud ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna nimel tegema koost&ouml;&ouml;d. Selleks konsulteerib t&ouml;&ouml;andja eelnevalt t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikuga k&otilde;igis t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud k&uuml;simustes, mis puudutavad t&ouml;&ouml;keskkonna parandamise abin&otilde;ude kavandamist, esmaabi andmise, p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;de tegemise ja t&ouml;&ouml;tajate evakueerimise eest vastutavate t&ouml;&ouml;tajate m&auml;&auml;ramist, t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse alase v&auml;lja&otilde;ppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja t&ouml;&ouml;vahendite valikut ja rakendamist. T&ouml;&ouml;andja arvestab v&otilde;imaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab t&ouml;&ouml;tajad kavandatu elluviimisesse.</p> <p>Foto: sxc/Diego Andrade</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2004Kuidas istuval tööl ellu jääda?2018-06-15<p><strong>Mida rohkem istud, seda suurem on risk surra terviseprobleemide t&otilde;ttu. T&auml;pselt nii s&uuml;ngelt v&otilde;ib kokku v&otilde;tta meditsiiniajakirjas Annals of Internal Medicine oktoobris 2017 avaldatud teadusartikli (Patterns of Sedentary Behavior and Mortality in U.S. Middle-Aged and Older Adults: A National Cohort Study), mis peegeldas uuringut ligi 8000 inimesega. Publikatsiooni andmetel on risk v&auml;ikseim neil, kes istuvad maksimaalselt 30 minutit korraga ning leiavad vahepeal v&otilde;imalusi liikumiseks. Mida aga teha, kui igap&auml;evane t&ouml;&ouml; eeldab istumist?</strong></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kui-palju-istud.jpg" /></p> <p><b>Liiguta ennast</b></p> <p>Inimene on loodud liikuma. Kui oleme passiivselt &uuml;hes asendis, siis mingid lihasgrupid kannatavad pinge all. Lisaks aeglustuvad vereringe ning ainevahetus. F&uuml;sioteraapia Kliiniku f&uuml;sioterapeudi Katre Lust-Mardna s&otilde;nul on klassikalise istuva kontorit&ouml;&ouml;ga seotud mitmed vaevused. &bdquo;Levinud kaebused on valud alaseljas, pinge kaela- ja &otilde;lev&ouml;&ouml;tmes, randme- ja k&uuml;&uuml;narliigese probleemid,&ldquo; loetles Lust-Mardna, kelle s&otilde;nul muutub pika istumise peale aeglaseks ka inimese aju ehk kannatab t&ouml;&ouml;viljakus.</p> <p>Ideaalis v&otilde;iks korraks p&uuml;sti t&otilde;usta ja m&otilde;ned sammud teha iga 20 minuti j&auml;rel. Kui see tundub palju, siis v&otilde;iks igas tunnis leida v&auml;hemalt 5 minutit liikumiseks. Selleks sobivad h&auml;sti telefonik&otilde;ned v&otilde;i p&uuml;stijalakoosolekud. Samuti v&otilde;iks samades ruumides t&ouml;&ouml;tava kolleegiga kontakteerumiseks tema juurde k&otilde;ndida ning v&auml;ltida digitaalseid abivahendeid.</p> <p><b>Vali &otilde;ige tool</b></p> <p>See on aga vaid asja &uuml;ks pool. Paratamatult tuleb kontorit&ouml;&ouml;tajal sageli ette ka istumist. Seega m&auml;ngib meie tervelt elatud aastates olulist rolli valitud tool.</p> <p><strong>Mida pidada silmas kontoritooli valimisel:</strong></p> <ul> <li>Sellel v&otilde;iks olla v&otilde;imalikult palju reguleerimisv&otilde;imalusi. Iga inimese keha on unikaalne ning seega erineb ka ideaalne istumisasend. Katseta ja leia seadistus, mis k&otilde;ige v&auml;hem v&auml;sitab.</li> <li>Tooli reguleerimise tulemusena peaks alaselg olema toetatud. Ideaalis v&otilde;iks tool j&auml;rgida istuja l&uuml;lisamba kuju.</li> <li>Tooli k&otilde;rgus v&otilde;iks olla selline, mis lubab &otilde;lgadel olla normaalses asendis (mitte t&otilde;stetud), &otilde;lavarred asetsevad kehaga paralleelsed ning k&auml;sivarred toetuvad lauale.</li> <li>K&uuml;&uuml;narnukid v&otilde;ivad toetuda tooli k&auml;etugedele. Kui see tundub ebamugav, siis on alternatiiviks k&auml;sivarte toetamine lauale. K&auml;te toetuspunkt peaks asuma klaviatuuriga samal tasapinnal.</li> <li>Kui laua k&otilde;rgus ei ole reguleeritav, siis aitab istumisk&otilde;rgust sobivaks kohandada jalatugi.</li> <li>Jalad v&otilde;iksid toetuda kindlalt maha (v&otilde;i alusele) nii, et tooliplaadi ning reite esiosa vahele j&auml;&auml;b veidi ruumi. Nii saab veri jalgades vabamalt liikuda.&nbsp;</li> <li>Tooli materjalid v&otilde;iks olla hingavad.</li> </ul> <p>Siin tasub aga meeles pidada, et &uuml;ksk&otilde;ik kui hea on tool, siis keha ikka v&auml;sib. &bdquo;Parim asend istumiseks on alati j&auml;rgmine asend,&ldquo; soovitab f&uuml;sioterapeut m&otilde;&otilde;dukat nihelemist.</p> <p><b>Proovi, aga kahtle</b></p> <p>Uut tooli soetades peab arvestama, et m&otilde;neminutiline testistumine ei anna t&auml;it &uuml;levaadet. Seega v&otilde;iks v&otilde;imalusel eelistada reguleerimisv&otilde;imalusi n&auml;ilisele mugavusele. Palju abi v&otilde;ib olla ka sellest, kui on v&otilde;imalik konkreetset tooli t&ouml;&ouml;l juba proovida (laenata n&auml;iteks puhkusele l&auml;inud kolleegi oma) ning otsustada selle pinnalt.</p> <p><b>Igasse kontorisse oma pall</b></p> <p>Lisaks ergonoomilistele toolidele v&otilde;iks tervisest hoolivas kontoris olla ka istumispall. &bdquo;Palli v&otilde;iks iga tunni j&auml;rgi kolleegile edasi anda. See on piisav aeg, et pakkuda kehale vajalikku vaheldust. Lisaks saab palliga teha ka v&otilde;imlemisharjutusi,&ldquo; lisas Lust-Mardna.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andja huvides</b></p> <p>Kuigi t&ouml;&ouml;taja ei saa omale ergonoomilist kontoritooli n&otilde;uda, v&otilde;iks selle pakkumine olla iga t&ouml;&ouml;andja huvides. See m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;taja efektiivsust, sest ebamugavustunde hajutamise asemel saab keskenduda &uuml;lesannete t&auml;itmisele. Samuti s&otilde;ltub sellest tervis, mis pikemas perspektiivis m&otilde;jutab omakorda v&otilde;etud haigusp&auml;evade arvu.</p> <p>Kontoriergonoomika osas Eesti ettev&otilde;tteid n&otilde;ustava Lust-Mardna s&otilde;nul muutuvad t&ouml;&ouml;andjad selles vallas aina t&auml;helepanelikumateks. &bdquo;Tuntakse huvi t&ouml;&ouml;tajate enesetunde vastu ning uusi vahendeid valides lubatakse s&otilde;na sekka &ouml;elda. &Otilde;nnelikud ja terved t&ouml;&ouml;tajad on omakorda produktiivsemad ja tulevad &auml;rile kasuks,&ldquo; summeeris f&uuml;sioterapeut.</p> <p><strong>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;iks hoolega j&auml;lgida istudes veedetud tunde ja hoolitseda piisava vahelduse eest ning kui juba istuda, siis teha seda &otilde;iges asendis.</strong></p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/2775">Ergonoomia</a>;</strong></li> <li><strong><a href="/redirect/332">T&ouml;&ouml; istuvas asendis.</a></strong></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2003Kuum ilm võib kaasa tuua ootamatute tagajärgedega tööõnnetuse2018-06-14<p><strong><b><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></b></strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Suvesoe oli kestnud juba mitu n&auml;dalat ja temperatuurid ei n&auml;idanud sugugi alanemise m&auml;rke. Erinevalt selle aasta kevad&ouml;&ouml;dest, oli tol suvel ka &ouml;ised &otilde;hutemperatuurid pigem troopilised ja alla 28 kraadi &ouml;&ouml;p&auml;eva keskmine eriti ei langenudki.</p> <p>T&ouml;id tehti hoone katusel, mis oli k&uuml;ll lamekatus, kuid katuseakendega. Nagu &ouml;eldud, olid ilmad v&auml;ga kuumad ning selle t&otilde;ttu olid ka katuseaknad avatud. Kuiv&otilde;rd katuset&ouml;id tehti t&otilde;rvapapi ja pigitamisega, oli katusel veelgi palavam, sest must v&auml;rv akumuleerib soojust&nbsp;intensiivsemalt.</p> <p>Nii juhtuski, et suure kuuma ja f&uuml;&uuml;silist j&otilde;udu vajava t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu kukkus &uuml;ks ehitust&ouml;&ouml;listest kokku. Kahjuks aga toimus teadvuse kadu katuseakna l&auml;heduses ning t&ouml;&ouml;taja kukkus katusaknast sisse alloleva ruumi p&otilde;randale. Nii oli kukkumine sedav&otilde;rd k&otilde;rgem ning tagaj&auml;rjed r&auml;ngemad.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja j&auml;i k&uuml;ll ellu, kuid saadud vigastusest tema m&otilde;istus ei taastunud. Nii ei olnud ka hiljem v&otilde;imalik saada t&ouml;&ouml;tajalt selgitusi, mis juhtus.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Et taolised &otilde;nnetused oleksid olemata, tuleks veelkord hinnata, kas t&ouml;&ouml;andja on teinud k&otilde;ik endast oleneva. Ei tohi unustada, et ka lamekatus ei ole t&auml;iesti ohutu.</p> <p><strong>Abin&otilde;ud taoliste juhtumite v&auml;ltmiseks:</strong></p> <ol> <li>Piisavalt joogivett, mis oleks kerge soolasisaldusega (mineraalvesi on sel puhul parim variant).</li> <li>Hele peakate, mida ideaalis v&otilde;iks m&auml;rjaks teha, et jahutus paremini toimiks ning &uuml;lekuumenemine ei ohustaks.</li> <li>Piirded nendesse kohtadesse, kus on allakukkumise oht &ndash; &auml;ra unusta katuseservi &nbsp;ega katuseaknaid.</li> <li>Piirded ei tohi nende vastu minemisel/neisse sattumisel ei puruneda, vaid peavad t&otilde;kestama /v&auml;ltima kukkumise.</li> <li>T&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg paika ning puhkus jahedamas (aga mitte k&uuml;lmas) ruumis!</li> </ol> <p><strong><br /></strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2002Karuputke mürgi mõju aitab leevendada päikesevalgusest hoidumine2018-06-13<p><strong>Karuputkega kokkupuutunu peaks nahka kiiresti pesema ja kokkupuute kohta v&auml;hemalt kaks p&auml;eva p&auml;ikesevalguse eest kaitsma. Terviseameti m&uuml;rgistusteabekeskuse infoliin 16662 on sel aastal juba esimese karuputke m&uuml;rgistuse ka registreerinud.</strong></p> <p><span>M&uuml;rgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi s&otilde;nul on karuputke p&otilde;hjustatud m&uuml;rgistused iga-aastane n&auml;htus, taimega puutuvad kokku nii lapsed kui t&auml;iskasvanud. &bdquo;Karuputk on inimesi vigastanud nii trimmerdamisel, ATV-ga maastikul liikudes kui ekslikult kena taime p&auml;he koju viiduna,&ldquo; &uuml;tles Mare Oder. Oderi s&otilde;nul aetakse noori karuputke v&otilde;rseid segamini varsselleriga, seda on &uuml;ritatud ka rabarberi p&auml;he s&uuml;&uuml;a. &bdquo;Kevadel ja suve hakul tuleb eriti ettevaatlik olla, sest muidu enam kui pooleteistk&uuml;mne meetrised taimed on veel l&uuml;hikesed ja v&otilde;ivad looduses r&auml;ndajat salaja tabada.&ldquo;</span><span>&nbsp;</span></p> <p>Maaomanik, kes kavatseb iseseisvalt&nbsp;<span>&nbsp;</span>oma aias v&otilde;i p&otilde;llul kasvavat karuputke t&otilde;rjuda, peaks kindlasti kandma pikki veekindlaid riideid ja kummikuid, kummikindaid ning v&otilde;imalusel ka kaitseprille. Peale t&otilde;rjet&ouml;&ouml;d tuleb v&otilde;tta riided &auml;ra ettevaatlikult, sest kui need on taimemahlaga koos, v&otilde;ib nahk sellega kokku puutuda.</p> <p>Karuputke mahl sisaldab psoraleene, mis &auml;rritab nahka ja limaskesti. Psoraleenid imenduvad purunenud taimerakkudest m&otilde;ne minutiga ja kinnituvad naharakkude tuuma ja rakukoesse, sidudes tugevalt p&auml;ikese ultraviolettkiirgust.</p> <p>Juhul, kui taimemahla ei pesta koheselt &auml;ra ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest v&auml;hemalt 48 tunni v&auml;ltel, tekivad kokkupuute kohtades paistetus ja villid.</p> <p>S&uuml;mptomid tekivad tavaliselt 18-24 tunni, maksimaalselt 2-3 &ouml;&ouml;p&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes taimemahla ja UV-kiirguse koostoimel. Villid l&auml;hevad katki paari p&auml;evaga, kuid nende armid kaovad alles &uuml;he-kahe aasta jooksul. Armid v&otilde;ivad ka pigmenteeruda ning j&auml;&auml;da inimesele eluks ajaks. Kui psoraleen p&auml;&auml;seb s&uuml;gavale nahka, v&otilde;ivad pigmendilaigud muutuda valgeteks laikudeks, millele p&auml;ike enam peale ei hakka.</p> <p>Peale karuputkega kokkupuutumist tuleb nahka pesta jaheda veega ning v&auml;ltida tugevat h&otilde;&otilde;rumist.<span>&nbsp;&nbsp;</span>Psoraleeniga toiminud kokkupuute korral<span>&nbsp;&nbsp;</span>saab v&auml;ltida s&uuml;mptomite vallandumist, kaitstes nahka<span>&nbsp;&nbsp;</span>ultraviolettkiirguse ehk p&auml;ikesevalguse eest v&auml;hemalt 48 tunni v&auml;ltel.</p> <p>Fototoksilist nahap&otilde;letikku ehk f&uuml;tofotodermatiiti ravitakse hormoonsalviga, mille vajadust hindab perearst. Ravi alguses v&otilde;ib tekkida vajadus niiskete m&auml;histe kasutamiseks.</p> <p>Eestis kasvab 2 invasiivset ja inimesele ohtlikku agressiivset karuputke v&otilde;&otilde;rliiki: hiid- ja Sosnovski karuputk, mis on Eesti p&auml;rismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest (rahvanimetus putked) selgelt suurekasvulised.<span>&nbsp;&nbsp;</span>Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste h&otilde;lmadega osast. Hiid-karuputk on Eestis v&auml;helevinud, v&auml;limuselt on taime Sosnovski karuputkest keeruline eristada.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseamet.ee/info/uudised.html" target="_blank">Terviseamet</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p> <p><a href="http://www.terviseamet.ee/info/uudised.html" target="_blank"></a></p> <p><strong><br /></strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2001Ilmus ajakirja Tööelu teine number ja voldik Riskianalüüs2018-06-13<p class="bodytext"><strong>Uues T&ouml;&ouml;elu numbris r&auml;&auml;gime rendit&ouml;&ouml;st ja noorte t&ouml;&ouml;tamisest. Saame tuttavamaks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide juhatajatega. Madis Toomsalu LHVst r&auml;&auml;gib, kuidas t&ouml;&ouml;keskkond saab toetada &otilde;nnetunde loomist.</strong></p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse juhtimiss&uuml;steemi oluline osa on ettev&otilde;tte v&otilde;ime kontrollida t&ouml;&ouml;keskkonnaga seonduvaid riske. Selleks peab ettev&otilde;te sisse seadma ja hoidma toimivana riskide tuvastamis-, hindamis- ja maandamismeetme elluviimiseks sobiliku protsessi. Kontrollida riske t&ouml;&ouml;kohas aitab meie uus elektrooniline juhend Riskianal&uuml;&uuml;s.&nbsp;&nbsp;</p> <p class="bodytext">Ajakirjaga saab tutvuda&nbsp;<a href="http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/ajakiri-tooelu/2018/" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">siin</a>. Voldik Riskianal&uuml;&uuml;s asub&nbsp;<a href="http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/trukised/tookeskkond/" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">siin</a>.</p> <p class="bodytext">Head lugemist!</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1999Suvevaheajal tööd otsides tunne oma õigusi2018-06-12<p><strong>Suvine koolivaheaeg on kohe k&auml;es, mida sina plaanid teha? Kas v&otilde;tad j&auml;&auml;tisekokteili ja vedeled s&otilde;pradega rannas v&otilde;i plaanid hoopis endale taskuraha teenida ja t&ouml;&ouml;le minna? Selleks, et suvet&ouml;&ouml;st j&auml;&auml;ks hea m&auml;lestus, tasub end viia kurssi t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimisega, alaealistele sobivate t&ouml;&ouml;de ja t&ouml;&ouml;ajaga ning v&otilde;imalike ohuteguritega.</strong></p> <p><b>Tunne oma &otilde;iguseid</b></p> <p>Helin on tubli ja t&ouml;&ouml;kas 12-aastane t&uuml;tarlaps, kes soovib minna suveks t&ouml;&ouml;le maasikaid korjama. T&ouml;&ouml;andja tundub lahke, lubab tublit t&ouml;&ouml;tasu korjatud kilodelt ja piiramatult maasikatega maiustada. K&otilde;ik tundub tore, kuid Helin on v&auml;ga tagasihoidlik ja ei julge k&uuml;sida, miks t&ouml;&ouml;andja temaga t&ouml;&ouml;lepingut ei s&otilde;lmi ega l&auml;hemalt t&ouml;&ouml;ajast ei r&auml;&auml;gi. Aga ju siis peab nii olema, m&otilde;tleb ta ja asub t&ouml;&ouml;le.</p> <p>Esimesel hommikul on t&uuml;druk hakkamist t&auml;is, korjamine sujub &uuml;ha paremini ja maasikad maitsevad magusalt. Helin tunneb pikapeale, et selg hakkab valusaks j&auml;&auml;ma ja k&otilde;ht l&auml;heb t&uuml;hjaks, aga t&ouml;&ouml;andja julgustab k&otilde;rvalt, et pole hullu, ainult neli kasti veel ja siis juba v&otilde;idki koju minna. Kuuleka t&uuml;drukuna teebki ta l&otilde;&otilde;skava p&auml;ikese all kokku vaid &uuml;he kiire pausiga 4-tunnise t&ouml;&ouml;p&auml;eva, mis ei ole aga koosk&otilde;las seadusega. T&ouml;&ouml;andja ei taha kuuldagi vahepausidest ja seaduses etten&auml;htud 3-tunnisest t&ouml;&ouml;p&auml;evast, sest maasikad on vaja ju &auml;ra korjata!</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal Meeli Miidla-Vanatalu teab, et kui noortele pakutakse t&ouml;&ouml;d ja raha, l&auml;hevad nad hea meelega t&ouml;&ouml;le, kuid otsus v&otilde;iks kindlasti olla pereringis l&auml;bi m&otilde;eldud.</p> <p>&bdquo;Alla 18a noor peab kindlasti oma vanematega l&auml;bi arutama, millise t&ouml;&ouml;lepingu raames t&ouml;&ouml;le asutakse, milline on seadusej&auml;rgne t&ouml;&ouml;tasu ja &ndash;aeg. Noortel puudub elukogemus, seega tuleb vanemal kindlasti l&auml;bi m&otilde;elda, kas t&ouml;&ouml; on vanusele sobiv , kas v&otilde;imaldatakse puhkepause ning tagatakse vajalikud isikukaitsevahendid,&ldquo; r&auml;&auml;gib Miidla-Vanatalu. &bdquo;Vanemana last t&ouml;&ouml;ks ette valmistades r&auml;&auml;gid k&uuml;ll k&otilde;ik l&auml;bi, aga kohepeal v&otilde;ib selguda, et t&ouml;&ouml;juhendaja l&auml;ks puhkusele ja kolleegid lisavad kokkulepitule erinevaid t&ouml;&ouml;kohustusi, sest ei teata, mis su &uuml;lesanded on,&ldquo; paneb ta t&ouml;&ouml;andjale s&uuml;damele noore t&ouml;&ouml;taja superviseerimise.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>J&auml;ta meelde:</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;vestlusel ole julge ja k&uuml;si infot, vajadusel pea l&auml;bir&auml;&auml;kimisi.</li> <li>T&ouml;&ouml;tasus, t&ouml;&ouml;ajas ja tehtavas t&ouml;&ouml;s tuleb eelnevalt kokku leppida.</li> <li>Enam kui 2-n&auml;dalane t&ouml;&ouml;leping s&otilde;lmitakse enne t&ouml;&ouml;le asumist kirjalikult ja selles on sinu &otilde;igused ja kohustused. T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;ks allkirjastatud eksemplar kuulub sulle.</li> <li>Ettev&otilde;tte usaldusv&auml;&auml;rsust kontrolli nt E-Krediidiinfo kodulehelt.</li> <li>Alaealisena peavad sinu seaduslikud esindajad (ema v&otilde;i isa) olema t&ouml;&ouml;leasumisega n&otilde;us. Pea nendega eelnevalt n&otilde;u!</li> </ul> <p>Alaealiste t&ouml;&ouml; ja puhkeaeg on reguleeritud t&ouml;&ouml;lepingu seadusega. T&ouml;&ouml;andja peab k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele puhkeaega v&otilde;imaldama ja t&ouml;&ouml;tajad seda kasutama, sest enda tervist tuleb s&auml;&auml;sta. Wikipedia andmetel v&otilde;ib nt Soomes piiratud ajaga kergeid t&ouml;id teha alates 14. ja Rootsis 13. eluaastast. Euroopa Liidu riikides &otilde;pib ja t&ouml;&ouml;tab aga 2016. a seisuga 15-19a noortest 11,9% (ec.europa.eu).&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Alaealistele-lubatud-tooaeg-koolivaheajal.jpg" />&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b>Tunne oma kohustusi</b></p> <p>Kaspar on 15-aastane noormees, kes tahab v&auml;ga teenida suvel palju raha. Ta saab t&ouml;&ouml;le suurde toidukauplusesse kauba v&auml;ljapanijana ning s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu, kus kirjas nii t&ouml;&ouml;kohustused, t&ouml;&ouml;tasu kui puhkeaeg. On t&auml;htis tunne olla vastutav selle eest, et klientidel oleks, mida valida. T&ouml;&ouml;tunnid m&ouml;&ouml;duvad kiirelt, samuti pausid &ndash; ikka tahaks veidi kauem Instagrami j&auml;lgida ja telefonim&auml;ngus uusi tasemeid allutada. Nii kipuvad Kaspari pausid venima etten&auml;htust tunduvalt pikemaks ja t&ouml;&ouml;d teeb ta pigem hooletult ja kiirelt &ndash; s&otilde;pradega tahaks ju ka <i>chattida</i>. T&ouml;&ouml;dejuhataja aga pahandab, et tooted on hooletult riiulisse asetatud ja noore t&ouml;&ouml;lise leiab pigem puhkeruumist...&nbsp;</p> <p><b>Kaalu p&otilde;hjalikult:</b></p> <ul> <li>M&otilde;tle hoolikalt, milline t&ouml;&ouml; sulle meeldib ja millised t&ouml;&ouml;tingimused sobivad.</li> <li>M&otilde;tle, millised on sinu tugevad ja n&otilde;rgad k&uuml;ljed.</li> <li>Kas oled valmis tegema t&ouml;&ouml;d, mis v&otilde;ib muutuda &uuml;ksluiseks ja mida peab enamasti tegema &uuml;ksinda?</li> <li>Kas t&ouml;&ouml;taksid pigem kindlatel n&auml;dalap&auml;evadel v&otilde;i graafiku alusel?</li> <li>&Auml;ra peta t&ouml;&ouml;andja usaldust ja &auml;ra riku enda usaldusv&auml;&auml;rsust.</li> </ul> <p><b>Turvaline t&ouml;&ouml;keskkond</b></p> <p>Seadus keelab lubada t&ouml;&ouml;andjal alaealist t&ouml;&ouml;le, mis ohustab tema tervist kas t&ouml;&ouml; olemuse v&otilde;i ohtlikku t&ouml;&ouml;keskkonna t&otilde;ttu. N&auml;iteks m&otilde;nusa suvise tegevusena tunduv v&auml;rvimine v&otilde;i autopesulas t&ouml;&ouml;tamine t&auml;hendab igap&auml;evast kokkupuudet kemikaalidega, mis v&otilde;ivad olla noore tervisele ohtlikud. Ohtlike ainetega puututakse kokku ka n&auml;iteks kergeid puhastust&ouml;id tehes (m&otilde;ne kemikaali puhul ei piisa kaitsekinnastest, sest ainet hingatakse sisse) ja siseviimistlust tehes (mitte vesilahuselistes v&auml;rvides leidub kantserogeensed ained). Vajadusel tuleb t&ouml;&ouml;andjalt k&uuml;sida kemikaalide ohutuskaarti, millel on kirjas info kemikaali ohutu kasutamise ja v&otilde;imalike terviseriskide kohta.</p> <p>Pea ka meeles, et alla 16aastased ei tohi k&auml;sitsi t&otilde;sta esemeid, mis on raskemad kui viis kilo.</p> <p>&Uuml;ks alaealistele keelatud t&ouml;id on muruniitmine, sest keelust hoolimata t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud noortega on juhtunud mitmeid raskeid &otilde;nnetusi, n&auml;iteks on jalg j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tava niiduki alla ja l&otilde;iketera on seda t&otilde;siselt kahjustanud.</p> <p>Meeli Miidla-Vanatalu s&otilde;nul peab t&ouml;&ouml;andja kindlasti noort tema t&ouml;&ouml;s juhendama ja kontrollima. &bdquo;Ka arvutiga t&ouml;&ouml;tades on kerge enda tervist kahjustada ja end kuvari taha unustada, tegelikult tuleks igas tunnis 6 minutit silmi puhata,&ldquo; s&otilde;nab ta.</p> <p><b>Suveks malevasse</b></p> <p>Eesti Noorsoot&ouml;&ouml; Keskuse kaasatuse ja konkurentsiv&otilde;ime &uuml;ksuse juhi Epp Reediku s&otilde;nul on populaarsed noortemalevad, mis pakuvad k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;d kodukandi heakorrat&ouml;&ouml;del ja p&otilde;llumajandussektoris. Noored hindavad ka v&otilde;imalust t&ouml;&ouml;tada teeninduse ja turismivaldkonnas. &bdquo;Malevas saavad noored praktilist t&ouml;&ouml;kogemust ja leiavad uusi s&otilde;pru. &Uuml;htlasi saavad nad t&auml;iendada teadmiseid karj&auml;&auml;riplaneerimise osas ja arendada oma sotsiaalseid oskusi l&auml;bi p&otilde;nevate &uuml;histegevuste,&ldquo; tutvustab Reedik.</p> <p>Reedik soovitab noortel t&ouml;&ouml;ga seotud teemadega tutvuda&nbsp;noorteinfo veebilehega&nbsp;<a href="http://stardiplats.ee/" target="_blank">stardiplats.ee</a>. Stardiplatsi veebilehelt saavad noored lisaks usaldusv&auml;&auml;rsele ja kvaliteetsele infole kasutada noortes&otilde;bralikku CV keskkonda, mis annab noorele v&otilde;imaluse sisestada oma &otilde;pi- ja t&ouml;&ouml;kogemused keskkonda lihtsal viisil juhendi ja suunavate juhiste abil. Keskkonna eesm&auml;rk on aidata noorel teadvustada ja kujundada harjumuseks erinevate kogemuste kokku kogumise ning m&otilde;testamise, mis omakorda aitab kaasa &otilde;pi-, huviala-, t&ouml;&ouml;- ja karj&auml;&auml;rivalikute tegemisel.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes tasub meeles pidada, et alaealiste t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on oluliselt v&auml;iksem, kui t&auml;iskasvanutel ja mida noorem on laps, seda kiiremini ta v&auml;sib. Kindlasti tuleb arvestada, et noor organism alles areneb ja suvet&ouml;&ouml;l &uuml;lepingutuse eest v&otilde;ib sinu keha l&otilde;ivu maksta alles aastate p&auml;rast. Lisaks t&ouml;&ouml;andjale peaksid ka lapsevanemad hoolikalt kaaluma, millist t&ouml;&ouml;d oma lapsel teha lubatakse ja hinnata erinevate ametite riske.</p> <p>Alaealiste t&ouml;&ouml;tamise kohta saab edasi lugeda <a href="/redirect/2769">T&ouml;&ouml;elu portaali noortele t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;eldud teemalehtedelt</a>.</p> <p>Autpr: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1997Kui raskeid asju tohib alaealine tööl tõsta?2018-06-11<p><b>Kas kuskil on kindlaks m&auml;&auml;ratud, kui palju ja kui raskeid asju alaealine t&ouml;&ouml;l t&otilde;sta tohib?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b><i> </i>T&ouml;&ouml;andja ei tohi alaealisega t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ega lubada teda t&ouml;&ouml;le, mis ohustab alaealise tervist. See puudutab ka raskuste k&auml;sitsi teisaldamist. Alla 16aastane ei tohi k&auml;sitsi teisaldada esemeid kaaluga &uuml;le 5 kg. 16-17aastaste alaealiste t&ouml;&ouml;tajate puhul tuleb hinnata terviseriski, kus arvestatakse nii&nbsp; teisaldatavat massi ning kui mitu korda ja millises asendis tuleb raskust teisaldada. Metoodika on toodud sotsiaalministri m&auml;&auml;ruse nr 26 &bdquo;Raskuste k&auml;sitsi teisaldamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; lisas.</p> <p>Alaealist v&otilde;ib teisaldust&ouml;&ouml;le rakendada, kui riskide hindamisel saadud riskihinne on alla 10 (riskitase 1). Alates riskihindest 10 v&otilde;ib teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajatel tekkida &uuml;lekoormus, mist&otilde;ttu nende t&ouml;&ouml;korraldust on vaja muuta ja t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliselt &uuml;mber kujundada. Teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajate all m&otilde;eldakse ka nooremaid kui 21aastaseid t&ouml;&ouml;tajaid. Lisaks tuleb arvestada, et teisaldust&ouml;&ouml; ei moodustaks p&otilde;hiosa ehk &uuml;le poole t&ouml;&ouml;ajast. Alaealisel (nagu ka teistel t&ouml;&ouml;tajatel) on &otilde;igus teisaldust&ouml;&ouml;st keelduda, kui ta leiab, et vaatamata t&ouml;&ouml;andja antud juhiste t&auml;psele t&auml;itmisele osutub teisaldust&ouml;&ouml; siiski f&uuml;&uuml;siliselt liiga koormavaks. Sellest tuleb t&ouml;&ouml;andjat kindlasti teavitada.</p> <p>Kuigi lapsed on varmad suuri raskusi kandma kodus abiks olles v&otilde;i peavad kandma rasket koolikotti, ei ole need olukorrad v&otilde;rreldavad t&ouml;&ouml;tamisega. Alaealine ei ole v&auml;ike t&auml;iskasvanu, vaid arenev ja kasvav organism. Selle t&otilde;ttu on v&auml;ga oluline j&auml;lgida, et aktiivses kasvuperioodis luu- ja lihaskond ei saaks eba&otilde;iget ja &uuml;lem&auml;&auml;rast koormust, mis hilisemas t&auml;iskasvanueas toob kaasa terviseh&auml;ireid. Perekonda abistades toimub tegevus l&uuml;hiajaliselt ning lapsevanema teadmisel ja j&auml;relevalve all ehk tegemist ei ole p&uuml;siva kindlal ajal toimuva kohustuse t&auml;itmisega. Koolikotte kantakse seljas samuti limiteeritud ajal ehk kooli minnes, sealt tulles ning &uuml;hest klassist teise liikudes ehk samuti ei ole tegemist p&uuml;siva raskuste kandmise olukorraga. T&ouml;&ouml;tegemisele m&auml;&auml;rusega seatud piirangud aga eeldavad, et raskuste teisaldamine on t&ouml;&ouml;protsessi osa, mida tehakse pidevalt. Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib see m&otilde;jutada negatiivselt noore inimese f&uuml;&uuml;silist arengut v&otilde;i tekitada p&ouml;&ouml;rdumatu tervisekahjustuse.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/563">Piirangud alaelaiste t&ouml;&ouml;tamisele</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/2777">Raskuste teisaldamine</a>&nbsp;</strong></li> </ul> <div></div> <div>Foto: Pixabay</div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1996Noorte teekond töö ja karjääri suunas läbi sajandi2018-06-08<p><strong>Iga noore t&ouml;&ouml;alane karj&auml;&auml;r algab hariduse omandamisega. Tuleb ammutada hulgaliselt &uuml;ldteadmiseid, harjutada eriilmeliste &uuml;lesannete lahendamist, &otilde;ppida ennast tundma, uurida t&ouml;&ouml;turu- ja haridusv&otilde;imalusi ning seej&auml;rel selgitada v&auml;lja endale sobivaim eriala. Sellel teekonnal on noori viimase saja aasta jooksul toetanud erinevad koolis&uuml;steemid ning karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine.</strong></p> <p>Iseseisvunud Eestis kinnitati &uuml;htluskooli s&uuml;steem 1920. aasta 7. mail. &Uuml;htluskooli esimese astme moodustas kohustuslik kuueaastase &otilde;ppeajaga tasuta&nbsp; emakeelne algkool. Koolikohustus kestis 7. &ndash; 16. eluaastani v&otilde;i algkoolikursuse l&otilde;petamiseni.</p> <p>Peatselt (1922. aastal) v&otilde;eti vastu ka keskkooliseadus, mille kohaselt g&uuml;mnaasium moodustas &uuml;htluskooli teise j&auml;rgu. Erinevalt esimest astmest oli keskkool tasuline. Sinna v&otilde;eti algkooli l&otilde;petanuid ilma katseteta. Selle seadusega kaotati ka erinevused poiste ja t&uuml;drukute g&uuml;mnaasiumide &otilde;ppet&ouml;&ouml;s, mis tunduvalt kergendas naiste teed intelligentsi hulka. G&uuml;mnaasiumi l&otilde;petanud noor sai eksameid sooritamata astuda &uuml;likooli.</p> <p>&Uuml;hes koolis&uuml;steemi korrastamisega kerkis esile ka vajadus kutsen&otilde;ustamise j&auml;rele. Pidi ju iga noor varem v&otilde;i hiljem otsustama, kuhu suunas soovib oma karj&auml;&auml;ri t&uuml;&uuml;rida. On andmeid, et juba 1930ndatel t&ouml;&ouml;tasid Tartus ja Tallinnas Linna Kutsevaliku N&otilde;uande B&uuml;rood. Nende eesm&auml;rgiks oli olla: &bdquo;&hellip; t&ouml;&ouml;andjatele vahetalitajaks sobivate noorte t&ouml;&ouml;j&otilde;udude leidmisel ja noortele abiks t&ouml;&ouml;kohtade leidmisel.&ldquo;</p> <p><b>Mida &otilde;piti?</b></p> <p>&bdquo;Eesti vabariik 100. Statistiline album&ldquo; (2018) andmetel andis 1922/1923. &otilde;ppeaastal Eestis k&otilde;rgemat haridust Tartu &Uuml;likool, kus &otilde;ppis 3400 &uuml;li&otilde;pilast, 2398 meest ja 1002 naist. 10&nbsp;000 elaniku kohta tegi see 27 &uuml;li&otilde;pilast.</p> <p>Mees&uuml;li&otilde;pilaste seas olid toona k&otilde;ige populaarsemad &otilde;igusteaduskond, kaubandusosakond ja matemaatika-loodusteaduskond, nais&uuml;li&otilde;pilaste seas aga filosoofiateaduskond, arstiteaduskond ja kaubandusosakond.</p> <p>K&otilde;ige m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsem erinevus nais- ja mees&uuml;li&otilde;pilaste vahel esines usuteaduskonnas, kus iga seitsme mehe kohta k&auml;is &uuml;ks naine. Filosoofiateaduskond oli aga ainus, kus naiste arv &uuml;letas meeste oma.</p> <p>V&otilde;rdluseks 2016/2017. &otilde;ppeaastal oli Eestis 24 k&otilde;rgharidust pakkuvat &otilde;ppeasutust, kus tudeeris 47 794 &uuml;li&otilde;pilast: 19 645 meest ja 28 149 naist. 10&nbsp;000 elaniku kohta tegi see 363 &uuml;li&otilde;pilast.</p> <p>Meeste seas oli k&otilde;ige populaarsem tehnika, tootmise ja ehituse valdkond, millele j&auml;rgnes &auml;rinduse, halduse ja &otilde;iguse valdkond. Naisi &otilde;ppis enim &auml;rinduse, halduse ja &otilde;iguse valdkonnas, millele j&auml;rgnes tervise ja heaolu suund.</p> <p>K&otilde;ige m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsem erinevus nais- ja mees&uuml;li&otilde;pilaste arvus oli haridusvaldkonnas, kus nais&otilde;ppurite arv &uuml;letas meeste arvu k&uuml;mme korda. Mehi aga oli naistest rohkem vaid informaatika, tehnika ja teenindusvaldkonna &otilde;ppekavadel.</p> <p><b>Millises valdkonnas t&ouml;&ouml;tati?</b></p> <p>&bdquo;Eesti vabariik 100. Statistiline album&ldquo; (2018) andmetel oli 1922. a. valdav t&ouml;&ouml;ala Eestis p&otilde;llumajandus &ndash; 652&nbsp;500 elanikku ehk 59% rahvastikust sai oma otsest t&ouml;&ouml;d ja &uuml;lalpidamist just sealt. T&ouml;&ouml;stussektoris teenis leiba 174 100 elanikku ehk 16% rahvastikust ning kaubanduses (koos majutuse ja toitlustuse ning finants- ja kindlustustegevusega) oli h&otilde;ivatud 46 300 inimest ehk 4% rahvastikust.</p> <p>V&otilde;rreldes t&auml;nasega, on erinevus muljetavaldav. 2011. a. oli p&otilde;llumajanduses h&otilde;ivatud 20 300 isikut ehk 4% v&auml;hemalt 15-aastastest. T&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses tegutses 102 800 ehk 18% ning kaubanduses 78 300 ehk 14% v&auml;hemalt 15-aastastest.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Tooga-hoivatute-jaotumine.jpg" alt="T&ouml;&ouml;ga h&otilde;ivatute jaotumine" />&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b>Karj&auml;&auml;riplaneerimine N&otilde;ukogude Liidus</b></p> <p>Kutsesuunitlusalane tegevus l&otilde;ppes Eestis II maailmas&otilde;ja ajal ning sellele j&auml;rgnes pikem paus. Teema muutus taas aktuaalseks kuuek&uuml;mnendatel, kui leiti, et n&otilde;ukogude kool peab andma platvormi ka</p> <p>teadlikuks elukutsevalikuks. Nii alustas t&ouml;&ouml;d Tartu &Uuml;likooli kutselabor nii metoodikate v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise kui ka praktilise n&otilde;ustamisega.</p> <p>1970ndatel toetasid suuremates asulates noori valikute tegemisel kutsen&otilde;uandlad. Erinevalt t&auml;nasest oli toona kutsesuunitlust&ouml;&ouml; koolides kohustuslik ning &otilde;pilased l&auml;bisid mitme aasta jooksul p&otilde;hjaliku kutseorientatsiooniprogrammi.</p> <p>Elukutse valikul oli n&otilde;ukogude s&uuml;steemis suur kaal ning seda peeti &uuml;heks olulisemaks otsuseks, mida inimene elu v&auml;ltel teeb. Otsuse raskuspunkt koondus toona eriala v&otilde;i kutse omandamiseks sobiva kooli valimisele. Kutsevalikul peeti k&otilde;ige olulisemaks huve, v&otilde;imeid, isiksuseomadusi ja &otilde;ppeedukust. M&auml;rksa v&auml;hem anti kaalu tulevase t&ouml;&ouml; sisule ja t&ouml;&ouml;saamise ning karj&auml;&auml;ri v&auml;ljavaadetele. N&otilde;ukogude liidus jagus t&ouml;&ouml;d ju k&otilde;igile.</p> <p>&Uuml;ldhariduskoolide &otilde;ppe- ja kasvatust&ouml;&ouml;s oli kutsesuunitlusel t&auml;htis roll. Kaheksa kooliaasta v&auml;ltel v&otilde;eti klassijuhatajatundides l&auml;bi 42-tunnine kutsesuunitlusprogramm, millele lisandusid huvialaringide t&ouml;&ouml;, ekskursioonid, intervjuud ning seinalehtede tegemine. K&otilde;igele andis v&auml;rvi aktiivne koost&ouml;&ouml; lapsevanematega, kes k&auml;isid koolis oma t&ouml;&ouml;st r&auml;&auml;kimas ja aitasid korraldada ekskursioone t&ouml;&ouml;kohtadesse. Selle kollektiivse pingutuse suurem eesm&auml;rk oli kindlustada kooli l&otilde;petanud noorte teadlik, iseseisev ja vabatahtlik kutsevalik.</p> <p>Erinevalt praegusest oli toona karj&auml;&auml;ri m&otilde;istel negatiivne alatoon, sest seda seostati ennek&otilde;ike parteilise karj&auml;&auml;riga. Ametiredelil edasip&uuml;rgimise asemel eelistasid inimesed lihtsalt kuidagi hakkama saada ning v&otilde;imaluste piires mugavalt &auml;ra elada.</p> <p><b>Keskkond muutub</b></p> <p>Taasiseseisvunud Eesti seisis silmitsi uute v&auml;ljakutsetega. &Uuml;hes vana s&uuml;steemi lagunemisega kasvas t&ouml;&ouml;puudus ning t&ouml;&ouml;turul tekkis n&otilde;udlus uute kutsete ja ametite j&auml;rele. &Uuml;hest k&uuml;ljest ei garanteerinud riik enam k&otilde;igile t&ouml;&ouml;d, kuid samas ei sundinud ka t&auml;itma inimesele ebameeldivat ametikohta. Seega kaasnesid suurema vabadusega ka suuremad kohustused.</p> <p>Noorte jaoks muutus oluliseks orienteerumine kiiresti muutuval t&ouml;&ouml;turumaastikul. Mida aeg edasi, seda enam hakkas konkurentsiv&otilde;imet m&auml;&auml;rama inimese v&otilde;ime anal&uuml;&uuml;sida ja hinnata oma kutseoskusi ja isikuomadusi, oskus ennast presenteerida ning oma tulevikku planeerida.</p> <p><b>K&otilde;igile k&auml;ttesaadav ja individuaalne tugi</b></p> <p>Peale iseseisvuse taastamist l&otilde;petas t&ouml;&ouml; kutsen&otilde;uandlate v&otilde;rgustik ning karj&auml;&auml;riteenuste s&uuml;steemi asuti uuesti &uuml;les ehitama 90ndate l&otilde;pus. Innove karj&auml;&auml;riteenuste arenduskeskuse juhataja Kristina Orioni s&otilde;nul on j&auml;rk-j&auml;rgult teenuste k&auml;ttesaadavus paranenud, muutunud aina s&uuml;steemsemaks, laienenud t&auml;nap&auml;evaste praktikate toomine karj&auml;&auml;rispetsialistideni ning j&auml;rjest rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratakse karj&auml;&auml;rispetsialistide koolitamisele, teenuste kvaliteedi tagamisele ja teenuste tulemuslikkuse j&auml;lgimisele.</p> <p>&bdquo;Viimane suurem karj&auml;&auml;riteenuste reform oli 2014. aastal, kui noortele hakati karj&auml;&auml;riteenuseid osutama koos &otilde;ppen&otilde;ustamisteenustega &uuml;le-eestilises SA Innove Rajaleidja v&otilde;rgustikus. J&auml;rgmine suurem karj&auml;&auml;riteenuste reform seisab ees 2019. aasta alguses kui SA Innove Rajaleidja karj&auml;&auml;riteenused ning nende arendamine &uuml;hendatakse Eesti T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;riteenuste s&uuml;steemiga, et viia kokku kahe suurima karj&auml;&auml;riteenuseid osutava asutuse kompetents ja v&otilde;imekus. Seel&auml;bi tekib inimesel v&otilde;imalus saada tuge karj&auml;&auml;ri kujundamiseks kogu elukaare ulatuses &uuml;hest asutusest,&ldquo; selgitas Orion. Tema hinnangul peaks t&auml;nane karj&auml;&auml;riteenuste korraldus tagama, et iga inimene saab piisavalt tuge.</p> <p>&bdquo;Julgustan noori enne haridus- ja t&ouml;&ouml;valikute tegemist uurima v&otilde;imalikult palju oma valiku kohta, r&auml;&auml;kima inimestega, kes selles valdkonnas juba t&ouml;&ouml;tavad ning proovima l&auml;bi tudengi- ja t&ouml;&ouml;varjutamise v&otilde;i vabatahtliku t&ouml;&ouml;. Nii tekib selgus, kas valitud eriala vastab ootustele,&ldquo; v&otilde;ttis kokku Innove karj&auml;&auml;riteenuste arenduskeskuse juhataja.</p> <p><b>Soovime, et iseseisvas Eestis oleks noortel julgust ja pealehakkamist otsida ja leida just neid k&otilde;netav eriala, ennast t&auml;iendada v&otilde;i ka &uuml;mber &otilde;ppida ning tunda r&otilde;&otilde;mu meie &uuml;hiskonda panustamisest.</b></p> <p><strong>Kasutatud allikad:</strong></p> <ul> <li>Eksta, V., Kits, A., Lvova, M., Normak, V., Puust, P., Tootsi, T., Torm, M. ja Varik, V. (2010). Tallinna hariduskorralduse ja &uuml;ldhariduse areng aastatel 1918 &ndash; 2008. Tallinna &Uuml;likool ja Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum</li> <li>Servinski, M., Kivilaid, M. ja Tischler, G. (2018) &bdquo;Eesti vabariik 100. Statistiline album&ldquo;. Statistikaamet.</li> <li>Jamnes, P. ja Savisaar, K. (2004). <i>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamise arengust Eestis ja teistes Euroopa riikides. </i>INNOVE Elukestva &Otilde;ppe Arendamise SA.</li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1995Tööinspektsioon: puidutöötlejad peavad töövahendeid paremini korras hoidma 2018-06-08<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 170 puidut&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tet. Inspektorid registreerisid 727 rikkumist ja tegid 377 suulist soovitust. 19 ettev&otilde;ttes ei esinenud &uuml;htegi rikkumist.</b></p> <p>Puidut&ouml;&ouml;stus on Eestis t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste toimumise sageduse suhtarvult 100 000 t&ouml;&ouml;taja kohta esikohal. Eelmisel aastal juhtus puidut&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes 399 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 93 olid raskete tagaj&auml;rgedega.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti t&ouml;&ouml;vahendite ja liikumisteede korrasolu, isikukaitsevahendite kasutamist, t&ouml;&ouml;tajate olmetingimusi ning tervisekontrolli l&auml;bimist.</p> <p>T&ouml;&ouml;vahenditega seotud rikkumisi avastati 250. Neist 36% puhul oli eemaldatud t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga kokkupuudet v&auml;ltida aitav kaitse. Puuduseid esines ka t&ouml;&ouml;vahendite perioodilise kontrolli ning nende kirjalike vormistamise osas. P&otilde;hjenduseks toodi sageli, et t&ouml;&ouml;vahendit kontrollitakse siis, kui seade enam ei t&ouml;&ouml;ta v&otilde;i et seade olevat sootuks hooldusvaba. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul pole aga &uuml;kski t&ouml;&ouml;vahend hooldusvaba. &bdquo;Puidut&ouml;&ouml;stuses on &uuml;ks p&otilde;hilisi &otilde;nnetuse p&otilde;hjusi katkise t&ouml;&ouml;riistaga t&ouml;&ouml;tamine. Ka selle kontrolli k&auml;igus n&auml;gime liiga mitmeid t&ouml;&ouml;riistu, millel puudusid kaitsekatted, terituskettad olid vigased,&nbsp; kaitseklaasid m&otilde;rased. Paraku on need &otilde;nnetuse v&auml;ljakutsujad ning sarnaste &otilde;nnetuste tagaj&auml;rjed on valdavalt v&auml;ga t&otilde;sised,&ldquo; lisas Oja.</p> <p>44 ettev&otilde;ttel puudusid v&otilde;i olid puudulikud t&ouml;&ouml;vahendite ohutusjuhendid. Liikumisteede ja erinevate m&auml;rgistustega seotud rikkumisi oli kokku 105. Enamikes ettev&otilde;tetes olid t&ouml;&ouml;tajad varustatud vajalike isikukaitsevahenditega, kuid 33 ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tajad neid ei kasutanud. 40 ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad ei olnud k&auml;inud tervisekontrollis.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annab n&otilde;u t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. T&auml;psemat teavet on v&otilde;imalik saada T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehti:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/2293">t&ouml;&ouml;vahend</a>;</strong></li> <li><strong><a href="/redirect/2286">isikukaitsevahendid</a>;</strong></li> <li><b><a href="/redirect/2292">tervisekontroll</a>;&nbsp;</b></li> <li><b><a href="/redirect/2289">ohutusjuhend</a>.</b></li> </ul> <p></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1994Töötamise tulevik: Euroopa töökohtade uued riskid on e-müük ja suutlikkust tõstvate ainete kasutamine2018-06-07<p><strong>EU-OSHA kaks uut v&auml;ljaannet k&auml;sitlevad Euroopa t&ouml;&ouml;kohtades e-m&uuml;&uuml;gi kiire kasvu ja suutlikkust t&otilde;stvate ainete suurema kasutamise t&otilde;ttu tekkivaid uusi t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu riske.</strong></p> <p class="Textfo">E-m&uuml;&uuml;k on kiire ja tiheda konkurentsiga, eesm&auml;rgiks suurem t&otilde;husus ja v&auml;iksemad kulud. E-m&uuml;&uuml;gi kasvu j&auml;tkudes vaatleb v&auml;ljaanne selle m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate heaolule, r&otilde;hutades ennetava juhtimise t&auml;htsust.</p> <p class="Textfo">Ka suutlikkust t&otilde;stvate ainete kasutamine t&ouml;&ouml;kohal suureneb. V&auml;ljaanne uurib sellise ainekasutuse konteksti, r&otilde;hutades vajadust teemat teadvustada ning m&otilde;ista suhtumist ja tausta.</p> <ul> <li>Lugege &uuml;levaateid&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/future-e-retail-sector-occupational-safety-and-health-point-view/view">e-m&uuml;&uuml;gi tulevikust</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/managing-performance-enhancing-drugs-workplace-osh-perspective/view">suutlikkust t&otilde;stvate ainete kasutamisest t&ouml;&ouml;kohal</a>&nbsp;(inglise keeles).</li> <li>Avaldatud on&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/3d-printing-new-industrial-revolution/view">3D-printimise</a>&nbsp;ja t&ouml;&ouml;koha&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/monitoring-technology-workplace/view%20">seiretehnoloogia</a>&nbsp;&uuml;levaateartiklite keeleversioonid&nbsp;&nbsp;</li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/emerging-risks">Tekkivate riskide EU-OSHA prognoosiprojektide lisateave</a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1993Töö tõttu vaktsineerima2018-06-05<p><strong>Vabatahtlik vaktsineerimine on v&otilde;imalus organismi loomuliku kaitsev&otilde;ime aktiveerimiseks ja tugevdamiseks. Eelk&otilde;ige v&otilde;iksid seda v&otilde;imalust t&otilde;siselt kaaluda nende ametite esindajad, kellel on t&ouml;&ouml; iseloomust tulenevalt risk puutuda kokku teatud haigusetekitajatega. Sisuliselt on tegemist bioloogilise riski maandamisega.</strong></p> <p><b>Riski tuvastamine</b></p> <p>Bioloogilised ohutegurid peaksid olema h&auml;sti koostatud riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;ks osa. Kui riskianal&uuml;&uuml;si tehtud ei ole, saavad nii t&ouml;&ouml;tajad kui ka t&ouml;&ouml;andjad ise m&otilde;elda, millised mikroorganismidest tulenevad ohud neid varitsevad. Sellest tulenevalt saab otsustada ka vaktsineerimisvajaduse &uuml;le.</p> <p><strong>Terviseameti andmetel on t&ouml;&ouml;alaselt ohustatud isikud j&auml;rgmised:</strong></p> <ul> <li><strong>B-viirushepatiit: v</strong>ere ja verekomponentidega kokku puutuvad meditsiinit&ouml;&ouml;tajad sh arstiteaduskonna &uuml;li&otilde;pilased ja meditsiinikoolide &otilde;pilased. Riskik&auml;itujatega tegelevad sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad. P&auml;&auml;steameti ja politseit&ouml;&ouml;tajad, kes otseselt osalevad p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;del ning v&otilde;ivad kokku puutuda verega. Vanglat&ouml;&ouml;tajad, kes otseselt puutuvad kokku vangidega.</li> <li><strong>Puukentsefaliit:&nbsp;</strong>Metsat&ouml;&ouml;lised, v&auml;litingimustes viibivad kaitsev&auml;elased, piirivalvurid, jahimehed. Metsanduse, p&otilde;llumajanduse ja bioloogia &uuml;li&otilde;pilased, kelle &otilde;ppet&ouml;&ouml; kohustuslikuks osaks on viibimine v&auml;litingimustes.</li> <li><strong>Marut&otilde;bi: v</strong>eterinaart&ouml;&ouml;tajad, veterinaarlaborite t&ouml;&ouml;tajad, jahimehed, metsat&ouml;&ouml;lised ja vastavate erialade &uuml;li&otilde;pilased.</li> <li><strong>Gripp:&nbsp;</strong>tervishoiuasutuste vastuv&otilde;tuosakondade ja teiste haigetega kokkupuutuvate osakondade personal (sh perearstid), teenindust&ouml;&ouml;tajad, lasteasutuste &nbsp;ja hoolekandeasutuste t&ouml;&ouml;tajad.</li> <li><strong>Tuuler&otilde;uged / Leetrid, mumps ja punetised:&nbsp;</strong>lasteosakondade ja hemato-onkoloogia osakondade tuuler&otilde;ugete, leetrite, mumpsi v&otilde;i punetiste suhtes mitteimmuunsed t&ouml;&ouml;tajad.</li> <li><strong>A-viirushepatiit: v</strong>ee-ja kanalisatsiooniga tegelevates asutustes ja toitlustusasutustes t&ouml;&ouml;tavad isikud.</li> </ul> <ul> <li></li> </ul> <p>T&auml;iesti eraldi riskigrupiks on t&ouml;&ouml;alaselt palju reisivad inimesed, kes v&otilde;ivad r&auml;nnakutel kokku puutuda haigustekitajatega, mis ei pruugi olla otseselt seotud t&ouml;&ouml; iseloomuga. N&auml;iteks v&otilde;ib A-viirushepatiiti haigestuda ka kontorit&ouml;&ouml;taja, kes viibib piirkonnas, kus joogivesi on saastunud.</p> <p>Hetkel on &uuml;heks aktuaalsemaks teemaks puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine, sest t&ouml;&ouml;alaselt looduses liikujatel on oht puukidega kokku puutuda k&otilde;ikjal Eesti.</p> <p><b>Vaktsineerimine m&otilde;jutab ka l&auml;hedasi</b></p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla t&ouml;&ouml;tervishoiukeskuse juhataja Karin Sarapuu s&otilde;nul on vaktsineerimine k&uuml;ll iga&uuml;he isiklik otsus, kuid see m&otilde;jutab ka teisi. &bdquo;Hea n&auml;ide on gripp. Kui inimene haigestub, siis kannatab ta ise ning ohtu satuvad ka k&otilde;ik need, kellega ta kokku puutub. Eelk&otilde;ige v&auml;ikelapsed ja vanemad inimesed, kelle immuuns&uuml;steem ei ole nii tugev,&ldquo; selgitas p&otilde;hjuseid Sarapuu.</p> <p>Samuti on enda ja kolleegide vaktsineerimine v&auml;ga oluline krooniliste v&otilde;i madala immuunsusega inimestele, kes v&otilde;ivad haigestuda raskemini ning paraneda vaevalisemalt.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;andjad hoolivad</b></p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla t&ouml;&ouml;tervishoiukeskuse juhataja hinnangul suhtutakse Eesti ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tajate tervisesse hoolivalt ning vajadusel korraldatakse ka personali vaktsineerimine. &bdquo;Ettev&otilde;tetel &nbsp;on v&otilde;imalik s&otilde;lmida n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajaga kokkulepe ning saata t&ouml;&ouml;tajad, kes seda vajavad, vaktsineerima. Alternatiiviks on meditsiinit&ouml;&ouml;tajate kutsumine ettev&otilde;ttesse ning vajalikud protseduurid korraldatakse kohapeal,&ldquo; t&otilde;i Sarapuu n&auml;iteid. Inimene &nbsp;saab p&ouml;&ouml;rduda ka perearsti poole ja vaktsineerida ennast seal.&nbsp;</p> <p>Vastavalt Nakkushaiguste ennetamise ja t&otilde;rje seadusele on t&ouml;&ouml;andja kohustatud tagama t&ouml;&ouml;aladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht,&nbsp; t&ouml;&ouml;tajate immuniseerimise. T&ouml;&ouml;ga seotud bioloogiliste ohtude maandamiseks tehtud vaktsineerimise eest peab tasuma t&ouml;&ouml;andja oma vahenditest v&otilde;i kompenseerima kulutused t&ouml;&ouml;tajale tagantj&auml;rgi.</p> <p>Vaktsineerimist v&otilde;ivad l&auml;bi viia vaid immuniseerimisalase t&auml;iendus&otilde;ppekursuse l&auml;binud tervishoiut&ouml;&ouml;tajad. Otsides t&ouml;&ouml;andjana koost&ouml;&ouml;partnerit vaktsineerimise l&auml;biviimiseks tasub uurida, kas teenusepakkujal on l&auml;bitud vajalikud koolitused.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on vaktsineerimine t&ouml;&ouml; kontekstis oluline teema, mis m&otilde;jutab nii inimest ennast kui ka kolleege ja l&auml;hedasi. Tasub m&otilde;elda, kas ametiga kaasnevate &uuml;lesannete t&auml;itmisel on oht kokku puutuda m&otilde;ne haigusetekitajaga ning vajadusel kaaluda ohu v&auml;hendamist vaktsiinis&uuml;stiga.</p> <p><strong>Autor:</strong> tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1991Millal tuleb välja maksta puhkusetasu? 2018-06-04<p><strong>T&ouml;&ouml;tan koolis &otilde;petajana ning kohe on algamas p&otilde;hipuhkus. Iga-aastaselt on t&ouml;&ouml;andja maksnud puhkusetasu enne puhkuse algust. Kuid kuna &otilde;petajate puhkus langeb kolmele kuule, siis sel aastal avaldasime koos k&otilde;ikide teiste &otilde;petajatega soovi saada puhkusetasu osade kaupa iga kuu palgap&auml;eval. P&otilde;hjus on eelk&otilde;ige selles, et kui puhkusetasu makstakse v&auml;lja enne puhkuse algust juunikuus, siis arvestatakse lubatud tulumaksuvaba miinimum ainult &uuml;he korra ning see t&auml;hendab meie jaoks, olenevalt t&ouml;&ouml;tasu suurusest, saja kuni mitmesaja eurost kaotust v&otilde;rreldes sellega kui puhkusetasu makstakse v&auml;lja osade kaupa kord kuus. Proovisime t&ouml;&ouml;andjaga l&auml;bir&auml;&auml;kimisi pidada, kuid ta keeldus meie soovist. Kas ta v&otilde;ib keelduda meie soovist kui see on meie jaoks rahaliselt kahjulik?</strong></p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus s&auml;testab puhkusetasu v&auml;ljamaksmise kuup&auml;evaks eelviimase t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne puhkuse algust. Kui pooled saavutavad kokkuleppe, siis v&otilde;ib puhkusetasu maksmiseks olla ka m&otilde;ni teine kuup&auml;ev, n&auml;iteks on mitmele kuule langeva puhkuse korral lubatud kokku leppida, et puhkusetasu makstakse osade kaupa kord kuus. Samas t&auml;hendab kokkulepe seda, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib teisele poolele teha ettepaneku, kuid teine pool ei pruugi n&otilde;ustuda. Antud juhul on &otilde;petajad teinud t&ouml;&ouml;andjale ettepaneku, kuid t&ouml;&ouml;andja on keeldunud. T&ouml;&ouml;andja ei pea oma keeldumist p&otilde;hjendama. Seaduses ei ole ette n&auml;htud erandeid, mis kohustaksid t&ouml;&ouml;andjat n&otilde;ustuma. Ka olukord, kus tulenevalt tulumaksu arvestamise ajast v&otilde;ib k&auml;tte saadava tasu suurus muutuda, ei kohusta t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;tajate ettepanekuga n&otilde;ustuma. Kokkulepe eeldab m&otilde;lema poole n&otilde;usolekut. Samas tuleb t&auml;hele panna, et lubatud tulumaksuvaba miinimumi kasutamist arvestatakse aasta l&otilde;ikes. See t&auml;hendab seda, et kui t&ouml;&ouml;taja ei ole aasta l&otilde;ikes kogu lubatud tulumaksuvaba miinimumi kasutanud, siis j&auml;rgmisel aastal saab ta enammakstud tulumaksu riigilt tagasi.</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/895" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte</a> puhkusetasu kohta.</strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1990Ilmus inimväärikusele ja sotsiaalsele õiglusele pühendatud ajakirja Sotsiaaltöö number2018-06-04<p></p> <p><b><br /></b></p> <p><b>&Auml;sja ilmunud v&auml;rske Sotsiaalt&ouml;&ouml; number on suuresti p&uuml;hendatud sotsiaalt&ouml;&ouml; p&otilde;hiv&auml;&auml;rtustele &ndash; inimv&auml;&auml;rikusele ja sotsiaalsele &otilde;iglusele. </b></p> <p><b></b>Numbri k&uuml;lalistoimetaja, Tartu &Uuml;likooli k&uuml;lalisprofessor Hans van Ewijki s&otilde;nul on sotsiaalt&ouml;&ouml;taja suhetes adressaatidega eetilised, esteetilised ja praktilised aspektid tihedalt l&auml;bi p&otilde;imunud. Nii sisaldabki number teoreetiliste artiklite k&otilde;rval ka praktilisi artikleid inim&otilde;iguste tagamisest ning eri sihtr&uuml;hmadele m&otilde;eldud abiv&otilde;imalustest.</p> <p><b>Artiklid sotsiaalt&ouml;&ouml; korraldusest ja praktikast</b></p> <ul> <li>Anneli Habicht ja Mihkel T&otilde;kke tutvustavad Eesti Puuetega Inimeste Koja koostatud <b>variraportit &bdquo;Puuetega inimeste eluolu Eestis</b>&ldquo;.</li> <li>Sotsiaalministeeriumi (SoM) tellimusel valminud uuringust selgus, et <b>puuetega laste</b> arv on kasvanud, vanemate hinnangul kasutavad nad <b>teenuseid</b> rohkem, kuid kasvanud on ka katmata vajadus, vahendab anal&uuml;&uuml;tik Mari Sarv. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Mari_Sarv.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Elise Nikonov (SoM), Egle V&auml;lba ja Kadi Lauri (Sotsiaalkindlustusamet, SKA) selgitavad, kuidas on korraldatud <b>abivajava ja/v&otilde;i &otilde;igusrikkumise toime pannud lapse</b> suunamine sotsiaalse rehabilitatsiooni, kinnise lasteasutuse v&otilde;i mitmedimensioonilise pereteraapia teenusele ning mida kujutab endast lepitusteenus. <a href="http://www.tai.ee/images/ST2_2018_Nikonov_V%C3%A4lja_Lauri.pdf">Loe artiklit</a></li> <li><b>V&auml;&auml;rikast elust hooldekodus</b> jagab m&otilde;tteid Hiiu valla Tohvri hooldekeskuse juht Elge H&auml;rma, n&otilde;uetest teenusele kirjutab Kersti L&otilde;hmus (SKA)</li> <li><b>Arengutest erihoolekandes</b> ja kaheksas omavalitsuses katsetatud isikukesksest mudelist kirjutavad Maarja Krais-Leosk (SoM) ja Katrin Tsuiman (SKA)</li> <li>&Otilde;iguskantsleri n&otilde;unikud Helen Kranich ja Angelika Sarapuu anal&uuml;&uuml;sivad <b>v&otilde;lgniku ja v&otilde;lausaldaja </b>rolle ning nende huvidega arvestamist&nbsp; t&auml;itemenetluses. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Kranich_ja_Sarapuu.pdf">&nbsp;Loe artikit</a></li> <li>&Otilde;iguskantsleri n&otilde;unik Aigi Kivioja kirjutab, kuidas <b>patsienditestament</b> saaks aidata arvestada inimeste tervisealaste soovidega. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Aigi_Kivioja.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Persoonilugu on aasta sotsiaalt&ouml;&ouml;tajast <b>Marina Runno</b>st, kes tegeleb puuetega inimestele m&otilde;eldud teenustega Tallinnas. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr2_2018_Persoon_Marina_Runno.pdf">Loe artiklit</a></li> </ul> <p><b>Teoreetilised artiklid</b></p> <ul> <li>Prof Hans van Ewijk anal&uuml;&uuml;sib oma artiklites m&otilde;isteid <b>inimv&auml;&auml;rikus</b>&nbsp; ja <b>sotsiaalne &otilde;iglus</b>, nende omavahelisi seoseid ning eri liiki haavatavust.</li> <li>Tartu &Uuml;likooli teadlane Dagmar Kutsar <b>m&otilde;testab sotsiaalt&ouml;&ouml; praktikat</b> kui protsessi, milles suhtlemise k&auml;igus puuduvad kokku sotsiaalt&ouml;&ouml;tajate ja nende klientide erinevad vaatekohad ja k&auml;sitused, heaks koost&ouml;&ouml;ks on vaja &uuml;ksteise tunnustamist.</li> <li>T&Uuml; filosoofia doktorant Merike Reiljan kirjutab <b>empaatiast</b> ja sellega seotud erinevatest v&otilde;imetest.</li> <li>Simone Epro uuris oma magistrit&ouml;&ouml;s <b>intellektipuudega inimeste</b> kirjeldusi iseendast, oma argip&auml;evast ja kasutavatest teenustest.</li> <li>T&Uuml; doktorant Indrek Linnuste arutleb oma eelretsenseeritud artiklis v&otilde;imaluste &uuml;le kasutada <b>spirituaalsust</b> vaimse tervise probleemidega inimeste taastumisel ja rehabilitatsioonis.</li> <li>Kaili Inno koos Muusikateraapia Keskuse kolleegidega kirjatavad <b>muusikateraapia </b>kasutamisest autismispektrih&auml;irega, aktiivsus- ja t&auml;helepanuh&auml;irega ning ajukahjustuste inimeste puhul.</li> </ul> <p><i>Sotsiaalvaldkonnas t&ouml;&ouml;tavatele ja tulevastele spetsialistidele ning teistele sotsiaalt&ouml;&ouml; ja sotsiaalpoliitika huvilistele suunatud erialast ajakirja Sotsiaalt&ouml;&ouml; annab v&auml;lja Tervise Arengu Instituut koost&ouml;&ouml;s sotsiaalministeeriumiga. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Lisainfo: </i><i><a href="http://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo">http://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo</a>&nbsp;</i></p> <p>Allikas: <a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a></p> <p><a href="http://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo"><i></i></a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1989Lee Tammemäe ei harju elu imega kunagi2018-06-01<p><strong>Kohtun Lee Tammem&auml;ega tema kabinetis, Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku s&uuml;nnituseelses osakonnas. &bdquo;Siin &auml;rme kindlasti pilti tee,&ldquo; &uuml;tleb kliiniku juhataja. Seega olen sunnitud tuba kirjeldama. Ruumi on v&auml;ike ning t&auml;is p&auml;ikesevalgust. Laua peal on suured virnad kaustikuid, pabereid ja raamatuid.&nbsp;Algselt j&auml;&auml;b mulje, et tegu on organiseerimata s&uuml;steemiga. Mulje puruneb siis, kui r&auml;&auml;kides haarab doktor Tammem&auml;e muuseas t&auml;pselt &otilde;igest virnast, t&auml;pselt &otilde;ige koha pealt &otilde;ige kausta ning v&otilde;tab sealt &otilde;ige paberilehe. V&auml;rskelt Eesti Punase Risti II klassi teenetem&auml;rgiga p&auml;rjatud arst r&auml;&auml;gib rahulikult, liigub sujuvalt &uuml;helt teemalt teisele ega unusta midagi.</strong></p> <p>Intervjuu alguses &uuml;tleb Lee Tammem&auml;e, et temalt on viimasel ajal palju asju k&uuml;situd, aga on &uuml;ks teema, millest ta ei ole r&auml;&auml;kida saanud, kuid tahaks.</p> <p><b>Palun v&auml;ga, kuulan teid.</b></p> <p>Haigla peab olema &ouml;&ouml;p&auml;ev l&auml;bi ning absoluutselt iga p&auml;ev valmis inimesi aitama. See on justkui midagi iseenesest m&otilde;istetavat. K&otilde;ik eeldavad, et haigla ja kiirabi on pidevalt olemas. Kui inimene on terve, siis ta ei m&otilde;tle sellele, et kusagil on s&uuml;steem, mis on valmis tema tervise eest hoolt kandma.</p> <p>Inimesed ei m&otilde;ista seda. M&otilde;ni n&otilde;uab, et olen ju maksumaksja - tehke mulle k&otilde;ik anal&uuml;&uuml;sid. Kui k&uuml;sida, mida ta konkreetselt kaebab, siis &ouml;eldakse, et tahab lihtsalt igaks juhuks k&otilde;iki anal&uuml;&uuml;se.</p> <p><i>Lee v&otilde;tab oma pabereid t&auml;is laua pealt &uuml;he keskmiselt paksu meditsiiniraamatu ning lappab seda demonstratiivselt kui lehvikut.</i></p> <p>Neid anal&uuml;&uuml;se on nii palju &ndash; tuhandeid. Nii ei saa k&uuml;sida ja &otilde;ngitseda. Rahahulk, mis meditsiinis on kasutada, on piiratud. Iga meditsiiniline tegevus ja iga arsti otsus n&otilde;uab raha ja see peab olema v&auml;ga l&auml;bi kaalutud. Anal&uuml;&uuml;s peab viima diagnoosini v&otilde;i v&auml;listama mingi haiguse, neid ei tehta niisama.</p> <p>Nurisevad enamasti need, kellel on v&auml;iksemad h&auml;dad. Kui ma veel n&otilde;ukogude ajal arstiks &otilde;ppisin, siis saime s&otilde;jav&auml;elise v&auml;lja&otilde;ppe ning seal &otilde;petati triaaži. Meil on ka t&auml;nap&auml;eval erakorralise meditsiini osakonnas triaaž. Seal &otilde;petati p&otilde;him&otilde;tet, et mine esimesena selle haige juurde, kes on vait. Kui keegi k&otilde;va h&auml;&auml;lega karjub, siis temal ei ole veel midagi viga.</p> <p><b>Mis teeb just teie eriala eriliseks?</b></p> <p>S&uuml;nnitusabi on eriala, kus k&otilde;ik v&otilde;ib olla normaalne ja &auml;kki v&otilde;ib midagi juhtuda. &Otilde;nneks on meditsiini areng &uuml;llatusi v&auml;hemaks j&auml;tnud. 1990ndate alguses, kui piirid avanesid, saime v&otilde;imaluse suhelda kolleegidega Soomest ja Rootsist ning tutvuda sealse t&ouml;&ouml;korralduse, ravi ja diagnostikav&otilde;imalustega. Nemad r&auml;&auml;kisid, et nad saavad raseduse ja s&uuml;nnitusega seotud probleeme v&auml;ga tihti ette prognoosida. See tundus sellel ajal uskumatu, sest meile tuli tookord enamik asju &uuml;llatusena. N&uuml;&uuml;dseks oleme j&otilde;udnud samale tasemele &ndash; v&auml;ga palju riske saab ette prognoosida, kaaluda ja maandada ja olla k&otilde;igiks ootamatusteks valmis.&nbsp;</p> <p><b>Milline t&ouml;&ouml;keskkond on haigla?</b></p> <p>Suur haigla on justkui organism, erinevate osade ja l&uuml;lidega, mis k&otilde;ik on h&auml;davajalikud, et tagada valmisolek kriitilistes olukorras adekvaatselt ja kohe reageerida. Aga edukaks ja t&otilde;husaks teevad haigla inimesed, kes siin t&ouml;&ouml;tavad. Nurgas v&otilde;ib seista tipptasemel aparaat, aga aparaat ei tee otsust, kas patsient on haige v&otilde;i mitte. Selle hinnangu annab ikkagi arst. Olen s&uuml;gavalt veendunud, et need inimesed, kes siia t&ouml;&ouml;le on tulnud, armastavad seda t&ouml;&ouml;d ja nad armastavad inimesi ning tahavad neid aidata. See ei ole selline amet, kuhu tullakse ainult teenistuse v&otilde;i au ja kuulsuse p&auml;rast.</p> <p><b>Arstid on tihti oma elukutse orjad &ndash; seda &otilde;pitakse kokku 10 aastat. Kuidas arstid sellega toime tulevad, et neil on t&otilde;en&auml;oliselt oma elukutset v&auml;ga keeruline vahetada?</b></p> <p>Ma arvan, et arstiks ei minda &otilde;ppima sellep&auml;rast, et midagi muud ei oska valida. Sinna minnakse ikka kutsumusest. Arstiteaduskonnas peab palju pingutama ja paljustki loobuma, kindlasti rohkem kui paljudel teistel erialadel, kus valikuv&otilde;imalusi p&auml;rast l&otilde;petamist rohkem.</p> <p>R&otilde;hutaksin, et meditsiinis on palju erialasid ning pea k&otilde;ik leiavad endale sobiva. Kes tahab, saab pidevalt kiire tempoga t&ouml;&ouml;d teha. Kes tahab pikalt m&otilde;elda, leiab enda eriala.</p> <p>On olnud juhuseid, kus arst tuleb meile residentuuri, kuid p&auml;rast kolme-nelja kuud saab aru, et sellist pinget ja stressi ta ei talu. Meie eriala on suures osas erakorraline, s&uuml;nnitaja seisund v&otilde;ib minutitega muutuda, peab suutma v&auml;ga kiiresti langetada &otilde;igeid otsuseid, peab oskama teha triaaži ja prioritiseerida. Samuti on palju &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;d ja &ouml;&ouml;valved on v&auml;ga aktiivsed.</p> <p>Mul oli &uuml;kskord &uuml;he haigla juhiga arutelu teemal, kui palju peaks &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; eest tunnitasu suurem olema. See inimene, kes ei olnud arst, arvas, et ega seal suurt vahet ei ole &ndash; ta t&ouml;&ouml;tab ka tihti kodus arvutiga. Aga kui inimene meditsiinilist &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;d ei tee, siis ta ei m&otilde;ista seda vastutust. Kui sa kodust t&ouml;&ouml;d teed, v&otilde;id iga kell p&uuml;sti t&otilde;usta ja n&auml;iteks magama minna. Haiglas sa oma t&ouml;&ouml;postilt lahkuda ei v&otilde;i.</p> <p><b>Aga millal v&otilde;ib lahkuda?</b></p> <p>Siis, kui valve on l&auml;bi. &Otilde;igemini haiglas valve ei l&otilde;ppegi, vaid see antakse &uuml;le j&auml;rgmisele inimesele. Enne &auml;ra ei saa minna, kui kogu informatsioon, mis sul on, on j&auml;rgmisele inimesele edasi antud.</p> <p>Need inimesed, kes on valves, ei saa oma perede juures olla, tihti on n&auml;dalavahetused ja p&uuml;had kinni. Ma leian, et see on ebav&otilde;rdne, paljudel pastakas p&auml;rast t&ouml;&ouml;aja l&otilde;ppemist kukub, aga on t&ouml;&ouml;tajaid, kes t&ouml;&ouml;tavad olenemata ajast ja see peab olema v&auml;&auml;rtustatud. Nende inimeste pered on seet&otilde;ttu millestki ilma j&auml;&auml;nud, seda peab kuidagi kompenseerima. &Ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; pole tervisele kasulik, &ouml;&ouml; on ikka magamiseks m&otilde;eldud. &Ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;ga ei harju kunagi.</p> <p><b>Kuidas teie kui kliiniku juhataja hoolitsete selle eest, et teie t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;&auml;rtustataks ja nende t&ouml;&ouml;d kompenseeritaks?</b></p> <p>&Ouml;&ouml;tundide eest on haiglas 30 protsenti suurem t&ouml;&ouml;tasu, see on aga ebapiisav. Aina raskem on leida meedikuid, kes on n&otilde;us &ouml;&ouml;valveid tegema. Erakorralist t&ouml;&ouml;d tegevates osakondades peaks &ouml;&ouml;tundide tasu olema kahekordne, nagu praegu on t&ouml;&ouml; riiklike p&uuml;hade ajal tasustatud. Need, kes teevad ainult valveid, teevad t&ouml;&ouml;d vahetustega. See on muidugi kokku 40 tundi n&auml;dalas ja 168 tundi kuus ning kui t&ouml;&ouml;taja on teinud &ouml;&ouml;valve, siis j&auml;rgmine p&auml;ev on vaba. See ei &otilde;nnestu arstidel muidugi alati, aga &otilde;dedel, &auml;mmaemandatel ja hooldajatel on j&auml;rgmine p&auml;ev vaba.</p> <p><b>Miks see arstidel ei &otilde;nnestu?</b></p> <p>Arst peab oma haiged &uuml;le vaatama ka p&auml;rast valvet. M&otilde;nikord peab asendama puuduvat kolleegi. N&uuml;&uuml;d on olukord parem, sest m&otilde;ni aeg tagasi v&otilde;eti vastu seadus, millega 24-tunnised valved l&otilde;ppesid. Ma olen &uuml;le 30 aasta t&ouml;&ouml;d teinud ja sellest pool aega nii, et tegin 24-tunnise valve ja p&auml;rast seda 8-tunnise t&ouml;&ouml;p&auml;eva otsa, nii 5 korda kuus. Korrutasin selle aja k&otilde;ik kokku ja sain valvates oldud ajaks kokku 3 aastat. Seda v&otilde;iks juba piltlikult sunnit&ouml;&ouml;vanglaks nimetada. Pead tegema &ouml;&ouml;sel ja p&auml;eval t&ouml;&ouml;d ja &auml;ra ei tohi minna. See teeb inimeste pereliikmetele ja lastele liiga. Kogu aeg oled uimane, &auml;rkad &auml;kki puhkuse teiseks n&auml;dalaks ellu ja nii kuni esimese valveni.</p> <p><b>Kuidas on uute t&ouml;&ouml;tajaid kaitsvate seaduste abil elu haiglas paranenud</b>?</p> <p>Kindlasti on inimestel rohkem aega perede ja laste jaoks. Mida see tervisele teeb, on raske hinnata, inimestel on v&auml;ga erinev stressitaluvus. N&auml;en n&uuml;&uuml;dki, et &uuml;let&ouml;&ouml;d ei ole nii palju, aga ikka esineb inimestel aeg-ajalt l&auml;bip&otilde;lemist. K&otilde;ik ei pruugi isegi t&ouml;&ouml;ga seotud olla, ka isiklikus elus v&otilde;ib olla eba&otilde;nne ja suhete purunemist, eks see tuleb t&ouml;&ouml; juurde kaasa ja siis ongi tunne, et k&otilde;ik on halvasti ega jaksa.</p> <p><b>Kuidas sellises t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;ohutust hoida &ndash; et vigu ei tekiks? Kuidas hoida patsiendid ja arstid tervena?</b></p> <p>Meil on lihtsalt niiv&otilde;rd karmid reeglid ja rutiinid, et k&otilde;iki v&otilde;imalikke vigu minimaliseerida. Palju on sarnast lennundusega, kus tehakse ka enne starti n&auml;iteks topeltkontrolle. Meil on operatsioonitoas sama lugu, kasutusel on kirurgilise ohutuse kaart, kus on punktid kirjas. Alustades patsiendi identifitseerimisest, operatsiooni nimetusest, kestvusest kuni oletatava verekaotuseni m&otilde;eldakse l&auml;bi, et kontrollida valmisolekut.</p> <p><b>Kuidas saab arst oma vigadest &otilde;ppida? Arstide puhul on vead t&otilde;siste tagaj&auml;rgedega, kui ta &uuml;ldse neid &uuml;les tunnistab.</b></p> <p>Parem oleks, kui &otilde;piks teiste vigadest. Kui noor arst hakkab t&ouml;&ouml;le, siis tal on pikka aega mentor. Kogenenumad kolleegid on elu aeg sul k&otilde;rval, kuni oled ise see vana ja kogenenud kolleeg. Hea meelega annan noortele n&otilde;u ja &otilde;petan neid. Keerulisemaid juhtumeid arutan hea meelega kolleegidega, et teadmisi, mis meil on, saaks summeerida.</p> <p>Alati tuleks j&otilde;uda p&otilde;hjuseni, et miks ei tulnud selline ravitulemus, mida oodati. Kui operatsioonil on soovimatu tagaj&auml;rg, siis tuleb vaadata, kas saab midagi teha, et see enam ei juhtuks. See p&otilde;hjus v&otilde;ib olla meditsiiniline, kuid ka t&ouml;&ouml;korralduslik, v&otilde;ib-olla on vaja rohkem topeltkontrolli. Asju peab nimetama &otilde;ige nimega ja vigu tunnistama. Kui arsti viga ei ole tahtlik, siis ei peaks olema eesm&auml;rk kedagi karistada nii, et arst ei saagi enam t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>P&otilde;hjus, miks praegu Eestis tahetakse karistada just meedikut, on see, et meil ei ole mittes&uuml;&uuml;list vastutuskindlustust. Puudub patsientidele nii-&ouml;elda valuraha maksmise s&uuml;steem. Kui patsient tunneb, et ta on raviprotsessis kahju kannatanud, siis ta v&otilde;iks saada selle eest rahalise h&uuml;vitise. T&auml;nap&auml;eval seda ei ole ja ainukene v&otilde;imalus mingitki h&uuml;vitist saada on hakata l&auml;bi kohtu s&uuml;&uuml;dlast otsima. See on m&otilde;lemale poolele v&auml;ga muserdav, nii patsient kui ka meedik kannatavad.</p> <p>Ministeerium on seda kindlustust ammu lubanud ja n&auml;iteks naabrite juures on see riiklik s&uuml;steem olemas. Need summad ei pea suured olema, aga mingit lohutust need inimestele pakuvad. Valuraha on minu arvates v&auml;ga ilus s&otilde;na selle kohta &ndash; muidugi ei tee see kannatusi olematuks, aga kahjuks alati raviprotsessis ei saada seda maksimaalset tulemust, mida tahaks.</p> <p><b>Mida me saaksime teha, et seda olukorda leevendada?</b></p> <p>Oluline on arsti ja patsiendi dialoog enne ravi alustamist. Arsti ei tohi kunagi anda p&otilde;hjendamatuid lubadusi ja lootusi, sest arst ei saa kunagi garanteerida 100% &otilde;nnestumist. Me ei saa lubada, et teeme tagasi nooreks. Seda me veel ei oska.</p> <p>Igal kirurgilisel tegevusel on omad riskid, m&otilde;nel suuremad, teistel v&auml;iksemad, aga need riskid on. Arstil on kohustus patsiendile r&auml;&auml;kida k&otilde;ikidest variantidest ja meetoditest, kus riskid ja efekt on k&otilde;igil erinevas osakaalus. M&otilde;ni ei taha &uuml;ldse l&otilde;ikust ja m&otilde;ni patsient k&uuml;sib otse, mida doktor soovitab.</p> <p>Osa kaebusi tekivadki sellest, et inimestele pole kas piisavalt selgitatud v&otilde;i inimene ei ole tahtnud kuulata. Kui ootused protseduuridele on suured ja n&auml;iteks tulevad veel mingid k&otilde;rvalised tulemused, siis on pettumus kindel tulema.</p> <p><b>Millal teadsite, et tahate naistearstiks saada?</b></p> <p>Meie suguv&otilde;sas oli kolm arsti, minu isa oli radioloog, onu oli naistearst ja onunaine oli lastearst. Seega ei olnud meditsiiniteemad mulle v&otilde;&otilde;rad ja tundsin juba v&auml;ga varasest noorusest, et see on see, mis mind huvitab. Tollel ajal &otilde;petati koolides esmaabi ja sidumist &ndash; isegi koolidevahelised v&otilde;istlused olid, seega &otilde;ppisin esmaabi andmist juba kooli ajal. Hakkasin kodus r&auml;&auml;kima, et tahaks ruttu juba meditsiini minna &otilde;ppima, oli v&otilde;imalus minna p&auml;rast kaheksandat klassi &otilde;eks &otilde;ppima, aga selle m&otilde;tte laitsid ema ja isa kohe maha. Keskkooli ei tohtinud pooleli j&auml;tta. Kuna ma arstijuttu edasi ajasin, siis isa &uuml;tles, et mine naistearstist onu juurde sanitariks t&ouml;&ouml;le ja vaatame siis uuesti, kas tahad ikka arstiks saada.</p> <p>Suvel p&auml;rast k&uuml;mnendat klassi (tol ajal oli keskkoolis 11 klassi) t&ouml;&ouml;tasin kuu aega operatsioonitoas sanitarina, see oli v&auml;ga verine t&ouml;&ouml;. Mulle seal v&auml;ga meeldis, n&auml;gin operatsioone ja protseduure, l&auml;ksin koju ja &uuml;tlesin isale, et ma ei m&otilde;elnud &uuml;mber, vaid olen eriala ka valinud ja l&auml;ksingi &uuml;likooli juba kindla m&otilde;ttega, et see on minu eriala. Ma ei ole mitte kunagi oma valikut kahetsenud. See on &auml;&auml;rmiselt mitmek&uuml;lgne ala &ndash; siin on nii kirurgilist kui ka terapeutilist t&ouml;&ouml;d ja ka v&auml;ga palju erakorralist, mis mulle meeldib. Samuti saavad enamik meie patsiente t&auml;iesti terveks.</p> <p>S&uuml;nnitusabi on emotsionaalne ala. S&uuml;nnitused on v&auml;ga pingelised ja kui need h&auml;sti l&otilde;ppevad, siis see &otilde;nn ja r&otilde;&otilde;m on v&auml;ga suur. Uue inimese s&uuml;nd on peres see k&otilde;ige suurem s&uuml;ndmus ja r&otilde;&otilde;m. Olla selles osaline, iga p&auml;ev, see on kingitus.</p> <p><b>Kas sellega harjub &auml;ra ka?</b></p> <p>Mitte kunagi, ma ei muutu selles osas tuimaks ja m&auml;rkan seda ilu alati.</p> <p>M&otilde;ned inimesed muutuvad kriitilistes situatsioonides n&otilde;utuks. Minul on vastupidi, mida kriitilisem on situatsiooni, seda rahulikum ma olen ja ma ainult tegutsen ja otsin lahendust. Eks ma veidi olen adrenaliinis&otilde;ltlane. On palju inimesi, kes oma puhkuse ajal naudivad ekstreemsporte v&otilde;i teravaid elamusi, mina oma puhkuse ajal adrenaliini k&uuml;ll ei taha, selle doosi saan valvetest.</p> <p><b>Kuidas te l&otilde;&otilde;gastute?</b></p> <p>Mulle meeldib v&auml;ga reisida, meil on abikaasaga lemmikkohti, kus k&auml;ime lausa mitu korda. Meile meeldib v&auml;ga n&auml;iteks Ameerikas, seal on imelised looduspargid. Viimati kui k&auml;isime, siis rentisime auto ja s&otilde;itsime kolm n&auml;dalat m&ouml;&ouml;da rahvusparke ja kanjoneid. See oli vapustav reis.</p> <p>Minu abikaasa on samuti naistearst, olen v&auml;ga &otilde;nnelik, et me teeme abikaasaga sama t&ouml;&ouml;d. M&otilde;istame seet&otilde;ttu &uuml;ksteist poolelt s&otilde;nalt ja me saame k&otilde;ik ideed l&auml;bi arutada. Tema on ideede generaator, tal tuleb neid t&otilde;esti palju ja lennult ja mina olen kriitik, selekteerija ning enamasti ka elluviija.</p> <p>Mul on ka neli lapselast &ndash; &uuml;ks t&uuml;druk ja kolm poissi. Poisid on 3, 11 ja 15 ning t&uuml;druk Paula on seitsmene. Oleme teinud mitu reise just neljakesi &ndash; mina, suuremad poisid ja Paula. See on ikka t&otilde;eline kvaliteetaeg, kus me suhtleme omavahel. &Otilde;ppimine on kahepoolne. Saan lastega koos teha toredaid asju, vaevalt et ma &uuml;ksi uisutama oleks l&auml;inud.</p> <p>Meil on J&auml;gala j&otilde;e &auml;&auml;res maakodu, kus ka talvel n&auml;dalavahetustel k&auml;ime. Seal on v&auml;ga kaunis ning saab ka veidi aiandusega tegeleda. Sinna mahub ka meie suur k&auml;rgpere, s&uuml;nnip&auml;evadel ja j&otilde;ulude ajal on meid 19 inimest.</p> <p>K&auml;in laulmas Ida-Tallinna Keskhaigla segakooris, meie dirigent on Mare V&auml;ljataga, kes on minu klassi&otilde;de. 10 aastat tagasi ma Mare kutsusin, sest meil oli haiglas &uuml;ks kamp, kes tahtis laulda. See on v&auml;ga l&otilde;&otilde;gastav tegevus, seda on naljakas seletada, aga see on nii tore, sest see on t&auml;iesti ebapraktiline. Kui me muidu midagi teeme, siis sellep&auml;rast, et seda on vaja teha v&otilde;i see on kasulik. Aga kooris laulmisel ei ole praktilist v&otilde;i materiaalset kasu ja seda ei pea tegema, see on tegevus puhtalt iseendale. Meil ei ole suur koor, kuni 20 inimest, ehk iga h&auml;&auml;l loeb ja kui see &auml;kki hakkab k&otilde;lama ja laulame m&otilde;nda akordi kuueh&auml;&auml;lselt, siis see teeb &otilde;nnelikuks. Isegi kui ma tunnen, et olen p&auml;rast &ouml;&ouml;valvet v&auml;sinud ega j&otilde;ua minna ja ma ikkagi l&auml;hen, siis k&otilde;ik v&auml;simus ununeb ja tore on olla.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige raskem hetk teie t&ouml;&ouml;elus?</b></p> <p>K&otilde;ige raskem on olnud siis, kui on tekkinud usaldamatus ja mittem&otilde;istmine. Olen selle p&otilde;hjuseid anal&uuml;&uuml;sinud &ndash; aastaid tagasi oli &uuml;ks olukord. See tekkis, sest olin oma ideid ja m&otilde;tteid v&auml;he selgitanud, aga olin eeldanud, et teised on oma ideede ja m&otilde;tetega sama kaugel kui mina olin m&otilde;elda j&otilde;udnud. Olin liigselt kiirustanud ega olnud teisi piisavalt kaasanud. See on kuldne t&otilde;de, et ei saa eeldada, et teine m&otilde;tleb samamoodi nagu sina arvad, ikka tuleb r&auml;&auml;kida ja r&auml;&auml;kida. Ent see on v&auml;ga raske. Praegu tunnen, et meil on &uuml;htne meeskond ja oleme sellest &uuml;le saanud.</p> <p>Head asjad juhtuvad niikuinii ja head ideed viiakse ellu niikuinii. See v&otilde;tab kahjuks lihtsalt rohkem aega kui tahaks v&otilde;i eeldaks. Ma olen m&otilde;elnud, et see koefitsient on umbes 6, alati l&auml;heb umbes 6 korda rohkem aega, kui tahaksid.</p> <p><b>Millised on parimad teie hetked t&ouml;&ouml;elus?</b></p> <p>Mul on kaks rolli: naistearst ja kliiniku juhataja, seega on neid kahesuguseid. Esiteks kui operatsioon saab edukalt tehtud, siis on hea tunne. Kui on olnud keeruline operatsioon ja pikaaegne pinge ning l&otilde;puks l&auml;heb patsiendil h&auml;sti, siis on teistmoodi ja omamoodi veel parem tunne.</p> <p>Patsientidega suhtlemine on v&auml;ga t&auml;nuv&auml;&auml;rne, sest saad kiiresti tagasisidet. Nagu enne mainisin, siis saavad meie kliiniku patsiendid enamasti terveks ja kui sa n&auml;ed, et sa oled saanud inimese elukvaliteeti parandada ning inimesel silmad s&auml;ravad ja ta tuleb &uuml;tleb, et tal on alanud uus elu, siis see teeb r&otilde;&otilde;msaks. See usaldus, mis tekib arsti ja patsiendi vahel, on v&auml;ga v&auml;&auml;rtuslik.</p> <p>Juhina on parimad hetked siis, kui mingi suur projekt, mille nimel terve meeskond on tegutsenud, teoks saab. See teeb r&otilde;&otilde;msaks.</p> <p><b>Mis tunne oli Eesti Punase Risti II klassi teenetem&auml;rk k&auml;tte saada?</b></p> <p>Meditsiinis medaleid v&otilde;rreldes n&auml;iteks spordiga ei jagata. Kui &uuml;hele meedikule tuleb selline tunnustus ja t&auml;helepanu, siis see oleks justkui ol&uuml;mpiav&otilde;it, see on v&auml;ga haruldane. See ei ole ju mulle &uuml;ksinda, see on nii vaid formaalselt s&otilde;nastatud. See on selle eest, et olen olnud osaline innovaatilise s&uuml;nnitusmaja loomisel, mis on eeskujuks teistele. Aga &uuml;ks inimene ei tee meditsiinis midagi. Selleks peab olema hea tiim, kellega saab plaane &uuml;hiselt ellu viia.</p> <p>Mul on tohutult vedanud, et sain 1990. aastate alguses m&otilde;ttekaaslastega kokku ning koos saime teha asju totaalselt teistmoodi senisest n&otilde;ukogude viisist. See oli tohutult p&otilde;nev aeg &ndash; siis ei olnud mingeid piiravaid reegleid ja seadusi, mis protsessi aeglustaks. Piiride avanemisega tekkis v&otilde;imalus k&uuml;lastada mitut Soome ja Rootsi haiglat, tutvuda nende s&uuml;nnitusabi korraldusega ja luua h&auml;id kontakte sealsete kolleegidega. Soome meditsiin on v&auml;ga efektiivne ja ratsionaalne ning v&auml;ga heade tulemustega. Seega on meil olnud &otilde;nn neilt eeskuju v&otilde;tta ning algusaastatel s&otilde;bralikku abi ja toetust saada, selle k&otilde;ige eest neile s&uuml;gav kummardus.</p> <p>K&otilde;ik need reeglid on muidugi &auml;&auml;rmiselt vajalikud, aga tol ajal oli v&auml;hem reegleid ja rohkem entusiasmi ehk k&otilde;ik muudatused s&uuml;nnitusabi korralduses &otilde;nnestus teha kiiresti.</p> <p><b>Kas meedikuid peaks rohkem tunnustama?</b></p> <p>Meedikud v&auml;&auml;rivad rohkem lugupidamist, toetust ja tunnustust. Ei tahaks, et otsitakse ainult vigu, n&auml;idatakse n&auml;puga ja kirjutatakse halbu artikleid v&otilde;i antakse kohtusse. Rasked juhused tuleks lahendada mittes&uuml;&uuml;lise vastutuskindlustusega. Meedikud ja patsiendid ei ole vastased &ndash; me ei v&otilde;itle teineteisega, vaid peame olema liitlased.</p> <p><b>Eestis on kombeks patsientidel arste tunnustada igasuguste kingituste ja meenetega &ndash; tuuakse kommipakk v&otilde;i pudel, kuidas sellesse suhtute?</b></p> <p>Tulge vaadake &ndash; mul on siin muuseum.</p> <p><i>Lee n&auml;itab kappi, mis on &auml;&auml;reni t&auml;is erinevat k&auml;sitsi valmistatud meeneid. Leidub heegeldatud kaktuseid, pildialbumeid, tohutult k&auml;sit&ouml;&ouml;d ning m&otilde;ned pudelid, mis on suursuguselt kaunistatud. </i></p> <p>Need ei ole ainult mulle toodud &ndash;olen ikka kolleegidele &ouml;elnud, et tooge huvitavad asjad ikka siia ja &auml;rge neid sahtlisse peitke. &Uuml;kskord me teeme n&auml;ituse!</p> <p>Kingituste toomine on n&uuml;&uuml;dsel ajal oluliselt v&auml;henenud v&otilde;rreldes sellega, mis oli n&otilde;ukogude ajal. V&auml;hemalt ma ei ole enda erialal m&auml;rganud, et see oleks probleem. Meile ei tooda liiga kalleid kingitusi ning kingituste eest ei oodata mingit tegu. Kui inimene arvab, et ta tahab arsti t&auml;nada, siis selle vastu ma k&uuml;ll ei ole. Meelehead ei tohi kindlasti muidugi k&uuml;sida &ndash; see on ebaeetiline ja ma loodan t&otilde;esti, et minu erialal seda ei ole.</p> <p><b>Mis on Eesti meditsiinis nii h&auml;sti, et midagi ei peaks muutma?</b></p> <p>V&auml;ga palju asju on h&auml;sti, aga kunagi ei saa &ouml;elda, et miski on n&uuml;&uuml;d valmis ja enam ei pea pingutama. Meditsiin areneb nii kiiresti edasi, nii tehnika kui ka teadmiste osas, et kui istud hetkeks loorberitele, siis oled rongist juba maha j&auml;&auml;nud.</p> <p>Arstiks olemine t&auml;hendab elukestvat &otilde;pet ja sul on pidev v&otilde;imalus ning kohustus &otilde;ppida. Pean seda boonuseks, et ma saan pidevalt &otilde;ppida. Nende teadmisetega, millega ma &uuml;likoolist tulin, j&auml;&auml;ksin t&auml;nap&auml;eval j&auml;nni. Juurde on tulnud lausa valdkondi, mida tookord veel ei eksisteerinud. K&otilde;ik, mis kusagil avastatakse ja leiutatakse, levib kiiresti ja v&auml;ga suur osa teadussaavutustest on Eestis k&auml;ttesaadav ja olemas.</p> <p>V&otilde;imalusi ja vajadusi on tohutult. K&otilde;ik taandub selleni, et kuidas leida selle jaoks raha. Kui v&otilde;imalusi tekib, on alati neid, kes seda ravi vajaksid. Siis tuleb teha valikuid &ndash; mida maksta, kellele maksta ja kuskohast raha juurde leida. Oleme Eestis muide maha j&auml;&auml;nud &ndash; kulutame vaid 5,5% SKP-st meditsiinile. Ameerikas on see sama n&auml;itaja n&auml;iteks &uuml;le k&uuml;mne. Samas t&otilde;den, et selle raha juures, mis &uuml;hiskond on meditsiini pannud, on meil v&auml;ga efektiivne meditsiin. Aga midagi saab alati efektiivsemaks teha.</p> <p>Intervjueeris Hannus Luure</p> <p><em>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta esimeses numbris</em></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1987Rasedus- ja sünnituspuhkusest saab tulevikus emapuhkus ning lapsendajapuhkus laieneb ka hoolduspere vanematele2018-05-31<p><b>Valitsus kiitis t&auml;nasel istungil heaks vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steemi muudatuste teise etapi, millega lapsevanemad, sh lapsendajad ja hoolduspered saavad v&otilde;imaluse vanemah&uuml;vitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja m&otilde;lema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise p&otilde;him&otilde;tted &uuml;htlustatakse ja edaspidi maksab k&otilde;iki vanemapuhkustega seotud h&uuml;vitisi sotsiaalkindlustusamet.</b></p> <p>&bdquo;Peamine eesm&auml;rk on luua vanematele rohkem valikuv&otilde;imalusi, et iga pere saaks vanemapuhkusi ja -h&uuml;vitisi kasutada nii nagu selle konkreetse pere jaoks k&otilde;ige paremini sobib. Iga pere teab ise k&otilde;ige paremini, kas neil on vaja kombineerida t&ouml;&ouml;tamist ja lapsega koos olemist, vanemad soovivad &uuml;hiselt lapsega kodus olla v&otilde;i kasutada vanemah&uuml;vitist pikema aja jooksul p&auml;evade kaupa,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister&nbsp;<strong>Kaia Iva</strong>. &bdquo;Lisaks lahendame ka vanematele sageli peavalu valmistanud lapsepuhkuse p&auml;evade jagamise, tagades edaspidi m&otilde;lemale vanemale 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustatud lapsepuhkust kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Nii ei teki edaspidi segadust, kus &uuml;ks vanem on lapsepuhkuse p&auml;evad juba &auml;ra kasutanud ning m&otilde;lemal vanemal on samav&auml;&auml;rne v&otilde;imalus lastega aega veeta.&ldquo;</p> <p><strong>Vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemi teise etapi muudatused (j&otilde;ustumine 1. aprillil 2022) on:</strong></p> <ul> <li><strong>Senine rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkus nimetatakse &uuml;mber emapuhkuseks ning s&uuml;nnitush&uuml;vitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemah&uuml;vitist.</strong>&nbsp;Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemah&uuml;vitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da kuni 70 p&auml;eva enne lapse eeldatavat s&uuml;ndi, emapuhkuse ajal on t&ouml;&ouml;tamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud. Kokkuv&otilde;ttes luuakse koos esimese etapi muudatustega s&uuml;steem, kus vanemapuhkusest ja -h&uuml;vitisest osa on m&otilde;eldud emale, osa isale ja &uuml;lej&auml;&auml;nud osa vanemate vahel jagamiseks.&nbsp;</li> <li><strong>Lapsevanem saab edaspidi vanemah&uuml;vitist v&auml;lja v&otilde;tta ka kalendrip&auml;evade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.</strong>&nbsp;Kui esimese etapi eeln&otilde;uga anti vanematele v&otilde;imalus vanemah&uuml;vitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega v&otilde;ib h&uuml;vitist kasutada p&auml;evade kaupa. Seega saab vanem n&auml;iteks lapse k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;tamist osaliselt j&auml;tkata, jagades vanemah&uuml;vitise pikema perioodi peale, v&otilde;i saavad m&otilde;lemad vanemad osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.</li> <li><strong>Lapsevanematel on edaspidi v&otilde;imalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemah&uuml;vitist saada ja vanemapuhkusel olla.&nbsp;</strong>Sellisel juhul l&uuml;heneb vanemah&uuml;vitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende p&auml;evade v&otilde;rra, mille eest vanemad said vanemah&uuml;vitist samal ajal. Enneaegselt s&uuml;ndinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemah&uuml;vitise maksmise koguperioodi ei v&auml;hendata rohkem kui 30 p&auml;eva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise v&otilde;imalus igal juhul kuni lapse v&auml;hemalt 18-kuuseks saamiseni.</li> <li><strong>Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemah&uuml;vitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja h&uuml;vitisele on &otilde;igus k&otilde;ikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel.&nbsp;</strong>Lapsendaja vanemah&uuml;vitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 p&auml;eva pikkust puhkust on v&otilde;imalik kasutada kas &uuml;hes osas v&otilde;i p&auml;evade kaupa ja seda m&otilde;lema vanema v&otilde;i hoolduspere vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja h&uuml;vitise &otilde;igus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes v&otilde;tsid lapse enda perre kasvatada hoolduspere vanema lepingu alusel.</li> <li><strong>M&otilde;lemal t&ouml;ises suhtes vanemal on muudatuste j&otilde;ustumisel v&otilde;imalik kasutada 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva ehk kahepeale kokku 20 t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni.</strong>&nbsp;Puhkust on v&otilde;imalik kasutada kas &uuml;hes osas v&otilde;i p&auml;evade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi h&uuml;vitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra suuruses h&uuml;vitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised k&auml;rgperedega seotud probleemid, sest m&otilde;lemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja h&uuml;vitise &otilde;igus.</li> </ul> <p>Mullu detsembris v&otilde;ttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-p&auml;evaseks (j&otilde;ustub 1.07.2020), muudetakse vanemah&uuml;vitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.</p> <p>Alates <strong>1. m&auml;rtsist 2018</strong>&nbsp;on vanemah&uuml;vitisega samaaegse tulu teenimine paindlikum ning vanemah&uuml;vitise maksmise ajal on v&otilde;imalik teenida t&ouml;ist tulu kuni pool vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist (2018. aastal 1545 eurot kalendrikuus), ilma et h&uuml;vitist v&auml;hendataks. Samuti hakkas kehtima ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus &uuml;hele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.</p> <p>Lisainfo vanemapuhkuste- ja h&uuml;vitiste s&uuml;steemi t&auml;iustamisest: <a href="http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine">http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine</a></p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium&nbsp;</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1986Täna on ülemaailmne tubakavaba päev2018-05-31<p><strong>T&auml;na, 31. mail, t&auml;histatakse kogu maailmas tubakavaba p&auml;eva, p&auml;eva h&uuml;&uuml;dlause on &bdquo;Tubakas kahjustab s&uuml;dant: vali tervis, mitte tubakas!&ldquo; Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel p&otilde;hjustab tubakas maailmas igal aastal &uuml;le 7 miljoni surma, neist ligi miljoni puhul on p&otilde;hjuseks passiivne suitsetamine.</strong></p> <p>Tervise Arengu Instituudi (TAI) tubaka valdkonna eksperdi Tiiu H&auml;rmi s&otilde;nul on tubakas oluline riskifaktor s&uuml;dame isheemiat&otilde;ve, insuldi ja perifeersete veresoonte haiguste kujunemisel, samuti on tubakas kantserogeense toimega, p&otilde;hjustades v&auml;hki v&auml;hemalt 12 erinevas kehapiirkonnas. Euroopa v&otilde;rdluses on meie suitsetama hakkamise vanus &uuml;ks nooremaid ja seega on on oluline p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu noorte kaitsmisele tubaka eest.</p> <p>&bdquo;Pole &uuml;htegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks,&ldquo; kinnitas H&auml;rm. &ldquo;<strong>Tubaka tarvitamisest hoidumisel on aga 40% neist haigustest ennetatavad, j&auml;rgides tervislikke eluviise. Kui oled f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne, ei suitseta, ei&nbsp; tarvita &uuml;lem&auml;&auml;ra alkoholi, toitud tervislikult, oled positiivse eluhoiakuga &ndash; on elukvaliteet parem ja haigused ei kimbuta.&ldquo;</strong><strong></strong></p> <p>Suitsetamise kahjulikust m&otilde;just inimese tervisele on palju r&auml;&auml;gitud, kuid v&auml;hem sellest, millised on tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagaj&auml;rjed mittesuitsetaja tervisele.</p> <hr /> <p><strong><a href="/redirect/2196">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte tubakaennetusest t&ouml;&ouml;kohal</a>.</strong></p> <hr /> <p>&bdquo;Inimesed arvavad ekslikult, et suitsetades teistest eemal lahtise akna juures, k&ouml;&ouml;gi t&otilde;mbekapi all v&otilde;i lahtise uksega r&otilde;dul, kaitsevad nad mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest<b>. </b><strong>Tuleb teada, et suitsetajad ise ei tunneta tubakahaisu ja et 80% m&uuml;rgisest sigaretisuitsust on n&auml;htamatu, paraku kandub suits ka v&auml;ga lihtsalt ruumi tagasi,&ldquo; &uuml;tles H&auml;rm. &bdquo;</strong>Ainuke viis enda l&auml;hedasi ja koduseid passiivse suitsetamise eest kaitsta, on mitte suitsetada nende l&auml;heduses, eluruumides ega autos. Tuleks loobuda suitsetamisest t&auml;ielikult, et mitte kahjustada enese ja &uuml;mbritsevate inimeste tervist.&ldquo;</p> <p>H&auml;rmi s&otilde;nul on suitsetamine s&otilde;ltuvus, millest vabanemine v&otilde;ib olla keeruline, kuid see on v&otilde;imalik. Tubakatarvitamisel on v&auml;hemalt 3 s&otilde;ltuvuse komponenti &ndash; s&otilde;ltuvus nikotiinist, tegevusest ja sotsiaalsest keskkonnast. Alustuseks v&otilde;iks oma nikotiinis&otilde;ltuvuse t&otilde;sidust testida <a href="http://www.tubakainfo.ee">www.tubakainfo.ee</a> lehel (<a href="http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/testi-oma-nikotiinisoltuvust/">http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/testi-oma-nikotiinisoltuvust/</a>) , seej&auml;rel v&otilde;tta vastu otsus tubakast loobumiseks ja viia see ka ellu.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige keerulisemad on neli esimest p&auml;eva, ent v&otilde;&otilde;rutusn&auml;hud v&otilde;ivad esineda mitme n&auml;dala jooksul. Kui nikotiinis&otilde;ltuvus on liiga suur, et iseseisvalt loobuda, soovitan kasutada n&otilde;ustaja abi, kellega koos koostatakse individuaalne loobumisplaan ja otsustatakse nikotiins&otilde;ltuvusravi meetod,&ldquo; lisas H&auml;rm. &bdquo;N&otilde;u oskab anda n&auml;iteks perearst, ent Eestis on ka 16 tubakast loobumise n&otilde;ustamiskabinetti, kus saab tasuta professionaalset abi.&ldquo;</p> <p>K&otilde;igi n&otilde;ustamiskabinetiide kontaktid leiab samuti <a href="http://www.tubakainfo.ee">www.tubakainfo.ee</a> lehelt (<a href="http://www.tubakainfo.ee/kontakt/">http://www.tubakainfo.ee/kontakt/</a>). N&otilde;ustaja vastuv&otilde;tule pole vaja saatekirja, kuid tuleks eelnevalt registreeruda.</p> <p>T&auml;iskasvanud rahvastiku tervisek&auml;itumise uuringu j&auml;rgi suitsetab igap&auml;evaselt 30% Eesti meestest ja 16% naistest (vanuses 16&ndash;64 eluaastat). Suitsetajate osakaal on Eestis j&otilde;udsalt langenud &ndash; 2000. aastal suitsetas iga p&auml;ev 45% meestest ja viiendik naistest.</p> <p>Kooli&otilde;pilaste tervisek&auml;itumise uuringust selgus, et v&auml;hemalt korra on suitsetamist proovinud 61% 15aastastest poistest ja 55% t&uuml;drukutest. Igap&auml;evaselt suitsetab siiski oluliselt v&auml;hem &otilde;pilastest &ndash; 9% 15aastastest poistest ja 7% t&uuml;drukutest. 13aastastest tarvitab suitsu igap&auml;evaselt v&auml;hem kui 3%. Esimest korda prooviti sigaretti keskmiselt 12 aastaselt.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Insituut</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p> <p><a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank"></a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1985Milliste ohtlike ainetega puutud kokku tööl?2018-05-30<p><strong>Me veedame m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse aja oma elust t&ouml;&ouml;tades ning selle k&auml;igus puutume igap&auml;evaselt kokku erinevate ohtlike ainetega, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada alles aastate p&auml;rast avalduvaid terviseprobleeme ja haigusi, raskemal juhul v&auml;hki. Euroopa Liidus ja teistes arenenud riikides moodustab t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk hinnanguliselt 53% k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;ga seotud surmajuhtumitest.</strong></p> <p>Aasta aastalt asendavad kemikaalip&otilde;hised tehnoloogiad &uuml;ha enam traditsioonilisi t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Eurostati andmetel toodetakse Euroopas igal aastal &uuml;le 30 miljoni tonni kantserogeene ja m&uuml;rgiseid aineid, n&auml;iteks Rootsis kasutati 2014. aastal iga inimese kohta 3,7 tonni ohtlikke aineid.</p> <p>Ohtlike ainetega puutuvad igap&auml;evaselt kokku meie jaoks &uuml;sna s&uuml;&uuml;tul ametipostil olevad t&ouml;&ouml;tajad, n&auml;iteks autopesu v&otilde;i kodupuhastuse teenuse pakkuja tegeleb igap&auml;evaselt puhastuskeemiaga, ilusalongi t&ouml;&ouml;tajad kasutavad juuksev&auml;rve, meditsiini&otilde;ed latekskindaid, kontorit&ouml;&ouml;tajad hingavad sisse aga paberitolmu. &nbsp;</p> <p><b>Tulemuseks t&otilde;sised tervisekahjustused</b></p> <p>Ohtlikke aineid on v&auml;ga erinevaid, nii v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku puutuda erinevate kemikaalidega, nt v&auml;rvide, liimide, puhastusvahendite v&otilde;i pestitsiididega, samuti saasteainetega nagu keevitusaurud v&otilde;i diisli heitgaasid ning looduslike materjalidega (puidutolm, asbest jne). Tervisekahjud v&otilde;ivad s&uuml;ndida nii l&uuml;hi- kui pikaajalisel kokkupuutel ohtlike ainetega, ning need v&otilde;ivad p&otilde;hjustada &auml;gedaid ja pikaajalisi probleeme. Pidev kokkupuude selliste ainetega viib krooniliste tervisekahjustuste tekkeni, p&otilde;hjustades nii allergiaid, nahahaigusi, hingamisteede haigusi, m&uuml;rgistust, erinevaid v&auml;hke, viljakusprobleeme ja s&uuml;nnidefekte.</p> <p><b>Ohtlikke aineid leidub pea k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;kohtadel</b></p> <p>R&auml;&auml;kides ohtlikest ainetest kangastuvad enamasti kemikaalid, kuid tihti ei teadvustada, et tegelikult leidub neid pea k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;kohadel. Tervisekahju v&otilde;ib tekitada ka tolm nii raamatukogus kui puut&ouml;&ouml;kojas. S&uuml;&uuml;tuna tunduv tolm t&ouml;&ouml;keskkonnas &auml;rritab nt &uuml;lemiste hingamisteede limaskesti, mille tulemusel v&otilde;ib tekkida bronhiaalastma, lisaks p&otilde;hjustab tolm silmap&otilde;letikke ja pikaajalisel higisele v&otilde;i rasusele nahale kleepumisel nahap&otilde;letikku.</p> <p>K&otilde;ige enam ohtlikke aineid kasutatakse p&otilde;llumajanduse, metsamajanduse ja kalap&uuml;&uuml;giga seotud ettev&otilde;tetes, j&auml;rgnevad tootmise ning ehituse, j&auml;&auml;tmek&auml;itluse, vee- ja elektrivarustusega tegelevad valdkonnad.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Infograafik-ohtlike-ainete-esinemine-sektori-ettevotetes.jpg" alt="Ohtlike ainete esinemine sektori ettev&otilde;tetes. P&otilde;llumajandus, metsandus ja kalap&uuml;&uuml;k 62%; Tootmine 52%; Ehitus, j&auml;&auml;tmek&auml;itlus, vee- ja elektrivarustus 51%. Allikas: ESENER-2 &quot;T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu juhtimine t&ouml;&ouml;kohal&quot;" title="Ohtlike ainete esinemine sektori ettev&otilde;tetes " /></p> <p>Ohtlike ainete v&auml;&auml;ral k&auml;itlemisel tekib turvarisk, on oht tulekahjuks, plahvatuseks v&otilde;i l&auml;mbumiseks. Probleemide v&auml;ltimiseks tuleb l&auml;bi m&otilde;elda t&ouml;&ouml;tajate kaitsemeetmed, panustada v&auml;lja&otilde;ppesse ning lahendada ohtlike ainete utiliseerimise k&uuml;simus. Nii j&auml;&auml;vad terveks ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad, seadmed ning hooned.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;keskkond v&otilde;ib p&otilde;hjustada v&auml;hki</b></p> <p>Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel p&otilde;hjustab t&ouml;&ouml;keskkonnas kantserogeensete ehk v&auml;hki tekitavate ainetega kokkupuutumine Euroopa Liidu riikides enamiku surmaga l&otilde;ppevatest kutsehaigustest. Igal aastal diagnoositakse t&ouml;&ouml;keskkonnas kantserogeensete ainetega kokkupuutuvatest inimestest enam kui 120&nbsp;000 v&auml;hk ja 80&nbsp;000 kaotab selle t&otilde;ttu elu (<i>Global estimates of occupational accidents and fatal work-related diseases in 2014</i>). Need haigused on aga ennetatavad.</p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse&nbsp; juhataja dr Kristiina Ojamaa tunneb muret, et teemale&nbsp; ei p&ouml;&ouml;rata piisavat t&auml;helepanu. &bdquo;Inimesed veedavad v&auml;ga suure osa oma elust t&ouml;&ouml;l. T&ouml;&ouml;keskkond, milles viibime, m&otilde;jutab meie tervist. Kahjuks ei saa tuvastada hetke, mil meid &uuml;mbritsevate kantserogeensete ainete m&otilde;jul tekib v&auml;hk. See haigus areneb aastatega,&ldquo; avab dr Ojamaa raske t&otilde;ve ja t&ouml;&ouml;keskkonna seoseid.</p> <p>&bdquo;Inimesed ei tule selle pealegi, kui palju m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tingimused organismi. N&auml;iteks meditsiini&otilde;dedel on tehtud mitmeid uuringud &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; ja rinnav&auml;hi seose leidmiseks ning avastatud, et kolm &ouml;&ouml;vahetust kuus viie aasta jooksul t&otilde;stab riski m&auml;rgatavalt,&ldquo; s&otilde;nab arst.</p> <p>Teada-tuntud kantserogeenid on tubakas ja suits, mis m&otilde;jutavad lisaks tarbijatele ka passiivsed suitsetajad. Siin on ohus n&auml;iteks suitsetamist lubavate baaride t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Tuntud v&auml;hitekitaja on ka p&auml;ike. Seega peaksid n&auml;iteks teet&ouml;&ouml;lised p&ouml;&ouml;rama t&otilde;sist t&auml;helepanu oma naha kaitsmisele. Abiks on siin riided, m&uuml;ts ja p&auml;ikesekreem.</p> <p>&bdquo;Esmased t&ouml;&ouml;tajad uues t&ouml;&ouml;kohas peaksid teadma k&otilde;ikidest riskidest ja neid tuleb &otilde;petada kasutama k&otilde;iki kaitsevahendeid. &Uuml;htlasi tuleb j&auml;lgida, et kiires t&ouml;&ouml;tempos neid ei unustata. T&ouml;&ouml;andjal tuleb pidevalt selgitust&ouml;&ouml;d teha ja muuta t&ouml;&ouml;kaitsevahendid kohustuseks,&ldquo; n&auml;itab dr. Ojamaa stardijoone k&auml;tte k&otilde;ikidele tervisest hoolivatele t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p><b>Millele p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu ja kuidas end kaitsta?</b></p> <p>Eelneva valguses on eriti oluline, et t&ouml;&ouml;tajad teaksid, kuidas oma tervist t&ouml;&ouml;keskkonnas hoida. Riskide maandamine on m&otilde;istlik nii inimlikul tasandil kui &auml;rilises v&otilde;tmes, sest turvalises keskkonnas suureneb tootlikkus ja v&auml;henevad haiguspuhkused.</p> <p><strong>Iga t&ouml;&ouml;tajatest hooliv t&ouml;&ouml;andja peaks:</strong></p> <ul> <li>l&auml;bi viima riskianal&uuml;&uuml;si;</li> <li>panustama kvaliteetsetele isikukaitsevahenditele ja juhendama nende kasutamist;</li> <li>v&otilde;imalusel vahetama ohtlikud ained ohutute v&otilde;i kahjutumate alternatiivide vastu;</li> <li>kasutama tehnoloogilisi abivahendeid (nt v&auml;ljat&otilde;mbeventilatsioon) riskide maandamiseks.</li> </ul> <div></div> <div><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></div> <div><strong><br /></strong></div> <div> <ul> <li><strong><a href="/redirect/2702">keemilised ohutegurid</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/3904">kantserogeenid</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/2705">bioloogilised ohutegurid</a></strong></li> </ul> <div></div> <div>Autor: tooelu.ee</div> </div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1983Tööinspektsioon alustab lastekaitsepäeval alaealiste töötingimuste kontrollimist2018-05-29<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon hindab sihtkontrolli k&auml;igus alla 18aastaste t&ouml;&ouml;tegijate t&ouml;&ouml;tingimuste sobivust. Sel aastal on saabunud 358 teadet alla 15aastase t&ouml;&ouml;tegija kohta. Eelmisel aastal registreeriti 2848 alaealise t&ouml;&ouml;tamine. Alaealistega juhtus 20 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. </b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepinguseadus lubab t&ouml;&ouml;tegemisega alustada alates 7. eluaastast. 7&ndash;12aastasel alaealisel on lubatud teha kerget t&ouml;&ouml;d kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal. 13-16aastase koolikohustusliku alaealisega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;lepingu ja lubada teda t&ouml;&ouml;le, kus t&ouml;&ouml;kohustused on lihtsad ega n&otilde;ua suurt kehalist v&otilde;i vaimset pingutust. Samas keelab seadus t&ouml;&ouml;andjal lubada alaealist t&ouml;&ouml;le, mis ohustab tema tervist t&ouml;&ouml; iseloomu v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite t&otilde;ttu.</p> <p>13aastasega v&otilde;ib s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;lepingu n&auml;iteks p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;de tegemiseks, abit&ouml;&ouml;deks kaubandus- v&otilde;i teenindusettev&otilde;ttes,&nbsp; toitlustus- v&otilde;i majutusettev&otilde;ttes ja teisteks t&ouml;&ouml;deks, kus t&ouml;&ouml;d tehes ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega. Kui t&ouml;&ouml; eeldab raskuste t&otilde;stmist, tuleb teada, et alla 16aastased ei tohi k&auml;sitsi teisaldada esemeid, mis on raskemad kui viis kilo.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on noore inimese t&ouml;&ouml;tamisega harjutamine juba koolieas igati m&otilde;istlik. T&auml;hele tuleb aga panna, et laste t&ouml;&ouml;v&otilde;ime on oluliselt v&auml;iksem kui t&auml;iskasvanutel ning mida noorem on laps, seda kiiremini ta v&auml;sib. &bdquo;Noori t&ouml;&ouml;le v&otilde;tvad t&ouml;&ouml;andjad peavad endale noorte t&ouml;&ouml;tamist puudutava seadusandluse h&auml;sti selgeks tegema. N&otilde;uded ja piirangud pole seatud mitte t&ouml;&ouml;andjate kiusamiseks vaid selleks, et noorte tervist s&auml;&auml;sta,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Oluline on ka lapsevanema vastutus noore t&ouml;&ouml;tamisel. Kutsun lapsevanemaid &uuml;les hoolikalt kaaluma, millist t&ouml;&ouml;d oma lapsel teha lubate. Teie oskate erinevalt oma lapsest hinnata riske, mis pakutava t&ouml;&ouml;ga kaasneda v&otilde;ivad,&ldquo; lisas Maripuu. Maripuu soovitab lapsevanematel p&ouml;&ouml;rati eriti t&auml;helepanu, kui noor soovib teha v&auml;rvimist&ouml;id, t&ouml;&ouml;tada m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses, p&otilde;llumajanduses, autopesulates, teha siseviimistlust, koristada hotelle v&otilde;i lammutada vanu hooneid. K&otilde;igi nende t&ouml;&ouml;dega kaasnevad kokkupuuted kemikaalide v&otilde;i ohtlike ainetega, mis v&otilde;ivad noore inimese tervist t&otilde;siselt kahjustada.</p> <p>Kasvutrendis on alaealistega juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv. Kui 2015. aastal registreeriti 10 &otilde;nnetust, siis mullu juba 20.&nbsp; Enim registreeritakse t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi majutuse ja toitlustuse valdkonnas ning kaubanduses, kus t&ouml;&ouml;tab k&otilde;ige rohkem alaealisi. Toitlustuses juhtub enim &otilde;nnetusi toiduainete l&otilde;ikurite ja viilutajatega, samuti nugadega. Kaubanduses on p&otilde;hiprobleemiks samuti teravad noad ja l&otilde;ikurid, aga ka kaupade kandmisel v&otilde;i paigutamisel viga saavad s&otilde;rmed, k&auml;ed ja jalad.&nbsp;</p> <p>&Uuml;ks alaealistele keelatud t&ouml;id on muruniitmine. Keelust hoolimata t&ouml;&ouml;le lubatud noored on sattunud ka rasketesse &otilde;nnetustesse. Mitmel juhul on noore jalg j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tava niiduki alla ning saanud l&otilde;iketerast t&otilde;siselt kahjustada.</p> <p>Viimane surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus alaealisega j&auml;i aastasse 2011, mil 17aastane noormees hukkus kaevet&ouml;&ouml;de k&auml;igus toimunud pinnasevaringu t&otilde;ttu.</p> <p>Alates 1. juulist 2017. aastal muutus alla 15aastaste t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;le lubamise kord ning sellest ajast alates ei pea t&ouml;&ouml;andja enam T&ouml;&ouml;inspektsioonile taotlust esitama. Selle asemel tuleb 7-14aastased t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tamise registrisse kanda juba 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne nende t&ouml;&ouml;le asumist, et info j&otilde;uaks T&ouml;&ouml;inspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist j&otilde;uaks anda eelhinnangu, kas kavandatud t&ouml;&ouml; on lapsele sobiv v&otilde;i mitte.</p> <p>K&auml;esoleval aastal on juba laekunud teated 358 noore, alla 15aastase t&ouml;&ouml;tegija kohta. T&ouml;&ouml;inspektsioon n&otilde;usolekuid ei v&auml;ljasta, kuid v&otilde;ib teha menetluse k&auml;igus ettepanekuid t&ouml;&ouml;korralduse v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete muumiseks v&otilde;i keelata kirjeldatud tingimustel lapse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmise. Sel juhul v&auml;ljastatakse t&ouml;&ouml;andjale keelav otsus.</p> <p>T&auml;psemalt saab noorte t&ouml;&ouml;tamise kohta lugeda <strong><a href="/redirect/2758">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehtedelt</a></strong>.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1982Kui pikk on 17aastase noore puhkus?2018-05-28<p class="p1"><span class="s1"><b><span>S&otilde;lmime 17aastase noorega hooajat&ouml;&ouml;ks t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu. Lepingu kehtivuse ajal saab ta 18. Kuidas arvutatakse talle puhkuseh&uuml;vitist, kas 35 v&otilde;i 28 kalendrip&auml;eva eest? Kuidas toimuks arvutus siis, kui s&otilde;lmime t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu ja vahetult p&auml;rast lepingu s&otilde;lmimist saab ta 18?</span></b></span><o:p></o:p></p> <p class="p2"><span class="s1"><b>Vastab Helena Ilves, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </b></span><span class="s1">T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt on alaealise t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkuse kestus 35 kalendrip&auml;eva kalendriaastas ning seda olemata sellest, et alaealine saab kalendriaastal (t&ouml;&ouml;suhte ajal) t&auml;isealiseks.</span><span class="apple-converted-space">&nbsp;</span></p> <p class="p1"><o:p></o:p></p> <p class="p1"><span class="s1"><span>T&ouml;&ouml;taja saab n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust siis, kui ta on t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tanud v&auml;hemalt kuus kuud. P&otilde;hipuhkust antakse t&ouml;&ouml;tatud aja eest. Seega alates t&ouml;&ouml;suhte algamisest hakkab t&ouml;&ouml;taja teenima endale p&otilde;hipuhkust.</span></span><o:p></o:p></p> <p class="p1"><span class="s1"><span>Kui t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud t&auml;htajalisena ja selle kestvus on l&uuml;hem kui kuus kuud, siis t&ouml;&ouml;tajal puudub v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhte ajal puhkust n&otilde;uda ja seet&otilde;ttu h&uuml;vitatakse talle tema teenitud p&otilde;hipuhkus rahaliselt t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppedes.</span></span><span class="apple-converted-space"><span>&nbsp;</span></span><o:p></o:p></p> <p class="p1"><strong><span class="s1"><i>N&auml;ide 1:</i></span></strong><span class="s1"> t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;suhe kestab 1.juunist kuni 31.juulini. 14.juulil saab t&ouml;&ouml;taja t&auml;isealiseks. T&ouml;&ouml;suhte viimasel p&auml;eval, so 31. juulil tuleb t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja maksta l&otilde;pparve (t&ouml;&ouml;tasu ja puhkuseh&uuml;vitis). Kuna t&ouml;&ouml;taja ei t&ouml;&ouml;tanud tervet aastat, siis teenis ta kahekuulise t&ouml;&ouml;tamise ajaga p&otilde;hipuhkust 35 (kalendriaastas v&auml;ljateenitavate p&otilde;hipuhkuse p&auml;evade arv) / 365 (kalendrip&auml;evade arv kalendriaastas) &times; 61 (kalendrip&auml;evade arv 1. juunist kuni 31.juulini) = 5,84 kalendrip&auml;eva. T&ouml;&ouml;andjal tuleb 5,84 p&auml;eva eest arvutada ja maksta p&otilde;hipuhkuseh&uuml;vitis.</span><span class="apple-converted-space">&nbsp;</span></p> <p class="p1"><o:p></o:p></p> <p class="p2"><strong><span class="s1"><i>N&auml;ide 2:</i></span></strong><span class="s1"> t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lmitakse t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping 1. juunil 2018 ning 14. juulil saab t&ouml;&ouml;taja 18aastaseks. 2018. aasta eest arvestatakse noorele t&ouml;&ouml;tajale 35-kalendrip&auml;evast puhkust (proportsionaalselt t&ouml;&ouml;tatud ajale):</span><span class="apple-converted-space">&nbsp; </span><span class="s1">35 (kalendriaastas v&auml;ljateenitavate p&otilde;hipuhkuse p&auml;evade arv) / 365 (kalendrip&auml;evade arv kalendriaastas) &times; 214 (kalendrip&auml;evade arv 1. juunist kuni 31. detsembrini) = 20,52 kalendrip&auml;eva. 2019. aastal on t&ouml;&ouml;taja t&auml;isealine ning teenib edaspidi 28 kalendrip&auml;eva p&otilde;hipuhkust aastas.</span><span class="apple-converted-space">&nbsp;</span></p> <p class="p1"><o:p></o:p></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1980Isikuandmed töösuhetes. Mida peab teadma uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest?2018-05-25<p><b>Selle aasta 25. maist hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rus. Uus m&auml;&auml;rus on otsekohalduv, mis t&auml;hendab, et koos riigisiseste rakendusaktidega hakkab see asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Ehkki muutuvast andmekaitse&otilde;igusest on meedias &uuml;sna palju r&auml;&auml;gitud, on seni peamiselt fookuses olnud kliendiandmetega seonduv. K&uuml;simused, mis puudutavad isikuandmetega ringi k&auml;imist t&ouml;&ouml;suhetes, on aga j&auml;&auml;nud suurema t&auml;helepanuta</b>. <b>Milliseid muudatusi uus andmekaitseraamistik endaga kaasa toob ning mida peaks m&auml;&auml;ruse valguses silmas pidama t&ouml;&ouml;suhete kontekstis?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;suhted on Euroopa Liidus riigiti erinevalt reguleeritud ja n&uuml;ansse, mis n&auml;iteks t&ouml;&ouml;elu korraldust puudutavates seadustes ja m&auml;&auml;rustes erinevad, on palju. Kuna t&ouml;&ouml;&otilde;igus ja sellega seotud harjumusp&auml;rased tavad riigiti erinevad, on ka isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruses j&auml;etud liikmesriikidele v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhete kontekstis andmete t&ouml;&ouml;tlemise osas t&auml;psemad reeglid kehtestada.</p> <p>Eelk&otilde;ige on igal liikmesriigil &otilde;igus kehtestada t&auml;psemad eeskirjad seoses t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisega, t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmisega, juhtimisega, t&ouml;&ouml; kavandamise ja korraldamisega, v&otilde;rdsuse ja mitmekesisusega t&ouml;&ouml;kohal, t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega, t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i kliendi vara kaitsega ning t&ouml;&ouml;h&otilde;ivega seotud &otilde;iguste ja h&uuml;vitiste isikliku v&otilde;i kollektiivse kasutamisega ning t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemisega.</p> <p>Need riigisiseselt kehtestatud reeglid peavad sisaldama sobivaid meetmeid, et kaitsta t&ouml;&ouml;taja inimv&auml;&auml;rikust, &otilde;igustatud huve ja p&otilde;hi&otilde;igusi, eelk&otilde;ige seoses andmet&ouml;&ouml;tluse l&auml;bipaistvusega, isikuandmete edastamisega kontsernisiseselt ning j&auml;relevalves&uuml;steemidega t&ouml;&ouml;kohal. On ju t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja reeglina ebav&otilde;rdses olukorras ja riigi kohustus on kehtestada reeglid, mis t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;suhte n&otilde;rgema poole &otilde;iguseid kaitseks.</p> <p>Suurem osa t&ouml;&ouml;suhteid puudutavatest muudatustest on seega j&auml;etud iga riigi seadusandja otsustada ja erisused peaksid selguma eelk&otilde;ige m&auml;&auml;ruse riigisisesest rakendusaktist koosm&otilde;jus teiste seaduste muutmiseks vajaliku eriseaduste paketiga. Uut isikuandmete kaitset valmistatakse parasjagu justiitsministeeriumis ette. Sama seis on ka eriseaduste muutmisega.</p> <p>Andmekaitse Inspektsioon on eeln&otilde;ud ettevalmistavale justiitsministeeriumile teinud mitu ettepanekut. N&auml;iteks oleme soovitanud &uuml;he olulise teemana selgemalt &auml;ra reguleerida j&auml;lgimisseadmete kasutamise. Siia alla kuuluvad t&ouml;&ouml;korralduslikud kaamerad, turvakaamerad, GPS-seadmed, aga ka n&auml;iteks arvutiprogrammid t&ouml;&ouml;tajate tegevuse kontrollimiseks. Kuna tehnoloogilised v&otilde;imalused arenevad kiiresti, peab seadus sellele arengule j&auml;rele j&otilde;udma.</p> <p>Samuti oleme soovitanud senist regulatsiooni t&auml;iendada t&ouml;&ouml;andja &otilde;iguste osas t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;taja delikaatseid ehk eriliiki isikuandmeid. Senine regulatsioon koosneb lisaks isikuandmete kaitse seaduse &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tetele kahest t&ouml;&ouml;lepingu seaduse normist. Esiteks ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;lesoovijalt k&uuml;sida infot, mille suhtes t&ouml;&ouml;andjal puudub &otilde;igustatud huvi (TLS &sect; 11), teiseks peab t&ouml;&ouml;andja austama t&ouml;&ouml;taja eraelu ega tohi t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist kontrollida viisil, mis riivab t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hi&otilde;igusi (TLS &sect; 28 lg 2 p 11). Need kaks s&auml;tet on aga v&otilde;rdlemisi &uuml;lds&otilde;nalised ja vajavad &uuml;ldm&auml;&auml;ruse kontekstis kindlasti t&auml;iendamist. Seet&otilde;ttu oleme soovitanud t&ouml;&ouml;lepingu seadust eriliiki andmete t&ouml;&ouml;tlemise osas t&auml;psustada.</p> <p>Siia kuuluvad mitu k&uuml;simust alates sellest, kas ja kuidas on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus kontrollida t&ouml;&ouml;tajate joobeseisundit v&otilde;i kuidas v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja kontrollida t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist kuni selleni, kas ja milliseid terviset&otilde;endeid on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus eri olukordades t&ouml;&ouml;tajalt endalt v&otilde;i ka arstilt-Haigekassalt k&uuml;sida.</p> <p>Tegu on problemaatiliste, ent paraku iga p&auml;ev meie t&ouml;&ouml;elu juurde kuuluvate k&uuml;simustega, mis on seni olnud ebaselged ja p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;suhetes palju vaidlusi. Loodetavasti v&otilde;tab ministeerium inspektsiooni soovitusi arvesse.</p> <p><b>Millest juhinduda?</b></p> <p>Nagu eelnevast j&auml;reldub, on m&auml;&auml;ruse rakendamisega seoses veel paljud k&uuml;simused lahtised. Seda eriti t&ouml;&ouml;suhete valdkonnas. Samas on 25. mai on kohe-kohe ukse ees ja ettev&otilde;tted peavad &uuml;leminekuks valmis olema. Millest t&ouml;&ouml;andjad oma t&ouml;&ouml;korralduslike k&uuml;simusi ja personalipoliitikat planeerides siis juhinduda saavad?</p> <p>Esmalt tasub r&otilde;hutada, et andmekaitse alusp&otilde;him&otilde;tted on siiski suures osas j&auml;&auml;nud samaks. Ehkki t&auml;psustusi v&otilde;ib veel tulla, ei tasu karta liiga kardinaalseid muudatusi. Teemaga kursis olemiseks tasub tutvuda Euroopa andmekaitseasutuste t&ouml;&ouml;grupi arvamusega, Andmekaitse Inspektsiooni juhenditega ning v&auml;rske infoga inspektsiooni kodulehel.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;grupi arvamus</strong></p> <p>Euroopa andmekaitseasutuste t&ouml;&ouml;grupp v&otilde;ttis m&ouml;&ouml;dunud aasta suvel vastu arvamuse andmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta t&ouml;&ouml;kohal. Selles dokumendis on p&otilde;hjalikult k&auml;sitletud isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemist just t&ouml;&ouml;suhete kontekstis. Paralleelselt on v&auml;lja toodud nii seni kehtinud andmekaitsedirektiivist (95/46/E&Uuml;) tulenevad kohustused kui ka uuest isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rusest tulenev. Arvamus on t&otilde;lgitud ka eesti keelde, seega on seda mugav lugeda ka neil, kelle t&ouml;&ouml;keeleks ongi peamiselt eesti keel ja kes v&otilde;&otilde;rkeelsete tekstidega v&auml;hem kokku puutuvad. Materjal on k&auml;ttesaadav nii Andmekaitse Inspektsiooni kui ka t&ouml;&ouml;grupi kodulehel. Lihtsasti leiab selle ka pealkirja j&auml;rgi otsides (&bdquo;Arvamus nr 2/2017 andmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;).</p> <p><strong>Millest juhinduda?</strong></p> <p>Andmekaitse Inspektsioon on v&auml;lja andnud kaks juhendit isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta t&ouml;&ouml;suhetes. &Uuml;ks neist on p&otilde;hjalikum ja detailideni minev abistav juhendmaterjal, millest saavad juhinduda m&otilde;lemad t&ouml;&ouml;suhte pooled, teine aga l&uuml;hike spikker personalijuhile. Juhendid on esialgu veel m&auml;&auml;ruse valguses v&auml;rskendamata &ndash; riigisisesest rakenduspaketist v&otilde;ib veel tulla m&otilde;ningaid n&uuml;ansse, mida juhendite uuendamisel arvesse v&otilde;tta. Kuna aga &uuml;ldised p&otilde;him&otilde;tted on t&ouml;&ouml;suhte kontekstis andmete t&ouml;&ouml;tlemisel j&auml;&auml;nud samaks, saab neis toodud juhtn&ouml;&ouml;re eeskujuks v&otilde;tta ka seni. M&otilde;lemad juhendid on k&auml;ttesaadavad inspektsiooni kodulehelt www.aki.ee. Niipea kui juhend uuendatud, leiab sealt ka v&auml;rske versiooni.</p> <p><strong>V&auml;rske info veebis</strong></p> <p>Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel on eraldi rubriik reformiga seonduvate materjalide kajastamiseks. Sealt leiab v&auml;rske info m&auml;&auml;ruse t&otilde;lgendamise ja kujundatud seisukohtade osas. Samuti avaldame kodulehel vastuseid sagedasematele k&uuml;simustele, mis inimestel igap&auml;evases t&ouml;&ouml;elus andmekaitse kohta tekkida v&otilde;ivad.</p> <p><strong>Autor:&nbsp;</strong><i>Maire Iro, Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete n&otilde;unik</i></p> <h4>Andmekaitse alustalad on kindlalt paigas!</h4> <p><b>Ehkki uue m&auml;&auml;ruse tulekut nimetatakse lausa reformiks, ei tule senistesse andmekaitse p&otilde;him&otilde;tetesse suuri muudatusi.</b></p> <p>Isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruse ootuses on meediav&auml;ljaanded t&auml;is pealkirju uutest paindumatutest reeglitest ning hiiglaslikest trahvidest, mis kohe-kohe, 25. mai saabudes ukse ees ootavad. Tahan aga k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid rahustada &ndash; ehkki ajaleheveergudelt v&otilde;ib j&auml;&auml;da mulje, nagu oleks tegu kardinaalsete senist andmekaitse&otilde;igust p&otilde;hjalikult &uuml;mberkujundavate muudatustega, siis tegelikult see kindlasti nii ei ole. Senise andmekaitse&otilde;iguse alustalad on kindlalt paigas ja k&otilde;ik olulised seni kehtinud p&otilde;him&otilde;tted j&auml;&auml;vad kehtima ka edaspidi.</p> <p>Kindlasti ei pea liigselt muretsema t&ouml;&ouml;andja, kel olid juba varem k&otilde;ik andmet&ouml;&ouml;tlusprotsessid p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;eldud ning kes seni oma t&ouml;&ouml;tajate privaatsust austas ja andmekaitse reegleid j&auml;rgis. Rohkem peavalu on aga neil, kel ka praeguste reeglite j&auml;rgi asjad korrast &auml;ra on. Teatud ettevalmistusi tuleb aga siiski teha k&otilde;igil.</p> <p><b>Riskip&otilde;hine l&auml;henemine</b></p> <p>Uue m&auml;&auml;ruse l&auml;bivaks jooneks on riskip&otilde;hine l&auml;henemine. See t&auml;hendab, et mida tundlikum andmet&ouml;&ouml;tlus, seda rangemad reeglid. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;andjad, kes teavad, et neil on pidev kaameravalve, kelle t&ouml;&ouml;tajate liikumisi j&auml;lgitakse v&otilde;i kelle juures arvutite ja internetikasutust mingil p&otilde;hjusel monitooritakse, need t&ouml;&ouml;andjad peavad kindlasti oma t&ouml;&ouml;korralduse ja andmet&ouml;&ouml;tlusprotsessid l&auml;bi m&otilde;tlema. Samuti on juba pisut keerulisem neil, kelle puhul me r&auml;&auml;gime rahvusvahelisest keerulise struktuuriga ettev&otilde;ttest, kus andmeid on vaja liigutada &uuml;hest riigist teise. Neil juhtudel tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal hinnata, kas k&otilde;ik tema tegevused on p&otilde;hjendatud ja andmekaitsep&otilde;him&otilde;tetega koosk&otilde;las.</p> <p><b>L&auml;bipaistvus</b></p> <p>Teiseks oluliseks p&otilde;him&otilde;tteks isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruses on andmet&ouml;&ouml;tluse l&auml;bipaistvus. L&auml;bipaistvuse p&otilde;him&otilde;te eeldab seda, et isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisega seotud teave ja s&otilde;numid on lihtsalt k&auml;ttesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt s&otilde;nastatud. Ehk teisiti &ouml;eldes peab t&ouml;&ouml;taja aru saama, milliseid andmeid t&ouml;&ouml;andja tema kohta kogub ja miks. Mida paremini on t&ouml;&ouml;andja seda k&otilde;ike oma t&ouml;&ouml;tajatele selgitanud, seda kindlamini saab ta v&auml;ltida arusaamatusi ja v&otilde;imalikke t&uuml;lisid.</p> <hr /> <p><b>5 soovitust t&ouml;&ouml;andjale andmekaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruseks valmistumisel</b></p> <ol> <li>Esmalt &ndash; &auml;ra mine paanikasse! Andmekaitse alusp&otilde;him&otilde;tted j&auml;&auml;vad ikka samaks. Ehkki muudatusi tuleb, ei tasu neid liigselt karta.</li> <li>Selgita v&auml;lja, milliseid t&ouml;&ouml;tajate isikuandmeid ja millistel eesm&auml;rkidel sa oma t&ouml;&ouml;protsesside k&auml;igus t&ouml;&ouml;tled.</li> <li>Veendu, et t&ouml;&ouml;tajad on teadlikud, milliseid andmeid ja mille jaoks sa nende kohta kogud.</li> <li>Kui midagi tundub korrast &auml;ra olevat, siis t&otilde;en&auml;oliselt ta seda ka on. K&uuml;si n&otilde;u Andmekaitse Inspektsioonist v&otilde;i keerulisematel juhtudel &otilde;igusn&otilde;ustajalt ning vajadusel muuda senist praktikat.</li> <li>Hoie ennast kursis riigisiseselt kehtestatavate muudatustega. V&auml;rsket infot saad n&auml;iteks Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt.</li> </ol> <div><hr /></div> <p><b>Trahvid</b></p> <p>Andmekaitse&otilde;iguse uuenemine on tekitanud &auml;revust eelk&otilde;ige just trahvidega seoses. Ilmselt enim kajastatud muutus on trahvi uus &uuml;lempiir &ndash; kuni 20 miljonit eurot v&otilde;i kuni 4% ettev&otilde;tte &uuml;leilmsest k&auml;ibest, s&otilde;ltuvalt sellest, kumb on suurem. Meilt on v&auml;ga palju k&uuml;situd, milline hakkab olema inspektsiooni karistuspoliitika siis, kui m&auml;&auml;rust juba kohaldatakse. Kas t&ouml;&ouml;andjatel tasuks muretseda?</p> <p>&Uuml;helt poolt on kindlasti hea, et &uuml;ldm&auml;&auml;rus annab andmekaitseasutustele t&otilde;husad hoovad &otilde;igusrikkumistesse sekkuda. Kui m&otilde;ni t&ouml;&ouml;andja t&otilde;epoolest tahtlikult ja teadlikult, olgu siis omakasu saamise eesm&auml;rgil, usaldamatusest, pahatahtlikkusest v&otilde;i ka pelgast uudishimust, oma t&ouml;&ouml;tajate privaatsust rikub, siis tasub tal valmis olla ka inspektsiooni ettekirjutuseks. Suuremate rikkumiste puhul on oodata ka trahvi.</p> <p>Teiselt poolt ei ole aga uue andmekaitse&otilde;iguse eesm&auml;rk trahvide esikohale seadmine. &Uuml;ldm&auml;&auml;ruse p&otilde;hiline m&otilde;te on siiski anda inimestele suurem kontroll oma andmete &uuml;le ning juurutada ettev&otilde;tetes-asutustes riskip&otilde;hist l&auml;henemist.</p> <p>Eesti haldustavad on praeguseks p&auml;ris p&otilde;hjaeuroopalikud. Meie j&auml;relevalveasutused ei ole karistusorganid, kelle eesm&auml;rk on igale avastatud &otilde;iguserikkumisele raske trahviga lajatada ning riigikassasse raha teenida. See k&auml;ib ka Andmekaitse Inspektsiooni kohta. Praegu v&otilde;ime m&auml;&auml;rata v&auml;&auml;rteokaristusena kuni 32 000 ning sunnirahana kuni 9600 eurot. Inspektsiooni kogu 18-aastase tegutsemisaja v&auml;ltel ei ole me m&auml;&auml;ranud mitte &uuml;htki &uuml;lempiirini ulatuvat trahvi v&otilde;i sunniraha.</p> <p>Inspektsioon ei ole oma t&ouml;&ouml;s keskendunud &uuml;ksikrikkumiste avastamisele ja karistamisele, vaid terveid sektoreid katvale ennetavale ja n&otilde;ustavale j&auml;relevalvele ning selgitust&ouml;&ouml;le. Nii saame k&otilde;ige t&otilde;husamalt m&otilde;jutada infoturvet ja inimeste &otilde;iguste kaitset ettev&otilde;ttetes ja asutustes. Teisis&otilde;nu &ndash; tegeleme eesk&auml;tt metsaga, mitte puudega.</p> <p>Trahvide m&auml;&auml;ramine on olnud viimane abin&otilde;u &ndash; kui tegu on raske, pahatahtliku ja/v&otilde;i korduva rikkumisega. Vajadusel saame rikkujale teha hoiatuse v&otilde;i ettekirjutuse ilma trahvi m&auml;&auml;ramata. Vaid v&auml;ga harva &ndash; aastas keskmiselt v&auml;hem kui &uuml;he k&auml;e s&otilde;rmi &ndash; on meie ettekirjutus j&auml;etud t&auml;itamata ning oleme pidanud m&auml;&auml;rama sunniraha. Erinevalt trahvist v&otilde;ib sunniraha m&auml;&auml;rata korduvalt &ndash; kuni ettekirjutuse t&auml;itmiseni.</p> <p>On t&otilde;si, et ajalehepealkirjades ja koolitusreklaamides on hiigeltrahvidele r&otilde;humine v&auml;ga levinud. Uue andmekaitse&otilde;iguse eesm&auml;rk ei ole aga siiski senise karistuspoliitika muutmine ja trahvide esikohale seadmine.</p> <p><strong>Autor:&nbsp;</strong><i>Viljar Peep, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor&nbsp;</i></p> <hr /> <h4><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1em;">Andmekaitsek&uuml;simused on muutunud aktuaalseks</span></h4> <p><b>Uue isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rusega on nii t&ouml;&ouml;tajate kui ka t&ouml;&ouml;andjate teadlikkus andmekaitsevaldkonna probleemidest suurenenud. J&auml;rjest enam v&otilde;tavad m&otilde;lema poole esindajad &uuml;hendust ka Andmekaitse Inspektsiooniga, et &uuml;ht v&otilde;i teist n&uuml;anssi t&auml;psustada v&otilde;i k&uuml;simuste korral selgust saada. Harvad ei ole paraku ka need olukorrad, kus osapooled &uuml;ksmeelt ei saavuta ning inspektsioonil tuleb sekkuda ja alustada j&auml;relevalvet. Millised mured need peamiselt on?</b></p> <p>Paljude k&uuml;simuste korral, millega inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rdutakse, peame t&otilde;dema, et tegu ei ole mingi uue reegli v&otilde;i p&otilde;him&otilde;ttega, vaid inimesed on alles n&uuml;&uuml;d hakanud andmekaitsek&uuml;simusi laiemalt teadvustama.</p> <p>Peamised andmekaitsemured, mis t&ouml;&ouml;suhetes esile on kerkinud on seotud t&ouml;&ouml;tajate pideva j&auml;lgimisega. &Otilde;nneks saame t&otilde;deda, et j&auml;rjest enam k&uuml;sivad n&otilde;u ka t&ouml;&ouml;andjad, enne kui nad kaameraid paigaldama asuvad. Sellises olukorras saame soovitada kuhu ja millistel tingimustel on lubatud kaamera paigaldada ja millistel juhtudel seda teha ei tohi.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate arvutikasutuse ja meililiikluse j&auml;lgimise kohta on samuti sageli k&uuml;simusi. Kui t&ouml;&ouml;andja seadmete ning t&ouml;&ouml;tajale eraldatud e-posti kasutamisega seotud reeglid eelnevalt paika on pandud ja nende vajalikkust ning p&otilde;him&otilde;tteid t&ouml;&ouml;tajatele l&auml;bipaistvalt selgitatud on, siis &uuml;ldjuhul nende osas hiljem t&ouml;&ouml;tajatega arusaamatusi ei teki.</p> <p><strong>Autor:</strong>&nbsp;<i>Maire Iro, Andmekaitse Inspektsioon</i></p> <p>Artiklid ilmusid T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimseses numbris</p> <p>Foto: pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1979Tööinspektsioon: vaid 10% kontrollitud ehitusplatsidest on tagatud tööohutus2018-05-25<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis ette teatamata 79 ehitusplatsi. Kontrolli k&auml;igus leiti 227 rikkumist ning algatati seitse v&auml;&auml;rteomenetlust. Vaid kaheksal kontrollitud ehitusplatsil oli t&ouml;&ouml;ohutus tagatud.</b></p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond, kus toimuvad j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, milles t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;liraskelt vigastada v&otilde;i hukkub. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 392 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Seet&otilde;ttu on ehitussektor T&ouml;&ouml;inspektsiooni k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu all.</p> <p>Sihtkontrolli eesm&auml;rgiks on ennetada ehitajatega toimuvaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille peamiseks p&otilde;hjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine v&otilde;i nende eba&otilde;ige kasutamine. Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati k&otilde;iki maakondi, va. Hiiu ja J&otilde;geva.</p> <p>79st kontrollitud ehitusobjektist 55 ehitusplatsil toimus t&ouml;&ouml; tellingutel, neist 30-l ei olnud kontrollitud tellingute korrasolekut. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul on aga ehitussektori t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste peamine p&otilde;hjus k&otilde;rgustest kukkumine, mist&otilde;ttu on tellingute korrasolek ja kontrollimine eriti oluline. &bdquo;Tellingute montaaž peab toimuma kasutusjuhendi kohaselt ja monteeritud tellingute vastuv&otilde;tt tuleb dokumenteerida. N&auml;iteks L&auml;&auml;ne-Virumaal avastati ehitusplatsi kontrollimisel, et tellingutelt oli kaks ankurduspolti eemaldatud ning j&auml;etud tagasi panemata. Sellise vea tagaj&auml;rjel kaotavad tellingud nii oma tugevuse ja v&otilde;ivad &uuml;mber kukkuda,&ldquo; s&otilde;nas Oja.</p> <p>1/3 kontrollitud ehitusobjektidel oli igan&auml;dalane &uuml;ldkontroll l&auml;bi viimata. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutav koordinaator oli m&auml;&auml;ramata &uuml;heksal objektil ning 16 objektil ei t&auml;itnud koordinaator oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Kontrollitud 79 ehitusobjektist vaid 10% ei esinenud &uuml;htegi rikkumist.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annaks n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda parendada. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. T&auml;psemat teavet on v&otilde;imalik saada T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1975Noortegarantii tugisüsteem aitab toetada noorte õpingute jätkamist ja töö leidmist2018-05-24<p><b>Mais alustavad kohalikud omavalitsused just noorte jaoks loodud noortegarantii tugis&uuml;steemi kasutamist, et toetada noorte &otilde;pingute j&auml;tkamist ja t&ouml;&ouml; leidmist.</b></p> <p><b>Vaata t&auml;psemalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</b></p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/3946" target="_blank">Noorele Noortegarantii tugi&uuml;steemist</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/3942">Kohalikule omavalitsusele Noortegarantii tugis&uuml;steemist</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/3947">Lapsevanemale Noortegaranii tugis&uuml;steemist</a></strong></li> </ul> <div><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/Pkf2bwvlUQY" title="" width="100%"></iframe>&nbsp;</div> <div><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/SfuxGHMWL_E" title="" width="100%"></iframe></div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1974Käivitati uus e-vahend: alustage ohtlike ainete riskide hindamist ja haldamist juba praegu2018-05-23<p><strong>Lisaks&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">2018.&ndash;2019.&nbsp;aasta tervislike t&ouml;&ouml;kohtade<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;kampaania mitmesugustele ressurssidele on&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/dangerous-substances-e-tool">EU-OSHA ohtlike ainete e-vahendi</a>&nbsp;eesm&auml;rk anda ettev&otilde;tetele vajalikku teavet ja n&otilde;u seonduvate ohutus- ja terviseohtude hindamiseks ja haldamiseks.&nbsp;</strong></p> <p>See interaktiivne veebip&otilde;hine juhend keskendub v&auml;ikestele ja keskmise suurusega ettev&otilde;tetele ning ettev&otilde;tetele, kellel puuduvad ohtlike ainete eriteadmised, pakkudes spetsiifilist ja kergesti m&otilde;istetavat konteksti ning head praktilist teavet riskide, m&auml;rgistamise, &otilde;igusaktide, ennetusmeetmete ja palju muu kohta.</p> <p>E-vahend genereerib k&uuml;simuste p&otilde;hjal ka aruande, mis on kohandatud iga ettev&otilde;tte ohtlike ainete halduse jaoks, sealhulgas olukorra parandamise soovitused. E-vahend on praegu olemas inglise keeles ja muude riikide versioonid ilmuvad aasta jooksul.</p> <ul> <li><a href="https://eguides.osha.europa.eu/dangerous-substances/" target="_blank">Tutvuge ohtlike ainete e-vahendiga<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances">K&uuml;lastage Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri veebilehe ohtlike ainete jaotist</a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1973Libisemine ja komistamine põhjustavad raskeid vigastusi2018-05-22<p><strong>Libisemise v&otilde;i komistamise n&auml;gemine v&otilde;ib tunduda naljakas, kuid p&otilde;hjustab tihti raskeid vigastusi ja on naljast v&auml;ga kaugel. Peaaegu iga neljas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on p&otilde;hjustatud libisemisest v&otilde;i komistamisest, pea kolmandik neist l&otilde;peb luumurruga ja umbes pooltel juhtudel kestab t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus kauem kui kuu.</strong></p> <p>T&otilde;en&auml;osus saada libisemise ja komistamise tagaj&auml;rjel tervisekahjustus on suurem eakamatel t&ouml;&ouml;tajatel ning ohus on ka t&ouml;&ouml;tajad, kes l&uuml;kkavad v&otilde;i t&otilde;mbavad raskusi.</p> <p><b>Ohutuskultuuri m&otilde;&otilde;dupuu</b></p> <p>K&otilde;ige sagedasemaks libisemise p&otilde;hjuseks on siset&ouml;&ouml;del m&auml;rg p&otilde;rand ja v&auml;list&ouml;&ouml;del ilmastikust tingitud libedus, nt j&auml;&auml;, m&auml;rjad lehed, vihmam&auml;rg trepp jm. Tehniliselt t&auml;hendab <b>libisemine</b> seda, et inimese jalatalla ja p&otilde;randa vaheline haardetegur v&auml;heneb ootamatult, &uuml;lakeha ei j&otilde;ua jalgadele j&auml;rele ja inimene kukub tahapoole.</p> <p>P&otilde;randaid pestes on oluline puhastatav ala markeerida ning v&auml;lit&ouml;&ouml;del kasutada libeduse t&otilde;rjeks sobivaid vahendeid. Libisemist ei p&otilde;hjusta ainult vedelikud, vaid ka nt tahked tootmisega seonduvad osakesed nagu tolm, saepuru, kiud, graanulid v&otilde;i pulber v&otilde;i k&ouml;&ouml;gis maha kukkunud toiduosakesed. Tolmu ladestumise v&auml;ltimiseks on vajalik t&otilde;hus v&auml;ljat&otilde;mbeventilatsioon ja p&otilde;randa regulaarne puhastamine.</p> <p><b>Komistamist</b> p&otilde;hjustab jala takerdumine millegi taha, &uuml;lakeha liigub inertsist edasi ja selle tulemusena kukutakse. Komistatakse enamasti seet&otilde;ttu, et teel on liikumist takistavaid esemeid.</p> <p>Iga t&ouml;&ouml;taja peaks teadma, milline on korras t&ouml;&ouml;koht, sest komistamise peamiseks p&otilde;hjuseks on korralagedus. K&otilde;ige ohtlikumad ongi ootamatud takistused liikumisteel, nt vedelema j&auml;etud esemed, juhtmed, voolikud jne. Ka v&otilde;ivad p&otilde;randa v&otilde;i p&otilde;randakatte ebatasasused p&otilde;hjustada komistamist, sest eeldame liikumisteel &uuml;htlast tasapinda ega vaata nii hoolikalt jalge ette. V&otilde;imalusel tasub v&auml;ltida liikumisteele erinevate tasapindade ja astmete loomist, vastasel juhul tuleb kohad t&auml;histada. Enamike komistamist p&otilde;hjustavate puuduste (nt lahtine vaibaserv, vedelevad juhtmed ja kastid) likvideerimine on enamasti lihtne ja sellega mittetegelemine n&auml;itab t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajate &uuml;ksk&otilde;iksust.</p> <p>&Otilde;nnetusi v&otilde;ivad p&otilde;hjustada ka klaasseinad ja l&auml;bipaistvad uksed, mis peavad olema ohutust materjalist ja selgelt m&auml;rgistatud.</p> <p><b>Isikliku eeskuju m&otilde;ju</b></p> <p>Kalevi ja P&otilde;ltsamaa tehast omava Orkla Eesti AS-i t&ouml;&ouml;keskkonna juhi Mario K&auml;&auml;ra s&otilde;nul on suurtes kontserniettev&otilde;tetes v&auml;ga t&auml;htsal kohal igasuguste ohutusalastest k&otilde;rvalekalletest raporteerimine olenemata t&ouml;&ouml;taja positsioonist. &bdquo;Paneme r&otilde;hku mitte ainult teatamisele, vaid ka riskik&auml;itumise m&auml;rkamisele. Soovime j&otilde;uda punkti, kus reegleid t&auml;idetakse sellep&auml;rast, et tahetakse tervelt koju minna ja inimesed ise v&otilde;tavad enda eest vastutuse. Selleks soovime anda t&ouml;&ouml;tajatele oskuse erinevate olukordade hindamiseks ja ohu ennetamiseks,&ldquo; selgitab K&auml;&auml;ra reeglit, et iga kontserni t&ouml;&ouml;taja peab aastas v&auml;hemalt kolmest ohutusalasest k&otilde;rvalekaldest teatama.</p> <p>ISS Eesti AS-i kvaliteedijuht Jaanika T&otilde;nnissoni hinnangul juhtub &otilde;nnetus siis, kui mitmeid tegevusi tehakse paralleelselt ja ei m&auml;rgata &uuml;mbrust. &bdquo;Kontoris v&auml;ldime ootamatuid tasapinna erinevusi ning vastavad kohad on t&auml;histatud ohulintidega ja &ndash;m&auml;rkidega. Jagame infot terviseteemadel, kasutame plakateid, juhime t&auml;helepanu ohtlikele olukordadele,&ldquo; r&auml;&auml;gib T&otilde;nnisson. Ta toob n&auml;iteks t&ouml;&ouml;tajate k&auml;itumiskultuurist alguse saavad ohuolukorrad, n&auml;iteks treppidel liikumise, jalas k&otilde;rgete kontsadega kingad, k&auml;es s&uuml;learvuti, telefon ja kohvitass, mille t&otilde;ttu ei saa hoida kinni k&auml;sipuust. T&auml;helepanu hajub ka juhul, kui treppidel k&otilde;ndides r&auml;&auml;gitakse telefoniga.</p> <p>&bdquo;Juhtkonna liikmetega oleme kokku leppinud, et iga&uuml;ks on majas liikudes eeskujuks, see toimib&ldquo; tunnustab kvaliteedijuht isikliku eeskuju m&otilde;ju.</p> <p>ISS-i t&ouml;&ouml;tajatest 95% t&ouml;&ouml;tab klientide objektidel. Seet&otilde;ttu on ISS-ile oluline tagada k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate ohutus ka seal, mitte ainult kontoris. Kliendi objektidel viiakse enne teenuse alustamist ja hiljem regulaarselt l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonnaalaseid kontrolle. K&auml;iakse kohapeal ja p&ouml;&ouml;ratakse ka kliendi t&auml;helepanu erinevatele ohuolukordadele. &bdquo;Meie klientide kontorites on tihti probleemiks n&auml;iteks arvutite maas olevad juhtmed, mille taha v&otilde;ib komistada. Lisaks on juhtmete vahelt keelatud niiske mopiga puhastada, sest juhe v&otilde;ib olla vigastatud v&otilde;i on oht see kogemata v&auml;lja t&otilde;mmata,&ldquo; toob T&otilde;nnisson lihtsa n&auml;ite.</p> <p>Lisaks juhendatakse t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ruumide korrashoiu k&uuml;simustes, koristusruumides ripuvad ohutusalased plakatid ja igale t&ouml;&ouml;tajale jagatakse t&ouml;&ouml;le asudes t&ouml;&ouml;turvalisuse meelespea.</p> <p><b>Kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkond turvalisemaks?</b></p> <p>Tuvastage libisemis- ja komistamisohud nii sees kui v&auml;ljas, sh ebatasased v&otilde;i m&auml;rjalt libedad trepid, p&otilde;randad, vedelevad juhtmed, kuhjuvad asjad jne. Hinnake ka ohtu suurendavaid tegureid, nt halb n&auml;htavus, ootamatu saaste, m&uuml;ra vms.</p> <p>Hinnake, kes v&otilde;ivad saada vigastada, arvestades ka k&uuml;laliste, eakamate, laste ja erivajadusega inimestega. Vaadake &uuml;le nii t&ouml;&ouml;liigutused kui &ndash;teekonnad.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ustamise osakonna konsultant Rein Reisberg kinnitab, et t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisus on k&otilde;ikide &uuml;hine mure. Kui t&ouml;&ouml;taja n&auml;eb maas n&auml;iteks kohviloiku, siis tasub see kiiresti &auml;ra koristada v&otilde;i teavitada isikut, kes sellega tegelema peaks, et keegi ei libiseks. Sama kehtib ka liikumisteedel olevate takistuste kohta.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjale soovitan m&otilde;nikord aega v&otilde;tta ja keskenduda ringi k&otilde;ndides ainult t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusele. Kui t&ouml;&ouml;andja leiab midagi ohtlikku, tasub endalt k&uuml;sida, kuidas selline asi juhtuda saab, kas on olemas t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimiss&uuml;steem, mis m&auml;&auml;rab olukorra eest vastutava isiku,&ldquo; soovitab konsultant.</p> <p>Vahel on t&ouml;&ouml;keskkonda hea vaadelda v&otilde;&otilde;ra pilguga. T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub selleks tasuta konsultandi teenust, mille raames koostatakse t&ouml;&ouml;andjale kokkuv&otilde;te soovitustega.</p> <p>ISS Eesti AS-i kvaliteedijuht on veendunud, et t&ouml;&ouml;turvalisuse suurendamiseks on vaja eestvedajaks inspireerivat inimest. &bdquo;Enamasti on vajalikud muudatused v&auml;ikese kulu, kuid suure v&auml;&auml;rtusega, n&auml;iteks turvalint v&otilde;i kontrollk&auml;ik v&otilde;ivad palju t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisusele juurde anda. Samuti annavad sellised justnagu pisiasjad meie v&auml;&auml;rtuslikumale varale, inimestele, m&auml;rku sellest, et t&ouml;&ouml;andja hoolib,&ldquo; soovitab ta alustada k&otilde;ige lihtsamatest asjadest.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1972Kaubandusettevõtted pakuvad suvetööd enam kui tuhandele noorele2018-05-21<p><strong>Eesti kaubandusettev&otilde;tted otsivad suveks lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu ja t&ouml;&ouml;kohti on enam kui tuhandele inimesele, selgus Eesti Kaupmeeste Liidu liikmete seas l&auml;bi viidud k&uuml;sitlusest.</strong></p> <p>&bdquo;Kuigi suvet&ouml;&ouml;tajatena n&auml;hakse eesk&auml;tt &otilde;pilasi ja tudengeid, on oodatud igas vanuses inimesed,&ldquo; &uuml;tles kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil. &bdquo;Suvet&ouml;&ouml; kaupluses on hea v&otilde;imalus katsetada, kas selline t&ouml;&ouml; v&otilde;iks sobida ka pikemas plaanis. Samas v&otilde;ib seda v&otilde;tta ka kogemusena, mis &otilde;petab suhtlemist ja olukordade lahendamist, neid oskusi l&auml;heb aga vaja igas ametis. Praegu on just &otilde;ige aeg endale sobiva kaubandusettev&otilde;ttega &uuml;hendust v&otilde;tta ja oma t&ouml;&ouml;soovist teada anda. T&ouml;&ouml;tajaid vajatakse kauplustesse &uuml;le Eesti.&ldquo;</p> <p>N&auml;iteks Prisma Peremarket v&otilde;tab suveks t&ouml;&ouml;le kuni 200 abilist vanuses alates 16. eluaastast. Alla 18aastased saavad t&ouml;&ouml;d m&uuml;&uuml;gisaalis kauba v&auml;ljapanijatena, t&auml;isealistel on lisaks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tada ka kassas.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml; kaubanduses annab noortele v&auml;ga suure kogemuste pagasi, saab palju suhelda, t&ouml;&ouml;tada paindliku t&ouml;&ouml;ajaga, v&otilde;imaluse areneda ja &otilde;ppida. Lisaks pakub Prisma sel aastal osas kauplustes ka nn t&uuml;kit&ouml;&ouml; v&otilde;imalust ja seda igas vanuses inimestele,&ldquo; &uuml;tles Prisma personalijuht Aili P&otilde;llu.</p> <p>Selver v&otilde;ttis eelmisel suvel t&ouml;&ouml;le &uuml;le paarisaja noore ja samas suurusj&auml;rgus abilisi oodatakse ka t&auml;navu. &bdquo;Abit&ouml;&ouml;j&otilde;udu on vaja peamiselt kauplustesse, kus noored saavad asendada meie puhkusel olevaid t&ouml;&ouml;tajaid. Seega Selveris t&ouml;&ouml;tamine on hea v&otilde;imalus saada hea &uuml;levaade, kuidas toimib &uuml;ks efektiivne toidupood. V&otilde;imalus on t&ouml;&ouml;tada nii kassas kui ka kaupa vastu v&otilde;tta ja seda v&auml;lja panna,&ldquo; &uuml;tles Selveri juhataja Kristi Lomp. &bdquo;V&otilde;tame suvel r&otilde;&otilde;muga noori vastu, oleme seda teinud juba v&auml;ga pikka aega ning senimaani on see osutunud v&auml;ga edukaks. Meil on arvukalt n&auml;iteid, kus noor on tulnud puhkuse asendajana Selverisse t&ouml;&ouml;le ning leidnud endale kutsumuse terveks eluks.&ldquo;</p> <p>Kaubandussektor on Eesti suurimaid t&ouml;&ouml;andjaid, kus t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 90&nbsp;000 inimese ehk iga seitsmes palgat&ouml;&ouml;taja. M&uuml;&uuml;ja-klienditeenindaja on Eesti levinuim amet, sellel ametikohal t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 24&nbsp;000 inimese.</p> <p>Allikas: Eesti Kaupmeeste Liit</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1971„Napo ja tolmune töö“ – vähendame kokkupuudet töökoha tolmuga!2018-05-21<p><strong><a href="https://www.napofilm.net/en/napos-films/napo-dust-work" target="_blank">&bdquo;Napo ja tolmune t&ouml;&ouml;&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;kujutab olukordi t&ouml;&ouml;kohas, kus t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad kokku puutuda puidu-, metalli-, jahu- ja muu tolmuga. Koosk&otilde;las kampaaniaga&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;</a>&nbsp;r&otilde;hutab see Napo film kokkupuute t&otilde;husa piiramise t&auml;htsust, et v&auml;ltida tervisekahjustusi ja vigastusi.</strong></p> <p>Tolm t&ouml;&ouml;kohas v&otilde;ib tekitada plahvatusriski ja vahetuid tervisekahjustusi, n&auml;iteks hingamiselundite probleeme, naha&auml;rritust ja v&auml;hki, olenevalt tolmu koostisest ning kokkupuute liigist ja ulatusest.</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.napofilm.net/en/napos-films/napo-dust-work" target="_blank">&bdquo;Napo ja tolmune t&ouml;&ouml;&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li>Muud&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en/napo-film" target="_blank">Napo filmid ohtlike ainete kohta<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank">EU-OSHA uuendatud teemalehte ohtlike ainete kohta</a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1966Kas pean alati rakmeid kasutama, kuigi tean, et ma alla ei kuku?2018-05-21<p><b>T&ouml;&ouml;tan ehitusel. Objektijuht andis mulle turvarakmed ja n&auml;itas, kuidas neid kasutada.&nbsp; Objektijuht&nbsp; &uuml;tles, et kui ma t&ouml;&ouml;tan k&otilde;rgemal kui kaks meetrit, pean rakmeid kasutama. Aga ma ei taha neid kasutada, sest rakmetega on ebamugav olla ja nad piiravad liikumist. Kas ma v&otilde;in rakmeid mitte kasutada, kui ma olen kindel, et ma alla ei kuku? Ma olen ehitusel, sh k&otilde;rgustes juba viis aastat t&ouml;&ouml;tanud ja minuga ei ole midagi juhtunud, ma oskan olla ettevaatlik. </b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>V&otilde;imalik, et rakmetega on ebamugav t&ouml;&ouml;tada kuid kindel on see, et k&otilde;rgelt alla kukkuda on oluliselt ebamugavam. Kui t&ouml;&ouml;andja on tuvastanud, et t&ouml;&ouml;tades on oht k&otilde;rgusest kukkuda (kukkumisk&otilde;rgus &uuml;le kahe meetri) peab ta v&otilde;tma kasutusele meetmed kukkumisohu v&auml;ltimiseks. N&auml;iteks paigaldama piirded v&otilde;i v&auml;ljastama t&ouml;&ouml;tajatele kukkumiskaitsevahendid ja &otilde;petama t&ouml;&ouml;tajat neid kasutama. Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajale isikukaitsevahendi (sh kukkumiskaitsevahendi) v&auml;ljastanud, peab t&ouml;&ouml;taja seda kasutama. T&ouml;&ouml;tajal ei ole &otilde;igust keelduda isikukaitsevahendi kasutamisest. T&ouml;&ouml;andjal lasub k&uuml;ll kohustus kontrollida, et t&ouml;&ouml;taja isikukaitsevahendit kasutaks, aga iga t&ouml;&ouml;taja k&otilde;rval pole v&otilde;imalik hoida pidevalt kontrollijat, kes isikukaitsevahendi kasutamist j&auml;lgib.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on kohustus l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;andja antud juhistele teha t&ouml;&ouml;d endale ja teistele ohutul moel. T&ouml;&ouml;taja peab m&otilde;istma, et isikukaitsevahendi kasutamine on vajalik selleks, et s&auml;&auml;sta tema tervist ja elu. Kui t&ouml;&ouml;taja otsustab mitte kasutada isikukaitsevahendit, mis on talle antud ja mida on teda kasutama &otilde;petatud, seab ta ise oma elu ja tervise ohtu.</p> <p><a href="/redirect/3044"><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehte ohutusrihmade kohta.&nbsp;</strong></a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1964Tööinspektsioon läbi sajandi2018-05-18<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni alguseks v&otilde;ib pidada 14. detsembrit 1918, kui Konstantin P&auml;ts, t&ouml;&ouml;- ja hoolekandeminister August Rei ning asjadevalitseja kohuset&auml;itja Theodor K&auml;&auml;rik kirjutasid alla &bdquo;M&auml;&auml;rused t&ouml;&ouml;kaitse komissaride kohta&ldquo;. Tolleaegsete t&ouml;&ouml;kaitsekomissaride &uuml;lesanded olid v&otilde;rreldavad praeguste t&ouml;&ouml;inspektoritele kohustustega, muuhulgas n&auml;iteks:</strong></p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;kaitseseaduste t&auml;itmise kontrollimine;</li> <li>rikkumiste registreerimine ja neist teatamine;</li> <li>t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;korralduse &uuml;levaatamine ja reeglite kinnitamine, nende &uuml;le j&auml;relevalve korraldamine;</li> <li>t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate konfliktide lahendamine vahekohtute ja lepituskodade abil;</li> <li>statistika kogumine.</li> </ul> <p><b>Milliseid n&otilde;udmisi esitati ettev&otilde;tetele?</b></p> <p>1920. avaldatud Leopold Johansoni koostatud bro&scaron;&uuml;&uuml;ris &ldquo;T&ouml;&ouml;kaitse seadused&rdquo; on v&auml;lja toodud n&otilde;udmised Eestis tegutsevatele ettev&otilde;tetele. Nende hulgast leiab j&auml;rgmist:</p> <ul> <li>Hooned peavad olema tugevad, vastupidavad ja korras.</li> <li>K&otilde;ik ruumid, ka k&auml;igud, koridorid ja trepid, nii sisemised kui v&auml;lised, peavad tarvilikul m&auml;&auml;ral olema valgustatud kas loomuliku v&otilde;i kunstliku valgustusega.</li> <li>K&otilde;ik t&ouml;&ouml;ruumid peavad k&uuml;llalt avarad olema. Nende k&otilde;rgus peab olema v&auml;hemalt 3 1/2 arsinat (endisaegne pikkusm&otilde;&otilde;t Venemaal, 71,12 cm).</li> <li>K&auml;igud, v&auml;ljak&auml;igud, koridorid ja trepid, nii sisemised kui ka v&auml;limised olgu k&uuml;llalt avarad.</li> <li>&Otilde;hu puhastamiseks tuleb siis, kui loomulikust ventilatsioonist ei aita, kunstlik sisse seada.</li> <li>T&ouml;&ouml;ruumides olgu tarvilik temperatuur.</li> <li>K&auml;ikude ja v&auml;ljak&auml;ikude arv ja nende asukoht peab vastama k&otilde;ige suurimale tuleohutuse h&auml;daohule.</li> <li>Ehitusi, masinaid, t&ouml;&ouml;pinke, instrumente ja t&ouml;&ouml;riistu v&otilde;ib tarvitusele v&otilde;tta ainult siis, kui nad t&auml;iesti korras on.</li> <li>Joobunud olekus isikutele keelatakse t&ouml;&ouml;tubadesse minek &auml;ra.</li> <li>K&uuml;lgehakkavate haigustega inimesi t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta ei tohi.</li> <li>Liikuvate mehhanismide juures ei tohi riideid maha v&otilde;tta ega selga panna ja ka hoida.</li> <li>T&ouml;&ouml;listele tuleb v&otilde;imaldada k&auml;te ja n&auml;opesemist enne s&ouml;&ouml;mist ja t&ouml;&ouml;l&otilde;pul.</li> <li>Igas t&ouml;&ouml;stuses peavad olema abin&otilde;ud &otilde;nnetuse korral esimese abi andmiseks.</li> </ul> <p>Kui esimesele vabariigile eelnenud vene ajal kohaldati t&ouml;&ouml;kaitsem&auml;&auml;rusi vaid suurt&ouml;&ouml;stustele, siis vabas Eestis kehtisid need ka v&auml;ikeettev&otilde;tetele. 1932. aastal avaldas Johannes Klesment Eesti Arstis artikli &bdquo;T&ouml;&ouml;kaitse seadused ja m&auml;&auml;rused seletustega&ldquo;, kus t&otilde;i v&auml;lja, mis puhul tuli t&ouml;&ouml;inspektorile teatada. Nendeks olid:</p> <ol> <li>Kollektiivse rahulolematuse tundem&auml;rgid.</li> <li>T&ouml;&ouml;listega juhtunud &otilde;nnetused.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise kord ja sellest k&otilde;rvalekalded.</li> <li>Ettev&otilde;tjate soovid kasutada alaealiste v&otilde;i naiste t&ouml;&ouml;j&otilde;udu.</li> </ol> <p><b>Valdkonnale p&ouml;&ouml;rati suurt t&auml;helepanu</b></p> <p>Hubert Kahn toob oma raamatus &bdquo;Eesti t&ouml;&ouml;tervishoiu arengulugu 1918-2008&ldquo; v&auml;lja, et valdkonnale p&ouml;&ouml;rati peale iseseisvumist suurt t&auml;helepanu. Kaasa aitasid ka haigekassa olemasolu, arstide huvi t&ouml;&ouml;tervishoiu vastu ning tootmistehnoloogia kiire areng.</p> <p><b>N&otilde;ukogude Liit ja plaanimajandus</b></p> <p>Kui Eestist sai N&otilde;ukogude Liidu osa, toimusid muudatused ka t&ouml;&ouml;tervishoiu vallas. Peamine erinevus seisnes selles, et N&otilde;ukogude Liidus kehtis riiklik tervishoius&uuml;steem, mis p&otilde;hines plaanimajandusel. T&ouml;&ouml;tervishoiu korralduses valitses selgelt ideoloogiline noot - partei programmiga oli ette kirjutatud &uuml;lesanne luua ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;vigastusi ja kutsehaigusi ennetavad h&uuml;gieenitingimused ning rakendada meetmeid haiguste v&auml;ltimiseks ja v&auml;hendamiseks. T&ouml;&ouml;tervishoiule p&ouml;&ouml;rati t&auml;helepanu eesm&auml;rgiga t&otilde;sta tootmispotentsiaali ja t&ouml;&ouml;viljakust.</p> <p>N&otilde;ukogude Liidu ajal tegutsesid suurettev&otilde;tetes tervishoiupunktid, kus t&ouml;&ouml;tas meditsiini&otilde;de, kes andis arstiabi ja n&auml;iteks vaktsineeris. Suuremate ettev&otilde;tete juurde loodi ka polikliinikuid, kus seati sisse laboratooriume, f&uuml;sioteraapia ja hambaarstikabinette.</p> <p>Omamoodi propagandana ja samas ka t&ouml;&ouml;tajate heaolu eest hoolitsemisena toimis puhkekodude ja sanatooriumide v&otilde;rgustik, mille juhtm&otilde;tteks oli &bdquo;kindlustada k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajaile endisest v&otilde;rratu paremad puhkuse ja ravi v&otilde;imalused&rdquo;. Sanatooriumid olid inimestele tasuta &ndash; tuli saada vaid luba sinna minna.</p> <p>N&otilde;ukogude Liidu seaduste kohaselt tuli riigis hoolitseda sanitaar- ja epidemioloogilise heaolu eest ning see &uuml;lesanne oli j&auml;etud Tervishoiuministeeriumile. Ministeeriumi alluvuses tegutsesid sanitaar- ja epidemioloogiavalitsused, kelle heaks viisid organisatsioonides kontrolle l&auml;bi t&ouml;&ouml;inspektorid. T&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relevalvet (sh t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimist) teostasid aga ameti&uuml;hingute ridadesse kuulunud t&ouml;&ouml;tehnikainspektorid.</p> <p>Nagu toona ikka, siis kontrollimise tulemused ja ametlikud tulemused sageli erinesid. Nii n&auml;iteks v&otilde;is v&otilde;rrelda N&otilde;ukogude Liidu keemiat&ouml;&ouml;stuste &otilde;hupuhtust parimate kuurortidega ning kutsehaiguseid diagnoositi (1990. aastal) 290 miljoni elanikuga N&otilde;ukogude Liidus umbes sama palju, kui 5 miljoni elanikuga Soomes.</p> <p>See aga ei t&auml;henda nagu oleks N&otilde;ukogude Liidus t&ouml;&ouml;tervishoiu vallas tegutsenud inimesed olnud hoolimatud &ndash; pingutati t&ouml;&ouml;tajate heaolu nimel nii palju, kui olud v&otilde;imaldasid.</p> <p><b>Olukord taasiseseisvunud Eestis</b></p> <p>Taasiseseisvunud Eestis m&auml;&auml;rati t&ouml;&ouml;ohutust kontrollima T&ouml;&ouml;inspektsioon. Tegeleti t&ouml;&ouml;ohutuse j&auml;relvalve, &otilde;nnetusjuhtumite uurimise ja veidi hiljem ka seaduse eirajate trahvimisega. &Uuml;htlasi kohustas T&ouml;&ouml;ministeerium k&otilde;iki Eestis tegutsevaid organisatsioone teatama t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest T&ouml;&ouml;inspektsiooni.</p> <p>Inspektorite &uuml;lesanne oli ennek&otilde;ike seadusen&otilde;uete t&auml;itmise kontrollimine aga ka t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine. &Uuml;htlasi ei tohtinud inspektor liiga karm olla, sest Eesti majanduses toimusid suured &uuml;mberkorraldused. T&ouml;&ouml;k&auml;si oli palju, kuid j&auml;tkusuutlikke ettev&otilde;tteid j&auml;llegi v&auml;he.</p> <p>Mitmed pika ajalooga ja tuntud ettev&otilde;tted vaakusid hinge. T&ouml;&ouml;tajaid koondati ilma seadusega etten&auml;htud h&uuml;vitisi maksmata. Julgemad p&ouml;&ouml;rdusid kohtusse ja nad olid ka ainukesed, kes midagi said.</p> <p>&Uuml;heksak&uuml;mnendate alguses tuli T&ouml;&ouml;inspektsioonil k&otilde;vasti rinda pista reegleid eirava suhtumisega. T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;tsid kohati seisukoha, et need p&auml;rinevad n&otilde;ukogude ajast ja on n&uuml;&uuml;dseks kehtetud. Samuti varjati t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Visalt juurdus ka kirjalike t&ouml;&ouml;lepingute s&otilde;lmimise komme. Aegamisi tuli t&ouml;&ouml;andjatel aga harjuda t&ouml;&ouml;tajate suuremate &otilde;igustega.</p> <p><b>T&auml;nap&auml;ev</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ustamise osakonna konsultandi Rein Reisbergi s&otilde;nul on t&auml;nased inspektorite t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded laias laastus sarnased Eesti riigi algusaegadel tegutsenud t&ouml;&ouml;kaitsekomissaride omadele. V&otilde;rreldavad on ka organisatsioonidele esitatud n&otilde;udmised: &bdquo;Ei leidnud midagi sellist, mida siis k&uuml;siti ja t&auml;na enam ei k&uuml;sita. P&otilde;hit&otilde;ed on samad, n&uuml;ansid erinevad. N&auml;iteks on n&uuml;&uuml;d juurde tulnud kuvariga t&ouml;&ouml; ja ergonoomika teemad,&ldquo; kommenteeris Reisberg.</p> <p>V&otilde;rreldes t&auml;nap&auml;evaga valitses N&otilde;ukogude Liitu kuulumise ajal t&ouml;&ouml;ohutuses oluliselt reguleeritum kord. &bdquo;Ettekirjutused ja n&otilde;uded olid m&auml;rksa konkreetsemad. N&auml;iteks olen n&auml;inud skeemi, kus kujutati kahte t&ouml;&ouml;pinki, mille puhul oli ette kirjutatud nii lubatud kaugus teineteisest kui ka seintest. N&uuml;&uuml;d on ettev&otilde;tetel rohkem vabadust otsustamaks, mil moel ohutus tagada,&ldquo; n&auml;itlikustas&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ustamise osakonna konsultant.</p> <p>T&auml;naseks on T&ouml;&ouml;inspektsioonist kujunenud avatum organisatsioon. Lisaks kontrollimisele p&ouml;&ouml;ratakse palju t&auml;helepanu info jagamisele, teavitamisele ja n&otilde;ustamisele. <b>Soovime, et iseseisva Eesti t&ouml;&ouml;keskkond oleks inimest ja t&ouml;&ouml; tulemuslikkust v&auml;&auml;rtustav.</b></p> <p><strong>Kasutatud allikad:</strong></p> <ul> <li>L. Johanson (koost.). T&ouml;&ouml;kaitse seadused. Tallinn: Eesti T&ouml;&ouml;liste Kirjastus-&Uuml;hisus 1920</li> <li>H. Kahn. Eesti t&ouml;&ouml;tervishoiu arengulugu 1918-2008. 2009.</li> <li>Liina Saar. Artikkel portaalis t&ouml;&ouml;elu.ee &bdquo;L&uuml;hidalt: Eesti t&ouml;&ouml;tervishoiu minevikust t&auml;nap&auml;eva&ldquo;. 2015.</li> </ul> <div></div> <div>Autor: tooelu.ee</div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1963Kaameraid kasutatakse töökohadel tihti valedel eesmärkidel2018-05-17<p class="Default"><span><strong>Kaamerate paigaldamine ettev&otilde;tte ruumidesse tekitab tihti vaidluse, kumb on olulisem &ndash; kas t&ouml;&ouml;andja &otilde;igus t&ouml;&ouml;tajat kontrollida v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja &otilde;igus privaatsusele. Kuigi tegu on p&otilde;him&otilde;ttelise vaidlusega, siis Eesti koos Euroopaga on v&otilde;tnud selge suuna inimeste &otilde;iguste kaitseks (inglise keeles &bdquo;<i>right approach</i>&rdquo;), mis t&auml;hendab seda, et igal inimesel on &otilde;igus v&auml;&auml;rikusele ja eraelule ning need &otilde;igused on v&otilde;rdsed teiste &otilde;igustega. V&otilde;rdluseks, et Ameerika &Uuml;hendriikides on omandip&otilde;hine l&auml;henemine (inglise keeles &bdquo;<i>property approach</i>&rdquo;), mis t&auml;hendab seda, et vara ja ressursside omajal on &otilde;igus omada kontrollivahendeid ja dikteerida reegleid, mis on talle soodsamad.</strong><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Turvakaamerate kasutamine ettev&otilde;ttes toob kaasa isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise juhul, kui isik on tuvastatav. Andmekaitse Inspektsioon on selgitanud, et isik on tuvastatav ka siis, kui j&auml;lgimisseadmete abil saadavalt pildilt ei n&auml;htu isiku n&auml;gu; isikut on v&otilde;imalik idenfitseerida tema muude tunnuste kaudu &ndash; nt kehakuju, riietus, kaasas olevad asjad jne. Seega turvakaamerate kasutamisel on pea alati tegu isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisega ning tuleb l&auml;htuda seaduses s&auml;testatust isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Rahvusvahelisi &otilde;iguslikult siduvaid dokumente, mis k&auml;sitlevad privaatsust ja andmekaitset, on mitu. N&auml;iteks isikuandmete automatiseeritud t&ouml;&ouml;tlemisel isiku kaitse konventsioon, mille eesm&auml;rk on isiku &otilde;igus s&auml;ilitada privaatsus isikuandmete automatiseeritud t&ouml;&ouml;tlemisel ja eraelu kaitse tugevdamine digitaalajastul. Samuti Euroopa Liidu p&otilde;hi&otilde;iguste harta, mis s&auml;testab, et iga&uuml;hel on &otilde;igus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastavate s&otilde;numite saladust ning, et k&otilde;igil on &otilde;igus isikuandmete kaitsele ja nende eesm&auml;rgip&auml;rasele t&ouml;&ouml;tlemisele isiku n&otilde;usolekul v&otilde;i seaduses etten&auml;htud &otilde;iguslikul alusel. Samuti on k&otilde;igil &otilde;igus tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Kuid k&otilde;ige peamine Euroopa Liidu andmekaitsealane &otilde;igusakt on Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiiv 95/46/E&Uuml;, mis reguleerib &uuml;ksikisikute kaitset isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisel ja andmete vaba liikumist.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Andmekaitsedirektiivi &uuml;ks olulisemaid p&otilde;him&otilde;tteid, mida tuleb j&auml;rgida j&auml;lgimisseadmete rakendamisel, on see, et nende paigaldamiseks on tarvis seaduslikku alust. Oluline on ka eesm&auml;rgip&auml;rane kasutamine ning seadmete abil kogutud info edasine kasutamine, mis ei v&otilde;i olla vastuolus esialgsete eesm&auml;rkidega. Kuna direktiiv ei kohaldu otse, siis on Eesti &otilde;iguses v&otilde;etud selle s&auml;tted aluseks isikuandmete kaitse seaduse (IKS) v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>IKS kohaselt on isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine t&ouml;&ouml;suhtes lubatud kahel peamisel juhul: t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekul ja seadusest tulenevatel p&otilde;hjustel. Isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekul saab toimuda juhul, kui see tugineb t&ouml;&ouml;taja vabal tahtel ning t&ouml;&ouml;tajal on hiljem v&otilde;imalik n&otilde;usolek tagasi v&otilde;tta, kartmata negatiivseid tagaj&auml;rgi. AKI on seisukohal, et t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekut saab isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemiseks k&uuml;sida vaid juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal on reaalselt v&otilde;imalus n&otilde;usolek tagasi v&otilde;tta. Seet&otilde;ttu ei saa j&auml;lgimisseadmete abil kogutud isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine toimuda t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekul, sest tal puudub reaalselt v&otilde;imalus paluda &uuml;ksk&otilde;ik mis ajal l&otilde;petada tema j&auml;lgimine.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Seadusest tulenevalt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta t&ouml;&ouml;suhtes isikuandmeid t&ouml;&ouml;delda t&ouml;&ouml;tajaga s&otilde;lmitud lepingu t&auml;itmiseks, t&ouml;&ouml;taja elu, tervise v&otilde;i vabaduse kaitseks, kui temalt ei ole v&otilde;imalik n&otilde;usolekut saada, v&otilde;i isikute ja vara kaitseks, kui sellega ei kahjustata &uuml;lem&auml;&auml;raselt andmesubjekti &otilde;igustatud huve.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Seega saab turvakaameraid ettev&otilde;tte ruumidesse paigaldada &uuml;ksnes isikute ja vara kaitseks, nt hoonete ja seadmete j&auml;lgimiseks, kuid need ei tohiks olla suunatud konkreetselt t&ouml;&ouml;tajate tegevuse j&auml;lgimisele. T&ouml;&ouml;tajate kontrollimist seadus ei luba. IKS &sect; 14 lg 3 on s&otilde;nastatud j&auml;rgmiselt: Isikute v&otilde;i vara kaitseks v&otilde;ib isikuandmeid edastavat v&otilde;i salvestavat j&auml;lgimisseadmestikku kasutada &uuml;ksnes juhul, kui sellega ei kahjustata &uuml;lem&auml;&auml;raselt andmesubjekti &otilde;igustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult l&auml;htuvalt nende kogumise eesm&auml;rgist. Andmesubjekti n&otilde;usolekut asendab sellise andmet&ouml;&ouml;tluse korral j&auml;lgimisseadme kasutamise fakti ning andmete t&ouml;&ouml;tleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavaks tegemine.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Seega turvakaameraid v&otilde;ib paigaldada isikute ja vara kaitseks, kuid peab j&auml;lgima, et kaamerad oleksid paigaldatud selliselt, et see ei kahjustaks liigselt t&ouml;&ouml;tajaid. Paratamatult j&auml;&auml;vad kaamerate vaatev&auml;lja kohati ka t&ouml;&ouml;tajaid, mist&otilde;ttu tuleb mingil m&auml;&auml;ral t&ouml;&ouml;tajate isikuandmeid siiski t&ouml;&ouml;delda. Seet&otilde;ttu peab turvakaamerate paigaldamisel arvestama IKS &sect;-is 6 s&auml;testatud p&otilde;him&otilde;tteid nagu eesm&auml;rgikohasuse p&otilde;him&otilde;te &ndash; isikuandmeid v&otilde;ib koguda &uuml;ksnes m&auml;&auml;ratletud ja &otilde;igusp&auml;raste eesm&auml;rkide saavutamiseks ning neid ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;delda viisil, mis ei ole andmet&ouml;&ouml;tluse eesm&auml;rkidega koosk&otilde;las ja minimaalsuse p&otilde;him&otilde;te &ndash; isikuandmeid v&otilde;ib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik m&auml;&auml;ratletud eesm&auml;rkide saavutamiseks.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Magistrit&ouml;&ouml; &bdquo;J&auml;lgimisseadmete kasutamine t&ouml;&ouml;kohal ja t&ouml;&ouml;taja &otilde;igus privaatsusele&ldquo; raames viisin l&auml;bi uuringu Tallinna toitlustusettev&otilde;tete seas, et v&auml;lja selgitada, millistel eesm&auml;rkidel kasutavad t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;kohal turvakaameraid, kas nende kasutamine on &otilde;igusp&auml;rane ning kas turvakaamerate kasutamisega rikutakse t&ouml;&ouml;tajate &otilde;igusi.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Esimene suurem leid oli see, et &uuml;ldjuhul ei ole ettev&otilde;tted kasutanud teisi lahendusi, et saavutada sama eesm&auml;rki, mida turvakaamerate kasutamisega soovitakse saavutada. &Uuml;ksnes 6% ettev&otilde;tetest on kaalunud ja kasutusele v&otilde;tnud muid lahendusi alternatiivina turvakaameratele, nagu n&auml;iteks turvat&ouml;&ouml;tajaid, t&ouml;&ouml;ajaarvestuse seadet ning elementaarset suhtlemist t&ouml;&ouml;tajatega. T&ouml;&ouml;andjate vastused nimetatud k&uuml;simuses peegeldavad teadmatust, milliseid ohud kaasnevad turvakaamerate kasutamisega ning puuduvad teadmised mitteformaalsete meetodite rakendamiseks, nt parema t&ouml;&ouml;kultuuri loomine ettev&otilde;ttes.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>&Uuml;sna kurb t&otilde;demus oli ka see, et kuigi turvakaameraid v&otilde;ib kasutada &uuml;ksnes isikute ja vara kaitseks, siis t&ouml;&ouml;andjad on turvakaameraid paigaldanud t&ouml;&ouml;tajate poolt toime pandud varguste avastamiseks, tootlikkuse t&otilde;hustamiseks ja hindamiseks (nt t&ouml;&ouml;aja optimaalne kasutamine, materjalide m&otilde;istlik kasutamine), (teenindus)kvaliteedikontrolliks jne. Nimetatud eesm&auml;rgid eeldavad t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; tegemise pidevat j&auml;lgimist ning on seotud t&ouml;&ouml;andjate usaldamatusega t&ouml;&ouml;tajate suhtes. Lisaks m&auml;rkisid t&ouml;&ouml;andjad avatud k&uuml;simustes, et turvakaamera salvestisi on kasutatud t&ouml;&ouml;ajast kinnipidamiseks, t&ouml;&ouml;le tuleku ja t&ouml;&ouml;lt mineku kellaaegade kontrollimiseks, samuti l&otilde;unapauside pikkuse ja toodete kasutamise hulga (nt kui palju kasutab kokk k&ouml;&ouml;gis toiduaineid) kontrollimiseks. Euroopa Andmekaitseasutuste t&ouml;&ouml;r&uuml;hm on seisukohal, et distantsilt t&ouml;&ouml;taja j&auml;lgimine tema t&ouml;&ouml; kvaliteedi ja hulga kontrollimise eesm&auml;rgil ei ole lubatav. Ka Euroopa Andmekaitseinspektor on seisukohal, et eesm&auml;rgid nagu tootlikkuse juhtimine, kvaliteedi tagamine, ettev&otilde;tte poliitikate juurutamine v&otilde;i vaidluste puhuks t&otilde;endite kogumine, ei ole piisavad eesm&auml;rgid, et &otilde;igustada turvakaamerate kasutamist. T&ouml;&ouml;tajate pidevat terve t&ouml;&ouml;aja kestvat j&auml;lgimist tuleks igal v&otilde;imalikul juhul v&auml;ltida.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Kui t&ouml;&ouml;andja leiab, et turvakaamerate kasutusele v&otilde;tmine on ainu&otilde;ige lahendus, siis tuleks j&auml;rgida AKI soovituslikku juhendit, kuidas t&ouml;&ouml;tajaid sellest teavitada. Mitte &uuml;kski vastanutest ei olnud kasutusele v&otilde;tnud t&auml;ielikku AKI soovituslikku juhendit. Nimetatud juhendis tuleks t&ouml;&ouml;tajatele kirjalikult teada anda kaamerate paigaldamise eesm&auml;rgist, kas ja milliste t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumiste menetlemiseks j&auml;lgimisseadmete salvestisi v&otilde;idakse kasutada, milline on j&auml;lgitav ala, j&auml;lgimise aeg, j&auml;lgimise liik (reaalajas v&otilde;i salvestamisega), j&auml;lgimisseadme &uuml;ldine kirjeldus (statsionaarne, p&ouml;&ouml;ratav, suurendamisv&otilde;imalustega, koos helisalvestamisega jne), j&auml;lgimisega kogutud andmete t&ouml;&ouml;tlejate andmed, j&auml;lgimisega kogutud andmete kolmandatele isikutele edastamine, j&auml;lgimisega kogutud andmete kaitse korraldus, salvestiste s&auml;ilitamise aeg ning salvestistega tutvumise kord.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Kui kaamerad paigaldatakse isikute ja vara kaitseks, siis asendab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekut see, kui j&auml;lgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete t&ouml;&ouml;tleja nime ja kontaktandmeid piisavalt selgelt teatavaks tehakse ehk sisuliselt on teavitamise n&otilde;ue t&auml;idetud, kui toitlustuskoha uksel on silt, et siin on kaamerad ning kes neid andmeid t&ouml;&ouml;tleb.<o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>Samas vastas &uuml;ksnes 50% ettev&otilde;tetest, et neil on ettev&otilde;tte sissep&auml;&auml;sude juures v&otilde;i ettev&otilde;tte siseruumides turvakaameratest teavitavad sildid. See t&auml;hendab seda, et pooled ettev&otilde;tted ei t&auml;ida isegi minimaalset teavitamisese kohustust. Ainult 12 ettev&otilde;tet olid t&ouml;&ouml;tajaid kirjalikult kaamerate olemasolust teavitanud. Juba 2010. aastal leidis AKI kaubandusettev&otilde;tteid kontrollides, et enamik t&ouml;&ouml;andjaid ei olnud t&ouml;&ouml;tajaid valvekaamerate kasutamisest teavitanud. AKI leidis, et rikkumised tulenesid teadmatusest. V&otilde;rreldes 2010. aastaga ei ole olukord paranenud. 33% ettev&otilde;tetest ei pea t&ouml;&ouml;tajate teavitamist &uuml;le&uuml;ldse vajalikuks, vaid m&auml;rkisid, et &bdquo;<i>t&ouml;&ouml;tajad n&auml;evad ise turvakaameraid</i>&ldquo;, &bdquo;<i>t&ouml;&ouml;tajaid ei teavitata turvakaamerate olemasolust, see ei ole neile vajalik informatsioon</i>&ldquo;.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p class="Default"><span>See t&auml;hendab, et siis koorub v&auml;lja t&otilde;sine probleem, kus t&ouml;&ouml;tajatel on praktiliselt v&otilde;imatu privaatsuse rikkumist esiteks t&otilde;endada ja teiseks n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt rikkumise l&otilde;petamist v&otilde;i isegi h&uuml;vitist rikkumise eest. Seda t&otilde;endavad ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide 2012. ja 2016. aastal tehtud otsused, kus t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andjate selgitus olukorrast oli vastandlik. T&ouml;&ouml;taja tundis, et tema privaatsust on rikutud, t&ouml;&ouml;andja selgitas, et tal on &otilde;igus kaameraid paigaldada vastavalt ettev&otilde;tte huvidele. Kuna m&otilde;lemal ettev&otilde;ttel oli t&auml;idetud minimaalne teavitamise n&otilde;ue &ndash; ettev&otilde;tte ustel olid kaameratest teavitavad sildid, siis leidis t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon, et privaatsust pole rikutud.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>Samas ei t&otilde;enda kaameratest teavitavad sildid ustel, et privaatsust pole rikutud. Sellega on t&auml;idetud &uuml;ksnes seadusest tulenev minimaalne teavitamise n&otilde;ue. Samas ei ole t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonil &uuml;htegi seadusest tulenevat alust, et teha vastupidine otsus. Autor leiab, et see on turvakaamerate kasutamise k&otilde;ige suurem vastuolu ja probleem. Kaamerad on v&auml;ga invasiivsed ja suur oht t&ouml;&ouml;taja privaatsusele, kuid seadusest tulenev kaitse on minimaalne.</span></p> <table border="0"><caption>J&auml;lgimisseadmetega kogutud salvestite kaitsmise meetmed. Allikas: autori koostatud</caption> <tbody> <tr> <td><strong>J&auml;lgimisseadmetega kogutud salvestiste kaitsmise meetmed</strong></td> <td><strong>N</strong></td> <td><strong>% vastajatest</strong></td> </tr> <tr> <td>Salvestised on kaitstud paroolidega</td> <td>53</td> <td>65%</td> </tr> <tr> <td>Salvestisi saab vaadata ainult ettev&otilde;tte serverist</td> <td>29</td> <td>35%</td> </tr> <tr> <td>Salvestiste vaatamaiseks on etten&auml;htud piiratud juurdep&auml;&auml;suga ruum</td> <td>17</td> <td>21%</td> </tr> <tr> <td>Salvestisele on juurdep&auml;&auml;s piiratud isikutega ringil</td> <td>64</td> <td>78%</td> </tr> <tr> <td>Andmeid s&auml;ilitatakse vaid teatud perioodi jooksul</td> <td>45</td> <td>55%</td> </tr> <tr> <td>Muu</td> <td>2</td> <td>2%</td> </tr> </tbody> </table> <p>25. mail rakendub Euroopa Liidus uus isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rus, mis eelk&otilde;ige toob kaasa kohustuse andmeid turvaliselt koguda ja hoida. Selles k&uuml;simuses olid t&ouml;&ouml;andjad ka siiamaani k&auml;itunud pigem eeskujulikult. Andmete t&ouml;&ouml;tlemise eest oli vastutaja m&auml;&auml;ratud 44% ettev&otilde;tetest, 65% ettev&otilde;tetest olid andmed kaitstud parooliga, 78% ettev&otilde;tetest p&auml;&auml;ses salvestusi vaatama &uuml;ksnes piiratud isikute ring. Kuigi turvalisuse k&uuml;simuses on veel kohti, kus saab ennast parandada, siis pool teed on juba k&auml;idud.</p> <p class="Default">Lisaks toob uus isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;rus t&ouml;&ouml;andjatele kaasa isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise toimingute registri pidamise kohustuse. Register peab sisaldama seda, milliseid isikuandmeid, mille alusel ja mis eesm&auml;rkidel t&ouml;&ouml;deldakse, kellele ja mille alusel neid edastada v&otilde;ib, mis on isikuandmete s&auml;ilitamise t&auml;htajad ning millised on rakendatavad turvameetmed. Elektroonilise andmet&ouml;&ouml;tluse puhul tuleb pidada logikirjeid isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise kohta, mist&otilde;ttu peab j&auml;lg j&auml;&auml;ma nii andmete vaatamise, muutmise, edastamise kui ka kustutamise kohta.</p> <p class="Default">Sarnaselt praegu kehtivale IKSiga tuleb andmeid kasutada eesm&auml;rgip&auml;raselt, n&auml;iteks kui andmeid kogutakse sellest, et tuvastada, kes murdis ettev&otilde;ttesse sisse, siis ei saa kaamerapilti kasutada t&ouml;&ouml;le tuleku aegade kontrollimiseks.</p> <p class="Default">Uue isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruse ja t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadusega tuleb t&ouml;&ouml;tajatele juurde v&otilde;imalus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kaudu t&ouml;&ouml;andjale v&auml;lja andmeid, mille pidamise kohustus tal on. Seega suureneb v&otilde;imalus rikkumiste tuvastamiseks. Lisaks on AKIl t&ouml;&ouml;taja kaebuse korral v&otilde;imalus teha t&ouml;&ouml;andjale ettekirjutus, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole t&ouml;&ouml;tajat kirjalikult teavitanud, milline on kaamerate kasutamise eesm&auml;rk, kui kaua salvestisi hoitakse ning kes p&auml;&auml;seb andmetele ligi.</p> <p class="Default">Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et turvakaamera paigaldamine ettev&otilde;ttesse tundub ilmselt lihtsa lahendusena, et saavutada soovitud eesm&auml;rke. Samas ei ole l&auml;bi m&otilde;eldud, kuidas seda korrektselt teha, millised alternatiivid on veel olemas ning millised negatiivsed tagaj&auml;rjed v&otilde;ivad kaamerate paigaldamisega kaasneda t&ouml;&ouml;tajate motivatsioonile ja t&ouml;&ouml; tulemuslikkusele.</p> <p><strong>Kasutatud kirjandus:</strong></p> <ul> <li>Levin, A., Foster, M., Nicholson, M.J., Hernancez, T. (2006). Under the Radar? The Employer Perspective on Workplace Privacy. Office of the Privacy Commissioner. Toronto: Ryerson Centre for the Study of Commercial Activity. Canada.</li> <li>Andmekaitse Inspektsioon. (2013). Isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine t&ouml;&ouml;suhetes. Abistav juhendmaterjal. Tallinn. Kasutatud 01.03.2017 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/ files/elfinder/article_files/ Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_ 0.pdf</li> <li>Euroopa Andmekaitseasutuste t&ouml;&ouml;r&uuml;hm (ingl Article 29 Data Protection Working Party). (2002). Opinion 4/2004 on the Processing of Personal Data by Means of Video Surveillance. Kasutatud 12.04.2017 http://ec.europa.eu/justice/data-protection/ article-29/documentation/opinion-recommendation/files/2004/wp89_en.pdf</li> <li>Euroopa Andmekaitseinspektor (ingl European Data Protection Supervisor). (2010). Video-surveillane Guidelines. Kasutatud 12.04.2017 https://edps.europa.eu/sites/edp/ files/publication/10-03-17_video-surveillance_guidelines_en.pdf</li> <li>Andmekaitse Inspektsioon. (2011). Avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse t&auml;itmisest aastal 2010. Soovitused aastaks 2011.</li> <li>TVKo 22.02.2012, 4.1-2/128-2012</li> <li>TVKo 04.02.2016, 4-1/2633</li> <li>Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu direktiiv 95/46/E&Uuml; &uuml;ksiksikute kaitse kohta isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT L 284, 31.10.2003)</li> </ul> <p class="Default">Autor:&nbsp;Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist</p> <p class="Default">Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimeses numbris.&nbsp;</p> <p class="Default">Foto: pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1962Riina Sikkut Stockholmis: soolisest võrdõiguslikkusest võidavad ka mehed2018-05-17<p><strong>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut osaleb t&auml;na Stockholmis P&otilde;hja- ja Baltimaade ministrite kohtumisel ning esineb konverentsil &bdquo;Mehed ja v&otilde;rdsed v&otilde;imalused&ldquo;</strong></p> <p>Riina Sikkut arutleb konverentsil koos Rootsi, Taani, Islandi ja Leedu ministritega noorte meeste ja maskuliinsuse &uuml;le.</p> <p>&ldquo;Oluline on kaasata poisse juba noores eas aruteludesse, mis puudutavad v&otilde;rdseid v&otilde;imalusi ja soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust,&rdquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut. Meestele ja poistele tuleb p&ouml;&ouml;rata nende teemade selgitamisel sama palju t&auml;helepanu kui naistele ja t&uuml;drukutele. L&auml;henemisnurk v&otilde;ib olla erinev, aga s&otilde;num peab olema nii naistele kui meestele &uuml;htemoodi arusaadav.</p> <p>Ministri s&otilde;nul on Eestis meeste kehva tervise ja riskik&auml;itumise probleemid endiselt kriitilised. Meeste eluiga on Eestis naistest &uuml;le 8 aastat madalam, samuti on v&otilde;rreldes naistega noorte meeste hulgas tunduvalt rohkem vigastustest ja alkoholist p&otilde;hjustatud surmasid. 2015. aastal l&auml;bi viidud uuring meeste tervise kohta n&auml;itab, et mehed sooviksid tunduvalt enam l&auml;hedasi suhteid ja rohkem lapsi kui neil tegelikult on. See n&auml;itab, et soo aspektile tuleb l&auml;heneda senisest rohkem ka valdkondade &uuml;leselt ning p&ouml;&ouml;rata meestele ja naistele eraldi rohkem t&auml;helepanu ka n&auml;iteks tervises ja hariduses.</p> <p>P&otilde;hja- ja Baltimaade ministrite kohtumisel vahetati kogemusi, kuidas edendatakse erinevates riikides soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust. Eesti t&otilde;i soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse edendamisena n&auml;ite vanemapuhkuste- ja h&uuml;vitiste s&uuml;steemi muudatustest, mis v&otilde;imaldavad isadel lastega tulevikus rohkem aega veeta ning paremini vanemate vahel hoolduskoormust jagada. Samuti annavad vanemah&uuml;vitise s&uuml;steemi muudatused v&otilde;imaluse paindlikumalt t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitada ning vanemah&uuml;vitise saamise ajal teenida t&ouml;ist tulu.</p> <p>Minister t&otilde;i ka v&auml;lja, et Eesti riik on l&auml;hiajal saatmas valitsusse eeln&otilde;u, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks. Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha soolise palgal&otilde;he j&auml;relevalvet avalikus sektoris.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1961Tööstressist depressioonini on vaid üks samm2018-05-15<p class="article-lead"><strong>Kuigi Eestis statistikat depressiooni haigestumise kohta ei ole, kipub see tabama pigem pingelisemat ja vastutusrikkamat t&ouml;&ouml;d tegevaid inimesi. Samas on haigusest lihtne hoiduda.</strong></p> <p>&bdquo;Delfis t&ouml;&ouml;tamise ajast on mul endalgi depressiooni kogemus ning sama on l&auml;bi elanud paljud s&otilde;brad-tuttavad,&rdquo; meenutas ettev&otilde;tja ja juhtimiskoolitaja Ville Jehe. &bdquo;Depressioon on Eestis kahjuks suur probleem.&rdquo;</p> <p>Oma kogemuse p&otilde;hjal &uuml;tles Jehe, et vaimse tervise eest peab hoolitsema t&auml;pselt samamoodi nagu f&uuml;&uuml;silise keha eest. &bdquo;K&otilde;ige suurem probleem ongi just see, et sisemaailma korrastamisega ei tegeletagi. Kui seal on suured probleemid, ei p&auml;&auml;se ka f&uuml;&uuml;siline keha haigusest.&rdquo;</p> <p>P&auml;rnu Haigla ps&uuml;hhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli nentis, et depressiooni v&otilde;ib haigestuda iga&uuml;ks, see ei s&otilde;ltu soost, haridusest v&otilde;i ametist. Kuigi ametlik statistika puudub, on tema hinnangul ohugrupp just pingelises ja vastutusrikkas ametis t&ouml;&ouml;tavad inimesed, eriti need, kes peavad t&ouml;&ouml;tama teiste inimestega.</p> <p>Ettev&otilde;tjate puhul on Pilli s&otilde;nul depressioonist veelgi tavap&auml;rasem &auml;revush&auml;irete teke, kuna isiklik seos ja vastutus oma ettev&otilde;tte ja tulemuste p&auml;rast viib esmalt pigem &auml;revuse s&uuml;mptomiteni. Pikaajalisest &auml;revusest aga v&otilde;ib v&auml;lja kasvada depressioon. &bdquo;T&ouml;&ouml;alane &uuml;lekoormatus ja v&otilde;imetus t&otilde;mmata piiri t&ouml;&ouml; ja muu elu vahele haarab inimese enda alla ning v&otilde;ib juhtuda, et muud elu enam polegi,&rdquo; lausus Pilli. Ta m&auml;rkis, et inimesed kipuvad end pidevalt &uuml;le hindama, tahtes rohkem, kui reaalselt suudetakse, kuid l&otilde;ppude l&otilde;puks kaotatakse hoopis k&otilde;ik v&auml;&auml;rtuslik.</p> <p>Tervise ja heaolu koolitusi pakkuva Holistika Instituudi juhataja Marina Paula Eberth m&auml;rkis, et depressioonist on saanud moes&otilde;na, mida kasutatakse palju, kuid tihti ei teata, mis see tegelikult on. &bdquo;Iga inimene on elus mingil hetkel masenduses ja see on normaalne reageerimise viis, kui m&otilde;ni elus&uuml;ndmus toob pettumust v&otilde;i kaotusvalu,&rdquo; selgitas ta. Depressioon aga pole lihtsalt masendus, vaid seisund, mis m&otilde;jutab inimest tervikuna &ndash; nii tema meelt, keha kui ka hinge. &bdquo;Depressiivse inimese ps&uuml;&uuml;hika s&uuml;gavuses on abitusetunne. Kuigi k&otilde;rvaltvaataja pilgu l&auml;bi on tal palju elu muutmise v&otilde;imalusi, tunneb depressioonis inimene ise, et tal pole valikut,&rdquo; lausus Eberth.</p> <p><strong>T&auml;htajad l&uuml;kkuvad, t&ouml;&ouml;kvaliteet langeb</strong></p> <p>Esimene m&auml;rk l&auml;henevast depressioonist v&otilde;ib olla tujumuutus &ndash; inimene on pahur, v&auml;sinud, kergesti &auml;rrituv, temaga ei saa enam r&auml;&auml;kida ning ta ei soovi seltskonnas olla. Samuti j&auml;etakse tavap&auml;rased kohustused tegemata. &bdquo;Tihtipeale m&auml;rkavad kaast&ouml;&ouml;tajad muutusi, kui muidu t&auml;htaegadest h&auml;sti kinni pidav inimene hakkab nende vastu eksima v&otilde;i t&ouml;&ouml;kvaliteet langeb,&rdquo; lausus Pilli.</p> <p>Eberthi s&otilde;nul v&otilde;ivad esimest h&auml;irekella l&uuml;&uuml;a hoopis uneh&auml;ired. &bdquo;Inimene &auml;rkab &ouml;&ouml;sel kella 3 ja 5 vahel ning ei saa enam uinuda, v&auml;hkreb ja v&auml;hkreb, kuni uinub mitu tundi hiljem ja l&otilde;puks j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;le hiljaks,&rdquo; kirjeldas Eberth. Kui depressioon s&uuml;veneb, v&otilde;ib inimene magada ja magada ega tahagi enam &auml;rgata.</p> <p>Depressiooni v&otilde;ib &auml;ra tunda ka selle j&auml;rgi, et varem huvi pakkunud asjad enam ei huvita ning inimene keskendub ainult negatiivsele ja positiivseid momente elus ei m&auml;rka enam &uuml;ldse. &bdquo;Depressioonis inimene on hajevil, tal on raske keskenduda ja &uuml;ldine energiapuudus, v&auml;simus ning j&otilde;uetus ei lase olla endisel moel efektiivne. Lisaks v&otilde;ib s&uuml;&uuml;tundest, millel pole otsest p&otilde;hjust, ja tundest &bdquo;ma olen halb inimene ning mitte midagi v&auml;&auml;rt&rdquo;, saada igap&auml;evane saatja,&rdquo; selgitas Eberth.</p> <p>Tema s&otilde;nul on stressist depressioonini vaid &uuml;ks samm. &bdquo;Kui stress kestab pikka aega ja inimene selles olukorras vajalikke muutusi ei tee, on &uuml;ldine masendus ja j&otilde;etus kerged tulema.&rdquo;</p> <p><strong>Parem ennetada kui ravida</strong></p> <p>Ettev&otilde;tja Ville Jehe m&auml;rkis, et kui sisemaailm on korras, pole vaja enam iga p&auml;ev ennast maandada, sest pinget ei teki. Selle ennetamiseks peab ta parimaks teadliku muutuse kunsti tehnikaid, aga aitavad ka mindfulness&rsquo;i tehnikad. &bdquo;Tehnikate eesm&auml;rk on m&auml;rgata oma m&otilde;tteid ja emotsioone ehk meie peamisi energiar&ouml;&ouml;vleid,&rdquo; selgitas Jehe.</p> <p>Holistika Instituudi juhataja s&otilde;nul on targem depressiooni ennetada kui s&uuml;gavat depressiooni ravida. Haigusest on v&otilde;imalik v&auml;lja tulla ka ravimiteta, kuid selleks on vaja abi.</p> <p>&bdquo;Nii s&uuml;gavast depressioonist, kus inimene ei jaksa enam voodist t&otilde;usta ega teha k&otilde;ige elementaarsemaid toimetusi, on &uuml;ksinda v&auml;ga raske v&auml;lja tulla. S&uuml;gavas depressioonis oleva inimese tahe on kahanenud olematuks,&rdquo; lausus Eberth. Kuigi inimene v&otilde;ib endale sada korda &ouml;elda &bdquo;V&otilde;ta end kokku. Tule voodist v&auml;lja ja hakka liikuma. Pole sul h&auml;da midagi!&rdquo;, siis see ei m&otilde;ju. Pilli lisas, et ilma k&otilde;rvalabita depressioonist v&auml;ljatulek s&otilde;ltub suuresti ka haiguse raskusastmest. Kerget depressiooni ei peaks tema meelest kindlasti ravimitega ravima, kuid &uuml;ldjuhul m&otilde;&otilde;dukat depressiooni ps&uuml;hhoteraapia ja ravimiteta ei v&otilde;ida ning raske depressiooni korral on ravimid h&auml;davajalikud. &bdquo;Enamasti kui inimesed juba arsti poole p&ouml;&ouml;rduvad, on neil harva kerge depressioon.&rdquo;</p> <p>Depressioonist jagusaamisel on kaks peamist abisuunda: eneseabi ja abi terapeudilt v&otilde;i ps&uuml;hholoogilt. Pilli nentis, et esimese asjana peaks aga hoopis rohkem liikuma ja aja maha v&otilde;tma, et igap&auml;evasest stressimustrist v&auml;lja saada. &bdquo;K&otilde;lab &uuml;sna trafaretsena, kuid puhkus ning t&ouml;&ouml;lt eemal viibimine aitavad j&auml;rele m&otilde;elda, mis on inimese nii kaugele viinud,&rdquo; lausus ta. Piisav uni, v&auml;rskes &otilde;hus liikumine ja tervislikud eluviisid enamasti aitavad enne ravimitega alustamist. Kindlasti peaks v&auml;ltima alkoholi v&otilde;i muid m&otilde;nuaineid, mille pikaajaline toime s&uuml;vendab depressiooni. Eberthi s&otilde;nul aitavad ka meditatiivsed praktikad ja murem&otilde;tete jagamine. Kui eelnevast enam kasu pole, tuleb otsida abi professionaalidelt.</p> <hr /> <p><strong>Kuidas hoolitseda oma keha ja vaimu eest?</strong></p> <p>1.&nbsp;<strong id="strong-f99f2626e0e2762551d147349ba2f896">Liikumine.</strong>&nbsp;Kehalised harjutused ja liikumine on suurep&auml;rane vahend stressiga toimetulemiseks ja depressiooni &auml;rahoidmiseks.</p> <p>2.&nbsp;<em id="emphasis-dc64cf88febf3768796f50a07cdf50f4">Mindfulness</em><strong id="strong-ed8f2e30f2356a9a7092df62db09e43b">&rsquo;i</strong>&nbsp;valdkonda kuuluvad praktikad.&nbsp;<em id="emphasis-169e48d97475ac1cddff1d05c787e472">Mindfulness&nbsp;</em>ehk &auml;rksameelsus on kunst olla kontaktis olevikuga. Kui enamik p&auml;evast muretseda tuleviku p&auml;rast v&otilde;i kedrata peas minevikus&uuml;ndmusi, j&auml;&auml;b olevikus veedetud aeg napiks. Siin aitavad meelerahu andvad praktikad, n&auml;iteks meditatsioon, kus 5&ndash;10 minutit kinniste silmadega omaette istumist v&otilde;i pikutamist aitab ajul puhata ja keha normaalset energiataset taastada. Istumise asemel v&otilde;ib proovida ka rahulikus tempos k&otilde;ndimist looduses, p&ouml;&ouml;rates t&auml;helepanu oma kehale ja hingamisele.</p> <p>3.&nbsp;<strong id="strong-a67d31f6bed4b3553b79757e9a5322ad">Uni.</strong>&nbsp;Kui inimene magab liiga v&auml;he, langeb tegutsemise efektiivsus p&auml;eval ja t&ouml;&ouml;de tegemiseks tuleb &ouml;&ouml;tunde lisaks v&otilde;tta. T&ouml;&ouml;tulemused on seej&auml;rel veelgi halvemad.</p> <p>4.&nbsp;<strong id="strong-30666496acc0ffd2b39d5f31ff976529">Mure jagamine.</strong>&nbsp;K&otilde;ige rohkem on probleeme inimestel, kes ei jaga muresid teistega ning on harjunud &uuml;ksi hakkama saama. Hea s&otilde;ber v&otilde;i t&auml;helepanelik partner on kulda v&auml;&auml;rt. Neil, kes endast r&auml;&auml;kimist pelgavad, tasub alustada jagamise &otilde;ppetundi koost&ouml;&ouml;s neutraalse inimese ehk terapeudiga.</p> <hr /> <p>Artikkel ilmus ajalehes &Auml;rip&auml;ev.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.personaliuudised.ee/" target="_blank">personaliuudised.ee</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1960Tööinspektsiooni peadirektorina jätkab Maret Maripuu2018-05-14<p><b>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut nimetas T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektoriks Maret Maripuu, kes j&auml;tkab uuest aastast T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhina teisel ametiajal.</b></p> <p>&bdquo;Maret Maripuu on nelja aasta jooksul teinud &auml;ra suure t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;ohutuse parandamiseks.&nbsp;Koost&ouml;&ouml;s T&ouml;&ouml;inspektsiooniga on ministeerium v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud uuest aastast kehtima hakkavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, seadus on olnud aastaid uuendamata,&ldquo; kommenteeris tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b>.&nbsp;&bdquo;Usun, et senine hea koost&ouml;&ouml; ministeeriumi ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni vahel j&auml;tkub ka edaspidi."</p> <p>&bdquo;Mul on v&auml;ga hea meel, et saan j&auml;tkata uuel ametiajal T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektorina. See on tunnustus kogu T&ouml;&ouml;inspektsiooni meeskonnale, et alustatut j&auml;tkata. T&ouml;&ouml;d on veel teha palju, et olla t&ouml;&ouml;suhete osapooltele hea partner. Peame iga tegevusega aitama kaasa sellele, et t&ouml;&ouml;ohutuskultuur saaks meie t&ouml;&ouml;kohtadel oluliseks v&auml;&auml;rtuseks,&ldquo; &uuml;tles <b>Maret Maripuu</b>. &bdquo;V&auml;hendada tuleb ettev&otilde;tete halduskoormust, et t&ouml;&ouml;andjad saaksid keskenduda oma ettev&otilde;tte arendamisele ning ohutu ja tervist s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele. Suurendada tuleb inimeste arusaama, et oma tervise ja ohutuse hoidmine on ennek&otilde;ike iga&uuml;he enda k&auml;tes.&nbsp;Hea t&ouml;&ouml;keskkond on eeldus Eesti ettev&otilde;tete tulemuslikkusele, konkurentsiv&otilde;imele ning majanduse kasvule.&ldquo;</p> <p>Maret Maripuu valis kandidaatide seast v&auml;lja Riigikantselei k&otilde;rgemate riigiametnike valikukomisjon. Maret Maripuu avaliku teenistuse staaž seisuga 31.12.2018 on 24 aastat, 2 kuud ja 20 p&auml;eva.&nbsp;Maripuu teine ametiaeg kestab 31. detsembrini 2023.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1958Kas puhkuse asendajana töötav noor võib koristamisel puhastusvahendeid kasutada?2018-05-14<p><strong>Soovime suvel koristaja puhkuse asendajana t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta &uuml;he 14aastase noore. Koristaja kasutab oma t&ouml;&ouml;s ka erinevaid puhastusvahendeid. Kas ka puhkuse asendajana t&ouml;&ouml;tav noor v&otilde;ib samu puhastusvahendeid kasutada v&otilde;i mitte? Lugesime seadusest v&auml;lja, et alaealisele on kemikaalidega t&ouml;&ouml; keelatud.</strong></p> <p><b>Vastab Marika Liiv, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajurist:</b> T&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite ja t&ouml;&ouml;de loetelus on toodud &auml;ra keemiliste ohutegurite kriteeriumid, mille esinemisel ei tohi alaealisega t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmida ega lubada teda t&ouml;&ouml;le (Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rus nr 94, 11.06.2009).</p> <p>Infot selle kohta, kas alaealine tohib teha t&ouml;&ouml;d kokku puutudes konkreetse kemikaaliga tuleb alustuseks uurida kemikaali ohutuskaardilt. Kemikaali ohutuskaardil on kirjas, kuidas&nbsp;ohtlikku kemikaali ohutult k&auml;idelda. Esmalt peategi v&otilde;rdlema ohutuskaardi 2. jaos toodud informatsiooni m&auml;&auml;ruses toodud informatsiooniga. Kui&nbsp;kemikaalil esineb &uuml;ks v&otilde;i mitu omadust, mis on m&auml;&auml;ruse loetelus esitatud,&nbsp;siis ei tohi alaealist selle kemikaaliga t&ouml;&ouml;le lubada.</p> <p>Kui alaealised kasutavad t&ouml;&ouml;s kemikaale, mida ei ole m&auml;&auml;ruse loetelus toodud, tuleb enne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le lubamist viia l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, kus hinnatakse muuhulgas kokkupuudet keemilise ohuteguriga. Kui kemikaali ohutuskaardil on ette n&auml;htud isikukaitsevahendite kasutamine (ohutuskaardi 8. jaos), tuleb ette n&auml;htud isikukaitsevahendid ka t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastada. Samuti tuleb j&auml;rgida teisi ohutuskaardil toodud n&otilde;udeid. N&auml;iteks v&otilde;ib olla ohutuskaardil olla kirjas, et toote kasutamise j&auml;rel tuleb kindlasti k&auml;si pesta. See eeldab, et t&ouml;&ouml;tamiskohal peab olema k&auml;tepesuv&otilde;imalus.</p> <p>Paneme s&uuml;damele, et alaealise t&ouml;&ouml;taja puhul on eriti oluline v&otilde;tta aega p&otilde;hjalikuks juhendamiseks ja v&auml;lja&otilde;ppeks. Siis on nende esimene t&ouml;&ouml;kogemus hea, millele toetada edasine ohutut ning tervist hoidev t&ouml;&ouml;karj&auml;&auml;r.</p> <p>Rohkem infot alaealiste t&ouml;&ouml;tamisest leiab T&ouml;&ouml;elu portaalist: <a href="http://www.tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/noor-voi-alaealine-tootaja/mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/noore-tootaja-meelespea">http://www.tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/noor-voi-alaealine-tootaja/mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/noore-tootaja-meelespea</a>.&nbsp;</p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2702">keemiiste ohutegurite teemalehte</a>.</p> <p>Foto: Kurmet Vasser</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1957Tööinspektsioon: Ööpäevaringselt töötavad ettevõtted ei analüüsi tööriske 2018-05-11<p><b><span>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tavaid tootmisettev&otilde;tteid. Kontrollitud ettev&otilde;tetele tehti 43 suulist soovitust, tuvastati 44 rikkumist ning ettekirjutus koostati 10 rikkumise kohta.</span></b><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>Sihtkontrolli eesm&auml;rgiks on p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu &ouml;isel ajal t&ouml;&ouml;tamisele kui terviseriskile. Kontrolli k&auml;igus vaadati &uuml;le t&ouml;&ouml;andja tegevus ohutute ja t&ouml;&ouml;taja tervist hoidvate t&ouml;&ouml;tingimuste tagamisel ning seda eelk&otilde;ige tootmisettev&otilde;tetes, kus t&ouml;&ouml; toimub katkematu protsessina 24/7.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse juhataja Silja Soone s&otilde;nul on inimese organism loodud tegutsema valges ning puhkama pimedas. &Ouml;&ouml;p&auml;evase r&uuml;tmi muutudes on t&ouml;&ouml;tajad rohkem ohustatud n&auml;rvis&uuml;steemi, hingamisteede, s&uuml;dame- ja veresoonkonna ning seedeelundite haigustest. Sageli esineb &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;d tegevatel inimestel ka ps&uuml;&uuml;hilisi h&auml;ireid ja depressiooni. Seoseid on leitud ka teatud t&uuml;&uuml;pi pahaloomuliste kasvajatega nagu n&auml;iteks rinna- ja eesn&auml;&auml;rmev&auml;higa. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjad peavad m&otilde;istma, et &ouml;isel t&ouml;&ouml;tamisel on oluliselt suuremad riskid. Kui &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; on ettev&otilde;tte jaoks vajalik, tuleb riske adekvaatselt hinnata, v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajatele sagedasi puhkepause ning korraldada tervisekontrolle t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures,&ldquo; lausus Soon.<o:p></o:p></span></p> <p>&Ouml;&ouml;p&auml;evaringselt t&ouml;&ouml;tavates ettev&otilde;tetes tuvastatud rikkumistest v&otilde;ib v&auml;lja tuua puudusi riskianal&uuml;&uuml;sis. &Ouml;&ouml;t&ouml;&ouml; riskid oli j&auml;&auml;nud hindamata koguni 38% ning tervisekontrolli korraldus ei olnud n&otilde;uetekohane 31 % k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetest. Enamasti oli eiratud &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;taja puhul eelneva tervisekontrolli n&otilde;uet. 23% ettev&otilde;tetes tuvastati rikkumisi t&ouml;&ouml;tajate juhendamise l&auml;biviimises ning selle registreerimisel.</p> <p><span>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati ettev&otilde;tteid Tallinnas, Tartumaal ja L&auml;&auml;ne- ning Ida-Virumaal.</span></p> <p>Allikas:<a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1956Tööinspektsioon: ehitusplatsidel ei seata ohutust ikka veel esikohale 2018-05-09<p><b><span>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 75 ehitusplatsi. Sihtkontrolli k&auml;igus avastati 68 rikkumist ning rikkumiste kohta tehti 20 ettekirjutust. Vaid 36% kontrollitud ehitusplatsidest oli t&ouml;&ouml; ohutult korraldatud.</span></b><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontrollide eesm&auml;rgiks on suurendada teadlikkust erinevates t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatest ohtudest ja nende &auml;rahoidmise v&otilde;imalustest. Seekord olid t&auml;helepanu all ehitusplatside allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate t&ouml;&ouml;korraldus ja t&ouml;&ouml;ohutus.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ohutu t&ouml;&ouml; koordineerimist ja j&auml;lgimist ehitusplatsil ning t&ouml;&ouml;ohutusplaani vastavust tegelikule olukorrale. Samuti kontrolliti, kas t&ouml;&ouml;ohutusplaani on tutvustatud allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele ning allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele. <o:p></o:p></span></p> <p><span>Igale ehitusobjektile oli koordinaator k&uuml;ll m&auml;&auml;ratud, kuid kuuel ehitusplatsil ei t&auml;itnud nad oma &uuml;lesandeid, sest viibisid eemal - kas puhkusel v&otilde;i teisel objektil.&nbsp; T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori </span><span>aset&auml;itja Apo Oja <span>s&otilde;nul on lubamatu, et koordinaatorile m&auml;&auml;ratakse mitu objekti, sest ta peab otseselt vastutama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise eest. &bdquo;Koordinaator ei saa samal ajal olla korraga nii Narvas kui ka J&otilde;hvis ehitusobjektil ning j&auml;lgida t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist,&ldquo; s&otilde;nas </span>Oja<span>.</span><o:p></o:p></span></p> <p><span>75 kontrollitud ehitusplatsist 13 ehitusplatsil ei olnud koordinaator allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele t&ouml;&ouml;ohutusplaani tutvustanud ja kuuel oli koostamata t&ouml;&ouml;ohutusplaan. Paraku n&auml;itab kogemus, et just taolise hooletu suhtumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused tihtipeale juhtuvadki.</span><span><o:p></o:p></span></p> <p><span>27 ehitusplatsil polnud &uuml;htegi rikkumist. Maakondade l&otilde;ikes ei avastatud &uuml;htegi rikkumist P&otilde;lva-, Tartu- ja Valgamaal. Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati k&otilde;iki maakondi, v&auml;lja arvatud Hiiu- ja J&otilde;gevamaad.<o:p></o:p></span></p> <p><span><o:p>&nbsp;</o:p></span></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1955Milline väljaõpe peab olema tehase territooriumil töötaval tõstukijuhil?2018-05-07<p><b>Meile tuleb varsti t&ouml;&ouml;le uus t&otilde;stukijuht. Ta hakkab t&otilde;stukiga s&otilde;itma ainult ettev&otilde;tte siseterritooriumil (tehases ja laos sees) ja tehase aiaga piiratud v&auml;literritooriumil. Kas ta peab kindlasti l&auml;bima t&otilde;stukijuhi kursuse kuskil koolituskeskuses ja saama t&otilde;stukijuhiload v&otilde;i piisab, kui t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratud teine t&ouml;&ouml;taja, kellel olemas t&otilde;stukijuhiload ja piisav kogemus, teostab v&auml;lja&otilde;ppe ja juhendab vastavalt ohutusjuhendile?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Erin&otilde;udeid t&otilde;stukijuhtide koolitusele Eesti &otilde;igusaktides kehtestatud ei ole. T&otilde;stukijuhi juhendamisel ja v&auml;lja&otilde;ppel tuleb l&auml;htuda sotsiaalministri m&auml;&auml;rusest t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase v&auml;lja&otilde;ppe ja t&auml;iend&otilde;ppe korra kohta.</p> <p>Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja korraldada t&otilde;stukijuhi juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe ettev&otilde;ttes kohapeal. Selle kavandamisel tasub aga kaaluda, kas ettev&otilde;ttes esmajuhendamist l&auml;bi viiv isik omab piisavalt p&auml;devust ja v&auml;lja&otilde;ppe juhendaja piisavalt kogemust. Samuti tuleb j&auml;lgida, et ettev&otilde;ttes toimuv juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe oleks sisuline, mitte pelgalt formaalne.</p> <p>Kui selliseid isikuid ettev&otilde;ttes pole, on soovitatav koolitada t&otilde;stukijuhte koolitusasutuses. Koolitusvajaduse hindamisel tasub lisaks ohutusele m&otilde;elda t&otilde;stukijuhi ebapiisavatest teadmistest ja oskustest tuleneda v&otilde;ivale materiaalsele kahjule. P&otilde;hjalikult v&auml;lja&otilde;petamata t&otilde;stukijuht v&otilde;ib oskamatu k&auml;sitlemisega rikkuda t&otilde;stuki, vigastada teisaldatavat lasti v&otilde;i liikumistee l&auml;hedusse j&auml;&auml;vat ehitist ja esemeid. Sel moel tekkinud kahjud v&otilde;ivad olla hoopis suuremad kui t&otilde;stukijuhi koolitusele tehtud kulutused.</p> <p>T&otilde;stukijuhi puhul tuleb j&auml;lgida, kas ta osaleb liikluses liiklusseaduse m&otilde;istes. Kui osaleb, peab ta omama kehtivat vastava kategooria v&otilde;i alamkategooria mootors&otilde;iduki juhtimis&otilde;igust t&otilde;endavat juhiluba.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1953Tegevuspõhise kontori head ja vead2018-05-03<p><strong>Koos tehnoloogia, kommunikatsioonivahendite ja turu kiire arenguga muutub ka t&ouml;&ouml;keskkond. Selleks, et kiirete muutustega edukalt kaasas k&auml;ia, liiguvad ettev&otilde;tted aina enam paindlike meeskonnap&otilde;histe t&ouml;&ouml;tamise mudelite poole. Koos sellega on vaja, et t&ouml;&ouml;tamise ruum toetaks meeskondades t&ouml;&ouml;tamist ning seega muutub aina populaarsemaks avatud kontori mudel. Sellega kaasnevad muidugi ka omad probleemid ning igale ettev&otilde;ttele ja kultuuriruumile selline t&ouml;&ouml;koht ei sobi.</strong></p> <p>Paljudel tekitab keskendumine raskusi, kui &uuml;mberringi k&auml;ib pidev jutt ning t&ouml;&ouml;ruumis puudub privaatsus, see omakorda tekitab lisastressi ning seel&auml;bi v&auml;hendab produktiivsust. Teistele, kellel on &uuml;hest teemast teise h&uuml;plemine nagunii kerge, sobib aga avatud kontori vahetu kontakt v&auml;ga. Just vahetus ja paindlikus on &uuml;ks avatud kontorite suurimaid eeliseid.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu kolleegiumi liige Maria K&uuml;tt avab oma kolumnis, mille leiab meie ajakirja lehek&uuml;ljelt 31, kellele t&auml;psemalt avatud kontor tegelikult sobib ning mida teha, et heade kavatsustega tehtud moer&ouml;&ouml;gatusest ei saaks takistus t&ouml;&ouml; tegemisel.<b></b></p> <p><b>Telia kontor on tegevusp&otilde;hise kontori mustern&auml;idis</b></p> <p>Astudes Mustam&auml;e tee ja Endla t&auml;nava nurga peal asuvasse moodsasse hoonesse, tervitab sind esimesena Telia t&ouml;&ouml;taja, kes justkui nii muuseas on fuajeesse sattunud, sest konkreetset t&ouml;&ouml;lauda tal ei ole. K&uuml;sitakse, kelle juurde k&uuml;lla on tuldud ning palutakse enda andmed sisestada &uuml;hte mitmest tahvelarvutist, mis prindivad sulle v&auml;lja nii enda nimega k&uuml;lastajakleepsu kui ka teavitavad v&otilde;&otilde;rustajat, et k&uuml;laline on kohal. Majal on 14 korrust ning moodsas kontorihoones t&ouml;&ouml;tab umbes 800 inimest.</p> <p>Telia organisatsioonina on pidevas arengus. Ostetakse v&auml;iksemaid ettev&otilde;tteid, liitutakse kontserni sees, automatiseeritakse protsesse jne. Sellest tulenevalt muutub inimeste hulk pidevalt olulisel m&auml;&auml;ral ja selline muutus vajab paindlikku kontorikorraldust.</p> <p>&bdquo;Eelmise aastani kolisime pidevalt oma meeskondi erinevate majade ja ruumide vahel ning liikusime igap&auml;evaselt mitmete majade vahel. Meie t&ouml;&ouml; iseloom on selline, et edukaks toimetamiseks &nbsp;vajame &uuml;ksteist, &uuml;ksuste vaheline koost&ouml;&ouml; on v&auml;ga tihe. Nii, et iga&uuml;ks on eraldatud oma kabinetti ja toimetab seal vaikselt, ei p&uuml;si me konkurentsiv&otilde;imelised,&ldquo; selgitas uue ja suure maja vajadust Telia haldusjuht Mari-Liis Vihul.</p> <p>&bdquo;Veel &uuml;ks p&otilde;hjus tavap&auml;rasest kontori kasutusest edasi liikuda on aina paindlikumaks muutuvad t&ouml;&ouml;suhted inimesed ei k&auml;i enam t&ouml;&ouml;l ainult kaheksast viieni - &nbsp;me teeme aeg-ajalt &nbsp;kodut&ouml;&ouml; p&auml;evi v&otilde;i t&ouml;&ouml;tame &otilde;htuti hilja. Samuti ei ole me kunagi kollektiivpuhkusel vaid puhkame erinevatel aegadel. See muudab klassikalist kontori vajadust ja paneb m&otilde;tlema, et kas meil on kindlasti vaja isiklikku lauda ja tooli kui me seda igal hetkel ei vaja,&ldquo; lisas Vihul</p> <p><b>L&auml;bim&otilde;eldud &uuml;lesehitusega hoone</b></p> <p>Maja esimesel korrusel on kohvik, mille teeb eriliseks fakt, et puhvetis kassapidajat ei ole. Toidu v&otilde;tmine ja selle eest tasumine k&auml;ib selvekassas s&uuml;dametunnistuse j&auml;rgi, maksta saab nii spetsiaalse mTasku &auml;pi kui pangakaardiga.</p> <p>Teise korruse v&otilde;tavad enda alla p&otilde;hiliselt koosolekuruumid. N&otilde;upidamisteks vajalik tehnika hakkab t&ouml;&ouml;le siis, kui &otilde;ige juhe arvutisse pista, juhe jookseb mugavalt laua seest v&auml;lja, k&auml;ivitamiseks vajalike pulte ja muud liigset ei ole. Iga koosolekuruumi ukse juures on tahvelarvuti, kus kirjas ruumi p&auml;evakava. Samuti helendab tahvel kas roheliselt v&otilde;i punaselt vastavalt sellele, kas ruum on hetkel vaba v&otilde;i mitte. Sama ekraan v&otilde;imaldab kohapeal vaba ruumi oma kasutuseks broneerida. J&auml;rjestikku asuvad 5 koosolekuruumi on v&otilde;imalik lihtsa vaevaga &uuml;heks &uuml;hendada ja poole maja jagu rahvast kokku kutsuda.</p> <p>Korrused 4-13 on n-&ouml; t&ouml;&ouml;korrused. Klassikalisi kabinette t&ouml;&ouml;korrustel ei ole. Ei ole ka isiklikke t&ouml;&ouml;kohti &ndash; on avatud t&ouml;&ouml;ala koos t&ouml;&ouml;tamiseks, vaikne ruum iseseisvaks t&ouml;&ouml;tamiseks ja v&auml;iksed ruumid privaatseteks vestlusteks. Erinevate ruumide kasutusel on &uuml;le maja kehtivad kokkulepped: n&auml;iteks vaikses ruumis ei lobiseta, telefon on h&auml;&auml;letu peal ja sellest ruumist k&auml;ib inimeste kutsumine vaid siis, kui tegemist on reaalselt vaimse v&otilde;i f&uuml;&uuml;silise tulekahjuga. T&ouml;&ouml;lt lahkudes v&otilde;i pikemale koosolekule minnes tehakse t&ouml;&ouml;laud puhtaks nii, et kolleegid seda kasutada saaks.</p> <p>Korrused on jagatud eesm&auml;rgi-, mitte struktuurip&otilde;hiselt ja valdav osa inimesi saab p&auml;eva jooksul k&otilde;ik t&ouml;ised tegemised tehtud oma n-&ouml; kodukorrusel. K&otilde;ik teavad, kust kontori nurgast omale vajalikud inimesed &uuml;les leiab.</p> <p><b>Tegevusp&otilde;hine kontor</b></p> <p>&bdquo;Kontori kontseptsioon mida kasutame, nimetatakse tegevusp&otilde;hiseks kontoriks. See t&auml;hendab, et kontori ala on l&auml;bim&otilde;eldud ja kujundatud nii, et see v&otilde;imaldab leida p&auml;eva jooksul ette tulevateks erinevateks &uuml;lesanneteks sobiva keskkonna. &Uuml;htlasi t&auml;hendab see ka seda, et samaaegselt kasutatakse &uuml;hte t&ouml;&ouml;kohta. Ehk kui l&auml;hen pikemale koosolekule v&otilde;i majast lahkun, siis ma &uuml;htegi t&ouml;&ouml;kohta kusagil mujal oma asjadega h&otilde;ivatuna ei hoia. Selline isikliku t&ouml;&ouml;kohata toimetamine on vajalik eesk&auml;tt selleks, et anda inimestele v&otilde;imalus istuda erinevatel hetkedel erinevate kolleegide k&otilde;rvale ja selliselt k&otilde;rvuti t&ouml;&ouml;tades suuta oma tegevustes kiiremini tulemusteni j&otilde;uda&ldquo; selgitab Vihul.</p> <p>Kontseptsiooni realiseerimist toetavad lisaks l&auml;bim&otilde;eldud ruumiplaneeringule ja sisustuse valikule ka tehnilised lahendused. N&auml;iteks selleks, et v&auml;henda juhtmete arvu t&ouml;&ouml;kohtadel, on kogu Telia maja kaetud &uuml;liv&otilde;imsa WIFIga. Teine oluline kontseptsiooni toetav lahendus on ruumibroneerimise s&uuml;steem. Selle eesm&auml;rk on v&otilde;imaldada leida n&otilde;upidamisv&otilde;imalus hetkel kui see tekib -&nbsp; k&otilde;iki n&otilde;upidamisi ei pea pikalt ette planeerima. Igal korrusel on ekraanid, kus n&auml;ha terve maja korruseplaanid koos vabade ja h&otilde;ivatud ruumidega. Samadelt ekraanidelt saab leida endale l&auml;hima sobivate tingimustega n&otilde;upidamisruumi ja selle ka kohapeal broneerida. Ekraanidel tehtud broneeringud s&uuml;nkroniseerivad automaatselt Outlook kalendriga.</p> <p><b>Lai valik kohti, kus t&ouml;&ouml;d teha</b></p> <p>Lisaks avatud kontori alale ja vaikuse tubadele on igal t&ouml;&ouml;korrusel kaks suuremat ja neli v&auml;iksemat n&otilde;upidamiste ruumi, v&auml;ike <i>stand up</i> n&otilde;upidamisnurk kiireteks aruteludeks, lisaks erinevad ni&scaron;id ja telefoniputkad, mis v&otilde;imaldavad pisut privaatsemat olemist. &Uuml;ks olulisi k&uuml;simusi, mis inimestel avatud kontoriruumi kasutusel tekib on see, kuidas saada paika t&ouml;&ouml;ks sobilik m&uuml;rafoon - kas avatud kontoris v&otilde;ib r&auml;&auml;kida mida ja kui palju.</p> <p>&bdquo;Meil on majas kokkulepe, et avatud kontorialal v&otilde;ib r&auml;&auml;kida, telefonile vastata, ning arutleda t&ouml;&ouml;teemadel. Kui on soov t&ouml;&ouml;tada vaikuses, saab selleks kasutada k&otilde;rvaklappe v&otilde;i minna vaikusetuppa. Ja kui arutelud avatud alal l&auml;hevad v&auml;ga intensiivseks v&otilde;i on vajalik arutada midagi konfidentsiaalset, on m&otilde;istlik kasutada koosolekuruumi,&ldquo; selgitab Vihul. &nbsp;</p> <p>Selleks, et tegevusp&otilde;hise kontori &uuml;ht olulisimat v&otilde;imalust - t&ouml;&ouml;tada k&otilde;rvuti hetkel vajalike kolleegidega - parimal moel &auml;ra kasutada, on v&auml;ga oluline, millised tiimid &uuml;ht t&ouml;&ouml;korrust jagavad. Telia majas paiknevad tiimid korrustel eesm&auml;rgip&auml;rased, mitte struktuurist tulenevalt. N&auml;iteks haldusosakond on struktuuris finants&uuml;ksuses ning raamatupidajate v&otilde;i krediidikontrolliga ei ole neil igap&auml;evast kokkupuudet, ent palju on tegemist personali- ostu ja t&ouml;&ouml;kohateenuste tiimidega. Seega on nendel tiimidel &uuml;ks kodukorrus. Kommunikatsiooniosakond on aga koos n&auml;iteks turunduse, juriidika ning erakliendi&uuml;ksusega. Ehk relevantsetel tiimidel on rohkem omavahelist suhtlust. See ei t&auml;henda muidugi, et kommunikatsiooniinimene ei v&otilde;iks minna t&auml;iesti &uuml;ksk&otilde;ik millisele teisele korrusele et leida seal omale sobiv t&ouml;&ouml;koht ning terve p&auml;ev seal t&ouml;&ouml;d teha.</p> <p><b>Kuhu panna isiklikud asjad?</b></p> <p>Kuna isiklikke laudu ei ole, pole ka laudade all sahtlibokse. Isiklike asjade hoidmiseks on igal korrusel kapid, mis avanevad ja lukustuvad t&ouml;&ouml;t&otilde;endiga. Kui p&auml;eval hoitakse neis oma k&auml;ekotte vm materjale, siis &ouml;&ouml;seks peidetakse neisse ka hiir ja klaviatuur ning t&ouml;&ouml;arvuti, kui seda pole plaanis just kodukontoris t&ouml;&ouml;tamiseks kaasa v&otilde;tta.</p> <p>Igal korrusel on leiunurk, kuhu kogutakse t&ouml;&ouml;vahendid, mis ununenud t&ouml;&ouml;lt lahkudes laudadele. Igal &otilde;htul saab koristaja k&otilde;ik pinnad kenasti puhastada. Kuigi ehk oleks mugavam, kui lisaks kuvaritele oleks ka hiired ja klaviatuurid laudade peal, siis eelk&otilde;ige h&uuml;gieeni p&auml;rast otsustati ka need isiklikuks teha, klaviatuur on ometi &uuml;ks bakterirohkemaid esemeid kontorites.</p> <p>&bdquo;Puhtus on &uuml;ks suuremaid plusse, mida skeptikud sellise kontori kasutuse juures n&auml;evad. Laudadele j&auml;&auml;vad vaid kuvarid, koristaja peseb igal &otilde;htul &auml;ra k&otilde;ik t&ouml;&ouml;pinnad,&ldquo; r&otilde;hutab Vihul.&nbsp;</p> <p><b>Ka sisustus on l&auml;bim&otilde;eldud</b></p> <p>Kontoritoolide valikul l&auml;htuti sellest, et toolid oleks kiirelt ja lihtsalt seadistatavad eri suuruses inimestele sobivaks. Valdav osa kontori laudu on elektrooniliselt k&otilde;rgusesse reguleeritavad, mis v&otilde;imaldab neid erineva pikkusega inimeste tarbeks kiiresti kohandada, aga ka soovi korral p&uuml;sti seistes t&ouml;&ouml;d teha. Samas on osa kontorilaudu spetsiaalsed tiimit&ouml;&ouml; lauad, mis aitavad kaasa kiirele infovahetusele ja sobivad eesk&auml;tt projektit&ouml;&ouml;ks. Osades n&otilde;upidamisruumides on harjumusp&auml;raste toolide asemel pukktoolid, selleks et soodustada kiireid otsuseid l&otilde;pututele aruteludele. 50% kontori seintest t&auml;idavad tahvli funktsiooni ja korrustel, kus on rohkelt IT-inimesi, on need seinad strateegiaplaane t&auml;is kirjutatud.</p> <p>Kui Telia kontoris oleks iga laua all pr&uuml;gikastid, t&auml;hendaks see iga korruse peale umbes 70 pr&uuml;gikotti, mida peaks igal &otilde;htul t&uuml;hjendama. Selle asemel on igal korrusel kolm pr&uuml;gisorteerimise s&uuml;steemi. &nbsp;Ka pr&uuml;gikotid on disainitud nii, et &auml;ra peab viskama vaid selle osa pr&uuml;gikotist, mis on reaalselt t&auml;is saanud. Kiletoru seotakse kahelt poolt pr&uuml;gi kokku ning pr&uuml;gikott ongi justkui &uuml;ks pikk soolikas. See t&auml;hendab, et korruse peale visatakse 70 koti asemel &auml;ra 10 kotti p&auml;evas.</p> <p>Igal korrusel on puhkenurk, kus m&auml;ngib rahulik muusika, saab kohvi juua, mugavatel toolidel puhata ja kolleegidega suhelda. Korruse kokkuleppena saab sinna tellida ka n&auml;iteks lauajalgpalli, kuid valdav osa korruseid eelistab siiski puhkenurgas vaikset olemist. Loomulikult saab ka puhkenurgas t&ouml;&ouml;d teha, kui on soov n&auml;iteks lamades kirju saata.</p> <p><b>Tegevusp&otilde;hise kontori m&otilde;te n&otilde;uab harjutamist</b></p> <p>Viimane korrus on sarnaselt teise korrusega k&otilde;igile avatud ning seal tehakse partnerkoosolekuid ning <i>teambuilding</i> &uuml;ritusi. Samuti leiab siit toa, mis on ilmselgelt saanud inspiratsiooni Eesti metsadest - &nbsp;toolide asemel on siin kiiged, maas vedelevad puuhalud, mis l&auml;hemal inspekteerimisel osutuvad patjadeks. V&otilde;tsime siin oma ringk&auml;igu kokku ning arutasime Mari-Liis Vihuliga, mida arvavad uuest kontorist Telia t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p><b>Kuidas inimesed sellise suure muutusega &auml;ra harjusid? Mitmes v&auml;ikesest kontorist liiguti ju &uuml;hte suurde kontorisse. </b></p> <p>Tavalises, v&auml;ga tihedalt paigutatud avatud kontoris, arvestatakse inimese kohta ruumi 15m<sup>2</sup>. Telia vanades kontorites, kus osaliselt oli kabinetis&uuml;steem ja osaliselt avatud kontor, oli ruutmeetreid inimese kohta 21m<sup>2</sup>. Telia uues majas on vaid 11m<sup>2 </sup>kuid s&otilde;ltumata numbritest tundub t&auml;na ruumi isegi rohkem kui varem. Kokkuhoitud ruutmeetrite rendihinna vahe on Telias paigutatud mugavat toimetamist toetavatesse IT-lahenduste, mugavusse ja pisut ka toredusse.</p> <p>Oluline ruumi kokkuhoid tuleb soetatud t&ouml;&ouml;kohtade arvust - Telia kontoris on umbes 15% v&auml;hem t&ouml;&ouml;kohti kui inimesi. 15-20% t&ouml;&ouml;tajatest on majast v&otilde;i v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;kohalt pidevalt eemal niikuinii &ndash; koosolekutel, puhkustel jne.</p> <p><b>Kas k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele selline t&ouml;&ouml;tamise viis sobib?</b></p> <p>Kindlasti mitte. &Uuml;le 80% Telia uues kontoris t&ouml;&ouml;tajatest &uuml;tlevad, et tunnevad end siin h&auml;sti ja on uue t&ouml;&ouml;korraldusega kenasti harjunud. 13% inimesi tunnistab, et tunnevad ilma isikliku t&ouml;&ouml;kohata kontoris stressi. Oleme teadlikud kellele uus toimetamismudel v&auml;hem sobilik ja juhid p&ouml;&ouml;ravad sellistele inimestele rohkem t&auml;helepanu &ndash; p&uuml;&uuml;avad leida neile sobivamaid lahendusi. &nbsp;Teisalt oleme &auml;ra defineerinud&nbsp; inimese DNA, keda me Teliasse t&ouml;&ouml;le otsime ja uus kontseptsioon toetab sellist inimt&uuml;&uuml;pi kenasti.</p> <p>Tegevusp&otilde;hine kontor on Eestis siiski veel uus asi ja meie inimestele suur paradigma muutus &ndash; selle omaks v&otilde;tmine vajab sisse kasvamist ja kasvatamist, v&auml;ga tugevat personalijuhtimist&ouml;&ouml;d. Veebist v&otilde;ib lugeda palju nii tegevusp&otilde;hise kontseptsiooni edulugusid, kui ka l&auml;bikukkumisi, sellise kontseptsiooni kasuks otsustamine s&otilde;ltub eelk&otilde;ige ettev&otilde;tte vajadustest ja kultuurist. Kui eesm&auml;rk on vaid hoida kokku rendikulusid, siis v&otilde;ib selle sama h&auml;sti tegemata j&auml;tta, sest see ei tasu &auml;ra. &nbsp;&Otilde;nnestumine n&otilde;uab kogu ettev&otilde;tte panustamist. Telias hakati uue kontori tulekut kommunikeerima umbes aasta-poolteist varem. Tehti t&ouml;&ouml;tubasid, kus k&auml;idi l&auml;bi korruseplaane, selgitati lahti kontseptsiooni eesm&auml;rk ja ruumide funktsioonid, m&otilde;eldi mida ja kuidas muuta. Inimesetel paluti m&otilde;elda kuidas nad isiklikult ruumi kasutaks ja millisena nende tiim seda ruumi vajaks. Tehti kokkuleppeid kuidas on sobilik k&auml;ituda avatud alal, kuidas vaikses toas . Selline koosloomine tekitas tunde, et uus maja on kogu ettev&otilde;tte &uuml;hist&ouml;&ouml;na s&uuml;ndinud teos , see on ilmselt ainus v&otilde;imalus kuidas sellist suurt paradigmamuutust edukalt ellu viia.</p> <p>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimeses numbris.&nbsp;</p> <p>Fotol on Telia kontor. Foto autor on T&otilde;nu Runnel.&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1952Kellega juhtub tööõnnetus?2018-05-02<p><strong>2017. aastal laekus T&ouml;&ouml;inspektsioonile 5184 teadet t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest. 4058 t&ouml;&ouml;tajat said t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse k&auml;igus kerge ja 117 inimest raske kehavigastuse ning &uuml;heksa inimese jaoks l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus elu kaotusega.</strong></p> <p class="img-left"><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Suhtarv.png" target="_blank" class="thickbox" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Suhtarv.png" alt="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 1000 t&ouml;&ouml;taja kohta maakonnas" title="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 1000 t&ouml;&ouml;taja kohta maakonnas" /></a></p> <p><strong><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Suhtarv.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"></a></strong>Statistiliselt on k&otilde;ige suurem t&otilde;en&auml;osus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattuda L&auml;&auml;ne-Virumaal ja J&auml;rvamaal. Samas arvuliselt k&otilde;ige enam &otilde;nnetusi juhtus Tallinnas, mida seletab ka linna suurus.</p> <p>K&otilde;ige suuremas ohus on 25&ndash;34-aastased mehed (meestega toimub 65% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest) ning 55-64-aastased naised.Levinuim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjus on kontrolli kaotamine masina, transpordivahendi, k&auml;sit&ouml;&ouml;riista, objekti v&otilde;i looma &uuml;le ning kukkumine, libastumine ja komistamine.</p> <p class="img-right"><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Sugu-ja-vanus.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Sugu-ja-vanus.png" alt="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes kannatanud soo ja vanuse l&otilde;ikes aastal 2017" title="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes kannatanud soo ja vanuse l&otilde;ikes aastal 2017" /></a></p> <p>Eelmise aasta andmete p&otilde;hjal on tegevusalade l&otilde;ikes suurim t&otilde;en&auml;osus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattuda j&auml;tkuvalt puidu- ja toiduainet&ouml;&ouml;stuses.</p> <p>Kellaajaliselt tuleks eriti ettevaatlik olla 10&ndash;11 ajal ennel&otilde;unal ning kella kahe paiku pealel&otilde;unal. Seega soovitused teha puhkepause ca 1,5 tunni tagant ei ole antud ilmaasjata. Inimene v&auml;sib ja t&auml;helepanu hajub ning &otilde;nnetused on kerged juhtuma.</p> <p>Statistiliselt on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsemas ohus suurte organisatsioonide t&ouml;&ouml;tajad. Ligi 70% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest toimuvad &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetes. N&auml;iteks 2017. aasta andmetel toimus &uuml;le 250 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetes 81 t&ouml;&ouml;taja kohta 1 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus ning 1-9 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tetes vaid 1 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus 235 t&ouml;&ouml;taja kohta. Samas peab siin arvestama, et v&auml;iksemates ettev&otilde;tetes esineb sagedamini ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste varjamist. Keskmiselt t&auml;hendab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust 20-p&auml;evast haiguslehte.</p> <p class="img-left"><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Tegevusalad-suhtarv.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Tegevusalad-suhtarv.png" alt="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 100 000 t&ouml;&ouml;taja kohta tegevusalas 2016&ndash;2017" title="T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste suhtarv 100 000 t&ouml;&ouml;taja kohta tegevusalas 2016&ndash;2017" /></a></p> <p><b>Kes on k&otilde;ige suuremas ohus?</b></p> <p>Tehes eelnevate numbrite pinnalt meelevaldse &uuml;ldistuse v&otilde;ib v&auml;lja joonistada j&auml;rgmised isikud, kes peaks t&ouml;&ouml;l oma tervise eest ekstra hoolt kandma.</p> <p>Saage tuttavaks Statistilise Keviniga. Ta on 29-aastane suures J&auml;rvamaa puidut&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tav mees, kes tegutseb masinate v&otilde;i transpordivahenditega ning plaanib minna v&otilde;i on tulnud just l&otilde;unapausilt. Kevin t&ouml;&ouml;p&auml;ev algas kell 8 hommikul. T&ouml;&ouml;d on palju ja tempo k&otilde;rge. Ta on juba hulk aega j&auml;rjest tegutsenud, kaotab korraks fookuse ning k&auml;si puutub kokku terava saeteraga. J&auml;rgneb s&otilde;it erakorralise meditsiini osakonda ning neljan&auml;dalane haigusleht.</p> <p>Memo Kevinile: tee puhkepause ning j&auml;rgi masinatega t&ouml;&ouml;tades k&otilde;iki ohutusn&otilde;udeid.</p> <p>Samuti v&otilde;iks eriti ettevaatlik olla 59-aastane suures L&auml;&auml;ne-Virumaa toiduainet&ouml;&ouml;stuses leiba teeniv Statistiline Mari, kellel on oht libastuda, kukkuda v&otilde;i komistada. Tal on seljataga mitmetunnine t&ouml;&ouml;etapp ning rutiinsed liigutused toimuvad juba peaaegu automaatselt. Ta ei kontrolli k&otilde;rgemalt riiulilt asjade k&auml;tte saamiseks p&uuml;stitatud redeli turvalisust, kukub ning v&auml;&auml;nab jala. J&auml;rgneb arstivisiit ja kahen&auml;dalane haigusleht.</p> <p>Memo Marile: m&auml;rka, et hakkad v&auml;sima ja v&otilde;ta korraks hoog maha. Kontrolli alati redelit kasutades, kas see on paigaldatud turvaliselt.</p> <p><b>Mida teha?</b></p> <p>Antud loo eesm&auml;rk ei ole muuta &auml;revaks L&auml;&auml;ne-Virumaa ja J&auml;rvamaa inimesi, vaid juhtida t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisusele ja enese eest hoolitsemisele. T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;lesanne on meelde tuletada, et suure osa oma p&auml;evast veedame me &nbsp;t&ouml;&ouml;postil ning nii t&ouml;&ouml;taja, tema l&auml;hedaste ning t&ouml;&ouml;andja huvides on &otilde;htul t&auml;ie tervise juures sealt lahkuda.</p> <p><b>Suhtumine muutub</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;uniku Krista Vaikmetsa s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;alane ohutuskultuur ajapikku natuke paremaks l&auml;inud, kuid arenguruumi kindlasti veel jagub. &bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse &auml;rahoidmine s&otilde;ltub nii t&ouml;&ouml;andjast kui t&ouml;&ouml;tajast, sest t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavad m&otilde;lemad v&otilde;rdselt,&ldquo; r&auml;&auml;kis Vaikmets. Tema hinnangul aitab paljusid &otilde;nnetusi &auml;ra hoida hooliv t&ouml;&ouml;kultuur.</p> <p>&bdquo;Koolipingist tulev noorem p&otilde;lvkond on teadlikkum t&ouml;&ouml;ohutusest ja n&otilde;udlikum t&ouml;&ouml;tingimuste osas,&ldquo; on Vaikmets lootusrikas. Juba kogenud inimestele, kelle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjuseks on enamasti rutiinist tingitud hooletus, soovitab n&otilde;unik julgelt seista oma tervise eest. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja saab juhtida t&ouml;&ouml;taja t&auml;helepanu n&auml;iteks puhkepauside tegemisele,&ldquo; lisab ta.</p> <p>&bdquo;Muutuma peaks suhtumine: peaasi, et t&ouml;&ouml;koht on, mis ma ikka n&otilde;uan. Tervis on iga&uuml;he kalleim vara &ndash; seda tasub targalt hoida!&ldquo; l&otilde;petas Vaikmets.</p> <p>P&otilde;hjalikuma statistilise &uuml;levaate leiab <a href="http://ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistika/statistika/2017/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni 2017 t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levatest</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1950Kas tükitöö alusel töötajale kehtib ka miinimumpalk?2018-04-30<p class="MsoNormal"><b>T&ouml;&ouml;tan t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ning t&ouml;&ouml;tasu arvestatakse vastavalt t&uuml;kit&ouml;&ouml;hinnetele. Probleem on selles, et ma ei j&otilde;ua t&uuml;kke t&auml;is teha ning t&ouml;&ouml;andja maksab palka vastavalt t&uuml;kkidele. Eelmine kuu ma ei saanud isegi miinimumi. Kas t&ouml;&ouml;andja k&auml;itub &otilde;igesti? <o:p></o:p></b></p> <p class="MsoNormal"><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 5 lg 1 p 5 kohaselt peab t&ouml;&ouml;taja olema teadlik oma t&ouml;&ouml;tasust, selle arvutamise viisist ja palgap&auml;evast, samuti t&ouml;&ouml;andja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ja maksetest. T&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas k&otilde;ik tasud, mida t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemise eest saab. T&ouml;&ouml; eest saadavad tasud v&otilde;ivad olla m&auml;&auml;ratud ka palgajuhendis, mis on t&ouml;&ouml;lepingu lahutamatu osa. T&ouml;&ouml;tasu peab&nbsp; olema kokku lepitud numbriliselt ja seega &uuml;heselt m&otilde;istetavana.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei n&auml;e ette t&ouml;&ouml;tasu kohustuslikke osasid. See t&auml;hendab, et pooled saavad ise otsustada, millest t&ouml;&ouml;tasu koosneb ning kuidas seda arvutatakse. N&auml;iteks on lubatud kokku leppida t&ouml;&ouml;tasu arvestamise alustes aja&uuml;hiku (tunni- ja kuut&ouml;&ouml;tasu) v&otilde;i t&ouml;&ouml;soorituste hulga (t&uuml;kit&ouml;&ouml;tasu) eest.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">Juhul kui pooled on kokku leppinud, et t&ouml;&ouml; eest tasustamine toimub t&uuml;kit&ouml;&ouml; alusel, peab t&ouml;&ouml;lepingus v&otilde;i selle lisades olema eraldi v&auml;lja toodud t&uuml;kit&ouml;&ouml; hinne. R&otilde;hutan, et t&uuml;kit&ouml;&ouml;tasu peab igal juhul olema seotud ka ajapalgaga, nt tunni- v&otilde;i kuut&ouml;&ouml;tasuga.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas t&ouml;&ouml;tasu suuruses ja selle arvestamise alustes, ei saa t&ouml;&ouml;tasu kujunemine viia selleni, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse v&auml;hem kui kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale vastav summa. Seega peab t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajale, kelle t&ouml;&ouml;tasu arvestatakse t&uuml;kit&ouml;&ouml; alusel, maksma iga kuu v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">Kui t&ouml;&ouml;taja ei j&otilde;ua kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja sees teha nii palju t&uuml;kke, et ta teeniks t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt selle alamm&auml;&auml;ra ulatuses, tuleb t&ouml;&ouml;tajale siiski maksta t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra. T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r tuleb maksta olenemata sellest, kas selline kokkulepe t&ouml;&ouml;lepingus sisaldub v&otilde;i mitte, kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 29 lg 6 kohaselt ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud alamm&auml;&auml;rast madalamat t&ouml;&ouml;tasu maksta.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal">Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 m&auml;&auml;ruse nr 189 &bdquo;T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra kehtestamine&rdquo; &sect; 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2018. aastal tunnitasu alamm&auml;&auml;r 2,97 eurot ja kuutasu alamm&auml;&auml;raks t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tamise korral 500 eurot.</p> <p class="MsoNormal"></p> <p class="MsoNormal"><b><i>N&auml;ide:</i></b><i> T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingus on kokkulepe, et t&ouml;&ouml; k&auml;ib t&uuml;kit&ouml;&ouml; alusel vastavalt t&uuml;kkide hinnakirjale, mis on t&ouml;&ouml;lepingu lisas. Sealhulgas garanteerib t&ouml;&ouml;andja, et t&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;tasu vastavalt kehtivale t&uuml;kit&ouml;&ouml; hinnakirjale, kuid mitte v&auml;hem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r, mis 2018. aastal on 500 eurot.</i></p> <p></p> <p class="MsoNormal">Vaata lisaks ka <a href="/redirect/554" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;tasu maksmisest</a>.&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1951Rahvusvaheline tööohutuse päev juhib tähelepanu hea töökeskkonnale olulisusele2018-04-28<p><b>28. aprillil t&auml;histatakse &uuml;lemaailmset t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva, mis on p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes hukkunutele ja viga saanutele. Eelmisel aastal registreeriti Eestis 5184 &otilde;nnetust ning hukkus &uuml;heksa inimest.</b></p> <p>Hiljutine rahvusvahelise t&ouml;&ouml;organisatsiooni ILO, Soome, Singapuri ning Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri &uuml;hisuuring n&auml;itab, et EL kaotab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ning t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumiste t&otilde;ttu 3,3% SKPst ehk 476 miljardit eurot aastas.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul kaotab Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu 1,3 miljonit t&ouml;&ouml;tundi aastas. &bdquo;Eelmisel aastal oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu kannatada saanu haiguslehel keskmiselt 20 p&auml;eva. Haigekassa maksis h&uuml;vitisteks v&auml;lja 4,4 miljonit eurot. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu kaotasime &uuml;heksa inimest, kelle elu j&auml;&auml;b elamata ning t&ouml;&ouml; tegemata,&ldquo; &uuml;tles ta.&nbsp; &bdquo;M&otilde;tlemapanev on, et v&auml;ga suurt osa &otilde;nnetustest &otilde;nnestuks v&auml;ltida, kui riske &otilde;igesti hinnata, kasutada isikukaitsevahendeid ning ennek&otilde;ike hoolida endast ja oma kolleegidest,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomine algab riskianal&uuml;&uuml;si koostamisest ning tegevuskava alusel riskide maandamisest. J&auml;relevalve k&auml;igus aga selgus, et puudulik t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s on ettev&otilde;tetes j&auml;tkuvalt suurimaks probleemiks. Teisel kohal on t&ouml;&ouml;tajate puudulik juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. Paraku n&auml;itab statistika, et 35% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest juhtub t&ouml;&ouml;tamise esimesel aastal. Nii tuleb juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet m&auml;rksa t&otilde;sisemalt v&otilde;tta.</p> <p>Eelmisel aastal registreeris T&ouml;&ouml;inspektsioon 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 9 l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga.<strong> </strong>Peamine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskigrupp on 23-34aastased mehed. Ametitest sattusid sagedamini &otilde;nnetustesse puidut&ouml;&ouml;tlejad, poem&uuml;&uuml;jad ja veoautojuhid. Sektoritest juhtus enim &otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuses (10%), riigikaitses (9%) ning kaubanduses (8%). Maakondlikult olid &otilde;nnetusterohkeimad Tallinn, Harjumaa ning Tartumaa. V&auml;ljaspool Eestit juhtus enim &otilde;nnetusi meie t&ouml;&ouml;tajatega Soomes. Selle aasta esimese nelja kuuga on registreeritud 1662 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest osade asjaolud on veel t&auml;psustamisel. Kergeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi oli 1286 ning raskeid 370. Surmaga on l&otilde;ppenud neli &otilde;nnetust.</p> <p>32% &otilde;nnetustest oli p&otilde;hjustatud kontrolli kaotamisest masinate, t&ouml;&ouml;riistade v&otilde;i seadmete &uuml;le. Ligi veerand &otilde;nnetustest juhtus, kuna inimene kukkus, libastus v&otilde;i komistas. T&ouml;&ouml;inspektsioon on portaali <a href="http://www.tooelu.ee/">http://www.tooelu.ee/</a> kogunud praktilisi ohutusn&otilde;uandeid nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile ohutut ning turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda!</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1949Harles Tiitsmaa tuli Eestisse tagasi tööohutuskultuuri arendama2018-04-27<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektor Harles Tiitsmaa r&auml;&auml;gib muhedalt sellest, kuidas ta T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;le sattus, milline ohutuskultuur valitseb meie ehitusplatsidel ning kuidas on t&ouml;&ouml;keskkond viimase k&uuml;mne aasta jooksul muutunud.&nbsp;</strong></p> <p><b>Milline on teie t&ouml;&ouml;elu olnud?</b></p> <p>L&otilde;petasin Tamsalu g&uuml;mnaasiumi 2005. aastal, see oli ilus aeg, majandusbuum. Ma olin noor poiss, kellel oli raha vaja, seega l&auml;ksin ehitusele t&ouml;&ouml;le. Alustasin abit&ouml;&ouml;lisena, olin mitmes ettev&otilde;ttes &uuml;le Eesti kuni 2012. aastani. Ma tol ajal veel seda ei teadnud, aga t&ouml;&ouml;ohutuskultuur oli &uuml;sna kesine. Jah, turvajalan&otilde;ud, kiiver ja helkurvest olid olemas, aga sisuliselt ei huvitanud ohutus kedagi.</p> <p>Ehituses on kaadrivoolavus suur, kes rohkem pakub, sinna minnakse. Nagu mainitud, alustasin abit&ouml;&ouml;lisena ehk eelk&otilde;ige koristasin. J&auml;rgmisena hakkasin saunu ehitama, eelk&otilde;ige korteritesse. Sealt sain oma puut&ouml;&ouml;pisiku, mis pole siiani &auml;ra l&auml;inud.</p> <p>Edasi l&auml;ksin betooni ja v&auml;lit&ouml;&ouml;de peale. Mul olid siset&ouml;&ouml;d enam-v&auml;hem selged ja m&otilde;tlesin, et tahaksin midagi uut proovida. &Otilde;ppisin armeerimist, betoneerimist ning suures plaanis elurajoonide ehitust. Seda t&ouml;&ouml;d tegin umbes neli-viis aastat.</p> <p>Siis sain s&otilde;bralt k&otilde;ne: &bdquo;Harles-poiss, &auml;kki tahad Soome t&ouml;&ouml;le tulla?&ldquo;. See oli 2011. aasta detsember &ndash; m&otilde;tlesin terve j&otilde;ulupuhkuse. Mul oli Eestis hea t&ouml;&ouml;koht ja mul ei olnud tegelikult p&otilde;hjust minna, mul ei olnud soovi millegi eest p&otilde;geneda. Samas arvasin, et see v&otilde;ib olla hea proovikivi. Seega v&otilde;tsin pakkumise vastu ning 2012. aasta alguses l&auml;ksin kahe kotiga Soome.</p> <p>Ma ei osanud keelt ega midagi, s&otilde;ber oli ees, kes aitas paberid korda ajada. Ehitusplats koos oma n&otilde;uetega oli midagi t&auml;iesti muud kui Eestis. Pidin k&otilde;ik oma harjumused &uuml;mber m&otilde;tlema. Soomes on n&auml;iteks oluline, et ei tehtaks liialt &uuml;letunde. Aga ma olin noor poiss, kes tahtis raha teenida, ning 10 tundi p&auml;evas t&ouml;&ouml;d teha. Siis tegin kokkuleppe, et teen m&otilde;ned &uuml;letunnid ja saan p&auml;eva varem ehk neljap&auml;eval laevaga Eestisse tulla. Seal ma siis vaikselt arenesin, &otilde;ppisin soome keele &auml;ra, k&auml;isin kursustel, kahe aastaga sain p&otilde;him&otilde;tteliselt keele suhu.</p> <p><b>Kuidas T&ouml;&ouml;inspektsiooni sattusite?</b></p> <p>Olin Soomes aastaid t&ouml;&ouml;d teinud ning j&otilde;udnud karj&auml;&auml;riredelil armeerijast t&ouml;&ouml;dejuhatajaks v&auml;lja. Mul oli &uuml;ks venelaste punt, keda kamandasin ja k&auml;skisin. Siis sain aru, et nii see j&auml;tkuda ei saa ning tahaksin midagi hoopis Eesti ehituses muuta. Olin palju ka Eesti ehitusplatse k&uuml;lastanud ning sain aru, et olukord ei ole selline, nagu see v&otilde;iks olla. Majandus oli t&otilde;usuteel ja siis peaks ka suuremat t&auml;helepanu ohutusele p&ouml;&ouml;rama, muidu tekib j&auml;lle sama seis kui buumi eel 2005. aastal. See oli t&auml;ielik kaos ja k&otilde;igil oli p&otilde;him&otilde;tteliselt &uuml;ksk&otilde;ik.</p> <p><b>Kuidas te nii l&uuml;hikese ajaga niiv&otilde;rd positiivselt T&ouml;&ouml;inspektsioonis silma olete j&auml;&auml;nud?</b></p> <p>Ma olen abivalmis &ndash; minu jaoks ei ole olemas p&otilde;him&otilde;tet, et see ei ole minu t&ouml;&ouml;. K&otilde;ik, kes tahavad abi, saavad alati. Mul ei ole kommet ei &ouml;elda. Pigem kohe jah ja siis m&otilde;tleme midagi v&auml;lja.</p> <p><b>Kas see on kuidagi k&auml;tte ka maksnud?</b></p> <p>Kindlasti on &ndash; &uuml;tled &bdquo;jah!&ldquo; ja siis l&auml;hed koju ja m&otilde;tled, et pagan, kuidas ma sellest supist end v&auml;lja vingerdan.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Millest te ehitusi inspekteerides juhindute?</b></p> <p>Meie piibel on ehitusm&auml;&auml;rus, t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ehituses &ndash; m&auml;&auml;rus 377. Seda peavad k&otilde;ik ehitusettev&otilde;tjad t&auml;itma. Eks reaalsus ja see, mis on paberil, on kaks eri asja. Seega tuleb leida kuldne kesktee, et mis on m&otilde;istlik.</p> <p><b>Kuidas leida kuldne kesktee?</b></p> <p>Iga ehitusplats on oma ohtude ja riskidega mingil m&auml;&auml;ral erinev. Seal, kus on kraanad, on kindlasti ohtlikud t&ouml;&ouml;d. N&auml;iteks suvila ehitusel ei m&auml;ngi inimfaktor nii suurt rolli kui kusagil suurel ehitusel, kus on 160 t&ouml;&ouml;tajat ja kunagi ei tea, mis v&otilde;ib kusagilt p&auml;he kukkuda. Kuna olen 10 aastat ehitustel t&ouml;&ouml;tanud, siis olen enda nahal mitu &bdquo;napikat&ldquo; tundnud. Olen isegi redeliga libisenud ja kukkunud ning seel&auml;bi tean, mis olukorras redelit kasutada. K&otilde;rgustest &otilde;nneks ei ole alla kukkunud. (<i>Harles teeb pt&uuml;i-pt&uuml;i-pt&uuml;i &uuml;le vasaku &otilde;la.)</i></p> <p>Olen t&ouml;&ouml;ohutuse ignoreerimist enda nahal tundnud ja ma ei taha teistele sama. Eesti objektijuhid on viimasel ajal m&ouml;kumaks j&auml;&auml;nud. Ei ole konkreetsust ja &otilde;ige asja n&otilde;udmist, vaid t&ouml;&ouml;ohutuse koordinaator k&auml;ib klapid peas platsil ringi ega juhi &otilde;igetele asjadele t&auml;helepanu. Sellep&auml;rast ongi oluline, et meie, t&ouml;&ouml;inspektorid, j&otilde;uaksime igale poole.</p> <p>Ehitusel peab t&ouml;&ouml;inspektor olema veidi karmim ja k&auml;redama h&auml;&auml;lega.</p> <p><b>Kui palju te ise siis objektidel karjatate?</b></p> <p>M&otilde;nikord tuleb ette k&uuml;ll. N&auml;iteks k&otilde;ndisin kesklinnas ning n&auml;gin, et ehitatakse midagi ja ohuala ei olnud piirestatud ning samal ajal paigaldati korvt&otilde;stukis aknapaneele. Siis kutsusin mehed alla ja palusin neil vaadata, kui palju inimesi neil korvi alt l&auml;bi k&otilde;nnib. Lugesin k&uuml;mneni ja lasin neil lugeda, mitu inimest alt l&auml;bi k&auml;ivad &ndash; siis k&uuml;sisin, et kas nad ise ka aru saavad, mis neil valesti on. Nad said k&uuml;ll aru. P&auml;rast pikemat arutelu inimesed tavaliselt m&otilde;istavad. Laiskus on see, mis paneb ohutuse arvelt viilima.</p> <p><b>Kas hakatakse vastu ka?</b></p> <p>Ikka, on olnud v&auml;ga bravuurikaid h&auml;rrasid.</p> <p><b>Mis siis teha?</b></p> <p>J&auml;&auml;da rahulikuks ning &uuml;ritada kuidagi jutule saada. Tuleb inimene maha rahustada ning r&otilde;hutada, et me ei tulnud teile trahvi tegema. Vaatame objekti &uuml;le ja saame alati kokkuleppele, kuidas asjad ohutuks muuta. Me ei ole trahviv organisatsioon, vaid koost&ouml;&ouml;partnerid. K&otilde;ik tahavad tervena koju saada. Tavaliselt on mul veel varuks m&otilde;ni jutuke, et kuidas v&otilde;ib juhtuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, kui ei kasutata isikukaitsevahendeid v&otilde;i &uuml;hiskaitsevahendeid. Selles osas suhtlen ma aktiivselt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurijatega ning aeg-ajalt vaatan ka Youtube&rsquo;ist markantsemaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi.</p> <p><b>Kuidas v&otilde;rreldes 2005. a buumiajaga n&uuml;&uuml;d ohutus paremaks on l&auml;inud?</b></p> <p>K&otilde;vasti on paremaks l&auml;inud. N&auml;iteks tellingud &ndash; meil on praegu v&auml;hemalt kuus t&otilde;siseltv&otilde;etavat pakkujat, kes pakuvad kvaliteetseid tellinguid. Tellingutel v&otilde;iks olla kolm piiret: &uuml;lemine piire, keskmine piire ja alumine piire ehk varbalaud. Tihti arvatakse seda, et kui paigaldatakse kile, siis ei ole alumist varbalauda vaja. Aga nii ei ole, kui on t&ouml;&ouml;riistad maas ja l&auml;hed jalaga vastu, siis v&otilde;ib see varbalaud k&otilde;rgelt kukkuva haamri eest p&auml;&auml;sta. Kile funktsioon on midagi muud.</p> <p>T&ouml;&ouml;riietus ja isikukaitsevahendid on palju paremaks l&auml;inud. T&ouml;&ouml;kindaid on sisuliselt igale maitsele, vajadusele, samuti p&otilde;lvekaitsmeid, respiraatoreid ja kiivreid. K&otilde;ik need kaitsevad t&ouml;&ouml;tajaid ja on arendatud aastatega kasutajas&otilde;bralikumaks.</p> <p><b>Kas &uuml;le&uuml;ldises suhtumises on ka mingi muutus toimunud?</b></p> <p>&Uuml;ks oluline aspekt on see, et nagu minugi puhul, on paljud ehitust&ouml;&ouml;lised k&auml;inud Soomes v&otilde;i Norras &auml;ra ja neil on k&otilde;rgemad standardid. Kui sul on mingid ootused, siis sa ei taha allahindlust teha ja n&otilde;uad ka rohkem. Ehk veidi on Soomet siia j&otilde;udnud, mingi hetk oli ju mitteametlike andmete j&auml;rgi ligi 100&nbsp;000 eestlast Soomes t&ouml;&ouml;l. V&auml;lismaal k&auml;imine ei tee kellelegi halba, mina soovitan noortel minna kindlasti ja elu n&auml;ha.</p> <p>Eestis on ka suurtel firmadel tihti enda t&ouml;&ouml;ohutusinimene. Seda olen alati kiitnud ja parimaid praktikaid palunud ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni saata. Ma ei proovi ainult piitsaga m&otilde;jutada, vaid eelk&otilde;ige pr&auml;&auml;nikuga. Kuna olen ise ehitusel olnud, siis saame &uuml;ldjuhul alati jutule.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutus on tihti p&ouml;&ouml;rdv&otilde;rdelises seoses ajaga, kui on kiire, siis ei panda turvalisusele r&otilde;hku. T&auml;na just pragasin objektil &ndash; v&auml;liselt on k&otilde;ik korras, aga kui ehitusobjektile sisse minna, siis seal ikka toimub midagi, mida v&auml;ljast n&auml;ha ei ole.</p> <p><b>Miks hakkab &uuml;ks Eesti mees ragbit m&auml;ngima, kuidas see tee sinna viib?</b></p> <p>Eks ma olen natukene hulluke. Ragbini viis mind Tallinna elu &ndash; tahtsin peale t&ouml;&ouml; ja kodu midagi muud teha. Siis lugesin FHM-ist, et hipodroomil teeb mingi inglane ragbitrenni. L&auml;ksin kohale ja hakkas meeldima, sest see oli m&otilde;nus ja raske trenn. Justkui jalgpall ja maadlus kombineeritud. K&otilde;ik, mis m&auml;ngus toimub, j&auml;&auml;b m&auml;ngu. Ragbi on t&auml;iskontaktala, juhtub igasuguseid vigastusi.</p> <p>Soomeski l&auml;ksin Espoo ragbiklubisse trenni ning sain endale head tuttavad kogu eluks. See on hea sotsiaalne ja sportlik aja veetmise viis. Paari n&auml;dalaga sain juba p&otilde;hinimekirja m&auml;ngima ning m&auml;ngisime Soome meistriliigas &ndash; esimese aastaga saime kolmanda koha. Seal oli Eesti poisse veelgi, kes Soomes ehitajad olid.</p> <p><b>Mis m&auml;ngu eesm&auml;rk on?</b></p> <p>Pall on vaja saada vastase v&auml;rava taha. M&otilde;lemal pool on 15 meest, kes igal juhul &uuml;ritavad seda &auml;ra hoida. Palli ei tohi kunagi ette s&ouml;&ouml;ta, vaid ainult tahapoole ning ainult palliga meest tohib maha t&auml;klida (inglise keelest <i>tackle &ndash; maha murdma)</i>. Reegleid on palju, korraliku raamatu jagu. Mina olen r&uuml;ndaja, r&uuml;ndaja eesm&auml;rk on v&otilde;ita maad massiga. Selline hirmus hobuj&otilde;udude raiskamine.</p> <p><b>Kuidas Eestis tase on?</b></p> <p>Koos Tallinna Kalevi ragbiklubiga v&otilde;itsime just Soome esiliiga ning liikusime edasi Soome meistriliigasse. L&auml;ti ja Leedu on meie jaoks liiga head, seal on meeskonnam&auml;ngud paremini arenenud. Meile tuleb sel aastal uus peatreener Walesist, &uuml;ks s&otilde;jav&auml;elane, kes teenib Tapal. Mina praegu ei saa m&auml;ngida, mul on p&otilde;lvevigastus. Tahaks k&uuml;ll hirmsasti. Koondisega oleme Euroopa C-divisjonis koos Soome, Norra, Taani ja Ungariga. Euroopa parimad on loomulikult inglased.</p> <p><b>Kuidas ragbit ohutult m&auml;ngida?</b></p> <p>&Ouml;eldakse, et ragbi on huligaanide m&auml;ng, mida m&auml;ngivad h&auml;rrad. Ragbis sa tegelikult tead, et kui sul on pall k&auml;es, siis tahetakse sind maha t&auml;klida. Siis hoiad keha pingul ega saa nii palju haiget. V&otilde;rreldes n&auml;iteks jalgpalliga, kus l&ouml;&ouml;gid tulevad ootamatult, ei tule ragbis midagi ootamatult &ndash; sa tead, et sa jooksed n&uuml;&uuml;d sinna sisse ja m&otilde;ni 120-kilone mees v&otilde;tab sind rajalt maha ning sa pead palli enda meeskonnale s&auml;ilitama. Loomulikult kasutame isikukaitsevahendeid nagu n&auml;iteks hambakaitsmed, mis on kohustuslikud. V&auml;iksemad poisid v&otilde;ivad kasutada ka polsterdatud &otilde;la- ja rinnapehmendusi, et suuremad ja puhevil v&auml;lja paista ning v&auml;ga populaarne on kasutada ka n-&ouml; tankistim&uuml;tsi ja seda k&otilde;ike selleks, et p&auml;rast mat&scaron;i tervena pubi poole suunduda.</p> <p>Ragbi on veidi sarnane t&ouml;&ouml;ohutusega &ndash; uued tulijad saavad k&otilde;ige brutaalsemaid vigastusi. Sellised, kes on juba aastaid olnud, oskavad end hoida ning j&auml;&auml;vad terveks. Vanad olijad lihtsalt v&auml;sivad &auml;ra ja midagi annab j&auml;rele. Ragbis on meeskonna kapten see, kes suhtleb kohtunikuga ja annab siis muudatustest m&auml;ngijatele teada, ehitusel on selleks objektijuhid.</p> <p><b>Kuidas veel l&otilde;&otilde;gastute?</b></p> <p>P&auml;rast sisukat t&ouml;&ouml;p&auml;eva ootab mind ees tunniajane rongis&otilde;it Tamsallu. Rongis v&otilde;tan enda p&auml;eva kokku ja teen kaugt&ouml;&ouml;d. Mul on hea meel, et T&ouml;&ouml;inspektsioon seda aktsepteerib. Inspektori t&ouml;&ouml; on v&auml;ga mitmek&uuml;lgne ja huvitav, mist&otilde;ttu ma ei valeta, kui &uuml;tlen, et isegi ehitusplatside k&uuml;lastamine m&otilde;jub vahest l&otilde;&otilde;gastavalt, kui n&auml;ed, et asjad on korras.</p> <p>Praegu ma vigastuse t&otilde;ttu trenni v&auml;ga ei tee. Kodus on mul veel peale kahe kodulooma &uuml;ks ahi ja pliit, kelle eest peab samamoodi hoolitsema. Mul on kass ja koer, kassi nimi on Albert, ilus, punast v&auml;rvi, ja koera nimi on Sumo. Ta on Saksa lambakoer, vanake, 14-aastane, aga v&auml;ga hea tervisega. Koju l&auml;hen, siis m&auml;ngin koeraga, kass teeb kassiasju.</p> <p>Toimetan maal, niidan muru, kasvatan juurvilju. Vahepeal oli isegi uitm&otilde;te hakata kanu kasvatama. Projekt on sahtlis olemas, vaatab, millal ellu viin.</p> <p>Selleks, et k&auml;si valgena hoida, teen veidi puut&ouml;&ouml;d, ehitan m&ouml;&ouml;blit. Mitte sellist disainikat, vaid k&auml;ep&auml;rastest vahenditest taaskasutusm&ouml;&ouml;blit. Selliseid, nagu praegu on popp &ndash; valgustid betoonist ja metallist. Kingin neid s&otilde;pradele.</p> <p>Samuti nokitsen Sauv&auml;ljal enda maja kallal, seda tuleb vaikselt hooldada. Harrastan ka j&auml;&auml;rajas&otilde;itu ning paar korda aastas, kui lund on, siis k&auml;in ka m&auml;el lumelauaga s&otilde;itmas.</p> <p>See aasta on mulle m&otilde;junud isiklikult h&auml;sti &ndash; olen palju &otilde;ppinud, muutunud enesekindlamaks ja saanud targemaks. Lisaks leidsin palju uusi tuttavaid. Sain n&auml;iteks parima uue kolleegi tiitli.</p> <p>Ma olen eluga rahul. T&ouml;&ouml;inspektsioon on justkui Eesti t&ouml;&ouml;elu ema. K&otilde;ik n&otilde;uded, mida &uuml;ks t&ouml;&ouml;andja peab t&auml;itma, seda T&ouml;&ouml;inspektsioon teeb ning see teeb temast hea t&ouml;&ouml;andja.</p> <p><strong>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimeses numbris</strong></p> <p><strong>Foto: </strong>erakogu</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1948Ohtlike ainetega seonduvaid terviseriske töökeskkonnas tuleb teadvustada2018-04-26<p><strong>Inimesed puutuvad t&ouml;&ouml;kohtadel ohtlike ainetega kokku palju rohkem, kui nad oskavad ette kujutada. Ohtlikud ained t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;ivad p&otilde;hjustada mitmeid terviseprobleeme ja haigusi, mis ei avaldu kohe, vaid alles aastate p&auml;rast. Seet&otilde;ttu otsustas&nbsp;<strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur&nbsp;<strong>(EU-OSHA)</strong></strong>&nbsp;2018.&ndash;2019. aastal l&auml;bi viia kampaania, mille eesm&auml;rk on teadlikkuse t&otilde;stmine riskidest, mida p&otilde;hjustavad t&ouml;&ouml;kohal ohtlikud ained ning riske ennetava ohutuskultuuri edendamine.&nbsp;</strong></p> <p>Eurostati andmetel produtseeritakse Euroopas iga aasta &uuml;le 30 miljonit tonni kantserogeene, mutageene ja m&uuml;rgiseid aineid. Uued kalkulatsioonid n&auml;itavad, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused ja &ndash;haigused maksavad Euroopa Liidule iga aasta v&auml;hemalt 476 miljardit eurot ning ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hihaiguste kulud moodustavad sellest 119,5 miljardit eurot aastas.</p> <p><b>Kantserogeenid</b></p> <p>Kantserogeenide n&auml;ol on tegemist ainetega, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada v&auml;hki. N&auml;iteks on ohtlikud keemilised kantserogeenid, milleks on kindlad pestitsiidi t&uuml;&uuml;bid ja t&ouml;&ouml;stuslik v&auml;rv. Nimetatud kemikaalid v&otilde;ivad v&auml;hki p&otilde;hjustada oma looduslike omaduste t&otilde;ttu. Teistel juhtudel v&otilde;ib kindel protsess tekitada kahjulike ainete vallandumist nagu n&auml;iteks autode heitgaasist ja puidutolmust kahjulike osakeste sattumist &otilde;hku.</p> <p>M&otilde;ningad kantserogeenid v&otilde;ivad organismi sattuda hingamisteede kaudu ning seej&auml;rel siseneda juba vereringesse ja organitesse, seal hulgas ka ajju. Teised kantserogeenid sisenevad organismi hoopis naha kaudu. Kui kantserogeenid on j&otilde;udnud inimese kehasse, v&otilde;ivad nad kahjustada DNA&rsquo;d v&otilde;i muuta rakkude toimimist ning paljunemist kehas. Selle tagaj&auml;rjel v&otilde;ibki kujuneda v&auml;lja m&otilde;ni terviseprobleem v&otilde;i halvemal juhul v&auml;hk. Ka kiirgust, stressi ning teisi t&ouml;&ouml;korralduse ja -tingimustega seotud tegureid on samuti seostatud t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;higa.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk </b><b></b></p> <p><a href="https://oshwiki.eu/wiki/Work-related_cancer" target="_blank">T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk&nbsp;</a>on &uuml;ks suurimaid tervisprobleeme, millega Euroopa ja ka kogu maailma t&ouml;&ouml;kohtades silmitsi seistakse. See moodustab hinnanguliselt&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/File:Cancer_Figure_3.png" target="_blank">53&nbsp;% k&otilde;igist t&ouml;&ouml;ga seotud surmajuhtumitest&nbsp;</a>&nbsp;ELis ja teistes arenenud riikides. Euroopa Liidus avastatakse igal aastal umbes 120&nbsp;000 t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hijuhtumit, mis on tingitud kokkupuutest kantserogeenidega ja p&otilde;hjustavad igal aastal ligikaudu 80&nbsp;000 surmajuhtumit.</p> <p>Peaaegu k&otilde;igis t&ouml;&ouml;kohtades leidub <a href="https://eguides.osha.europa.eu/dangerous-substances/glossary" target="_blank">ohtlikke aineid&nbsp;</a> &ndash; keemilisi v&otilde;i bioloogilisi vedelaid, gaasilisi v&otilde;i tahkeid aineid, mis ohustavad t&ouml;&ouml;tajate tervist. M&otilde;ni v&auml;ga ohtlik aine &ndash; nagu <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Asbestos" target="_blank">asbest&nbsp;</a>v&otilde;i pol&uuml;klooritud bifen&uuml;&uuml;lid (PCB-d) &ndash; on n&uuml;&uuml;dseks keelatud v&otilde;i range kontrolli all. Teisi v&otilde;imalikke ohtlikke aineid kasutatakse aga endiselt ulatuslikult.</p> <p><b>Terviseprobleemid, mida ohtlikud ained v&otilde;ivad p&otilde;hjustada</b></p> <p>Terviseprobleemid, mida v&otilde;ib p&otilde;hjustada ohtlike ainetega t&ouml;&ouml;tamine, ulatuvad kergest silma- ja naha&auml;rritusest raskete tagaj&auml;rgedeni, nagu s&uuml;nnidefektid ja v&auml;hk. Toime v&otilde;ib olla akuutne v&otilde;i pikaajaline; m&otilde;ne aine toime v&otilde;ib olla kumulatiivne. K&otilde;ige tavalisemad ohud on:</p> <ul> <li><a href="http://oshwiki.eu/wiki/Occupational_allergens" target="_blank">allergia&nbsp;</a></li> <li><a href="http://oshwiki.eu/wiki/Work-related_skin_diseases" target="_blank">nahahaigused&nbsp;</a></li> <li><a href="http://oshwiki.eu/wiki/Work-related_cancer" target="_blank">eri v&auml;hiliigid&nbsp;</a></li> <li><a href="http://oshwiki.eu/wiki/Reproductive_effects_caused_by_chemical_and_biological_agents" target="_blank">viljakusprobleemid ja s&uuml;nnidefektid&nbsp;</a></li> <li>hingamisteede haigused</li> <li>m&uuml;rgistus</li> </ul> <p><b>Teejuht kantserogeenidest tingitud tervisekahjustuste ennetamiseks</b></p> <p>Juba 2016. aastal alustati projektiga Roadmap on carcinogens, mille eesm&auml;rgiks on v&otilde;imaldada organisatsioonidel ja ettev&otilde;tetel omavahel jagada lahendusi ja h&auml;id praktikaid sellest, kuidas ennetada&nbsp; kantserogeenidega seonduvaid terviseriske t&ouml;&ouml;kohtadel. Veebiplatvorm on hea v&otilde;imalus, kuidas v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tajate haavatavust kantserogeenide suhtes ning p&auml;&auml;sta seel&auml;bi nii t&auml;naseid kui homseid t&ouml;&ouml;tajaid. Tutvu <strong><a href="/redirect/3906">kantserogeenide teejuhiga </a></strong>T&ouml;&ouml;elu portaalis.</p> <p><strong>Vaata lisaks:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=yEjsSiMzvnU" target="_blank">Kantserogeniide teejuhi videot;</a></li> <li><a href="/redirect/3904">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte kantserogeenidest.</a></li> </ul> <div></div> <div><strong>Allikad:&nbsp;</strong></div> <div><strong><br /></strong></div> <div> <ul> <li><a href="https://oshwiki.eu/wiki/File:Cancer_Figure_3.png">https://oshwiki.eu/wiki/File:Cancer_Figure_3.png</a> <a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens">https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/themes/dangerous-substances">https://osha.europa.eu/en/themes/dangerous-substances</a></li> <li><a href="https://visualisation.osha.europa.eu/osh-costs#!/">https://visualisation.osha.europa.eu/osh-costs#!/</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/practical-tools-dangerous-substances?f%5b0%5d=field_material_country%3A2987&amp;f%5b1%5d=field_available_in_languages%253Avalue%3Aet">https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/practical-tools-dangerous-substances?f[0]=field_material_country%3A2987&amp;f[1]=field_available_in_languages%253Avalue%3Aet</a></li> <li><a href="https://oshwiki.eu/wiki/Work-related_cancer">https://oshwiki.eu/wiki/Work-related_cancer</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/themes/work-related-diseases/work-related-cancer">https://osha.europa.eu/en/themes/work-related-diseases/work-related-cancer</a>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</li> <li><a href="https://roadmaponcarcinogens.eu/about/the-facts/">https://roadmaponcarcinogens.eu/about/the-facts/</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/international-comparison-cost-work-related-accidents-and/view">https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/international-comparison-cost-work-related-accidents-and/view</a></li> </ul> </div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1947Eesti inimesed ei oska märgata ohtlikke aineid töökeskkonnas2018-04-24<p><b>T&auml;na algas Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja Tervishoiu Agentuuri juhtimisel kaheaastane teavitus-ja koost&ouml;&ouml;projekt p&ouml;&ouml;ramaks t&auml;helepanu ohtlikele ainetele t&ouml;&ouml;keskkonnas. Eestis on erilise t&auml;helepanu all kantserogeenid, mis p&otilde;hjustavad enamiku surmaga l&otilde;ppevatest kutsehaigustest Euroopa Liidust.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon peadirektori <b>Maret Maripuu</b> s&otilde;nul on ohtlikke aineid t&ouml;&ouml;keskkonnas rohkem, kui me m&auml;rgatagi oskame. &bdquo;Ohtlikke aineid leidub pea k&otilde;igil t&ouml;&ouml;kohtadel, tolmust, puhastusvahenditest asbesti ja diislisaasteni v&auml;lja,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul n&auml;eme probleemset tulemust kohe, siis t&ouml;&ouml;keskkonna p&otilde;hjustatud haigestumine v&otilde;ib v&otilde;tta aega aastaid,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiaosakonna juhi<b> dr Kristiina Ojamaa</b> s&otilde;nul kujuneb v&auml;hk tavaliselt v&auml;lja pika aja jooksul ning oluline on oma tervist ka ise kaitsta. &bdquo;T&auml;iskasvanud inimene veedab v&auml;ga suure osa oma ajast t&ouml;&ouml;l ning seep&auml;rast on&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna tingimustel tervisele ka suur m&otilde;ju,&ldquo; kinnitas ta. &bdquo;&Uuml;ldteada on fakt, et tubakas p&otilde;hjustab kopsuv&auml;hki, kuid on ka palju teisi ohte. Kuuma ilmaga on tavaline vaatepilt, kuidas teet&ouml;&ouml;lised teevad oma t&ouml;&ouml;d l&otilde;&otilde;skava p&auml;ikese all. Arsti pilgule on see v&auml;ga valus vaadata, sest nad reeglina ei kasuta isegi p&auml;ikesekreemi, kaitsvast riietusest r&auml;&auml;kimata,&ldquo; lisas dr Ojamaa.</p> <p>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe <b>Peep Petersoni</b> s&otilde;nul v&otilde;ib Euroopa statistikale tuginedes &uuml;telda, et Eestis haigestub aastas ca 500 inimest, kelle diagnoos v&otilde;ib olla p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;keskkonnast. &bdquo;Meil registreeritakse aastas 70 kutsehaigust, nende hulgas aga pole mitte &uuml;htegi v&auml;hidiagnoosi,&ldquo; imestas ta. Peterson kutsub t&ouml;&ouml;tajaid &uuml;les n&otilde;udma ettev&otilde;ttelt riskianal&uuml;&uuml;si, vajalikke sobivaid isikukaitsevahendeid ja neid ka kasutama. &bdquo;Julgustan igati t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;andjatele m&auml;rku andma, kui tekib v&auml;himgi kahtlus t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse suhtes,&ldquo; lisas Peterson.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjate esindaja, Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektori <b>Mait Paltsi</b> s&otilde;nul selgus kaubanduskoja &auml;sja korraldatud k&uuml;sitluse tulemustest, et teadlikkus ohtlikest ainetest t&ouml;&ouml;kohtadel on pigem madal. &bdquo;85% t&ouml;&ouml;andjatest soovib saada sellekohast lisainfot ning peab oluliseks ka laiemat t&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse t&otilde;stmist. See n&auml;itab, et on &otilde;ige aeg sel teemal r&auml;&auml;kida, sest huvi ja valmisolek on igal juhul olemas,&ldquo; selgitas ta.</p> <p><strong>Taustast:</strong> T&auml;na algas kaheaastane Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) teavitus- ja koost&ouml;&ouml;projekt, mis toimub &uuml;heaegselt enam kui 30&nbsp;riigis. Teavitust&ouml;&ouml; eesm&auml;rgiks on juhtida t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas peituvatele ohtlike ainetega seotud riskidele. Lisainfo kampaania kohta: <a href="http://www.healthy-workplaces.eu/et">www.healthy-workplaces.eu/et</a></p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1946Tervislikud töökohad haldavad ohtlikke aineid: 2018.–2019. aasta kampaania on ametlikult alanud!2018-04-24<p><strong>Ohtlikud ained ohustuvad j&auml;tkuvalt Euroopa t&ouml;&ouml;tajate turvalisust ja tervist. Meie uue kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;keskmes on teadlikkuse suurendamine nende ainetega kokkupuute &auml;rahoidmise ja &ndash; kui see pole v&otilde;imalik &ndash; nende haldamise vajalikkusest. Kampaania algab 24. aprillil 2018 kell 12 Br&uuml;sselis toimuval pressikonverentsil.</strong></p> <p class="Textfo">Paljud kampaaniamaterjalid on saadaval mitmes keeles ning Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA) on kogunud &uuml;le Euroopa vahendeid, suuniseid ja hea tava n&auml;iteid. K&otilde;ik need on kampaania veebilehel. EU-OSHA&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/national-focal-points" target="_blank">riiklikud teabekeskused<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>,&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/official-campaign-partners" target="_blank">ametlikud kampaaniapartnerid<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/campaign-media-partners" target="_blank">meediapartnerid<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ning&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/enterprise-europe-network" target="_blank">Euroopa ettev&otilde;tlusv&otilde;rgustik<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;toetavad aktiivselt kampaaniat 2018. ja 2019. aasta jooksul.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/press-room/eu-agency-safety-and-health-work-launches-europe-wide-awareness-raising">Lugege pressiteadet</a></li> <li><a href="https://ec.europa.eu/avservices/ebs/live.cfm?page=1" target="_blank">Vaadake pressikonverentsi<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a>&nbsp;</div> <div></div> <div>Foto: Pixabay/hioahelsefag</div> <div><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1944Ohtlikud ained: praktiline teave EU-OSHA uue teemajaotise kohta2018-04-24<p><strong>EU-OSHA ajakohastatud veebilehe jaotises antakse olulist teavet t&ouml;&ouml;kohal leiduvate ohtlike ainete kohta. K&auml;sitletakse peamisi asjaomaseid &otilde;igusakte, selgitatakse nende p&otilde;him&otilde;tteid ja antakse juhiseid, kuidas hallata t&ouml;&ouml;kohal ohtlikke aineid.</strong></p> <p>Samuti sisaldab veebileht jaotisi kantserogeenide, bioloogiliste m&otilde;jurite ja tekkivate riskide kohta ning sellel pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele rohkelt kasulikke linke lisateabe saamiseks.</p> <p>Koosk&otilde;las&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/" target="_blank">2018.&ndash;2019. aasta kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;eesm&auml;rkidega annab see jaotis &uuml;levaate EU-OSHA tegevustest ja teemakohastest v&auml;ljaannetest.</p> <p>Vaata lisaks ka EU-OSHA <a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank">ohtlike ainete jaotist</a>.</p> <p>Allikas:<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank">EU-OSHA</a>&nbsp;</p> <p>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/716">T&ouml;&ouml;elu teemalehte ohtlikest kemikaalidest.</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances" target="_blank"></a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1943Mida tähendab mitmekesisus töökeskkonna vaates?2018-04-23<p><b>Oleme rahvusvaheline ettev&otilde;te ja tahame ettev&otilde;ttes suuremat t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata mitmekesisuse edendamisele. Mida t&auml;hendab mitmekesisus t&ouml;&ouml;keskkonna vaates?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Mitmekesisus (ingl k <i>diversity</i>) on inimese erip&auml;rast tulenev ainulaadsus, mis annab talle elukogemuse ning sellest tulenevalt potentsiaali panustada &uuml;hiskonnaellu oma unikaalse visiooni, oskuste ja kogemustega.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt kujundab ja sisustab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;koha nii, et on v&otilde;imalik v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja tervisekahjustusi ning s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja heaolu. T&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja heaolu s&auml;ilitamine eeldab aga t&ouml;&ouml;taja isikust tulenevate erip&auml;radega arvestamist.</p> <p>Juba t&ouml;&ouml;koha kujundamisel ning t&ouml;&ouml;vahendi andmisel peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et see peab vastama kasutaja keham&otilde;&otilde;tmetele ning f&uuml;&uuml;silistele ja vaimsetele v&otilde;imetele. N&auml;iteks tool, mis v&otilde;imaldab keskmise pikkuse ja kaaluga naisterahval ennast igati mugavalt istuma s&auml;ttida, suure t&otilde;en&auml;osusega ei sobi 1.90 pikkusele meesterahvale, sest tal lihtsalt ei ole v&otilde;imalik mugavat t&ouml;&ouml;asendit leida.</p> <p>Ka t&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise ja vaimse &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks peab t&ouml;&ouml;andja kohandama t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalikult sobivaks. Lisaks tuleb arvestada ka t&ouml;&ouml;taja sooliste ja ealiste ise&auml;rasustega, tema t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutumisega t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i vahetuse jooksul ning v&otilde;imaliku pikaajalise &uuml;ksinda t&ouml;&ouml;tamisega.</p> <p>Siia v&otilde;ib tuua &uuml;he elulise n&auml;ite. Ettev&otilde;te v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;le kojamehe, keda oli vaja teistest natuke rohkem &otilde;petada ja juhendada. Paraku aga seda ei tehtud ning kojamees saadeti kohe objektile. Nii ei teadnudki ta, mida ta t&auml;pselt tegema peab ning keegi temaga ka ei tegelenud. Kojamees k&uuml;sis seepeale klientidelt, mida ta tegema peaks -&nbsp; ta t&otilde;esti p&uuml;&uuml;dis oma t&ouml;&ouml;d v&otilde;imalikult h&auml;sti teha, aga kliendid ei osanud talle juhised anda. &Uuml;hel hetkel leidis ettev&otilde;te, et kojamees ei saa t&ouml;&ouml;ga hakkama ning t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petati. Peagi aga v&otilde;is kojameest n&auml;ha t&ouml;&ouml;tamas &uuml;hes teises ettev&otilde;ttes, kus ta tuli oma &uuml;lesannetega kenasti toime. See ettev&otilde;te arvestas t&ouml;&ouml;taja erip&auml;raga, tema juhendamiseks ja v&auml;lja &otilde;petamiseks v&otilde;eti piisavalt aega ja n&uuml;&uuml;d saab inimene oma t&ouml;&ouml;ga suurep&auml;raselt hakkama.</p> <p>Mitmekesisuse juhtimine t&ouml;&ouml;keskkonna vaates aitab organisatsioonidel oma tegevuses paremini arvestada t&ouml;&ouml;tajate ja klientide erinevusi, nende vajadusi, eelistusi ja harjumusi ning seel&auml;bi edendada v&otilde;rdset kohtlemist.</p> <p>Mitmekesisusest saab lugeda t&auml;psemalt Inim&otilde;iguste Keskuse kodulehel <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesisuse-paev/">https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesisuse-paev/</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1942Müügitöö fänn Mai Kastemäe: klienditeenindaja töö on noorele kogemuste omandamiseks ideaalne2018-04-23<p><strong>P&auml;rast pikka p&auml;evat&ouml;&ouml;d kauplusesse sisseoste tegema minnes tahaks seal n&auml;ha s&otilde;bralikke ja naeratavaid n&auml;gusid. T&otilde;eline m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; f&auml;nn, Eesti Parim Teenindaja Kaubanduses 2017 Mai Kastem&auml;e r&auml;&auml;gib, mis teda selle t&ouml;&ouml; juures motiveerib.</strong></p> <p><b>Kuidas sai alguse Sinu t&ouml;&ouml;/karj&auml;&auml;r kaubanduses teenindajana?</b></p> <p>Ma olen v&auml;ga &otilde;nnelik inimene. Nimelt ma leidsin selle inimese, kellega kogu oma elu veeta, v&auml;ga varakult. Meil sai plaan tehtud, et kohe peale minu keskkooli l&otilde;petamist abiellume.&nbsp; Pruutkleidid on ikka p&auml;ris kallid ja seet&otilde;ttu asusin ma kooli k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;le Maximasse kassapidajana.</p> <p><b>Mis on m&uuml;&uuml;ja t&ouml;&ouml; suurimad plussid ja miinused, v&auml;ljakutsed?</b></p> <p>Mulle meeldib teenindajana see, et ma kohtun nii paljude uute inimestega. K&otilde;igil on oma pagas ja p&auml;ris tihti nad jagavad seda minuga ja nii saan iga p&auml;ev tarkust juurde. Teenindaja t&ouml;&ouml;l on suureks plussiks ka see, et on v&otilde;imalik leida just sulle sobiva graafikuga t&ouml;&ouml;. On teeninduskohti, mis on avatud E-R ja on ka kohti, kus saab t&ouml;&ouml;tada &ouml;&ouml;sel. Teenindaja t&ouml;&ouml; juures pole miinuseid, on vaid v&auml;ljakutsed, ja see on vahest t&otilde;esti v&auml;ga raske. &Uuml;ldjuhul inimestele ei meeldi tunnistada, et nad eksivad ja vabandamine tekitab ebamugavust, kuid teenindaja peab tihti v&otilde;tma kellegi teise eksimuse enda peale ja vabandama kellegi teise eest. <b></b></p> <p>Aga suurim pluss on ikka see, et nii palju on &otilde;ppida. T&ouml;&ouml; kaubanduses areneb tohutu kiirusega.&nbsp; Ma ei usu, et teenindajad oskasid n&otilde;ukogude ajal unistada sellistest nutikatest kassadest ja m&uuml;&uuml;giprogrammidest, mis t&auml;nap&auml;eval on. Arvelauast arvutiteni on olnud tohutu h&uuml;pe ja v&auml;ga v&auml;ikse aja jooksul. Olen kooli kaudu tutvunud ka juba uute innovaatiliste lahendustega ja see on t&otilde;esti uskumatu, mis meid veel ees ootab. Ma ootan seda k&otilde;ike suure huviga.<br /> <br /> <b>Kas robotid v&otilde;tavad tulevikus kaubanduses t&ouml;&ouml; enda kanda?</b></p> <p>Robotid lihtustavad meie t&ouml;&ouml;d, aga t&ouml;&ouml; ei kao kuskile. Masinal ei ole empaatiav&otilde;imet. Klient vajab inimest, kes tema pretensiooniga tegeleks. Jah t&otilde;esti, teenindajaid pole &uuml;hel hetkel enam nii palju korraga vaja, aga selle eest need teenindajad, keda on vaja, peavad olema spetsialistid. Ma arvan, et t&auml;nu sellele teenindustase t&otilde;useb ja teenindajaid hakatakse rohkem v&auml;&auml;rtustama. Nad pole enam lihtt&ouml;&ouml;lised, vaid spetsialistid.<b></b></p> <p><b>Mida peaksid kaubandusettev&otilde;tted tegema, et rohkem noori tahaks kaubandusse erinevatele ametikohtadele t&ouml;&ouml;le tulla?</b></p> <p>Alustuseks tuleb teadvustada see, et t&auml;nap&auml;eva noored ja noored 20-25 aastat tagasi on t&auml;iesti erinevad inimesed. Me elame teistsuguses &uuml;hiskonnas. Kaubandus peab end kohandama nii, et Z generatsioon oleks motiveeritud t&ouml;&ouml;tama. Need ettev&otilde;tted, kus on seda juba avastatud ja juhid t&ouml;&ouml;tavad selle nimel, on kindlad v&otilde;itjad.<br /> <b><br /> Mida soovitad noortele, kes n&auml;iteks &otilde;pingute ajaks paindlikku t&ouml;&ouml;kohta vajavad. Kas teenindaja amet sobiks selleks?</b>&nbsp;</p> <p>Kui sa oled noor ja tahad elus saada kogemusi, siis klienditeenindaja t&ouml;&ouml; on selleks ideaalne. Sa saad arendada meeskonnat&ouml;&ouml; oskust, suhtlemist ja tihti praktiseerida v&otilde;&otilde;rkeeli. Kui sa aga oled k&uuml;ll hea meeskonnam&auml;ngija, aga kliente pelgad ja ei meeldi suures koguses suhtlemine, siis pole hullu, kaubanduses on ka muid t&ouml;&ouml;pakkumisi, mis sulle v&otilde;ibolla rohkem sobib, n&auml;iteks on t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vaja ka laos. V&otilde;ib juhtuda t&auml;itsa nii, et tuled kaubandusse t&ouml;&ouml;le ajutiselt ja avastad, et see ongi see, mis sulle sobib. Nii juhtus just minuga.<br /> <br /> <b>Millised omadused peaksid olema heal teenindajal?</b></p> <p>Hea teenindaja on see, kes t&otilde;esti tahab s&uuml;damest seda t&ouml;&ouml;d teha. K&otilde;ike muud saab &otilde;ppida ja arendada. Minu kaaskolleeg &uuml;tles kunagi v&auml;ga h&auml;sti, et hea teenindaja peab olema nagu kameeleon. Ja nii ongi! Suurep&auml;rane teenindaja oskab end h&auml;&auml;lestada igas situatsioonis just nii nagu selle konkreetse kliendiga on vaja.</p> <p>Vaata, millised v&otilde;imalused on noortel kaubanduses: <a href="http://www.kaupmeesteliit.ee/tulekaubandusse">www.kaupmeesteliit.ee/tulekaubandusse</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1941TAI liikumispüramiid: Iga päev tuleb liikuda vähemalt 30 minutit 2018-04-17<p><strong>Veerand Eesti t&auml;iskasvanutest on f&uuml;&uuml;siliselt t&auml;iesti passiivsed, soovituslikus mahus ehk v&auml;hemalt 30 minutit p&auml;evas liigub vaid 7 protsenti t&auml;iskasvanutest. Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas t&auml;na liikumisp&uuml;ramiidi, mis aitab oma n&auml;dalast liikumist j&auml;lgida.</strong></p> <p>TAI koostatud liikumisp&uuml;ramiid on graafiline mudel, mis n&auml;itab, kui palju ja kuidas tuleks n&auml;dalas olla kehaliselt aktiivne, et see oleks tervisele kasulik. Liikumisp&uuml;ramiidil on f&uuml;&uuml;silised tegevused jaotatud neljaks korruseks. K&otilde;ige alumise korruse moodustab liikuv eluviis, millest peaks koosnema suurem osa meie igap&auml;eva tegevustest, sellele j&auml;rgneb aeroobsed tegevused, j&otilde;u-, venitus- ja tasakaalu harjutused ning p&uuml;ramiidist k&otilde;ige v&auml;iksema osa moodustavad istuvad tegevused.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/liikumispyramiid_est_loplik_tooelu.png" /></p> <p>Just p&uuml;ramiidi tipus on tegelikkuse ja soovitusliku vahel k&otilde;ige suuremad k&auml;&auml;rid - eestimaalased istuvad aina enam &ndash; 41 protsenti inimestest veedavad enamuse t&ouml;&ouml;ajast istudes. Probleeme on ka p&uuml;ramiidi aluseks oleva liikuva eluviisiga, mis peaks olema meie igap&auml;eva elu lahutamatuks osaks.</p> <p>&bdquo;Kaasajal elu ei paku niipalju f&uuml;&uuml;silist pingutust, et inimese luu- ja lihaskond, samuti hingamiselundkond saaks piisavalt koormust. N&auml;iteks j&auml;&auml;b f&uuml;&uuml;silist pingutust n&otilde;udvat t&ouml;&ouml;d j&auml;rjest v&auml;hemaks, 2016. aastal tegi f&uuml;&uuml;siliselt rasket t&ouml;&ouml;d 15% meestest ja 4% naistest,&ldquo; &uuml;tles TAI&nbsp; teadur Leila Oja. &bdquo;Seet&otilde;ttu tuleb ise teadlikult otsida v&otilde;imalusi, kuidas iga p&auml;ev v&auml;hemalt 30 minutit liikuda. N&auml;iteks tuleks teha osa igap&auml;evatoimetusi jalgsi v&otilde;i v&otilde;tta spetsiaalselt ette aktiivse k&otilde;nniga pooletunnine jalutusk&auml;ik.&ldquo;</p> <p>Lisaks igap&auml;evasele liikumisele tuleks n&auml;dalas v&auml;hemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus t&otilde;useb ja inimene hakkab hingeldama ja higistama. Need tegevused v&otilde;iksid olla jagatud 2-3 korra peale n&auml;dalas. Selleks sobib n&auml;iteks jooksmine&nbsp; ja jalgrattas&otilde;it looduses v&otilde;i trenaž&ouml;&ouml;ril, ujumine, vesiv&otilde;imlemine, rulluisutamine, suusatamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportm&auml;ngud. Lisaks tuleks 2-3 korda n&auml;dalas teha j&otilde;u-, venitus- ja tasakaaluharjutusi. Istumine on p&uuml;ramiidi tipus ehk sellele peaks kuluma k&otilde;ige v&auml;hem aega, kuid ka siin on p&uuml;ramiidis esitatud soovitused, kuidas istuvale tegevusele tasakaaluks end liigutada.</p> <p>Liikumise positiivne m&otilde;ju tervisele on oluliselt laiem, kui esmapilgul v&auml;lja paistab, r&otilde;hutas Oja. &bdquo;Regulaarne liikumine intensiivistab ainevahetust, v&auml;hendab riski luudeh&otilde;renemisele, parandab meeleolu ja enesetunnet. Kehalist aktiivsust seostatakse ka&nbsp; depressioonis&uuml;mtomite v&auml;henemisega. Samuti on leitud, et peale kehalist tegevust paraneb ka m&auml;lu ning &otilde;ppimisv&otilde;ime.&ldquo;</p> <p>Samas on Oja s&otilde;nul liikumis- ja treeningv&otilde;imalusi juurde tulnud ja uuringutulemused n&auml;itavad meie inimeste liikumisharjumustes positiivseid trende. Kolmandik t&auml;iskasvanutest harjutavad v&auml;hemalt paar korda n&auml;dalas ja seda on rohkem kui kaks aastat varem. Samuti on v&auml;henemas t&auml;iesti passiivsete t&auml;iskasvanute hulk.</p> <p>Aprill on Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel S&uuml;damekuu, mille raames p&ouml;&ouml;ratakse t&auml;helepanu liikumisele, terve kuu jooksul toimuvad &uuml;le Eesti liikumis&uuml;ritused</p> <p>Loe liikumise kohta lisa: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine">http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine</a>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/liikumispyramiid_est_loplik.png" title="liikumispyramiid_est_loplik.png (181 KiB)">Laadi alla likumisp&uuml;ramiid.</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1940Mööblitööstuses on vaja pöörata suuremat tähelepanu ohtlike kemikaalide kasutamisele2018-04-17<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioonis viiakse igal aastal l&auml;bi k&uuml;mneid sihtkontrolle, mille puhul on alati t&auml;helepanu m&otilde;nel kitsamal probleemil. 2017. aasta &uuml;ks viimastest T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontrollidest toimus m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes.</strong></p> <p>&nbsp;Kui t&ouml;&ouml;inspektorid kontrollivad rohkem neid olukordi, kus t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;iksid sattuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse, siis t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektorid kontrollivad neid ohte, mis ei ole alati silmaga n&auml;htavad. Nende t&ouml;&ouml; p&otilde;hiline eesm&auml;rk on t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste ennetamine, ehk nad kontrollivad t&ouml;&ouml;keskkonna tervislikumaks muutmist, et t&ouml;&ouml;taja ei j&auml;&auml;ks t&ouml;&ouml;d tehes haigeks ning j&otilde;uaks tervena nautida ka v&auml;ljateenitud pensionip&otilde;lve. V&otilde;ib &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;inspektorid aitavad t&ouml;&ouml;tajaid l&auml;bi t&ouml;&ouml;elu pensionip&otilde;lveni ning t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektorid p&uuml;&uuml;avad kindlustada terviseh&auml;ireteta pensionip&otilde;lve.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus p&ouml;&ouml;rati t&auml;helepanu kahele p&otilde;hilisele ohutegurite grupile: f&uuml;&uuml;silisele &uuml;lekoormusele ja ohtlike kemikaalide kasutamisele. Viimase puhul keskenduti enam kantserogeensetele ja mutageensetele kemikaalidele. F&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus, mille p&otilde;hjuseks on t&ouml;&ouml;tamine ebamugavas kehaasendis, lokaalse lihaspingega v&otilde;i korduvate stereot&uuml;&uuml;psete liigutustega, on endiselt sagedasim t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste p&otilde;hjustaja.</p> <p>M&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses on kasutusel ka erinevaid kemikaale, mis v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tajatel pikema aja jooksul p&otilde;hjustada v&auml;ga t&otilde;siseid terviseh&auml;ireid. Tuntuimateks on liimide koostises olev formaldeh&uuml;&uuml;d, tamme ja p&ouml;&ouml;gi tolm, mis k&otilde;ik on kantserogeense toimega. Kasutatavate ohtlike kemikaalide valik m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses on v&auml;ga lai ning nendega t&ouml;&ouml;tamise ohte tuleb tunda.</p> <p>Ettev&otilde;tete k&uuml;lastused ja kutsehaiguste uurimine n&auml;itavad ikka ja j&auml;lle, et suurimaks probleemiks on riskide alahindamine ning t&ouml;&ouml;andjate tagasihoidlik tegevus nende riskide m&otilde;ju v&auml;ltimisel v&otilde;i v&auml;hendamisel. Sihtkontrolli k&auml;igus p&ouml;&ouml;rati k&otilde;ige rohkem t&auml;helepanu sellele, kas t&ouml;&ouml;andja on rakendanud piisavalt abin&otilde;usid erinevate ohutegurite m&otilde;ju v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. Nii kontrolliti riskianal&uuml;&uuml;si olemasolu, selle vastavust ettev&otilde;tte tegelikule olukorrale ja tegevuskava planeerimist ning selle t&auml;itmist.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektorid viisid l&auml;bi 24 k&uuml;lastust kuues maakonnas. Enim k&uuml;lastusi toimusid Tartumaal ja V&otilde;rumaal ning k&uuml;lastati peamiselt alla k&uuml;mne t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tteid. Kontrollide k&auml;igus avastati 142 rikkumist ja anti 97 suulist soovitust parendustegevusteks. Enamik kontrollitud ettev&otilde;tteid k&otilde;rvaldasid rikkumised ilma ettekirjutuseta. K&uuml;lastuste k&auml;igus tuvastati keskmiselt viis rikkumist ettev&otilde;tte kohta. Suurim rikkumiste arv ettev&otilde;ttes oli 12. Kahes ettev&otilde;ttes rikkumisi ei avastatud. Ka selle sihtkontrolli tulemusi anal&uuml;&uuml;sides v&otilde;ib v&auml;lja tuua, et endiselt on m&ouml;&ouml;bli tootmine f&uuml;&uuml;siliselt raske t&ouml;&ouml;, mis koormab t&ouml;&ouml;taja tugi- ja liikumisaparaati.</p> <hr /> <p><b>&Uuml;lest&otilde;stetud k&auml;tega t&ouml;&ouml;tamine on v&auml;ga koormav &otilde;lav&ouml;&ouml;tmele ning terviseprobleemid ei lase end kaua oodata.</b></p> <hr /> <p>Hea meel on siiski t&otilde;deda, et just ergonoomikavaldkonnas on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused oluliselt muutunud. T&ouml;&ouml;keskkond on teinud suure arengu edasi n&uuml;&uuml;disaegse tootmise suunas. T&ouml;&ouml;inspektorid on ettev&otilde;tete kohta kirjutanud ka mitu positiivset m&auml;rkust:</p> <ul> <li>Kasutusele v&otilde;etud n&uuml;&uuml;disaegsed t&ouml;&ouml;pingid.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamisel kasutatakse t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete rotatsiooni ja &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja suudab t&ouml;&ouml;tada k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;l&otilde;ikudel. T&ouml;&ouml;tasapind ei ole reguleeritav, kuid on tehtud selliseks, et oleks maksimaalselt mugav m&ouml;&ouml;blit kokku panna. T&ouml;&ouml;tajad on teinud t&ouml;&ouml;lauad ise valmis vastavalt enda vajadustele.</li> <li>Erinevate t&ouml;&ouml;pinkide kasutamine v&otilde;imaldab ka t&ouml;&ouml;asendeid palju muuta.</li> <li>T&ouml;&ouml;laudade k&otilde;rgused on reguleeritavad ning vastavad t&ouml;&ouml;&uuml;lesandele.</li> </ul> <p>Nii v&otilde;ib v&auml;ita, et t&ouml;&ouml;andjad on teinud palju selleks, et v&auml;ltida f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse teket. Nad m&otilde;istavad, et investeerimine paremasse t&ouml;&ouml;keskkonda, parematesse t&ouml;&ouml;vahenditesse, t&ouml;&ouml;tajate tervisesse aitab saavutada paremaid t&ouml;&ouml;tulemusi.</p> <p>Samas on m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes palju probleeme just kemikaaliohutuse seisukohalt, kus terviseriski v&otilde;imalusega ei osata &uuml;ldse arvestada ning isikukaitsevahendite kandmise vajadust v&otilde;etakse kui t&uuml;&uuml;tut ja koormavat n&otilde;uet. Puudulik on elementaarne ohutaju, mida v&otilde;ib kaasa tuua kokkupuute &uuml;he v&otilde;i teise ohtliku kemikaaliga.</p> <p>Kui ettev&otilde;ttes oli kasutusel kantserogeense v&otilde;i mutageense toimega kemikaale, siis oli p&otilde;hit&auml;helepanu nendel. Taoliste ainete kasutamist ei tuvastatud just paljudes ettev&otilde;tetes, kuid &uuml;kski neist t&ouml;&ouml;andjatest ei olnud teadlik, et kasutatavad kemikaalid v&otilde;i tootmises tekkiv tammetolm on kantserogeense toimega. V&auml;&auml;rib m&auml;rkimist, et t&ouml;&ouml;andjad isegi ei teadnud, et kantserogeensete kemikaalide kasutamist reguleerib m&auml;&auml;rus, mis kehtib juba 2005. aastast.</p> <p>On oluline r&otilde;hutada, et on olemas regulatsioon kantserogeense ja mutageense toimega kemikaalide kasutamiseks, sest t&ouml;&ouml;andjal on kohustus pidada arvestust niisuguste kemikaalidega kokku puutuvate t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le, teavitada nendest kemikaalidest T&ouml;&ouml;inspektsiooni ning tagada t&ouml;&ouml;h&uuml;gieeni n&otilde;uete t&auml;itmine t&ouml;&ouml;keskkonnas.</p> <p>Paraku on Eestis v&auml;hiriskid t&ouml;&ouml; juures alahinnatud ning ohtu ei osata hinnata. Nii m&otilde;neski riskianal&uuml;&uuml;sis on ohtlike kemikaalide m&otilde;ju v&auml;lja toodud vaid allergilise toimena. Samuti ei teata, et kantserogeensetel-mutageensetel kemikaalidel puudub l&auml;viv&auml;&auml;rtus, mis t&auml;hendab, et piisab v&auml;iksemastki kokkupuutest, mil see v&otilde;ib organismi normaalsed rakud viia kontrollimatule, pidurdamatule ja eesm&auml;rgip&auml;ratule vohamisele.</p> <p>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018. aasta esimeses numbris.&nbsp;</p> <p>Keemiliste ohutegurite kohta loe l&auml;hemalt<strong><a href="/redirect/716" target="_blank"> vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt.&nbsp;</a>&nbsp;</strong></p> <p><strong><br /></strong></p> <p><strong><a href="/redirect/716" target="_blank"></a></strong></p> <p><strong><a href="/redirect/716" target="_blank"></a></strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1939Kuidas valitakse töötajate usaldusisik?2018-04-16<p><b>Meie ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab 80 inimest, kes on laiali erinevates &uuml;ksustes &uuml;le Eesti. Ettev&otilde;tte juht arvab, et t&ouml;&ouml;tajatega oleks infovahetus lihtsam, kui k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid esindaks usaldusisik nii t&ouml;&ouml;suhete kui t&ouml;&ouml;keskkonna k&uuml;simustes. Kas juht saab ja v&otilde;ib korraldada ise t&ouml;&ouml;tajate &uuml;ldkoosoleku, et valida sellel t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik ning kas ta v&otilde;ib ise v&auml;lja pakkuda ka kandidaadid?</b></p> <p><b>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</b> T&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valimise korda reguleerib t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seadus (TUIS). Erinevalt t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku valimistest ei saa t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valimine toimuda t&ouml;&ouml;andja initsiatiivil, vaid see tahe peab olema t&ouml;&ouml;tajatel endil.</p> <p>TUIS kohaselt saavad t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valmisteks &uuml;ldkoosoleku kokku kutsuda t&ouml;&ouml;andja juures tegutsev ameti&uuml;hing v&otilde;i enamus t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tavatest ameti&uuml;hingu liikmetest, kui &uuml;hing ei ole loodud t&ouml;&ouml;andja juures. Koosoleku v&otilde;ivad kokku kutsuda ka v&auml;hemalt 10 protsenti t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatest, ehk antud juhul oleks siis vaja v&auml;hemalt kaheksa t&ouml;&ouml;taja &uuml;hist algatust.</p> <p>&Uuml;ldkoosoleku kokkukutsuja teatab t&ouml;&ouml;tajatele koosoleku p&otilde;hjuse ja toimumise aja v&auml;hemalt kaks n&auml;dalat ette.</p> <p>&Uuml;ldkoosolek saab t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valida ehk on otsustusv&otilde;imeline siis, kui osa v&otilde;tavad v&auml;hemalt pooled t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatest.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ise usaldusisiku kandidaate pakkuda ei tohi. Valimise eesm&auml;rk ja m&otilde;te ongi selles, et tegemist on t&ouml;&ouml;tajate esindajaga. Kandidaate v&otilde;ivad esitada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andja juures tegutsev ameti&uuml;hing.</p> <p>T&auml;psemalt saab t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku valmiste ning tema &otilde;iguste ja kohustuste kohta lugeda <strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tootajate-esindamine-ja-kollektiivsed-toosuhted/esindamine" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a>.</strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1938Tööinspektsioon: ilu- ja hooldusteenuste ettevõtted väärtustavad ka oma töötajate tervist2018-04-13<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;uete t&auml;itmist ilu- ja heaoluteenuseid pakkuvates ettev&otilde;tetes. K&uuml;lastati 26 spaad, sanatooriumi ning rehabilitatsiooni- ja massaažiteenuse pakkujat. T&ouml;&ouml;tervishoiu inspektorid andsid 78 suulist soovitust, protokollidesse m&auml;rgiti 53 rikkumist ning ettekirjutus koostati 20 puuduse k&otilde;rvaldamiseks.</b></p> <p><b>&nbsp;</b>Sihtkontrolli eesm&auml;rk oli veenduda, et ilu- ja heaoluteenuseid pakkuvate ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused toetavad nende tervist. T&auml;helepanu all olid f&uuml;&uuml;silisest koormusest tekkivad riskid, eeterlike &otilde;lide kasutamisega seotud probleemid, ps&uuml;hholoogilised ohutegurid, tervisekontrolli korraldus jmt.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul v&otilde;ib &uuml;telda, et valdavalt hoolitakse ilu- ja heaoluteenuste sektoris ka oma t&ouml;&ouml;tajate tervisest ja heaolust. &bdquo;Kontrolli k&auml;igus n&auml;gime nii mitmeski ettev&otilde;ttes, et t&ouml;&ouml;tajate jaoks on loodud tervist hoidev t&ouml;&ouml;keskkond. Samas tuleks rohkem j&auml;lgida f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse m&otilde;ju, mis v&otilde;ib avalduda alles pikema aja v&auml;ltel, sest terviseh&auml;ire ei pruugi kohe endast m&auml;rku anda,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna riske tuleb alati hinnata adekvaatselt ning regulaarselt kontrollida t&ouml;&ouml;tajate tervist. Nii saab juba eos, esimeste probleemide ilmnedes teha t&ouml;&ouml;keskkonnas vajalikud muudatused. Teiste inimeste heaolu eest hoolitsejad peavad ka ise olema t&ouml;&ouml;l hoitud,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Pea k&otilde;igis ettev&otilde;tetes olid riskid hinnatud. Mitmes ettev&otilde;ttes oli t&ouml;&ouml;keskkond h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;eldud ning arvestatud t&ouml;&ouml;tajate tervise ning heaoluga. Suuremat t&auml;helepanu tuleks riskide hindamisel p&ouml;&ouml;rata k&auml;te f&uuml;&uuml;silisele koormusele, kokkupuutele eeterlike &otilde;lidega ja basseinikemikaalidega ning hinnata paremini ps&uuml;hhosotsiaalseid riske (nt pahased kliendid). Pooltes ettev&otilde;tetes polnud t&ouml;&ouml;tajaid saadetud tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde. Vajakaj&auml;&auml;misi esines ka t&ouml;&ouml;tajate juhendamisel ja v&auml;lja&otilde;ppel.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ettev&otilde;tteid Harjumaal, Ida-Virumaal, L&auml;&auml;nemaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&auml;rnumaal ja Tartumaal.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay/joe137</p> <p><a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank"></a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1937 Kas tööandja peab andma kaitseprillid, kui töötan kemikaalidega?2018-04-10<p><b>Kas t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajatele andma maskid ja prillid, mis kaitseks v&auml;ga ohtliku kemikaali eest? T&ouml;&ouml;d tehes kasutan kemikaali, mis paneb silmad kipitama ja vett jooksma ja pea tugevalt valutama. Mis &otilde;igused t&ouml;&ouml;tajatel oleks?</b></p> <p><b>&nbsp;</b><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Teie k&uuml;simusest ei selgu, millise kemikaaliga Te oma t&ouml;&ouml;s kokku puutute. Nii ei saa ka t&auml;pselt &ouml;elda, kas t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;ks selle konkreetse kemikaaliga andma isikukaitsevahendid (nt kaitseprillid ja maski) ja milliste kaitseomadustega need olema peavad. Kui Te tunnete, et kemikaal m&otilde;jutab Teie tervist (silmade kipitus, peavalu), siis ilmselt on tegemist ohtliku kemikaaliga ja t&ouml;&ouml;andja peab v&otilde;tma kasutusele meetmed terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks, n&auml;iteks v&auml;ljastama sobivad isikukaitsevahendid.</p> <p>Kemikaalide k&auml;itlemisel s&otilde;ltuvad t&ouml;&ouml;andja kohustused konkreetse kemikaali omadustest. Iga ohtliku kemikaali kohta peab ettev&otilde;ttes olema kemikaali ohutuskaart. Eestikeelse ohutuskaardi peab andma kemikaali tarnija (m&uuml;&uuml;ja). Enne, kui t&ouml;&ouml;andja annab ohtliku kemikaali t&ouml;&ouml;taja kasutusse peab ta t&ouml;&ouml;tajat juhendama muuhulgas kasutatava kemikaali ohutuskaardi alusel.</p> <p>Kui kemikaali ohutuskaart n&auml;eb ette isikukaitsevahendite kasutamise, peab t&ouml;&ouml;andja sobivad isikukaitsevahendid t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastama. Info vajalike isikukaitsevahendite ja nende kaitseomaduste kohta (nt kinda materjal, hingamisteede kaitsevahendi t&uuml;&uuml;p) on ohutuskaardil esitatud.</p> <p>P&ouml;&ouml;rduge esmalt t&ouml;&ouml;andja poole ja paluge endale kasutatavate kemikaalide ohutuskaarte tutvustada. Sealt saate infot konkreetse kemikaali v&otilde;imalike tervisem&otilde;jude ning n&otilde;utavate isikukaitsevahendite kohta. Soovitame t&ouml;&ouml;andjale kirjalikult teada anda, et antud kemikaali kasutamine ilma isikukaitsevahenditeta p&otilde;hjustab Teile terviseh&auml;ireid ning n&otilde;udke probleemi lahendamist. Ka seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;andjat teavitama t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmist takistavast terviseh&auml;irest, n&auml;iteks peavalust v&otilde;i silmade kipitusest, mis ei v&otilde;imalda piisava t&auml;helepanuga t&ouml;&ouml;protsessi j&auml;lgida v&otilde;i masinate l&auml;heduses t&ouml;&ouml;tada ilma ennast v&otilde;i teisi ohtu seadmata.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja ka peale t&auml;helepanu juhtimist probleemi lahendamisega ei tegele, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus keelduda tegemast t&ouml;&ouml;d, mis seab ohtu tema enda v&otilde;i teiste isikute (n&auml;iteks kaast&ouml;&ouml;tajate) tervise. T&ouml;&ouml;st keeldumisel tuleb sellest viivitamata teatada t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule. Ka info t&ouml;&ouml;st keeldumise kohta esitage esimesel v&otilde;imalusel kirjalikult, et Teil oleks vajadusel hilisemalt v&otilde;imalik t&otilde;endada, miks Te t&ouml;&ouml;st keeldusite (Teie tervis oli ohus), mitte et Te keeldusite lihtsalt t&ouml;&ouml; tegemisest.</p> <p>Rohkem infot kemikaalide k&auml;itlemise kohta leiate <strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid/Keemilised-ohutegurid" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt.</a></strong></p> <p>Ohtlike kemikaalide kasutamist on k&auml;sitletud ka bro&scaron;&uuml;&uuml;ris <strong><a href=" https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_ohtlikud_kemikaalid_est_2016_web" target="_blank">Ohtlikud kemikaalid t&ouml;&ouml;keskkonnas.</a></strong></p> <p></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1936Robotid ja töökohad 2018-04-09<p class="MsoNormal"><strong>Kuigi Eestis on t&auml;na probleemiks pigem t&ouml;&ouml;j&otilde;unappus, ei saa siiski ka meie m&ouml;&ouml;da vaadata tehnoloogia kiirest arengust, mis vabastab rutiinsest t&ouml;&ouml;st, kuid sunnib inimest leidma uut ametit. OECD v&auml;rske uuringu valguses ei ole Eesti k&uuml;ll nii haavatav kui paljud teised Ida-Euroopa riigid.</strong> <o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong>Kas t&ouml;&ouml;kohad kaovad?</strong></p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Ettev&otilde;tlusvision&auml;&auml;ride lemmikteema on viimastel aastatel olnud kahtlemata t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimine, robotite v&otilde;iduk&auml;ik ja sellest tulenev t&ouml;&ouml;tuse kasv. &Uuml;ks viimastest panustest valdkonna kohta kuhjuvasse teadmiste pagasisse on &auml;sja avaldatud OECD uuring, mis kasutab alusandemetena t&auml;iskasvanute oskuste uuringut PIAAC. Selle l&auml;henemisviisi eelis on asjaolu, et PIAAC-uuringust v&otilde;ttis osa ka Eesti, mist&otilde;ttu ei pea me enam automatiseerimise m&otilde;just r&auml;&auml;kides piirduma vaid m&otilde;ne j&otilde;uka L&auml;&auml;ne suurriigi n&auml;itega.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Esmalt &uuml;ldisest &ndash; sarnaselt varasematele uuringutele leidis kinnitust tehnoloogilise arengu oodatav suur m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule. Keskmiselt puudutab automatiseerimine OECD riikides pea pooli t&ouml;&ouml;kohtasid. Samas ei t&auml;henda see tingimata nende kadumist: t&ouml;&ouml;&shy;kohtasid, mille&nbsp; automatiseerimise t&otilde;en&auml;osus on k&otilde;rge (&uuml;le 70%), oli ainult 14%. Nende ametite puhul saame</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">t&otilde;esti r&auml;&auml;kida olukorrast, kus masin inimese ilmselt asendab. Et valdavalt on tegu v&auml;ga rutiinse t&ouml;&ouml;ga t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, siis ehk ei ole m&otilde;tet selle p&auml;rast ka liigselt meelt heita. &Uuml;lej&auml;&auml;nud ametite puhul v&otilde;ib automatiseerimine k&uuml;ll t&ouml;&ouml;protsesse m&otilde;jutada ja n&otilde;uda inimestelt uusi oskuseid, kuid t&otilde;en&auml;osus, et masin inimese t&auml;ielikult asendab, on siiski madal.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Eesti jaoks on uuringu tulemused &uuml;llatuslikult pigem r&otilde;&otilde;mustavad. Eeldatavalt m&otilde;jutab automatiseerimine 47% siinsetest t&ouml;&ouml;kohtadest, seejuures on k&otilde;rge automatiseerimis&shy;riskiga ametite osakaal 12%, mis j&auml;&auml;vad m&otilde;lemad alla OECD riikide keskmisele. Eesti seis on eriti hea v&otilde;rreldes teiste Ida-Euroopa riikidega, kus ohus olevate ametikohtade arv on palju suurem. N&auml;iteks on Slovakkias uuringu p&otilde;hjal k&otilde;rge automatiseerimisriskiga koguni kolmandik k&otilde;igist t&ouml;&ouml;kohtadest. &Uuml;ldiselt kirjeldab t&ouml;&ouml;kohtade automatiseeritust h&auml;sti siiski riikide palgatase &ndash; P&otilde;hjamaades on ohus palju v&auml;iksem hulk ameteid kui L&otilde;una- v&otilde;i Ida-Euroopas. Erandiks on kaks suurt t&ouml;&ouml;stusriiki, Saksamaa ja Jaapan, kus hulk t&ouml;&ouml;kohti v&otilde;ib siiski kaduda.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><o:p>&nbsp;</o:p>Eestile m&otilde;jub julgustavalt ka uuringu j&auml;reldus, et t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimise potentsiaali selgitab paremini viis, kuidas t&ouml;&ouml; on organiseeritud, mitte niiv&otilde;rd majanduse struktuur. Kui inimeste t&ouml;&ouml;tamine lihtsamini automatiseeritavatel tegevusaladel selgitab riikidevahelisest erinevusest umbes 30%, siis t&ouml;&ouml;tajate erinev profiil sektorisiseselt 70%. Lihtsustatult t&auml;hendab see, et Eesti ei pea tingimata &Scaron;veitsi eeskujul hakkama meditsiinit&ouml;&ouml;stust ja finantssektorit eelisarendama, vaid piisab ka sellest, kui olemasolevatel tegevusaladel</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">tehtaks &bdquo;targemat&ldquo; t&ouml;&ouml;d.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong>Eestis napib hetkel just lihtt&ouml;&ouml;tajaid</strong></p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Tulles kaugest tulevikust t&auml;nap&auml;eva, on Eestis hetkel k&uuml;ll pigem probleem t&ouml;&ouml;k&auml;te puudus kui nende &uuml;lej&auml;&auml;k. Kuigi 2017. aasta viimases kvartalis vabade ametikohtade arv III kvartaliga v&otilde;rreldes v&auml;henes, on tegemist pigem ajutise sesoonse langusega. 2016. aasta IV kvartaliga v&otilde;rreldes oli t&auml;itmata ametikohtade arv 17% k&otilde;rgem. Kokku oli eelmise aasta l&otilde;pus saadaval &uuml;le 10 000 t&ouml;&ouml;koha. Seejuures oli vabade ametikohtade arv suurim t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, kus see k&uuml;&uuml;ndis 2200 l&auml;hedale. Hulgi- ja jaekaubanduses oli t&auml;itmata ametikohti &uuml;le 1700. T&ouml;&ouml;j&otilde;unappusest r&auml;&auml;givad ka pea k&otilde;ik teised indikaatorid. Omaette m&auml;rgiline on asjaolu, et kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamist reguleeriv sisser&auml;nde piirarv t&auml;itus t&auml;navu juba m&auml;rtsis.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Kui tehnoloogiast tulenevate muutuste t&otilde;ttu ennustatakse kadu ennek&otilde;ike just t&ouml;&ouml;kohtadele, mis kuigi k&otilde;rget haridustaset v&otilde;i spetsiifilisi oskusi ei eelda, siis Eestis napib hetkel inimesi just lihtsamates ametites. Konjunktuuriuuringute p&otilde;hjal kipuvad t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse &uuml;le enim kurtma just need tegevusalad, mille lisandv&auml;&auml;rtus t&ouml;&ouml;taja kohta ja palgatase on keskmisest madalamad. T&ouml;&ouml;stuses on n&otilde;udlust enim tootmist&ouml;&ouml;liste j&auml;rele, teeninduses vajatakse m&uuml;&uuml;jaid, puhastusteenindajaid jt. &Uuml;heks v&auml;heseks erandiks on t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse ja</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">lisandv&auml;&auml;rtuse suhte poolest IT-sektor, kelle jaoks t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus n&auml;ib olevat stabiilne seisund.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal"><strong>T&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust saab leevendada vaid investeeringutega</strong></p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Kuigi t&auml;itmata ametikohti on k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;stussektoris, ei saa sealset olukorda pidada v&auml;ljap&auml;&auml;smatuks. V&otilde;rreldes sarnaste tegevusalade tootlikkusn&auml;itajaid Eestis ja P&otilde;hjamaades, &uuml;letab sealne lisandv&auml;&auml;rtus t&ouml;&ouml;taja kohta siinset taset 2-3-kordselt. See viitab aga asjaolule, et kohalikes t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes peaks jaguma veel k&uuml;llaga ruumi efektiivsuse kasvatamiseks. V&otilde;ime k&uuml;ll r&auml;&auml;kida Eesti paindlikest v&auml;ikeettev&otilde;tetest, kes valmis kiirelt muutuvale n&otilde;udlusele reageerima, kuid selle pahupool on suur t&ouml;&ouml;j&otilde;umahukus ja madalad palgad.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Seet&otilde;ttu on paratamatu, et mida kallimaks muutub t&ouml;&ouml;j&otilde;ud, seda enam peab ettev&otilde;te m&otilde;tlema v&otilde;imalustele, kuidas oma tegevust efektiivsemalt korraldada. Kahjuks ei ole ettev&otilde;tete kasvanud ind investeeringuid teha kuigiv&otilde;rd m&auml;rgatav. Ehkki p&auml;rast pikalt kestnud langust suurenesid eelmisel aastal t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse investeeringud masinatesse ja seadmetesse &uuml;le 10%, k&auml;ibe ja investeeringute suhet vaadates suuremat muutust ei toimunud.</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">&Uuml;hest p&otilde;hjust, miks ettev&otilde;tted on investeerimisel olnud tagasihoidlikud, pole usutavalt suutnud seni keegi anda. Varem on selleks peetud kesist n&otilde;udlust, mis muutis ettev&otilde;tjad tulevikuplaanide tegemisel konservatiivseks. Samas hakkas majanduskasv selgelt kiirenema juba 2016. aasta l&otilde;pul ja ka ettev&otilde;tjate kindlustunnet iseloomustavad n&auml;itajad on</p> <p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">pikalt p&uuml;sinud k&otilde;rgel tasemel. N&otilde;udluse k&otilde;rval on konkureerivaks selgituseks olnud kiire t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude t&otilde;us koos kasumite stagnatsiooniga, mis ei ole investeerimiseks lihtsalt raha j&auml;tnud. Kuigi t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude kasv on t&otilde;epoolest olnud hoogne, on Eesti ettev&otilde;tted samal ajal h&auml;sti kapitaliseeritud, mis v&otilde;imaldab neil investeeringuid teha ka varasemate aastate jaotamata kasumi arvelt. Kolmanda p&otilde;hjendusena on nimetatud ka &uuml;leinvesteerimist buumiaastatel. T&otilde;epoolest olid mullu Eestis tehtud investeeringud p&otilde;hivarasse p&uuml;sihindades m&otilde;&otilde;detuna pea viiendiku v&otilde;rra madalamad kui 2007. aastal. Siiski n&auml;itab praegune tootmisv&otilde;imsuse rakendatuse tase t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, et liialt ruumi &bdquo;vana rasva&ldquo; abil mahtusid kasvatada ei ole.<o:p></o:p></p> <p class="MsoNormal">Teenindussektoris on t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimine m&otilde;istagi veidi keerukam, kuid pakiautomaatide ja iseteeninduskassade n&auml;itel leidub selleks v&otilde;imalusi ka seal. Raske on &ouml;elda, kas selles just automatiseerimisprotsessi m&otilde;ju peegeldub, kuid viimastel aastatel on kaubandussektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse kasvanud oluliselt kiiremini kui ettev&otilde;tlussektoris keskmiselt.</p> <p class="MsoNormal">Teenindusettev&otilde;tted, kes v&auml;rbavad sageli v&auml;ga noori inimesi, tunnetavad t&auml;na esimeste seas demograafiliste trendide m&otilde;ju. Kui valdavas osas 20. sajandist &uuml;letas aastane s&uuml;ndide arv 20 000, siis 1990-ndate teises pooles langes see 12 000 &ndash; 13 000 vahele. Seet&otilde;ttu v&otilde;iks t&otilde;deda, et t&auml;na 20-aastasel inimesel on t&ouml;&ouml;koha leidmine pea kaks korda lihtsam kui k&uuml;mme aastat tagasi.</p> <p class="MsoNormal">Autor:&nbsp;Mihkel Nestor, majandusanal&uuml;&uuml;tik</p> <p class="MsoNormal">Alliksd: <a href="http://www.rup.ee/" target="_blank">rup.ee&nbsp;</a></p> <div class="itemIntroText">Kuigi Eestis on t&auml;na probleemiks pigem t&ouml;&ouml;j&otilde;unappus, ei saa siiski ka meie m&ouml;&ouml;da vaadata tehnoloogia kiirest arengust, mis vabastab rutiinsest t&ouml;&ouml;st, kuid sunnib inimest leidma uut ametit. OECD v&auml;rske uuringu valguses ei ole Eesti k&uuml;ll nii haavatav kui paljud teised Ida-Euroopa riigid.</div> <!-- Item fulltext --> <div class="itemFullText"> <h3>Kas t&ouml;&ouml;kohad kaovad?</h3> <p>Ettev&otilde;tlusvision&auml;&auml;ride lemmikteema on viimastel aastatel olnud kahtlemata t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimine, robotite v&otilde;iduk&auml;ik ja sellest tulenev t&ouml;&ouml;tuse kasv. &Uuml;ks viimastest panustest valdkonna kohta kuhjuvasse teadmiste pagasisse on &auml;sja avaldatud OECD uuring, mis kasutab alusandemetena t&auml;iskasvanute oskuste uuringut PIAAC. Selle l&auml;henemisviisi eelis on asjaolu, et PIAAC-uuringust v&otilde;ttis osa ka Eesti, mist&otilde;ttu ei pea me enam automatiseerimise m&otilde;just r&auml;&auml;kides piirduma vaid m&otilde;ne j&otilde;uka L&auml;&auml;ne suurriigi n&auml;itega.</p> <p>Esmalt &uuml;ldisest &ndash; sarnaselt varasematele uuringutele leidis kinnitust tehnoloogilise arengu oodatav suur m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule. Keskmiselt puudutab automatiseerimine OECD riikides pea pooli t&ouml;&ouml;kohtasid. Samas ei t&auml;henda see tingimata nende kadumist: t&ouml;&ouml;&shy;kohtasid, mille&nbsp; automatiseerimise t&otilde;en&auml;osus on k&otilde;rge (&uuml;le 70%), oli ainult 14%. Nende ametite puhul saame<br />t&otilde;esti r&auml;&auml;kida olukorrast, kus masin inimese ilmselt asendab. Et valdavalt on tegu v&auml;ga rutiinse t&ouml;&ouml;ga t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, siis ehk ei ole m&otilde;tet selle p&auml;rast ka liigselt meelt heita. &Uuml;lej&auml;&auml;nud ametite puhul v&otilde;ib automatiseerimine k&uuml;ll t&ouml;&ouml;protsesse m&otilde;jutada ja n&otilde;uda inimestelt uusi oskuseid, kuid t&otilde;en&auml;osus, et masin inimese t&auml;ielikult asendab, on siiski madal.</p> <p>Eesti jaoks on uuringu tulemused &uuml;llatuslikult pigem r&otilde;&otilde;mustavad. Eeldatavalt m&otilde;jutab automatiseerimine 47% siinsetest t&ouml;&ouml;kohtadest, seejuures on k&otilde;rge automatiseerimis&shy;riskiga ametite osakaal 12%, mis j&auml;&auml;vad m&otilde;lemad alla OECD riikide keskmisele. Eesti seis on eriti hea v&otilde;rreldes teiste Ida-Euroopa riikidega, kus ohus olevate ametikohtade arv on palju suurem. N&auml;iteks on Slovakkias uuringu p&otilde;hjal k&otilde;rge automatiseerimisriskiga koguni kolmandik k&otilde;igist t&ouml;&ouml;kohtadest. &Uuml;ldiselt kirjeldab t&ouml;&ouml;kohtade automatiseeritust h&auml;sti siiski riikide palgatase &ndash; P&otilde;hjamaades on ohus palju v&auml;iksem hulk ameteid kui L&otilde;una- v&otilde;i Ida-Euroopas. Erandiks on kaks suurt t&ouml;&ouml;stusriiki, Saksamaa ja Jaapan, kus hulk t&ouml;&ouml;kohti v&otilde;ib siiski kaduda.</p> <p>Eestile m&otilde;jub julgustavalt ka uuringu j&auml;reldus, et t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimise potentsiaali selgitab paremini viis, kuidas t&ouml;&ouml; on organiseeritud, mitte niiv&otilde;rd majanduse struktuur. Kui inimeste t&ouml;&ouml;tamine lihtsamini automatiseeritavatel tegevusaladel selgitab riikidevahelisest erinevusest umbes 30%, siis t&ouml;&ouml;tajate erinev profiil sektorisiseselt 70%. Lihtsustatult t&auml;hendab see, et Eesti ei pea tingimata &Scaron;veitsi eeskujul hakkama meditsiinit&ouml;&ouml;stust ja finantssektorit eelisarendama, vaid piisab ka sellest, kui olemasolevatel tegevusaladel<br />tehtaks &bdquo;targemat&ldquo; t&ouml;&ouml;d.</p> <h3>Eestis napib hetkel just lihtt&ouml;&ouml;tajaid</h3> <p>Tulles kaugest tulevikust t&auml;nap&auml;eva, on Eestis hetkel k&uuml;ll pigem probleem t&ouml;&ouml;k&auml;te puudus kui nende &uuml;lej&auml;&auml;k. Kuigi 2017. aasta viimases kvartalis vabade ametikohtade arv III kvartaliga v&otilde;rreldes v&auml;henes, on tegemist pigem ajutise sesoonse langusega. 2016. aasta IV kvartaliga v&otilde;rreldes oli t&auml;itmata ametikohtade arv 17% k&otilde;rgem. Kokku oli eelmise aasta l&otilde;pus saadaval &uuml;le 10 000 t&ouml;&ouml;koha. Seejuures oli vabade ametikohtade arv suurim t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, kus see k&uuml;&uuml;ndis 2200 l&auml;hedale. Hulgi- ja jaekaubanduses oli t&auml;itmata ametikohti &uuml;le 1700. T&ouml;&ouml;j&otilde;unappusest r&auml;&auml;givad ka pea k&otilde;ik teised indikaatorid. Omaette m&auml;rgiline on asjaolu, et kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamist reguleeriv sisser&auml;nde piirarv t&auml;itus t&auml;navu juba m&auml;rtsis.</p> <p>Kui tehnoloogiast tulenevate muutuste t&otilde;ttu ennustatakse kadu ennek&otilde;ike just t&ouml;&ouml;kohtadele, mis kuigi k&otilde;rget haridustaset v&otilde;i spetsiifilisi oskusi ei eelda, siis Eestis napib hetkel inimesi just lihtsamates ametites. Konjunktuuriuuringute p&otilde;hjal kipuvad t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse &uuml;le enim kurtma just need tegevusalad, mille lisandv&auml;&auml;rtus t&ouml;&ouml;taja kohta ja palgatase on keskmisest madalamad. T&ouml;&ouml;stuses on n&otilde;udlust enim tootmist&ouml;&ouml;liste j&auml;rele, teeninduses vajatakse m&uuml;&uuml;jaid, puhastusteenindajaid jt. &Uuml;heks v&auml;heseks erandiks on t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse ja<br />lisandv&auml;&auml;rtuse suhte poolest IT-sektor, kelle jaoks t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus n&auml;ib olevat stabiilne seisund.</p> <h3>T&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust saab leevendada vaid investeeringutega</h3> <p>Kuigi t&auml;itmata ametikohti on k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;stussektoris, ei saa sealset olukorda pidada v&auml;ljap&auml;&auml;smatuks. V&otilde;rreldes sarnaste tegevusalade tootlikkusn&auml;itajaid Eestis ja P&otilde;hjamaades, &uuml;letab sealne lisandv&auml;&auml;rtus t&ouml;&ouml;taja kohta siinset taset 2-3-kordselt. See viitab aga asjaolule, et kohalikes t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes peaks jaguma veel k&uuml;llaga ruumi efektiivsuse kasvatamiseks. V&otilde;ime k&uuml;ll r&auml;&auml;kida Eesti paindlikest v&auml;ikeettev&otilde;tetest, kes valmis kiirelt muutuvale n&otilde;udlusele reageerima, kuid selle pahupool on suur t&ouml;&ouml;j&otilde;umahukus ja madalad palgad.</p> <p>Seet&otilde;ttu on paratamatu, et mida kallimaks muutub t&ouml;&ouml;j&otilde;ud, seda enam peab ettev&otilde;te m&otilde;tlema v&otilde;imalustele, kuidas oma tegevust efektiivsemalt korraldada. Kahjuks ei ole ettev&otilde;tete kasvanud ind investeeringuid teha kuigiv&otilde;rd m&auml;rgatav. Ehkki p&auml;rast pikalt kestnud langust suurenesid eelmisel aastal t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse investeeringud masinatesse ja<br />seadmetesse &uuml;le 10%, k&auml;ibe ja investeeringute suhet vaadates suuremat muutust ei toimunud.</p> <p>&Uuml;hest p&otilde;hjust, miks ettev&otilde;tted on investeerimisel olnud tagasihoidlikud, pole usutavalt suutnud seni keegi anda. Varem on selleks peetud kesist n&otilde;udlust, mis muutis ettev&otilde;tjad tulevikuplaanide tegemisel konservatiivseks. Samas hakkas majanduskasv selgelt kiirenema juba 2016. aasta l&otilde;pul ja ka ettev&otilde;tjate kindlustunnet iseloomustavad n&auml;itajad on<br />pikalt p&uuml;sinud k&otilde;rgel tasemel. N&otilde;udluse k&otilde;rval on konkureerivaks selgituseks olnud kiire t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude t&otilde;us koos kasumite stagnatsiooniga, mis ei ole investeerimiseks lihtsalt raha j&auml;tnud. Kuigi t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulude kasv on t&otilde;epoolest olnud hoogne, on Eesti ettev&otilde;tted samal ajal h&auml;sti kapitaliseeritud, mis v&otilde;imaldab neil investeeringuid teha ka varasemate aastate jaotamata kasumi arvelt. Kolmanda p&otilde;hjendusena on nimetatud ka &uuml;leinvesteerimist buumiaastatel. T&otilde;epoolest olid mullu Eestis tehtud investeeringud p&otilde;hivarasse p&uuml;sihindades m&otilde;&otilde;detuna pea viiendiku v&otilde;rra madalamad kui 2007. aastal. Siiski n&auml;itab praegune tootmisv&otilde;imsuse rakendatuse tase t&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses, et liialt ruumi &bdquo;vana rasva&ldquo; abil mahtusid kasvatada ei ole.</p> <p>Teenindussektoris on t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimine m&otilde;istagi veidi keerukam, kuid pakiautomaatide ja iseteeninduskassade n&auml;itel leidub selleks v&otilde;imalusi ka seal. Raske on &ouml;elda, kas selles just automatiseerimisprotsessi m&otilde;ju peegeldub, kuid viimastel aastatel on kaubandussektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse kasvanud oluliselt kiiremini kui ettev&otilde;tlussektoris keskmiselt.</p> <p>Teenindusettev&otilde;tted, kes v&auml;rbavad sageli v&auml;ga noori inimesi, tunnetavad t&auml;na esimeste seas demograafiliste trendide m&otilde;ju. Kui valdavas osas 20. sajandist &uuml;letas aastane s&uuml;ndide arv 20 000, siis 1990-ndate teises pooles langes see 12 000 &ndash; 13 000 vahele. Seet&otilde;ttu v&otilde;iks t&otilde;deda, et t&auml;na 20-aastasel inimesel on t&ouml;&ouml;koha leidmine pea kaks korda lihtsam kui k&uuml;mme aastat tagasi.</p> </div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1935Euroopa Liidu asjade komisjon toetas töötingimuste läbipaistvamaks muutmist2018-04-09<p class="lead"><strong>Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) toetas valitsuse seisukohti Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivi eeln&otilde;u l&auml;bipaistvate ja prognoositavate t&ouml;&ouml;tingimuste kohta, millega muuhulgas kirjutatakse &uuml;henduse seadusesse t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja m&otilde;isted.</strong></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on edendada turvalisemat ja prognoositavamat t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet, tagades samal ajal t&ouml;&ouml;turu kohanemisv&otilde;ime ning parandades t&ouml;&ouml;tajate elu- ja t&ouml;&ouml;tingimusi.</p> <p>ELAKi esimehe&nbsp;<strong>Toomas Vitsuti</strong>&nbsp;s&otilde;nul t&ouml;&ouml;taja m&otilde;iste puhul Eestil eriarvamusi pole, kuid t&ouml;&ouml;andja m&otilde;iste tekitab vastuolu kehtiva siseriikliku seadusega, mida direktiivi j&otilde;ustumisel tuleb hakata muutma. &bdquo;Eestis on t&ouml;&ouml;suhe igal juhul kahepoolne suhe t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel ja meie seadus ei tunnista t&ouml;&ouml;andjate paljusust,&ldquo; r&auml;&auml;kis Vitsut.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja m&otilde;iste tuleneb Euroopa Kohtu praktikast ja on Eesti &otilde;igusega koosk&otilde;las. T&ouml;&ouml;andja m&otilde;iste defineerimisel leiab Eesti aga, et pakutav definitsioon v&otilde;ib p&otilde;hjustada ebaselgust nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja jaoks vastutuse ja kohustuste jagamisel.</p> <p>Eeln&otilde;u n&auml;eb ette, et t&ouml;&ouml;tajaks loetakse f&uuml;&uuml;silist isikut, kes osutab teatava aja jooksul teisele isikule selle isiku juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu. T&ouml;&ouml;andjaks tuleb aga lugeda &uuml;hte v&otilde;i mitut f&uuml;&uuml;silist v&otilde;i juriidilist isikut, kes on otseselt v&otilde;i kaudselt t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;suhtes.</p> <p>Komisjoni liikme&nbsp;<strong>Marianne Mikko</strong>&nbsp;s&otilde;nul on Eesti praegu silmn&auml;htavalt kaldu t&ouml;&ouml;andja poole. &bdquo;Euroopa soovib toetada rohkem t&ouml;&ouml;tajat,&ldquo; &uuml;tles Mikko. &bdquo;Seet&otilde;ttu pooldan kavandatavaid muudatusi, mis lisavad t&ouml;&ouml;tajale kindlustunnet.&ldquo; &nbsp;</p> <p>N&auml;iteks t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tavatele inimestele tahetakse direktiiviga anda &otilde;igus t&ouml;&ouml;andjalt uurida ja saada ka m&auml;&auml;ratud aja jooksul vastus, kas neil on v&otilde;imalik saada alaliselt t&ouml;&ouml;le ning p&otilde;hjendust, kui sellist v&otilde;imalust ei ole. Eesti ei poolda komisjoni ettepanekut, kuna see p&auml;rsib t&ouml;&ouml;suhete reguleerimist siseriiklikult. Lisaks on Eestil kevadel plaanis esitada v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise kavatsus ebatraditsioonilises t&ouml;&ouml;suhtes olevate t&ouml;&ouml;tajate kaitseks.</p> <p>Eesti toetab muudatust, et t&ouml;&ouml;tajale peab andma &uuml;levaate tema &otilde;igustest esimesel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja seda v&otilde;ib teha ka elektrooniliselt. Kehtiva &otilde;iguse j&auml;rgi on selleks aega kaks kuud.</p> <p>Direktiivi eeln&otilde;u tingimuse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja hakkama teavitama t&ouml;&ouml;tajat katseajast, mis v&otilde;ib olla kuni pool aastat. Eesti hinnangul v&otilde;iks katseaja pikkus j&auml;&auml;da liikmesriigi otsustada.</p> <p>Euroopa Liidu seadust tahetakse muuta nii, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole &otilde;igust keelata oma t&ouml;&ouml;tajal ka mujal t&ouml;&ouml;tamast, juhul kui tegu pole huvide konflikti v&otilde;i &auml;risaladuse lekke ohuga. Eesti sellist &uuml;henduse tasandil reguleerimist ei poolda, sest on oht, et sellisel juhul peab Euroopa Kohus hakkama igal &uuml;ksikul juhul sisustama &auml;risaladuse ja huvide konflikti m&otilde;istete sisu.</p> <p>Allikas:<a href="https://www.riigikogu.ee/" target="_blank">riigikogu.ee</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1933Kemikaalide käitlemisel tuleb kasutada sobivaid isikukaitsevahendieid2018-04-05<p><b><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></b></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja valas t&uuml;nnist kemikaali &auml;mbrisse. T&uuml;nnist v&auml;ljus koos vedelikuga t&uuml;kk, mis kukkus &auml;mbrisse ja &auml;mbrist pritsis t&ouml;&ouml;tajale kemikaali silma. T&ouml;&ouml;taja sai silma side- ja sarvkesta s&ouml;&ouml;vituse, tegemist oli kerge tervisekahjutusega.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;taja kasutab igap&auml;evaselt prille, siis ei sobinud talle v&auml;ljastatud kemikaalikindlad ja kaitseprillid.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Ettev&otilde;ttes oli selgeks tehtud, et antud kemikaali k&auml;itlemiseks on vajalik kasutada kaitseprille, kaitseprillid olid soetatud ja t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastatud. Kuna antud t&ouml;&ouml;taja kandis n&auml;gemisteravust korrigeerivaid prille siis teistele t&ouml;&ouml;tajatele sobivad kaitseprillid talle ei sobinud. T&ouml;&ouml;taja ise ei olnud t&ouml;&ouml;andjat teavitanud, et tal oleks vaja teistsuguseid kaitseprille. T&ouml;&ouml;andja ei olnud piisavalt p&ouml;&ouml;ranud t&auml;helepanu isikukaitsevahendite kasutamisele, muidu ta oleks n&auml;inud, et &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja ei kasuta kaitseprille. Saades teada, et t&ouml;&ouml;taja isikukaitsevahendeid ei kasuta tuleb v&auml;lja selgitada, mis on isikukaitsevahendite mittekasutamise p&otilde;hjuseks. T&ouml;&ouml;andjal on kohustus v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajale isikukaitsevahend, mis ei v&auml;hendaks t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemist korrigeerivate abivahendite toimet st oleks kasutatav koos oma prillidega.</p> <p>Selle &otilde;nnetuse &uuml;heks p&otilde;hjuseks oli koost&ouml;&ouml; puudumine &ndash; t&ouml;&ouml;taja ei informeerinud t&ouml;&ouml;andjat, et ta ei saa v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid kasutada.</p> <p>&Otilde;nnetuse teiseks p&otilde;hjuseks on puudulik sisekontroll - t&ouml;&ouml;andja ei kontrollinud, kas t&ouml;&ouml;tajad neile v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid kasutavad. T&ouml;&ouml;andja roll ei piirdu t&ouml;&ouml;tajatele isikukaitsevahendite v&auml;ljastamisega vaid nende (&otilde;igesti) kasutamist tuleb ka kontrollida.&nbsp;</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/443" target="_blank">iskikukaitsevahendid;</a></li> <li><a href="/redirect/451" target="_blank">Sisekontroll</a></li> </ul>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1932Tööandjate konverents küsib: Kuidas me kestame? 2018-04-04<p><strong>T&auml;na toimuv Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konverents Tuulelohe Lend 2018 alapealkirjaga &ldquo;Kuidas me kestame?&rdquo;, keskendub Eesti suurimale v&auml;ljakutsele &ndash; v&auml;henevale rahavastikule ja sellest tulenevatele probleemidele ning otsib koos esinejatega neile lahendusi.</strong><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Kesliidu juhataja Toomas Tamsari s&otilde;nul on Eesti jaoks pikemas perspektiivis suurim v&auml;ljakutse just meie rahvastikuga seonduv. &ldquo;Teadlased on sellest probleemist juba aastaid r&auml;&auml;kinud, kuid me ei taha v&otilde;i ei julge siiani seda h&auml;sti kuulda, sest see on ebamugav t&otilde;de. Kuid enam meil p&auml;&auml;su pole - peame n&uuml;&uuml;d ja praegu tegema nii l&uuml;hiajalise kui pikaajalise m&otilde;juga otsuseid, et suudaksime rahvana kesta.&rdquo;</p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Konverentsip&auml;eva avas&otilde;nad &uuml;tleb peaminister <b>J&uuml;ri Ratas </b>ja seda juhib Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja <b>Toomas Tamsar</b>.</p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Olukorra t&otilde;sidusele vaatab keele ja kultuuri perspektiivist otsa politoloog <b>Rein Taagepera</b>, kes hoiatas meid juba 13 aastat tagasi demograafilise vetsupoti efekti eest. Eesti inimarengu aruande p&otilde;hjal teeb j&auml;reldusi ja ennustab tulevikku rahvastikuteadlane <b>Tiit Tammaru. </b>Nortali asutaja ja juht <b>Priit Alam&auml;e</b> k&otilde;neleb spetsialistide puudusest tulenevatest probleemidest ettev&otilde;tjatele. Eesti Teaduste Akadeemia president <b>Tarmo Soomere </b>v&otilde;tab vaatluse alla looduses toimuvad muudatused, millest ka meil p&auml;&auml;su pole. Maailmas toimuvaid r&auml;nde- ja t&ouml;&ouml;turutrende lahkavad Euroopa r&auml;ndev&otilde;rgustiku koordinaator<b> Ave Lauren</b> ja MOVE Guides tootejuht <b>Krisjtan Lepik</b>. Majanduslikku vaadet tuleviku majandusele ja t&ouml;&ouml;turule avab majandusteadlane <b>Raul Eamets. </b>Eestis elav venelane <b>Katja Danilova </b>annab edasi oma m&otilde;tteid Eestist, siin elamisest ja oma v&otilde;imalikust tulevikust. Noor ja tegus kodanikuaktivist <b>Martin Noork&otilde;iv </b>k&otilde;neleb Eestist t&auml;nap&auml;eva noorte pilgu l&auml;bi ja sellest, millisena tema n&auml;eb oma tulevast elu Eestis.</p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Konverentsi viimases osas debateerivad &otilde;iguskantsler <b>&Uuml;lle Madise</b> juhtimisel meie kestmise lahenduste &uuml;le Eesti erakondade naispoliitikud.</p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>Vaata lisaks ja tutvu programmiga<a href="http://www.tuulelohe.ee/" previewremoved="true"> </a><a href="http://www.tuulelohe.ee/" previewremoved="true">http://www.tuulelohe.ee</a></p> <p><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p>&nbsp;</u1:p>1917 asutatud Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit on Eesti ettev&otilde;tteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja l&auml;bi haruliitude &uuml;le 1500 ettev&otilde;tte, mis on t&ouml;&ouml;andjaks enam kui 145 000 t&ouml;&ouml;tajale. T&ouml;&ouml;andjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme t&otilde;usule.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p> <p class="tandjad"><u1:p></u1:p></p> <p><u1:p></u1:p></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1931Peresõbraliku tööandja märgise programmi kandideeris teisel konkursil 52 organisatsiooni2018-04-03<p><strong>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise&nbsp;programmi kandideeris selle aasta veebruaris 52 organisatsiooni. Kuna programmis oli kohti 32 organisatsioonile, siis kahjuks k&otilde;ik seekord programmi ei p&auml;&auml;senud. Programmi kandidaadid olid v&auml;ga erinevatest tegevusvaldkondadest, kelle hulgas oli nii haridusasutusi, IT-ettev&otilde;tteid, toiduaine- ja metallit&ouml;&ouml;stuseid kui ka kohalikke omavalitsusi.</strong></p> <p>Sel aastal programmi p&auml;&auml;senud organisatsioonid on asunud juba algm&auml;rgise saavutamiseks pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralike meetmete rakendamiseks tegevuskavasid koostama. T&auml;naseks on peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmis kokku 76 organisatsiooni, kellest 44 on l&otilde;ppm&auml;rgise taotlemise protsessis.</p> <p>&nbsp;</p> <p>2018. aastal programmi p&auml;&auml;senud organisatsioonid on:</p> <table border="0" cellspacing="0" cellpadding="0" style="width: 0px;"> <tbody> <tr> <td width="517"> <p>AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>ACNielsen Eesti O&Uuml;</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Admiral Markets AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>AS Estiko-Plastar</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>AS Go Group</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>AS Helmes</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>AS SEB Pank</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Bigbank AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Bondora AS grupp (Bondora AS, Bondora Capital O&Uuml;, Bondora Servicer O&Uuml;)</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Estanc AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Harju Ettev&otilde;tlus- ja Arenduskeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>H&auml;irekeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>InBio O&Uuml;</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Innopolis Insenerid O&Uuml;</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>K&auml;o Tugikeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Mandatum Life Insurance Company Ltd Eesti Filiaal</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>MDC Max Daetwyler Eesti AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Omniva (Eesti Post AS)</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Paletti Eesti As</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>P&otilde;ltsamaa Vallavalitsus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>P&auml;rnu Lasteaed Kelluke</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Ridango AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>SA Elva Laste- ja Perekeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Sihtasutus Eesti Meremuuseum</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>S&uuml;dameapteek ( &Auml;rinimed Pharma Holding O&Uuml; ja Pharma Group O&Uuml;)</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Tartu Kutsehariduskeskus</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Tele2 Eesti AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Thermory AS</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>VELUX Eesti O&Uuml;</p> </td> </tr> <tr> <td width="517"> <p>Wunder Estonia O&Uuml;</p> </td> </tr> </tbody> </table>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1929Riik asub vähendama soolist palgalõhet avalikus sektoris2018-04-03<p><b>2. aprillil toimunud v&otilde;rdse palga p&auml;eval, saatis sotsiaalministeerium koosk&otilde;lastusringile soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse eeln&otilde;u muudatused, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks.</b></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha soolise palgal&otilde;he j&auml;relevalvet avalikus sektoris.</p> <p><b>&bdquo;</b>K&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel on juba kehtiva korra j&auml;rgi kohustus tagada naiste ja meeste v&otilde;rdne tasustamine sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Luues uudse digitaalse t&ouml;&ouml;riista, aitame avalikul sektoril seda kohustust paremini t&auml;ita ning v&auml;hendada soolist palgal&otilde;het. Tahame sellega olla eeskujuks ka k&otilde;igile erasektori t&ouml;&ouml;andjatele.&rdquo;</p> <p>2. aprillil t&auml;histatakse Eestis v&otilde;rdse palga p&auml;eva, mille puhul korraldatakse &uuml;le Eesti erinevaid teadlikkuse t&otilde;stmise &uuml;ritusi, et naiste ja meeste t&ouml;&ouml;tasude ebav&otilde;rdsus fookusesse tuua. V&otilde;rdse palga p&auml;eva t&auml;histatakse igal aastal erineval kuup&auml;eval: see t&auml;hendab, et teenimaks meestega sama palju, peaks naised t&ouml;&ouml;tama aastas kolm kuud ja kaks p&auml;eva rohkem.</p> <p>Esmane kontaktivaba palgaandmete anal&uuml;&uuml;s viiakse l&auml;bi nende andmete pinnalt, mida t&ouml;&ouml;andjad riigile juba esitavad ning mis on k&auml;ttesaadavad l&auml;bi registrite. Anal&uuml;&uuml;si tarbeks on plaanis v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada digitaalne t&ouml;&ouml;vahend, mis arvutab palgal&otilde;he ulatuse organisatsioonis automaatselt, ehk nn<b> </b>palgal&otilde;he spidomeeter. Palgal&otilde;he spidomeeter kasutab anal&uuml;&uuml;siks t&ouml;&ouml;andjate poolt riigile esitatavaid andmeid ning esmane palgaandmete anal&uuml;&uuml;s viiakse l&auml;bi kord aastas.</p> <p>Kui esmane palgaandmete anal&uuml;&uuml;s n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;andja maksab naistele ja meestele sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest erinevat tasu, teeb t&ouml;&ouml;inspektsioon 10 ja enama t&ouml;&ouml;tajaga avaliku sektori t&ouml;&ouml;andjale ettepaneku viia organisatsioonis l&auml;bi naiste ja meeste v&otilde;rdse palga audit.</p> <p>Auditi k&auml;igus anal&uuml;&uuml;sib t&ouml;&ouml;andja tasustamise p&otilde;him&otilde;tteid organisatsioonis ning koostab tegevuskava soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks. &Uuml;htlasi annab audit t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imaluse n&auml;idata, et erinevused tulenevad sooga mitteseotud objektiivsetest p&otilde;hjustest.</p> <p>Loodav palgal&otilde;he spidomeeter annab informatsiooni soolise palgal&otilde;he osas ka erasektori t&ouml;&ouml;andjatele. T&ouml;&ouml;inspektsioon teostab j&auml;relevalvet vaid avaliku sektori asutustes, kuid n&otilde;ustab soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse aspektides soovi korral ka erasektori t&ouml;&ouml;andjaid.</p> <p>Eeln&otilde;u t&auml;psustab ka t&ouml;&ouml;andjate kohustusi t&ouml;&ouml;tajate kohta soop&otilde;histe andmete kogumisel ja t&ouml;&ouml;tajate informeerimisel naiste ja meeste v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest organisatsioonis. See t&auml;hendab s&otilde;naselgelt andmete loetlemist, mille p&otilde;hjal nii t&ouml;&ouml;andjal endal, t&ouml;&ouml;inspektsioonil ja teistel seaduse t&auml;itmist j&auml;lgivatel organitel, aga ka t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i nende esindajatel on v&otilde;imalik hinnata sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist.&nbsp;</p> <p>Eeln&otilde;u j&otilde;ustub 1. juulil 2020. aastal, et j&auml;tta nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;inspektsioonile aega j&auml;relevalve rakendamiseks ettevalmistuste tegemiseks.</p> <p><b>Taust</b></p> <ul> <li>Naiste ja meeste palgal&otilde;he on Eestis pidevalt p&uuml;sinud &uuml;le 20%. 2016. aastal oli Eurostati andmetel naiste ja meeste palgal&otilde;he Eestis 25,3%. Palkade l&auml;bipaistvus on &uuml;ks tulemuslikumaid meetmeid palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks.</li> <li>Soolise palgal&otilde;he uuringud ja anal&uuml;&uuml;sid n&auml;itavad, et m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne osa Eesti suurest palgal&otilde;hest ei ole selgitatav tavap&auml;raste tunnuste abil nagu n&auml;iteks naiste ja meeste t&ouml;&ouml;tamine erinevatel tegevus- ja ametialadel, nende erinev koormus, t&ouml;&ouml;staaž ja haridus. Selgitamata palgal&otilde;he v&otilde;ib v&auml;ljendada &uuml;helt poolt selliste tegurite m&otilde;ju, mida ei ole m&otilde;&otilde;detud v&otilde;i mida ei suudeta m&otilde;&otilde;ta, n&auml;iteks motivatsioon ja p&uuml;hendumus, teisest k&uuml;ljest aga t&ouml;&ouml;turul aset leidvat diskrimineerimist.</li> <li>Eeln&otilde;us pakutud j&auml;relevalvelahenduse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel on l&auml;htutud eelk&otilde;ige Eesti olukorrast ja vajadustest ning seet&otilde;ttu ei ole siinkohal otseselt aluseks v&otilde;etud &uuml;hegi teise riigi regulatsioone. Osaliselt sarnaseid meetmeid v&otilde;ib leida n&auml;iteks Slovakkiast, Rootsist, Soomest, Belgiast, Austriast, Portugalist, kuid ka teistest EL riikidest. Islandil peavad t&ouml;&ouml;andjad alates 2018. aasta jaanuarist taotlema riigilt sertifikaati, mis t&otilde;endab, et t&ouml;&ouml;andja maksab naistele ja meestele v&otilde;rdset tasu. Kui t&ouml;&ouml;andja ei suuda v&otilde;rdse tasu maksmise p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgmist t&otilde;estada, peab ta tasuma trahvi. Sertifikaati tuleb uuendada iga kolme aasta tagant.</li> <li>Umbes kolmandikus organisatsioonidest (33%) on t&ouml;&ouml;tasu t&auml;ielikult l&auml;bir&auml;&auml;kimiste k&uuml;simus, umbkaudu pooltes (47%) l&auml;htutakse palgal&auml;bir&auml;&auml;kimistel palgavahemikest- ja v&otilde;i astmestikest. 19% organisatsioonidest on uue t&ouml;&ouml;taja palk t&auml;pselt m&auml;&auml;ratletud ning l&auml;bir&auml;&auml;kimisruumi on enam v&auml;iksemates ja erasektori organisatsioonides.</li> </ul> <div></div> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1928Kas töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ka töösuhte keskel?2018-04-02<p><strong>Olen oma t&ouml;&ouml;tajaga lahkarvamusel t&ouml;&ouml;aja korralduse ning tulemustasu arvestamise p&otilde;him&otilde;tete &uuml;le. Samas pole me kumbki veel huvitatud t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamisest, soovime aga leida &otilde;iget ja &otilde;iglast lahendust. Kas ja kuidas saaks sellises olukorras saaks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon meid aidata?</strong></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong> Sageli p&ouml;&ouml;rdutakse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni alles siis, kui t&ouml;&ouml;suhe on l&auml;bi. K&uuml;ll aga oleks t&ouml;&ouml;suhte s&auml;ilimise eesm&auml;rki silmas pidades suurem abi sellest, kui pooled m&otilde;tleksid leppimisele ja edaspidise koost&ouml;&ouml; v&otilde;imalustele juba t&ouml;&ouml;suhte kestel.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on kohtuv&auml;line t&ouml;&ouml;vaidlusi lahendav organ, mille tegevuse peamiseks eesm&auml;rgiks ongi t&ouml;&ouml;suhte poolte lepitamine. Ka kehtiva t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse (TvLS) kohaselt&nbsp; lahendatakse t&ouml;&ouml;vaidlusasi v&otilde;imaluse korral vaidlevate poolte kokkuleppel:</p> <ol> <li>&nbsp;enne t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumist, l&auml;htudes hea usu ja m&otilde;istlikkuse p&otilde;him&otilde;ttest, ning vajaduse korral t&ouml;&ouml;tajate esindaja vahendusel;</li> <li>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis leppimise teel v&otilde;i kompromissiga, l&auml;htudes seaduses s&auml;testatust.</li> </ol> <p>Siiski saab komisjoni poole p&ouml;&ouml;rduda vaid juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal on t&ouml;&ouml;andja vastu v&otilde;i vastupidi. t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;taja vastu tekkinud konkreetne n&otilde;ue. N&auml;iteks saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;ue v&otilde;i kahju h&uuml;vitamise n&otilde;ue. Poolte n&otilde;uded v&otilde;ivad olla ka vastastikused.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab t&ouml;&ouml;vaidluse lahendada lepitusmenetluses, kirjalikus menetluses v&otilde;i n&ouml; tavamenetluses asja arutamisega istungil. Lisaks eeltoodule saab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon suunata vaidlevaid pooli kompromisskokkuleppe s&otilde;lmimisele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhte kestel tekkinud vaidluse lahendamisel on kindlasti abi lepitusmenetlusest, kuid see eeldab m&otilde;lema poole n&otilde;usolekut ja ka valmisolekut vahendatud lepituses osalemiseks. Lepitusmenetluse alustamiseks tuleb esitada t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile vastav tahteavaldus. Avaldusele lisatakse poolte kirjalik v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis s&otilde;lmitud kokkulepe t&ouml;&ouml;vaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. Komisjonil peab olema v&otilde;imalik veenduda, et see on poolte selge ja vaba tahe.</p> <p>Lepitusmenetluse suur eelis m&otilde;lemale poolele on kindlasti menetluse kiirus ning m&otilde;lemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine. Kirjalik lepituskokkulepe s&otilde;lmitakse poolte vahel k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul avalduse menetlusse v&otilde;tmise otsustamisest arvates.</p> <p>Tasub ka meeles pidada, et seadus v&otilde;imaldab liikuda ka erinevate menetlusliikide vahel, st kui pooled leppimiseni ei j&otilde;ua ehk lepituskokkulepet ei s&uuml;nni, on pooltel v&otilde;imalik tagasi p&ouml;&ouml;rduda vaidlusmenetlusse, mille tulemusel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus lahendab vaidluse otsusega (TvLS &sect; 36).</p> <p><strong>Tutvu ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni v&auml;rske <a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/toovaidluste_lahendamine_sisu-est_w" target="_blank">bro&scaron;&uuml;&uuml;riga T&ouml;&ouml;vaidluste lahendamisest t&ouml;&ouml;vailduskomisjonis</a>.</strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1926Kas puidutööstuses peab tööandja andma tööriided?2018-03-26<p><strong>T&ouml;&ouml;tan puiduettev&otilde;ttes, kus teen t&ouml;&ouml;d erinevatel pinkidel (press, h&ouml;&ouml;velpink, saag jne). T&ouml;&ouml;d tehes seisan betoonp&otilde;randal. &Otilde;hus on pidevalt v&auml;ga palju tolmu, nii et t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks on &otilde;hk juba t&auml;itsa paks sellest. T&ouml;&ouml;andja pole meile andnud ei t&ouml;&ouml;riideid ega t&ouml;&ouml;jalan&otilde;usid. Kas mul on &otilde;igus neid k&uuml;sida ja saada? Kas ka teised t&ouml;&ouml;tajad peaksid saama t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;riided ja t&ouml;&ouml;jalatsid?</strong></p> <p><strong>Vastab Arina Shepelev, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor:</strong> Seadusest tulenevalt peab t&ouml;&ouml;andja oma kulul andma t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;riietuse, kui t&ouml;&ouml; laad seda n&otilde;uab. Kirjeldate, et t&ouml;&ouml;tate puiduettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;keskkond on tolmune ning t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus kasutatavad ained ja kemikaalid v&otilde;ivad omakorda ohustada Teie tervist. Sel juhul on t&ouml;&ouml;andjal kohustus v&auml;ljastada t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;riided ja korraldada nende pesu.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;riiete juurde kuuluvad ka kahte liiki t&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud:</strong></p> <ul> <li>Isikukaitsevahendina turvajalan&otilde;ud - vajadus nende j&auml;rele selgub t&ouml;&ouml;keskkonna <strong><a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;sist</a></strong>.</li> <li>T&ouml;&ouml;jalan&otilde;ud, mis on m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tajale, kes peab palju liikuma ja/v&otilde;i seisma. Kui t&ouml;&ouml;tajal pole jalas &otilde;iged jalan&otilde;ud, v&otilde;ib vale t&ouml;&ouml;jalats p&otilde;hjustada muutusi p&ouml;idades, mis omakorda tekitavad selja- ja jalavalusid ning v&otilde;ivad p&otilde;hjustada muutusi selgroos.</li> </ul> <p>Kui t&ouml;&ouml;protsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru v&otilde;i vedeliku eraldumine koguses, mis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja tervist kahjustada, tuleb v&auml;ltida heitme levikut t&ouml;&ouml;keskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja kahjutuks muutmine. Esmalt peab t&ouml;&ouml;andja tagama piisava v&auml;ljat&otilde;mbeventilatsiooni.</p> <p>Samuti tuleb tutvuda t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga ning selgitada v&auml;lja, mis t&uuml;&uuml;pi tolmuga tegemist on. Kui puutute kokku k&otilde;va puidu, n&auml;iteks p&ouml;&ouml;gi v&otilde;i tamme t&ouml;&ouml;tlemisel tekkiva tolmuga, siis k&otilde;va puidu tolm v&otilde;ib p&otilde;hjustada inimesel v&auml;hkkasvaja teket nina k&otilde;rvalkoobastes ja nina&otilde;&otilde;nes. Sellistel juhul kehtivad rangemad n&otilde;uded t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse korraldamisele.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <p><strong><a href="/redirect/443" target="_blank">isikukaitsevahendid</a></strong>;<br /><strong><a href="/redirect/3057" target="_blank">turvajalan&otilde;ud</a></strong>.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1925Tööinspektsioon: kontrollitud pakendi vastuvõtupunktidest kolmes oli tagatud töötajate ohutus 2018-03-23<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 56 pandipakendite vastuv&otilde;tupunkti &uuml;le Eesti. Avastati 264 rikkumist, millest 136 kohta koostati ettekirjutus. Keelustati kolme taaratagastusautomaadi kasutamine.</strong></p> <p>Pandipakendi vastuv&otilde;tupunktide sihtkontrolli k&auml;igus kontrollisid t&ouml;&ouml;inspektorid t&ouml;&ouml;vahendite ja liikumisteede korrasolu, t&ouml;&ouml;kohtade sisekliimat, kemikaalide ohutust ning isikukaitsevahendite kasutamist. Enamikes kontrollitud t&ouml;&ouml;kohtades olid liikumisteed puhtad. Piisavalt oli ruumi taaratagastusautomaatide puhastamiseks ning juurdep&auml;&auml;s automaadi juhtimisseadmetele oli vaba.</p> <p>Vajakaj&auml;&auml;misi oli aga palju. Vaid kolmes vastuv&otilde;tupunktis ei esinenud &uuml;htegi rikkumist. K&otilde;ige probleemsemaks osutus t&ouml;&ouml;kohtade sisekliima, kemikaalide ohutuse tagamine ja esmaabivahendite k&auml;ttesaadavus. Pea veerandis kontrollitud kohtadest t&ouml;&ouml;tati k&uuml;lmades tingimustes. Pooltes kohtades polnud t&ouml;&ouml;tajad saanud vajalikku kaitseriietust. Kaitsekindad olid sageli valed ning m&otilde;eldud kaitseks mehaanilise, mitte keemilise ohuteguri eest. Pooltes kontrollitud kohtades puudusid esmaabivahendid.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul oli m&otilde;neti ootamatu, et pandipakendite tagastuspunktide t&ouml;&ouml;keskkonnas nii palju puudusi esineb. &bdquo;Keskkonnas&auml;&auml;stlik eluviis ning taaskasutus on muutumas iseenesestm&otilde;istetavaks elu osaks. &Auml;ra aga tohi unustada t&ouml;&ouml;tajaid, kes aitavad meil k&auml;ituda keskkonnas&otilde;bralikult,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Kontrolli tulemused n&auml;itavad, et pakendeid vastu v&otilde;tvate t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonda tuleb oluliselt parandada, et t&ouml;&ouml;tamine oleks ohutu ning tervist hoidev. &Otilde;iged kaitsevahendid, sobilik temperatuur, k&auml;tepesuv&otilde;imalus ning esmaabivahendid peavad olema tagatud igas t&ouml;&ouml;kohas,&ldquo; r&otilde;hutas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis pandipakendi vastuv&otilde;tupunkte k&otilde;igis maakondades peale Hiiumaa.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annab n&otilde;u parema t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel. Teenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1923Miks tuleb kaubanduskeskusesse või kauplusesse sisenedes tähelepanelik olla?2018-03-22<p><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks kaubanduskeskusesse, et osta ettev&otilde;ttele vajalikke majapidamistarbeid. Kaubanduskeskuse sissep&auml;&auml;su juures oleva porivaiba oli koristaja osaliselt rulli keeratud. Ehkki liikumistee oli h&auml;sti valgustatud, ei m&auml;rganud t&ouml;&ouml;taja uste vahel liikudes p&otilde;randal olevat takistust ning komistas ja kukkus. Kukkudes sai ta k&auml;e raske tervisekahjustuse, kodarluu nihkumisega murru, samuti olid kukkumise tagaj&auml;rjeks marrastused n&auml;ol.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Kaubanduskeskuse koristaja oli porivaiba osaliselt kokku rullimisega tekitanud komistamisohu, kuid ei teinud midagi selleks, et kaubanduskeskusesse sisenejaid sellest teavitada kas hoiatussildiga v&otilde;i suuliselt. Ta oli &otilde;nnetuse hetkel s&uuml;ndmuskohal, kuid r&auml;&auml;kis juttu oma tuttavaga. Veidi p&auml;rast raske tervisekahjustusega juhtunud &otilde;nnetust komistas samas kohas ka teine kaubanduskeskusesse siseneja. Tema p&auml;&auml;ses &otilde;nneks vigastusteta.</p> <p>Koristust&ouml;&ouml;de tegemine ei olnud korralikult l&auml;bi m&otilde;eldud. Kui t&ouml;&ouml;de k&auml;igus on vaja porivaipa teisaldada, siis tuleb v&auml;ltida sellega tekkivaid lisaohte. P&otilde;randale laotatud vaip tuleb teise kohta nihutada v&otilde;i see t&auml;ielikult kokku rullida ja liikumisteedest eemale viia.</p> <p>Taolist komistamisohtu on tihti n&auml;ha kaubanduskeskuste sissep&auml;&auml;sude juures. Porivaipade &auml;&auml;red v&otilde;ivad olla &uuml;les keerdunud klientide liikumise tagaj&auml;rjel. Vaiba&auml;&auml;ri t&otilde;stavad &uuml;lesse ka koristajad. M&otilde;nes kohas on porivaip p&otilde;randast k&otilde;rgemal seet&otilde;ttu, et see on antud kohal kasutamiseks liiga suur.</p> <p>Ohu k&otilde;rvaldamiseks on oluline k&otilde;igi t&auml;helepanelikkus, kes kaubanduskeskuses t&ouml;&ouml;tavad. N&auml;iteks peaks ohule reageerima ka turvat&ouml;&ouml;taja v&otilde;i m&otilde;ne v&auml;ikese poe m&uuml;&uuml;ja, kelle t&ouml;&ouml;andja pole k&uuml;ll seotud porivaiba paigaldamisega ega vastuta liikumisteede ohutuse eest. &Uuml;leskeerdunud vaibanurga saab iga&uuml;ks tagasi keerata ning kui nad ise ei saa ohtu k&otilde;rvaldada, peab neil olema teada, kellele edastada teave ohust ning kelle &uuml;lesandeks on selle k&otilde;rvaldamine.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1922Kutsehaigus tuli kummardades 2018-03-21<p><strong>T&ouml;&ouml;le asumisel on meil k&otilde;igil palju ootusi ja lootusi, kuidas oma t&ouml;&ouml;d teha v&otilde;imalikult h&auml;sti ja end teostada. Keegi meist ei unista, et t&ouml;&ouml;ga v&otilde;iks kaasneda kutsehaigus. Paraku v&otilde;ib ka nii minna. &Uuml;hte sellist n&auml;idet kirjeldangi.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Puhastusteenindaja t&ouml;&ouml; on enamasti f&uuml;&uuml;siline. Teha tuleb korduvaid &uuml;hetaolisi liigutusi, palju on sundasendeid ning koormus langeb p&otilde;hiliselt k&auml;tele ja seljale. Kuid kui koristama peab kiiresti ja palju, suureneb koormus luu- ja lihaskonnale veelgi. See teema pole v&otilde;&otilde;ras &uuml;helegi hotellitubade koristajale, kes k&otilde;ik on kutsehaiguse v&auml;ljakujunemise ohus. Meie loo kangelane on aga kutsehaige, kes t&ouml;&ouml;tas laeval kajutite koristajana.</p> <p>Kutsehaige, nimetagem teda Eneks, on 49aastane ning ta t&ouml;&ouml;tas erinevatel laevadel 14 aastat. Tema peamisteks t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteks oli reisijate kajutite koristamine. Tavaliselt tuli kajuteid koristada siis, kui laev oli sadamas ning reisijaid laeval ei olnud. Kajutite arv varieerus &ndash; rahulikumal perioodil tuli koristada 30 kajutit ehk 60 voodikohta, intensiivsel perioodil 100 voodikohta. Aega kajutite koristamiseks oli 3-6 tundi s&otilde;ltuvalt laeva marsruudist kas Tallinn-Helsingi v&otilde;i Tallinn-Stockholmi liinil. T&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul koristatavate kajutite maksimumarvu polnud ette antud. Oluline oli, et vastavalt reisijate arvule said kajutid koristatud. T&ouml;&ouml; toimus p&uuml;stiasendis ning koormus langes p&otilde;hiliselt k&auml;tele ja seljale. Kajutid olid valdavalt kahe- v&otilde;i neljakohalised, kuid tuli ka ette suurte preemiumkajutite koristamist. Kajutite koristamise protseduur n&auml;gi ette, et kokku tuli korjata pr&uuml;gi, mis tuli viia pr&uuml;gi&scaron;ahti; v&auml;lja tuli vahetada voodipesu, t&otilde;mmata &uuml;le tolmuimejaga ning puhastada tualettruum. Enet k&uuml;ll juhendati ja ta teadis &otilde;igeid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ning ergonoomilisi t&ouml;&ouml;asendeid, kuid alati ei &otilde;nnestunud neid suure t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;ttu kasutada.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Pooltel laevadel, kus Ene t&ouml;&ouml;tas, ei olnud t&ouml;&ouml;andja koostanud riskianal&uuml;&uuml;si stjuardessi ohutegurite v&auml;ljaselgitamiseks. T&ouml;&ouml;andja ei olnud hinnanud t&ouml;&ouml;koormuse tagaj&auml;rgesid, pauside vajalikkusest t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamiseks ning t&ouml;&ouml;asendeid ja &ndash;liigutusi, mis t&ouml;&ouml;taja kutsehaigestumiseni viisid.</p> <p>Kuigi riskianal&uuml;&uuml;si koostas t&ouml;&ouml;andja kaootiliselt, siis ohutusjuhendid, millega Ene tutvuma pidi oli rohkelt. Algas see t&ouml;&ouml;ohutusjuhendist laevapereliikmele ja l&otilde;ppes stjuardessi ohutusjuhendiga, kus kirjeldati kutsehaigestumist p&otilde;hjustavaid tegureid ning ergonoomilisi t&ouml;&ouml;asendeid ja &ndash;v&otilde;tteid. Oluline on m&auml;rkida, et kuigi Enet juhendati, ei toimunud see kohe t&ouml;&ouml;le asudes, nagu seadus ette n&auml;eb, vaid alles aastaid hiljem. Ehk siis, kui Enel juba esimesed haigusilmingud tekkisid.</p> <p>Vastavalt meret&ouml;&ouml; seadusele peab iga t&ouml;&ouml;taja l&auml;bima tervisekontrolli litsentseeritud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures igal aastal v&otilde;i kahe aasta tagant. Arst v&auml;ljastab ka meremehe terviset&otilde;endi. Kuigi Ene asus t&ouml;&ouml;le 2000. aastal, hakati teda tervisekontrolli suunama perioodiliselt alles alates 2008. aastast. Arsti otsuse p&otilde;hjal oli Ene sobiv t&ouml;&ouml;tama laeval ning terviseseisundist tulenevad piirangud puudusid. M&auml;rgiks puhastusteenindajate &uuml;lekoormusest nii maal kui merel on reeglina k&auml;te-, &otilde;la- ja seljavalud, mis &nbsp;enne kutsehaigestumise tekkimist endast varakult m&auml;rku annavad. Enel tekkisid esimesed haigusilmingud (k&auml;te- ja seljavalud) nelja t&ouml;&ouml;aasta j&auml;rel. Valude leevendamiseks kasutas Ene valuvaigisteid ja kreeme. Kuna perioodiliselt l&auml;bi viidud tervisekontrolli otsuse andmetel piirangud puudusid, paneb see konkreetsel juhul kahtluse alla tervisekontrolli m&otilde;tte. Tervisekontrolli m&otilde;te on v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;taja sobivus ametikohale ning kutsehaiguste ennetamine. L&otilde;plikult pole k&uuml;ll teada, kas Ene ei r&auml;&auml;kinud oma vaevustest t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile v&otilde;i t&ouml;&ouml;tervishoiuarst ei p&ouml;&ouml;ranud piisavat t&auml;helepanu Ene ametis esinevate ohutegurite seostamisega kurdetud terviseh&auml;dadega.</p> <p>Ene juhtumit kokku v&otilde;ttes tuleb &uuml;telda, et t&ouml;&ouml;andja k&uuml;ll panustas t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutusse: koostas igaks juhtumiks ohutusjuhendi, tagas vajalikud isikukaitsevahendid ja suunas t&ouml;&ouml;taja perioodiliselt tervisekontrolli. Paraku j&auml;i selle k&otilde;ige varju inimene, t&ouml;&ouml;taja, kel arenes v&auml;lja kutsehaigus.</p> <p>Kuidas saaks t&ouml;&ouml;andja v&auml;ltida puhastusteenindajate kutsehaigestumisi? K&otilde;igepealt tuleks optimeerida t&ouml;&ouml;koormust nii, et koristatavate kajutite arv vastaks t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silistele ja vaimsetele v&otilde;imetele. Kindlasti tuleks t&ouml;&ouml;tajat juhendada kohe, kui ta t&ouml;&ouml;le asub, et ta teaks &otilde;igeid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ning oskaks t&ouml;&ouml;d tehes oma tervist hoida.&nbsp;</p> <p>N&auml;eme sageli, et t&ouml;&ouml;tajad ei julge m&auml;rku anda, kui neil t&ouml;&ouml;l tervisega probleeme tekib. P&otilde;hjuseks tuuakse, et kardetakse t&ouml;&ouml;kohta kaotada. Kindlasti tuleks aga juba esimeste vaevuste puhul t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile oma probleeme kirjeldada. Nii on v&otilde;imalik saada varakult abi ja n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldada selliselt, et suuremat kahju tervisele &auml;ra hoida. &nbsp;</p> <p>Foto: pixabay.com</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1920Mida peaksin tegema, kui tööl tervisega probleem tekib?2018-03-19<p><b><b>T&ouml;&ouml;tan kokana toitlustusasutuses. P&otilde;hiline t&ouml;&ouml; on k&auml;tega &ndash; t&otilde;stan toitu, t&uuml;keldan, viilutan, koorin, kaalun, segan jne. Viimasel ajal on hakanud k&auml;ed valutama ning t&ouml;&ouml;d on ebamugav ja kohati isegi valulik teha. Olen sellest r&auml;&auml;kinud kolleegidega, aga kas pean ka t&ouml;&ouml;andjale teada andma?</b></b></p> <p><b>Vastab Aile Salundi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</b> T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusseaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;taja kohe t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule teatama &otilde;nnetusjuhtumist v&otilde;i selle tekkimise ohust ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmist takistavast terviseh&auml;irest. Siis saab t&ouml;&ouml;andja asuda probleemiga tegelema.</p> <p>Valulikud ja koormatud k&auml;ed v&otilde;ivad olla tingitud valedest t&ouml;&ouml;v&otilde;tetest ja liiga suurest t&ouml;&ouml;koormusest. Neid tuleks kohe muuta, et t&ouml;&ouml;tamist j&auml;tkates terviseprobleemid ei s&uuml;veneks. T&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise ja vaimse &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks peab t&ouml;&ouml;andja kohandama t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalikult sobivaks. T&ouml;&ouml;koha kujundamisel ja t&ouml;&ouml; korraldamisel tuleb t&ouml;&ouml;andjal arvestada t&ouml;&ouml;taja kehaliste, vaimsete, sooliste ja ealiste ise&auml;rasustega, t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutumisega t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i vahetuse jooksul ning v&otilde;imaliku pikaajalise &uuml;ksinda t&ouml;&ouml;tamisega.</p> <p>Kindlasti tuleks terviseprobleemidest teada anda t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile, kes on p&auml;dev hindama t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja t&ouml;&ouml;tingimuste sobivust. Samuti diagnoosib t&ouml;&ouml;tervishoiuarst t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumisi ja kutsehaigestumisi. &Uuml;heks tervisekontrolli eesm&auml;rgiks on avastada v&otilde;imalikult vara niisugused terviseh&auml;ired, mis v&otilde;ivad tuleneda t&ouml;&ouml;keskkonnast. Mida varem probleem avastada, seda kiiremini saab pidurada t&ouml;&ouml;taja tervise edasist halvenemist. Samuti saab teha t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;mberkorraldusi, et see oleks ohutum ja t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidvam.</p> <p>Telefonitsi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna k&uuml;simuste kohta n&otilde;u k&uuml;sida helistades t&ouml;&ouml;p&auml;eviti T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonile 640 6000.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1919Õpetajate tervisele ja ohutusele tuleb koolides suuremat tähelepanu pöörata2018-03-16<p class="bodytext">Koolides juhtub enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi komistamise ja kukkumise tagaj&auml;rjel. Seet&otilde;ttu keskenduski sihtkontroll liikumisteede ohutusele. T&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rati ka t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomiale, tervisekontrollidele ning t&ouml;&ouml;keskkonna juhtimise s&uuml;steemi toimimisele.</p> <p class="bodytext">Ligi pooltes kontrollitud koolides olid liikumisteed ohtlikud: esines ebatasasusi, trepiastmed v&otilde;i p&otilde;randakattematerjal oli katkine, koridorid alavalgustatud,&nbsp; p&otilde;randal vedelesid juhtmed v&otilde;i oli koridorides liikumine takistatud. 12% koolides oli probleeme ventilatsiooniga: see oli kas liiga n&otilde;rk, liiga tugev v&otilde;i puudus &uuml;ldse. Mitmes keemiaklassis puudus v&auml;ljat&otilde;mbes&uuml;steem. Probleeme esines ka t&ouml;&ouml;ruumide alavalgustusega. T&otilde;siselt j&auml;ttis soovida t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldus, sest vaid 16% kontrollitud koolide t&ouml;&ouml;tajad olid k&auml;inud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. Pea pooltes k&uuml;lastatud koolidest oli varasemalt juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Paraku ei olnud mitte k&otilde;ikjal tehtud &otilde;nnetusest j&auml;reldusi, kuidas sarnaseid olukordi tulevikus v&auml;ltida.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul tuleb koolijuhtidel t&ouml;&ouml;keskkonnale suuremat t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata. &bdquo;Nii mitmeski koolis n&auml;gime probleeme, mille parandamine n&otilde;uab kooli omanikult investeeringut, et parandada katkised trepid ning tagada vajalik ventilatsioon. Samas saab mitmed ohuolukorrad parandada ka v&auml;heste vahenditega, korjates vedelevad juhtmed maast ning hoides k&auml;iguteid vabana,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Sihtkontrolli tulemustest edastasime &uuml;levaate ka kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeeriumile. Ohutum t&ouml;&ouml;keskkond &otilde;petajatele vajab koolide omanike suuremat t&auml;helepanu. Hoolimine &otilde;petajate tervisest ja ohutusest loob turvalisemad olud ka &otilde;pilastele ning kooli k&uuml;lalistele,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p class="bodytext">Eelmisel aastal registreeriti haridusasutustes 155 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, mis valdavalt olid p&otilde;hjustatud kukkumisest ja komistamisest. Selliste &otilde;nnetuste t&otilde;ttu on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt eemal keskmiselt enam kui 20 p&auml;eva.</p> <p class="bodytext">Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;inspektorid 76 kooli Harjumaal, J&auml;rvamaal, L&auml;&auml;nemaal, P&otilde;lvamaal, P&auml;rnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja V&otilde;rumaal.</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=509&amp;cHash=1c618f79fad8a09abd499c8111c0fbe1" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p class="bodytext">Foto: pixabay.com</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1917Kas igal trepil peavad olema käsipuud?2018-03-13<p><b>Meie ettev&otilde;ttesse paigaldati uued seadmed. Kohtadesse, kus peame tegema nende hooldust&ouml;id, p&auml;&auml;seme m&ouml;&ouml;da kohapeal valmistatud k&auml;iguteid ja treppe. &Uuml;le transport&ouml;&ouml;ri minekuks on viieastmeline trepp, aga sellel pole k&auml;sipuid. Tunnen, et on oht kukkuda trepilt alla, eriti siis kui mul on kaasas t&ouml;&ouml;riistad. Ilmselt v&otilde;ib transport&ouml;&ouml;rile kukkumisel saada t&otilde;siselt vigastada. Kas sellisel trepil peavad olema k&auml;sipuud?</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> M&auml;&auml;rus s&auml;testab, et ettev&otilde;tte territooriumil v&otilde;i t&ouml;&ouml;ruumis paiknevad liikumisteed, kaasa arvatud trepid, peavad olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud jalak&auml;ijate ohutu liiklemine ning nende l&auml;heduses t&ouml;&ouml;tavate inimeste ohutus. Trepid peavad olema kindlalt paigaldatud, ei tohi olla libedad ning neil peavad olema inimese allakukkumist takistavad piirded.</p> <p>T&auml;psemaid n&otilde;udeid &otilde;igusaktides ei ole, kuid ohutuse tagamiseks on asjakohane l&auml;htuda standarditest. Standardi kohaselt peab trepil olema kaitsepiire, mille &uuml;lemiseks osaks on k&auml;sipuu juhul, kui trepil liikudes &uuml;letab ronimisk&otilde;rgus poolt meetrit. Viieastmelise trepi puhul on k&otilde;rgus ilmselt suurem. Trepi k&auml;sipuu soovitatavaks k&otilde;rguseks on &uuml;ks meeter trepiastmest. K&auml;sipuu ja trepi vahel peab olema v&auml;hemalt &uuml;ks p&otilde;lvepiire. Vahemaa k&auml;sipuu ja p&otilde;lvepiirde vahel ning p&otilde;lvepiirde ja trepi vahel ei tohi &uuml;letada poolt meetrit. Et k&auml;ega oleks k&auml;sipuust hea haarata, on soovitatav k&auml;sipuu l&auml;bim&otilde;&otilde;t 3-5 cm. K&auml;sipuu peab olema selline, et sellel ei oleks teravaid servi ja ei p&otilde;hjusta riiete kinnij&auml;&auml;mist.</p> <p>Kui trepp on valmistatud standardi soovituste kohaselt, on ilmselt tagatud sellel ohutu liiklemine ja seega t&auml;idetud m&auml;&auml;ruse n&otilde;uded.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1912Eelmisel aastal juhtus 14 tööõnnetust päevas2018-03-06<p class="bodytext">Eelmisel aastal registreeritud 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest 4058 l&otilde;ppesid t&ouml;&ouml;taja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 t&ouml;&ouml;tajat said raske kehavigastuse ning hukkus &uuml;heksa inimest. Peamine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskigrupp on 23-34aastased mehed. Enim &otilde;nnetusi juhtus metallit&ouml;&ouml;stuses, riigikaitses ning kaubanduses. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu v&otilde;eti eelmisel aastal 7464 t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehte, mille h&uuml;vitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot. Maakondlikult olid &otilde;nnetusterohkeimad Tallinn, Harjumaa ning Tartumaa. V&auml;ljaspool Eestit juhtus enim &otilde;nnetusi meie t&ouml;&ouml;tajatega Soomes.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul n&auml;itab kasvutrendis raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv, et meie ohutuskultuur on pea olematu. &bdquo;Anal&uuml;&uuml;sist selgub, et aastaga kasvas oluliselt raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osakaal, kus t&ouml;&ouml;taja pidi vigastuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt eemale j&auml;&auml;ma. See aga toob kaasa otseseid kulusid nii t&ouml;&ouml;andjale, riigile kui &uuml;hiskonnale tervikuna. R&auml;&auml;kimata inimesest endast ja tema l&auml;hedastest, kes kahju kannavad,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimine kinnitab, et pea k&otilde;iki &otilde;nnetusi oleks olnud v&otilde;imalik ennetada. Selleks peab t&ouml;&ouml;andja kehtestama ohutusjuhised, mida t&ouml;&ouml;tajad peavad j&auml;rgima. Eelmisel aastal n&auml;gime, et &uuml;ha enam t&ouml;&ouml;andjaid hindab t&ouml;&ouml;keskkonna riske ja tegeleb nende maandamisega. Loodame, et see trend j&auml;tkub ka sel aastal,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p class="bodytext">2017. aastal oli Eestis&nbsp; ligi 699&nbsp;000 t&ouml;&ouml;turul aktiivset inimest. T&ouml;&ouml;inspektsioon teostab j&auml;relevalvet ettev&otilde;tete &uuml;le, kus on v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i on t&ouml;&ouml;tajatena tegevad juhatuse liikmed. Selliseid ettev&otilde;tteid oli eelmisel aastal 54&nbsp;652. Tegutsevaid ettev&otilde;tteid oli enim kaubanduses, ehituses ning kinnisvaras.&nbsp;</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon tutvustab t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaadet Riigikogu sotsiaal- ja majanduskomisjoni &uuml;hisistungil Riigikogu konverentsisaalis 6. m&auml;rtsil kell 14. Istung on avalik ja otse&uuml;lekannet sellest saab j&auml;lgida Riigikogu kodulehel <a href="http://www.riigikogu.ee/#_blank" target="_blank">www.riigikogu.ee</a> T&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaatega saab tutvuda <a title="Opens external link in new window" class="external-link-new-window" href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/2015/Tookeskkond_2017_veebi.pdf" target="_blank">SIIN</a>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=502&amp;cHash=970daebfd672462979990c436614cfa6" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p class="bodytext">Foto: pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1911Kas katuselt jääpurikate eemaldamisel tuleb alati turvavarustust kasutada?2018-03-05<p><b>Peame katusele lund rookima minema. Kas alati peab kasutama turvarakmeid, isegi lamekatusel ja olukorras, kus katuse&auml;&auml;rele ei l&auml;hene?</b></p> <p><b>Vastab Indek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>Kui lamekatusel lume v&otilde;i j&auml;&auml; eelmaldamisega on oht alla kukkuda, tuleb kasutada oludele sobiva kinnituss&uuml;steemiga turvarakmeid.&nbsp;Allakukkumise ohu hindamisel tuleb arvestada k&otilde;igi t&ouml;&ouml;s ettetulevate olukordadega. Kui t&ouml;&ouml; k&auml;igus on v&otilde;imalik alla kukkuda, tuleb turvarakmeid ja muid ennetavaid meetmeid kasutada.</p> <p>Vastajana p&uuml;&uuml;an ette kujutada katuselt lume ja j&auml;&auml; eemaldamise&nbsp;t&ouml;&ouml;protsessi, kus katuse &auml;&auml;rele l&auml;heneda ei ole vaja.&nbsp;Olen veendunud, et mingis olukorras peab katuse &auml;&auml;rele l&auml;henema. T&ouml;&ouml;tajal on mugavam&nbsp;&uuml;le katuse &auml;&auml;re&nbsp;lund l&uuml;kata l&auml;hemal olles ja seet&otilde;ttu on turvarakmete kasutamine vajalik. Parapetita lamekatustel tekib katuser&auml;&auml;stale j&auml;&auml;purikaid ning nende t&otilde;rjumiseks katuselt tuleb kasutada turvarakmeid.&nbsp;Kui isikukaitse- ja t&ouml;&ouml;vahendeid ning t&ouml;&ouml;kogemusi napib, on m&otilde;istlikum p&ouml;&ouml;rduda katustelt lume ja j&auml;&auml; eemaldamisega tegeleva ettev&otilde;tte poole.</p> <p>Juhime &uuml;htlasi t&auml;helepanu ohuala l&auml;heduses t&auml;naval liiklejate ohutuse tagamisele.&nbsp;Enne t&ouml;&ouml;dega alustamist tuleb ohuala arusaadavalt m&auml;rgistada ja piirestada.</p> <p>Katuselt lume ja j&auml;&auml; ohutult eemaldamist oleme &uuml;ksikasjalikult kirjeldanud&nbsp;ajakirjas "T&ouml;&ouml;elu" (6/2015), mis on k&auml;ttesaadav:&nbsp;<a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/infokiri_2015_06.pdf">http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/infokiri_2015_06.pdf</a>&nbsp;</p> <p>Foto: unsplash.com&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1910Uuring: sooline palgalõhe väheneb, sest naisjuhte tuleb järjest juurde 2018-03-03<p>&bdquo;Sooline palgal&otilde;he kujuneb paljude tegurite koosm&otilde;jus, kuid s&uuml;steemse l&auml;henemise ja pideva teavitust&ouml;&ouml;ga k&otilde;igis eluvaldkondades on v&otilde;imalik ebav&otilde;rdsuse v&auml;henemisele kaasa aidata,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Kindlasti on soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamisel oluline roll t&ouml;&ouml;andjatel ning nende toetamisel, et organisatsioonide sees m&otilde;eldaks rohkem soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja palgas&uuml;steemide anal&uuml;&uuml;simisele. Samuti on naised muutunud julgemaks ning oskavad oma kvalifikatsiooni hinnata ning t&ouml;&ouml; eest ka v&auml;&auml;rilist tasu n&otilde;uda.&ldquo;</p> <p>Soolise palgal&otilde;he kahanemist on m&otilde;jutanud ka asjaolu, et statistikaameti andmetel on viimastel aastatel t&otilde;usnud juhtivatel ametikohtadel t&ouml;&ouml;tavate naiste osakaal, mis omakorda peaks avaldama m&otilde;ju naiste palkadele.</p> <p>Eurostati andmetel on 2016. aastal suurim langus soolises palgal&otilde;hes toimunud hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal. T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmed n&auml;itavad, et viimastel aastatel on hulgi- ja jaekaubanduses t&otilde;usnud naiste osakaal, kes on juhtival ametikohal. 2016. aastal t&otilde;usis m&otilde;nev&otilde;rra ka naistest tippspetsialistide osakaal.</p> <p>Soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks on sotsiaalministeerium v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas eeln&otilde;u, millega luuakse senisest t&otilde;husam s&uuml;steem soolise palgal&otilde;he anal&uuml;&uuml;simiseks ning aidatakse t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha soolise palgal&otilde;he j&auml;relevalvet avalikus sektoris.</p> <p>Naiste l&uuml;hemad t&ouml;ise sissetuleku katkestused aitavad samuti kaasa soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamisele. Eelmise aasta detsembris vastu v&otilde;etud vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steemi esimese etapi muudatustega innustatakse ka isasid v&otilde;tma rohkem osa vanemapuhkusest, mis omakorda v&otilde;imaldab vanematel paindlikumalt kombineerida osaajaga t&ouml;&ouml;tamist ja puhkamist.</p> <p>2016. aastal oli sooline palgal&otilde;he Eestis viimase 11 aasta madalaim ehk 25,3%, 2015. aastal 26,9%, 2014. aastal 28,1% ning 2013. aastal 29,8%.</p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-sooline-palgalohe-vaheneb-sest-naisjuhte-tuleb-jarjest-juurde?id=81327013" target="_blank">arileht.delfi.ee</a></p> <p>Foto: pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1908Tööinspektsioon: metallijäätmete käitlemisel tuleb riske paremini maandada2018-03-02<p>Sihtkontrolli keskmes oli t&ouml;&ouml;keskkonna k&otilde;igi riskide hindamine ning tegevused riskide maandamiseks. Eraldi t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rati sihtkontrolli k&auml;igus kiirgusriskide hindamisele. Samuti hinnati t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldust ning ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase juhendamise s&uuml;steemi. Enimlevinud veaks oli ettev&otilde;tetes riskide alahindamine ning t&ouml;&ouml;andjate tagasihoidlik tegevus riskide m&otilde;ju v&auml;ltimisel v&otilde;i v&auml;hendamisel. Alahinnatud olid ka kiirgusriske, vaid 40% ettev&otilde;tetest olid olemas m&otilde;&otilde;teriistad kiirgusallika tuvastamiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul on p&otilde;hiprobleemiks j&auml;tkuvalt aus ja adekvaatne riskide hindamine. &bdquo;Suuremates ettev&otilde;tetes n&auml;eme, et riske osatakse juba paremini hinnata ning paremat t&ouml;&ouml;keskkonda luua. V&auml;iksemates ettev&otilde;tetes peame aga ikka veel selgitama, miks t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;udeid j&auml;rgima peab ja miks need kasulikud on,&ldquo; &uuml;tles Oja.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektorid Harjumaa, Ida- ja L&auml;&auml;ne-Virumaa, Tartumaa ja Valgamaa ettev&otilde;tteid.</p> <p>Sihtkontrolli keskmes oli t&ouml;&ouml;keskkonna k&otilde;igi riskide hindamine ning tegevused riskide maandamiseks. Eraldi t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rati sihtkontrolli k&auml;igus kiirgusriskide hindamisele. Samuti hinnati t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldust ning ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase juhendamise s&uuml;steemi. Enimlevinud veaks oli ettev&otilde;tetes riskide alahindamine ning t&ouml;&ouml;andjate tagasihoidlik tegevus riskide m&otilde;ju v&auml;ltimisel v&otilde;i v&auml;hendamisel. Alahinnatud olid ka kiirgusriske, vaid 40% ettev&otilde;tetest olid olemas m&otilde;&otilde;teriistad kiirgusallika tuvastamiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul on p&otilde;hiprobleemiks j&auml;tkuvalt aus ja adekvaatne riskide hindamine. &bdquo;Suuremates ettev&otilde;tetes n&auml;eme, et riske osatakse juba paremini hinnata ning paremat t&ouml;&ouml;keskkonda luua. V&auml;iksemates ettev&otilde;tetes peame aga ikka veel selgitama, miks t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;udeid j&auml;rgima peab ja miks need kasulikud on,&ldquo; &uuml;tles Oja.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektorid Harjumaa, Ida- ja L&auml;&auml;ne-Virumaa, Tartumaa ja Valgamaa ettev&otilde;tteid.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1905Kas tööandja saab puhkuste ajakavas ette näha kollektiivpuhkuse?2018-02-26<p><b>T&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab puhkuste ajakavaga, et kevadel on kogu kollektiiv kollektiivpuhkusel. Mina aga sooviksin suvel puhata. Kas t&ouml;&ouml;andja saab nii teha?</b></p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Elnara Nadžafova:</b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei s&auml;testa kollektiivpuhkuse m&otilde;istet. P&otilde;hipuhkuse andmisel saame r&auml;&auml;kida &uuml;ksnes &uuml;ldistest reeglitest.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt koostab t&ouml;&ouml;andja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle t&ouml;&ouml;tajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk hiljemalt 31. m&auml;rtsiks. Puhkuste ajakavasse m&auml;rgitakse p&otilde;hipuhkus ja kasutamata puhkus. Puhkuste planeerimisel tuleb t&auml;hele panna, et p&otilde;hipuhkust saab osadeks jagada &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. See t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;andja soovib p&otilde;hipuhkuse aja m&auml;&auml;rata &uuml;hes osas, siis on tal selleks &otilde;igus. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib p&otilde;hipuhkuse jagada osadeks nt 14 + 7 + 7 kalendrip&auml;eva, siis selleks on tarvis saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe.</p> <p>Lisaks tuleb puhkuste ajakava koostamisel, sh kollektiivse puhkuse m&auml;&auml;ramisel silmas pidada n-&ouml; soodustatud isikud. Selle s&auml;tte kohaselt on &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust sobival ajal:</p> <p>1) naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</p> <p>2) mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</p> <p>3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</p> <p>4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last - lapse koolivaheajal;</p> <p>5) koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.&nbsp;</p> <p>Kui soodustatud isik soovib p&otilde;hipuhkust kasutada muul ajal kui t&ouml;&ouml;andja poolt m&auml;&auml;ratud kollektiivpuhkuse ajal, siis on tal see &otilde;igus, kui ta teatab oma p&otilde;hipuhkuse soovitud aegadest puhkuste ajakava koostamise ajal. Kui soodustatud isik keeldub kollektiivpuhkusest, tuleb t&ouml;&ouml;tajale puhkust v&otilde;imaldada temale sobival ajal ning v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;d ajal, kui teised t&ouml;&ouml;tajad on kollektiivpuhkusel. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;ga ei kindlusta, siis peab t&ouml;&ouml;andja selle aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu maksma.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et kui t&ouml;&ouml;andja soovib p&otilde;hipuhkuse aega m&auml;&auml;rata &uuml;hes osas, siis saab ta seda teha endale sobival ajal, arvestades soodustatud isikute soovidega. Kui p&otilde;hipuhkust soovitakse jagada osadeks, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajatega kokkulepe.</p> <p>Foto: pixabay.com</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1904Tööandjad otsivad vähenenud töövõimega inimeste kaasamiseks nutikaid lahendusi2018-02-22<p><strong>8. m&auml;rtsil korraldavad T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Garage48 ideetalgud, leidmaks nutikaid lahendusi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste suuremaks kaasamiseks t&ouml;&ouml;j&otilde;uturul. Ideetalgutest on oodatud osa v&otilde;tma k&otilde;ik keda see teema k&otilde;netab.</strong></p> <p>SEB Innovatsioonikeskuses toimuvatel ideetalgutel saavad osalejad &uuml;he p&auml;eva v&auml;ltel esitleda oma probleeme ja pakkuda neile v&auml;lja ka v&otilde;imalikke lahendusi. Garage48 mentorid aitavad neist p&auml;eva l&otilde;puks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada efektiivseid ning rakendatavad projekte. Ideetalgutel osalemine on k&otilde;igile tasuta.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare s&otilde;nul kujutavad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed endast v&auml;&auml;rtuslikku personali t&ouml;&ouml;turul ning nende parema kaasamise nimel tasub pingutada. &bdquo;Vananeva ja v&auml;heneva rahvastiku tingimustes peame andma endast maksimumi, selleks et k&otilde;ik kes soovivad t&ouml;&ouml;tada, saaksid seda teha&ldquo; toonitab Tamsar.</p> <p>Ideetalgud toimuvad Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetusel ning neile saab registreeruda <a href="http://garage48.ee/events/workability" target="_blank">Garage48 kodulehel</a>.</p> <p>1917 asutatud Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit on Eesti ettev&otilde;tteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja l&auml;bi haruliitude &uuml;le 1500 ettev&otilde;tte, mis on t&ouml;&ouml;andjaks enam kui 145 000 t&ouml;&ouml;tajale. T&ouml;&ouml;andjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme t&otilde;usule.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1903Õnnetuste ära hoidmiseks on oluline kujundada ja sisustada töökoht vastavalt vajadustele2018-02-22<p><strong>J&auml;tkame ka 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Taaraoperaatori &uuml;ks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest oli hoida taara vastuv&otilde;ttu teostav masin t&ouml;&ouml;korras. Masinas oli tekkinud t&otilde;rge ja t&ouml;&ouml;taja asus seda k&otilde;rvaldama. Ta kasutas masinale ligip&auml;&auml;suks t&uuml;hjasid taarakaste, kaotas nendel tasakaalu, kukkus ja venitas parema jala h&uuml;ppeliigese &uuml;mbruse k&otilde;&otilde;luseid.</p> <p>Kaks kuud hiljem toimus teise t&ouml;&ouml;tajaga samas tegevuskohas ning samadel asjaoludel t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, millega kaasnes parema p&otilde;lve sidemete venitus. Kuigi vigastused olid m&otilde;lemal juhul kerged, v&otilde;ivad sarnase kukkumisega tagaj&auml;rjed olla raskemad &ndash; n&auml;iteks v&otilde;ib &auml;ra l&uuml;&uuml;a pea.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Masinale ligip&auml;&auml;suks kasutasid t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ep&auml;rast olevaid taarakaste, sest muid sobilikke t&ouml;&ouml;vahendeid ei olnud t&ouml;&ouml;kohas ette n&auml;htud. Siiski ootas t&ouml;&ouml;andja, et masina t&otilde;rked k&otilde;rvaldatakse. Sellise korraldusega kaasnesid kaks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, mida saanuks t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmiseks sobiva t&ouml;&ouml;vahendi kasutamisega &auml;ra hoida.</p> <p>T&ouml;&ouml;koha kujundab ja sisustab t&ouml;&ouml;andja nii, et on v&otilde;imalik v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja tervisekahjustusi.&nbsp; Masinale ligip&auml;&auml;suks v&otilde;ib kasutada teisaldatavat ja kokkupandavat t&ouml;&ouml;platvormi, trepp-redelit v&otilde;i klapp-treppi. T&ouml;&ouml;vahendi valikul tuleb arvestada t&ouml;&ouml;tamiskoha erip&auml;raga ning ligip&auml;&auml;su vajadustega. Taarakastid ei ole ligip&auml;&auml;semiseks sobilikud ning nende kasutamist sellisel viisil tuleb v&auml;ltida.</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1902Tööandjate keskliit otsib parimat praktikakohta2018-02-21<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit k&auml;ivitab taas konkursi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo;, et t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes pakuvad parimal v&otilde;imalikul moel &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi.</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare s&otilde;nul on varasemalt kahel korral toimunud konkurss n&auml;idanud, et t&ouml;&ouml;andjad peavad praktikakohtade pakkumist oluliseks ja on varmad oma kogemusi jagama. &ldquo;T&ouml;&ouml;andjad panustavad &uuml;ha enam praktikaprogrammidesse ja n&auml;evad selles kasu nii &otilde;pilasele kui ka ettev&otilde;ttele. Praktikakoht v&otilde;ib noore t&ouml;&ouml;alases karj&auml;&auml;ris olulist rolli m&auml;ngida, sest aitab l&auml;hemalt tutvuda valitud erialaga, proovida koolis &otilde;pitu paikapidavust t&ouml;&ouml;keskkonnas ning loob uusi sidemeid. T&ouml;&ouml;andjale on praktika &uuml;heks heaks v&otilde;imaluseks leida tulevasi t&ouml;&ouml;tajaid,&rdquo; s&otilde;nas Tamsar.</p> <p>Sel aastal on konkursil v&auml;lja pandud ka eriauhind v&auml;listudengitele h&auml;id praktikav&otilde;imalusi pakkuvale ettev&otilde;ttele. &bdquo;Eestis &otilde;ppivatel v&auml;lismaa noortel on kaunis keeruline leida praktikakohti ja seet&otilde;ttu soovime tunnustada ettev&otilde;tteid, kes on v&otilde;tnud vastu keerulise v&auml;ljakutse tagada kvaliteetne praktika ja juhendamine just v&auml;listudengitele,&ldquo; lisas Tamsar.</p> <p>Ettev&otilde;tted, kutse&otilde;ppeasutused, rakendusk&otilde;rgkoolid ja k&otilde;rgkoolid on oodatud konkursile kandidaatidena &uuml;les seadma ettev&otilde;tteid ja sihtasustusi, kes on 2017.&nbsp; aasta jooksul oma ettev&otilde;ttes l&auml;bi viinud praktikat v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;pet. Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 16. aprilliks t&auml;ita vastav, mille leiab siit: <strong><a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeZvsbyvX2QOxiqr5aL2cQtup2iT8XDK9z-Ab1n8QDI8ZK3iQ/viewform?c=0&amp;w=1" target="_blank">ankeet</a>.</strong></p> <p>Parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andja saab lisaks auhinnale &otilde;iguse kasutada <strong><a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/parim_praktikakoht.pdf" target="_blank">spetsiaalselt v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud m&auml;rgist</a></strong> oma kodulehel, reklaammaterjalidel ja tr&uuml;kistel.</p> <p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit valib parimad praktikakohad kolmes kategoorias ja lisaks annab sel aastal v&auml;lja eriauhinna:</strong></p> <p><strong>Parima praktikakohana</strong> tunnustatakse &uuml;ht t&ouml;&ouml;andjat, kes paistab silma s&uuml;steemse ja j&auml;rjepideva l&auml;henemisega praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe kohtade pakkumisel ning panustab kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu t&auml;helepanuv&auml;&auml;rsel moel, kasutades praktikas&uuml;steeme ja &ndash;mudeleid, millest teistel on v&otilde;imalik &otilde;ppida.</p> <p><strong>Parima regionaalse praktikakohana</strong> tunnustatakse &uuml;ht t&ouml;&ouml;andjat, kelle tegevus&nbsp; praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise&nbsp; &otilde;ppe kohtade pakkumisel edendab t&auml;helepanuv&auml;&auml;rsel moel regionaalset koost&ouml;&ouml;d kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu koolitamisel.</p> <p><strong>Parima v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakohana</strong> tunnustatakse &uuml;ht kuni 49 t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;andjat, kelle tegevus&nbsp; praktika- ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe kohtade pakkumisel paistab silma s&uuml;steemse ja j&auml;rjepideva l&auml;henemisega.</p> <p><strong>Eriauhinnaga</strong> tunnustatakse &uuml;ht t&ouml;&ouml;andjat, kes on silmapaistval moel toetanud v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilaste praktikat.</p> <p>Konkursi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1900Reedel on lühendatud tööpäev2018-02-20<p><strong>Eesti Vabariigi aastap&auml;ev on sel aastal laup&auml;eval, sellele eelnev t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hem. Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb aga maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</strong></p> <p>L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kohustuslik p&uuml;hadele eelnevatel reaalsetel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel ehk 23. veebruaril. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja puhul, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja annab selleks n&otilde;usoleku, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tavatel t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.</p> <p>S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale, lisatasu maksma ei pea.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;ev, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;eva eel.</p> <p>Soovime kaunist Vabariigi 100. aastap&auml;eva!</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: freeimages/Veiko Veski</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1898Kolleeg tuleb tõbisena tööle, mida peaksin ette võtma ning kes selle eest vastutab?2018-02-19<p><strong>T&ouml;&ouml;kaaslane,&nbsp; kellega me paaris t&ouml;&ouml;tame tuleb t&otilde;bisena t&ouml;&ouml;le. Mida peaksin ette v&otilde;tma ning kes selle eest vastutab?</strong></p> <p><strong>Vastab Arina Shepelev, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor:</strong> Tihtilugu oleme olukorras, kus meid &uuml;mbritsevad nii ilmselgete k&uuml;lmetusn&auml;htudega teenindussektori t&ouml;&ouml;tajad kui kuuleme t&ouml;&ouml;le tulles, kuidas &uuml;ks v&otilde;i teine kolleeg kurdab halba enesetunnet, kuid asendajat ei ole v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja ise palus t&ouml;&ouml;le tulla t&ouml;&ouml;tajate nappuse t&otilde;ttu.</p> <p>Tootmist&ouml;&ouml;liste hulgas valitseb aga arvamus, et haiguslehega koju j&auml;&auml;mine toob endaga kaasa madalama palga kuu l&otilde;pus ning palgast kulude katteks ei piisa.</p> <p>Kes aga vastutab selle eest, et nt kaupluse v&otilde;i restorani klienditeenindaja v&otilde;i kassapidaja ei teenindaks meid k&auml;hiseva h&auml;&auml;lega v&otilde;i ilmselgete sesoonse haiguse s&uuml;mptomitega. Sama k&uuml;simus tekib t&ouml;&ouml;l, kui kolleeg on t&otilde;bine.</p> <p>T&otilde;bisena t&ouml;&ouml;le v&otilde;i inimeste sekka tulles seate paraku ohtu teiste inimeste tervise ja heaolu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale teada andma t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmist takistavast terviseh&auml;irest.&nbsp; Ka kerge palavik alandab inimese t&auml;helepanuv&otilde;imet ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel ohustab palavikuga t&ouml;&ouml;taja nii enda kui ka teiste inimeste tervist. &Uuml;ks t&uuml;&uuml;pilisest s&uuml;mptomitest on ka lihasvalu, mis avaldab m&otilde;ju tehtava t&ouml;&ouml; kvaliteedile ning l&otilde;ppude l&otilde;ppuks ka inimese enda heaolule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on veelgi t&auml;htsam roll sellises olukorras. Kuna t&ouml;&ouml;andja peab tegema k&otilde;ik selleks, et v&auml;hendada&nbsp; terviseriske, peab ta t&ouml;&ouml;l t&otilde;bist t&ouml;&ouml;tajat n&auml;hes selgitama t&ouml;&ouml;tajale, et ta peaks j&auml;&auml;ma koju ning ennast terveks ravima. See on kasulik ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;tajale endale, sest v&auml;lja ravimata haigus v&otilde;ib kaasa tuua t&uuml;sistusi. Samuti aitab see v&auml;ltida kolleegide ja v&otilde;imalike klientide nakatumist ning takistab viirushaiguse edasist levikut.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1897Puhkusegraafiku koostamise meelespea2018-02-16<p><strong>Igal ettev&otilde;ttel tuleb hiljemalt esimese kvartali l&otilde;puks ehk 31. m&auml;rtsiks koostada ja t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks teha jooksva aasta puhkusegraafik. Miks seda &uuml;ldse teha tuleb? &nbsp;</strong></p> <p>&Uuml;helt poolt on see t&ouml;&ouml;lepingu seadusest (TLS) tulenev n&otilde;ue (paragrahv 69, l&otilde;ige 2), aga teiselt poolt aitab see oluliselt lihtsustada ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;de planeerimist.</p> <p>TLS-i paragrahv 55 n&auml;eb ette, et igal t&ouml;&ouml;tajal on aastas &otilde;igus 28 kalendrip&auml;eva pikkusele p&otilde;hipuhkusele, millest v&auml;hemalt &uuml;ks osa peab kestma 14 j&auml;rjestikust kalendrip&auml;eva. Juhul kui t&ouml;&ouml;taja on liitunud ettev&otilde;ttega poole aasta pealt, on tal &otilde;igus saada p&otilde;hipuhkust proportsionaalselt t&ouml;&ouml;l oldud ajaga. Lisaks p&otilde;hipuhkusele on veel erinevad lisapuhkused, mida t&ouml;&ouml;tajad saavad kasutada: nt &otilde;ppepuhkus, lapsepuhkus, isapuhkus, osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja puhkus.</p> <p>Seega, v&auml;ltimaks olukorda, kus k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tahavad puhkusele minna samal ajal, on m&otilde;istlik aasta alguses koostada puhkusegraafik.</p> <p><strong>Mida tuleb ettev&otilde;ttel silmas pidada puhkusegraafiku koostamisel?</strong></p> <p>Puhkusegraafik tuleb koostada t&ouml;&ouml;taja soove arvesse v&otilde;ttes. Sealjuures tuleb t&ouml;&ouml;andjal silmas pidada t&ouml;&ouml;tajaid, kel on TLS-i paragrahvi 69 l&otilde;ike 7 j&auml;rgi &otilde;igus saada puhkust endale sobival ajal:</p> <ul> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, &ndash; lapse koolivaheajal;</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.</li> </ul> <p>Puhkusegraafikusse tuleks kirja panna k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajate (sh nende t&ouml;&ouml;tajate, kel kehtib veel katseaeg) jooksva aasta etten&auml;htud puhkusep&auml;evad. Samuti eelmise aasta puhkusej&auml;&auml;gid. Lisaks sellele on hea, kui t&ouml;&ouml;tajad oskavad v&otilde;imalusel graafikusse panna ka oma lisapuhkuse p&auml;evad.</p> <p>Graafiku koostamine annab t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imaluse veenduda, et sama t&ouml;&ouml;d tegevate t&ouml;&ouml;tajate puhkused ei kattuks. Samuti annab graafiku koostamine t&ouml;&ouml;andjale piisavalt aega, et vajadusel m&auml;&auml;rata puhkuseperioodiks t&ouml;&ouml;tajale asendaja. Juhtkonna kinnitatud puhkusegraafiku kinnitavad t&ouml;&ouml;tajad hiljemalt 31. m&auml;rtsiks oma allkirjaga.</p> <p><strong>Puhkusegraafiku muutmine ja puhkused v&auml;ljaspool graafikut</strong></p> <p>Sageli tuleb ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;taja ei saa v&otilde;i ei soovi (nt isiklikel p&otilde;hjustel) graafikus kirjas oleval ajal puhkusele minna. M&otilde;nikord v&otilde;ib tulla ette ka vastupidist, kus t&ouml;&ouml;andja ei saa t&ouml;&ouml;tajale puhkust pakkuda etten&auml;htud ajal (nt on just tulnud eriti suur tellimus, mis peab olema t&auml;htaegselt t&auml;idetud). Sellistes olukordades saab alati vastavalt t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokkuleppele puhkusegraafikut muuta.</p> <p>Samuti v&otilde;ib puhkusegraafikut jooksvalt t&auml;iendada. N&auml;iteks kui ettev&otilde;ttesse tuleb uus t&ouml;&ouml;taja, saab ka tema puhkusesoovid graafikusse lisada. Kui ettev&otilde;te ei soovi puhkusegraafikut jooksvalt uute t&ouml;&ouml;tajate p&auml;rast uuendada, v&otilde;imaldatakse uutele t&ouml;&ouml;tajatele puhkus puhkuseavalduse p&otilde;hjal, mis on esitatud v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette.</p> <p>Kohustus esitada puhkuseavaldus 14 kalendrip&auml;eva enne puhkust kehtib ka juhul, kui ettev&otilde;te ei ole puhkusegraafikut koostanud v&otilde;i graafikus on j&auml;&auml;nud m&otilde;ni puhkus m&auml;rkimata.</p> <p>K&uuml;ll aga ei kehti 14 kalendrip&auml;evane etteteatamise aeg aasta esimeses kvartalis, kui puhkusegraafik on alles koostamisel ning pole veel kinnitatud. Sel ajal saab t&ouml;&ouml;taja (v.a t&ouml;&ouml;tajad, kel on &otilde;igus puhata endale sobival ajal) minna puhkusele &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolekul.</p> <p><strong>Millal on kasulik puhata: ettev&otilde;tte vaade</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja jaoks on kindlasti kasulik, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad kasutavad oma saadaolevad puhkusep&auml;evad aasta jooksul &auml;ra ning jagavad puhkused omavahel &uuml;htlaselt aasta peale &auml;ra, mitte ei puhka k&otilde;ik korraga &uuml;hes kuus. &Uuml;helt poolt on see ettev&otilde;ttele kasulik, kuna aasta l&otilde;pus ei teki aruannetesse liiga suurt puhkusereservi. Teiselt poolt saab ettev&otilde;te puhanud ja v&auml;rsked t&ouml;&ouml;tajad, mis tagab omakorda kvaliteetsema t&ouml;&ouml;.</p> <p><strong>Millal on kasulik puhata: t&ouml;&ouml;taja vaade</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja jaoks jaguneb puhkuse planeerimisel kasulikkus kaheks: kasulikkus ajalises m&otilde;ttes ja kasulikkus rahalises m&otilde;ttes.</p> <p>Need t&ouml;&ouml;tajad, kes soovivad v&otilde;imalikult kaua j&auml;rjest puhata, peaksid planeerima oma puhkuseperioodi selliselt, et sellesse j&auml;&auml;b ka m&otilde;ni riigip&uuml;ha. Kuna riigip&uuml;ha p&auml;evad ei l&auml;he puhkusep&auml;evade arvestusse, siis nende p&auml;evade v&otilde;rra puhkus pikeneb. Kokku on Eestis ametlikult 12 riigip&uuml;ha, millest enamik on kindlatel kuup&auml;evadel, kuid on ka nn liikuvad p&uuml;had.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad, kelle eesm&auml;rk on saada v&otilde;imalikult suur puhkusetasu (kehtib ainult neile, kes saavad muutuva suurusega t&ouml;&ouml;tasu: n&auml;iteks saavad lisaks p&otilde;hitasule ka erinevaid boonuseid v&otilde;i t&ouml;&ouml;tavad tunnitasu alusel), peaksid oma puhkuse planeerima perioodi, mille puhkusetasu arvestusse (puhkusetasu arvutatakse keskmise t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgi ehk eelnenud kuue kuu t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;hjal) l&auml;heksid sisse ka saadud lisatasud. Samuti on muutuva suurusega t&ouml;&ouml;tasu korral rahaliselt kasulik puhata terve n&auml;dal ehk esmasp&auml;evast p&uuml;hap&auml;evani, kuna puhkusetasu arvutatakse ka n&auml;dalavahetuse p&auml;evade eest.</p> <p>Viimane soovitus on j&auml;lgida t&ouml;&ouml;p&auml;evade arvu kuus. Mida rohkem on kuus t&ouml;&ouml;p&auml;evi, seda kasulikum on sel kuul puhata, kuna siis on nn &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&auml;&auml;rtus palgas k&otilde;ige v&auml;iksem. Seega kaotab t&ouml;&ouml;taja sel kuul puhkusel viibides k&otilde;ige v&auml;hem.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes peaks muutuva suurusega t&ouml;&ouml;tasu saajal olema 2018. aastal rahalises m&otilde;ttes k&otilde;ige kasulikum puhata oktoobris (23 t&ouml;&ouml;p&auml;eva) v&auml;hemalt seitse p&auml;eva j&auml;rjest (nii et n&auml;dalavahetuse p&auml;evad sisse j&auml;&auml;vad). Seda eeldusel, et perioodil aprill-september on saadud ka lisatasusid.</p> <p>Nagu varem mainitud, kehtib see k&otilde;ik muutuva t&ouml;&ouml;tasuga t&ouml;&ouml;tajate kohta. Kui t&ouml;&ouml;taja saab fikseeritud kuupalka, siis tema puhkusetasu arvutatakse kuupalga s&auml;ilitamise meetodil ehk ta saab puhkusetasuks sama palju raha, nagu ta oleks sel perioodil t&ouml;&ouml;tades saanud.</p> <p>Autor: Kaija Salu, Grant Thornton Balticu vanemraamatupidaja</p> <p>Allikas: <a href="http://rup.ee/" target="_blank">rup.ee</a></p> <p><strong><a href="/redirect/2612" target="_blank">Vaata liaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte puhuse ajakava ja kestuse kohta</a>.</strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1896Uus ESENER-2 analüüs rõhutab töökohal tekkivate ohutus- ja terviseriskide juhtimise ebakõlasid2018-02-15<p><strong>Uus aruanne, milles anal&uuml;&uuml;sitakse uute ja tekkivate riskide Euroopa ettev&otilde;tete teise uuringu (ESENER-2) tulemusi, vaatleb laiemalt Euroopa t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu tavasid. Aruandes r&otilde;hutatakse, et kuigi traditsiooniliste ohutusriskidega tegeldakse kogu Euroopas &uuml;ldjoontes h&auml;sti, siis tervise- ja ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide haldamine nii heal tasemel ei ole. Tuleb suurendada praegust suundumust p&ouml;&ouml;rata ulatuslikumat t&auml;helepanu tervise- ja ps&uuml;hhosotsiaalsetele riskidele t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse hea tava osana.</strong></p> <p>Aruandes m&auml;rgitakse, et juhtkonna suur p&uuml;hendumus, t&ouml;&ouml;tajate esindatus ning k&auml;ttesaadavad finantsvahendid ja inimressursid muudavad ettev&otilde;tetele t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse hea tava juurutamise oluliselt lihtsamaks. Suuremad ettev&otilde;tted ning tootmis- ja t&ouml;&ouml;stussektori ettev&otilde;tted n&auml;itavad &uuml;ldjuhul suuremat t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimist, kuid isegi nendes organisatsioonides on fookus ikka veel peamiselt pigem traditsioonilistel ohutusriskidel kui tervise- ja ps&uuml;hhosotsiaalsetel teguritel.</p> <p>Aruandes tuvastatakse s&uuml;nergia praeguse ELi poliitika ja tavade vahel, mis annab v&otilde;imaluse t&auml;iendada ja konsolideerida t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse tavas viimastel aastatel tehtud edusamme.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/management-occupational-health-and-safety-european-workplaces/view" target="_blank">Laadige alla t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse juhtimise ESENER-2 t&auml;isaruanne ning kokkuv&otilde;te</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/en/surveys-and-statistics-osh/esener" target="_blank">ESENERi uuringute l&uuml;hi&uuml;levaade</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/en" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1895Tervislike töökohtade 2018–2019. aasta kampaania algus läheneb2018-02-15<p><strong>Ohtlikud ained on j&auml;tkuvalt suur ohutus- ja terviseprobleem, mis m&otilde;jutab miljoneid t&ouml;&ouml;tajaid kogu Euroopas. Kuid kokkupuute ulatust ja kaasnevaid riske sageli alahinnatakse v&otilde;i eiratakse.</strong></p> <p>EU-OSHA peatne kampaania <a href="https://healthy-workplaces.eu/" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;</a>&nbsp; selgitab peamisi v&auml;&auml;rarusaamu, suurendab riskiteadlikkust ning tutvustab h&auml;id tavasid ja ressursse, mille abil ohtlikke aineid t&ouml;&ouml;kohal t&otilde;husalt juhtida.</p> <p>Kampaania algab 24.4.2018 ning selles osalevad sajad partnerid, sealhulgas meie kolmepoolne v&otilde;rgustik, kuhu kuuluvad valitsused, t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjate esindajad.</p> <p>Laadige kampaaniajuhend, teabeleht, plakat ja PowerPointi esitlus alla veebilehelt <a href="https://healthy-workplaces.eu/">https://healthy-workplaces.eu/</a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1892Töötan talvel õues, millised tööriided peab tööandja mulle andma?2018-02-14<p><strong>Teen pidevalt hooldust&ouml;id &otilde;ues ja tunnen talvel miinuskraadidega, et kehal on k&uuml;lm. Olen juba saanud ka natuke k&uuml;lmetada. Kas mul on &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt paremaid tingimusi &otilde;ues t&ouml;&ouml;tamiseks?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> &Otilde;ues t&ouml;&ouml;tamisel on oluline, et t&ouml;&ouml;tajat kaitseksid ilmastikum&otilde;jude eest korralikud t&ouml;&ouml;riided ning ta saaks t&ouml;&ouml; vahepeal puhata ja ennast soojendada. Universaalselt sobivat t&ouml;&ouml;riietust iga t&ouml;&ouml; jaoks pole paraku olemas. T&ouml;&ouml;riietuse peab t&ouml;&ouml;andja valima vastavalt konkreetsele t&ouml;&ouml;le (on see f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne t&ouml;&ouml;, f&uuml;&uuml;siliselt passiivne t&ouml;&ouml; v&otilde;i tegevused vahelduvad). Lisaks sooja hoidmisele tuleb m&otilde;elda ka sellele, et riided oleksid lume- ja vihmakindlad. Sooja aitab tagada ja riietust v&auml;litemperatuurile vastavaks kohandada kihiline riietus &ndash; alates soojast pesust kuni ilmastikukindla &otilde;uejopeni. &Otilde;igesti valitud soe pesu aitab sooja hoidmisele v&auml;ga palju kaasa.</p> <p>K&uuml;lmas t&ouml;&ouml;tades on t&auml;htsad ka puhkepausid, mil t&ouml;&ouml;taja saab end soojendada ja soovituslikult juua sooja jooki. Puhkepauside rohkus s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;koormusest ja v&auml;listemperatuurist. Kui v&auml;ljas on tugevad miinuskraadid, jahtub keha kiiremini ja seet&otilde;ttu tuleb v&otilde;imaldada rohkem pause sooja saamiseks.</p> <p>Kui v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tamisel on t&ouml;&ouml;riietega k&uuml;lm ja/v&otilde;i pole piisavat v&otilde;imalust ennast soojendada, siis tuleb sellest teavitada t&ouml;&ouml;andjat ja otsida &uuml;heskoos lahendusi, kuidas t&ouml;&ouml;riietust ja puhketingimusi t&auml;iustada. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tamiseks sobivaid t&ouml;&ouml;tingimusi, st piisavalt sooja t&ouml;&ouml;riietust ja pause. T&ouml;&ouml;andjale soovitame enne t&ouml;&ouml;riiete soetamist m&uuml;&uuml;jaga l&auml;bi arutada, millise t&ouml;&ouml; tegemiseks riideid ostetakse ja millised v&otilde;iksid olla erinevad riietuse kihtide variandid.</p> <p><strong>Vaata lisaks</strong> <strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/1850" target="_blank">ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta neljandas numbris ilmunud lugu "Talvel on t&ouml;&ouml;riiete valik eriti t&auml;htis".</a></strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1890Tööinspektsioon: mööblitööstuse ettevõtete arusaam kemikaalide ohutust kasutamisest on puudulik2018-02-14<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimist ning ohtlike kemikaalide kasutamist&nbsp; m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetes. Kontrolliti 24 ettev&otilde;tet. Protokollidesse m&auml;rgiti 123 rikkumist ning neist 19 kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti, kas ettev&otilde;tted on hinnanud f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivaid riske ning mida on ette v&otilde;etud riskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i maandamiseks. Kontrolliti ka ohtlike kemikaalide kasutamist ettev&otilde;tetes. Riskianal&uuml;&uuml;sides on f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivad riske sageli alahinnatud. Samas kasutavad mitmed ettev&otilde;tted uusi ergonoomilisi t&ouml;&ouml;vahendeid ning roteerivad t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis aitab hoida t&ouml;&ouml;tajate tervist. Probleemseks osutus aga kemikaaliohutus. Ettev&otilde;tetes ei osata arvestada terviseriskide v&otilde;imalusega ega taheta kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuste t&ouml;&ouml;tajate sagedasemad tervisemured saanud alguse f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest. &bdquo;Mitmed m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tted on investeerinud t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisse. Kasutusele on v&otilde;etud ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid, et v&auml;hendada f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tekkivaid probleeme,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Samas on m&otilde;tlemapanev, et ettev&otilde;tted ei olnud teadlikud kasutatavate&nbsp; kemikaalide kantserogeensest toimest. Neid ohte tuleb aga v&auml;ga t&otilde;siselt v&otilde;tta, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate t&otilde;siste terviseprobleemide teket,&ldquo; r&otilde;hutas Maripuu.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastasid t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektorid 24 ettev&otilde;tet kuues maakonnas: Harjumaal, Ida-Virumaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&otilde;lvamaal, Tartumaal ning V&otilde;rumaal.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;s</a><br /><a href="/redirect/716" target="_blank">ohtlikud kemikaalid</a><br /><a href="/redirect/2814" target="_blank">f&uuml;sioloogilised ohutegurid</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1887Eestis kasvab paindliku tööaja ja kaugtöö trend, aga seda saavad kasutada suurettevõtete ja kõrgema haridusega töötajad2018-02-09<p><strong>J&auml;rjest enam Eesti t&ouml;&ouml;andjaid v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajatele paindlikku t&ouml;&ouml;aega ja kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi. Paindlikule t&ouml;&ouml;le ligip&auml;&auml;s on aga eesk&auml;tt suurettev&otilde;tetes ning k&otilde;rgema haridustaseme ja kvalifikatsiooniga t&ouml;&ouml;tajatel, selgub Arenguseire Keskuse tellitud t&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku paindlikkuse uuringust.</strong></p> <p>Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu t&otilde;i anal&uuml;&uuml;si tulemuste p&otilde;hjal v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;suhte paindlikkus on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. &bdquo;P&auml;rast majanduskriisi on t&ouml;&ouml;aja paindlikkus Eestis suurenenud ning j&otilde;udnud j&auml;rgi Euroopa keskmisele n&auml;itajale &ndash; tervelt 65% Eesti ettev&otilde;tetest pakub paindlikku t&ouml;&ouml;aega. Kasvab ka kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalusi pakkuvate t&ouml;&ouml;andjate hulk ning kaugt&ouml;&ouml;d saab teha ligi viiendik Eesti t&ouml;&ouml;tajatest, seegi n&auml;itaja sarnaneb Euroopa keskmisega,&ldquo; selgitas Vallistu.</p> <p>T&ouml;&ouml;aja ja &ndash;vormide paindlikkuse kasvu p&otilde;hjus v&otilde;ib Vallistu s&otilde;nul olla selles, et majanduskriisi ajal toimus paindlikkuse v&otilde;imaldamises langus, kuid n&uuml;&uuml;dseks on Eesti &uuml;letanud kriisi-eelse taseme ning n&auml;itajad on kasvanud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini.</p> <p>Arenguseire Keskuse t&ouml;&ouml;turu tuleviku uurimisprojekti raames uuris Kenti &Uuml;likooli sotsioloogia &otilde;ppetooli professor dr Heejung Chung paindliku t&ouml;&ouml; arengut nii t&ouml;&ouml;aja paindlikkuse, kaugt&ouml;&ouml; kui ka autonoomse t&ouml;&ouml;aja l&otilde;ikes. &bdquo;Anal&uuml;&uuml;si tulemused r&auml;&auml;givad selget keelt &ndash; juhi v&otilde;i eksperdina t&ouml;&ouml;taval inimesel v&otilde;ib olla kaheksa korda suurem ligip&auml;&auml;s kaugt&ouml;&ouml;le ning neli korda suurem ligip&auml;&auml;s ajapaindlikule t&ouml;&ouml;le kui n&auml;iteks m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;d tegeval inimesel,&ldquo; s&otilde;nas Vallistu. Anal&uuml;&uuml;s tugines Euroopa t&ouml;&ouml;tingimuste uuringu ja Euroopa ettev&otilde;tete uuringu andmetele.</p> <p>K&otilde;ige sagedamini v&otilde;imaldavad t&ouml;&ouml;tajatele paindlikkust Eestis suured ettev&otilde;tted, kuid paindlikkust v&otilde;imaldatakse sageli vaid osale t&ouml;&ouml;tajatest. V&auml;ikesed ettev&otilde;tted v&otilde;imaldavad paindlikku t&ouml;&ouml;d harvem, kuid sel juhul on see tihti v&otilde;imaldatud k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Teistes Euroopa Liidu riikides on v&otilde;rreldes Eestiga paindlikule t&ouml;&ouml;le suurem ligip&auml;&auml;s v&auml;ikeste laste vanematel. &bdquo;Eesti tulemused sellist trendi veel ei n&auml;ita,&ldquo; kinnitas Vallistu.</p> <p>Arenguseire Keskuse eksperdi s&otilde;nul on k&uuml;simus ka selles, kas paindliku t&ouml;&ouml; puhul on tegemist privileegiga v&otilde;i peaks hoopis rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama selle ohtudele t&ouml;&ouml;taja jaoks. &bdquo;Uuringu tulemused n&auml;itavad, et kaugt&ouml;&ouml; tegijad muretsevad vabal ajal t&ouml;&ouml;asjade p&auml;rast neli korda sagedamini ning teevad vabal ajal t&ouml;&ouml;d viis korda sagedamini,&rdquo; t&otilde;i Vallistu v&auml;lja.</p> <p>Uuringu tulemusi retsenseerinud Tartu &Uuml;likooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse anal&uuml;&uuml;tik Kerly Espenberg r&otilde;hutas, et k&otilde;ige suurem oht, mis t&ouml;&ouml;aja ja -koha paindlikul kujundamisel tekib, on see, et t&ouml;&ouml;taja ei oska t&otilde;mmata piiri t&ouml;&ouml; ja koduse elu vahele. &ldquo;Lihtne on vaid korraks &otilde;htul t&ouml;&ouml;-meile kiigata, kui selline v&otilde;imalus on olemas, ja kui sealt leida t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, siis see &auml;ra t&auml;ita. See v&otilde;ib viia &uuml;letundide tekkimiseni, mida t&ouml;&ouml;taja ei taju ja t&ouml;&ouml;andja ei tea,&rdquo; lisas Espenberg.</p> <p>Samas n&auml;itavad rahvusvaheliste uuringute tulemused, et &uuml;ldjuhul on paindliku t&ouml;&ouml;korraldusega t&ouml;&ouml;tajad oma t&ouml;&ouml;- ja pereelu tasakaaluga rohkem rahul ning t&ouml;&ouml;tavad produktiivsemalt ja teistest rohkem, samas puuduvad nad t&ouml;&ouml;lt v&auml;hem ja on harvem haiged.</p> <p>Arenguseire Keskus viib sel aastal l&auml;bi t&ouml;&ouml;turu tuleviku uurimisprojekti, mille eesm&auml;rk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini m&otilde;ista t&ouml;&ouml;turu arenguid Eestis ning nende m&otilde;jutegureid. Uurimisprojekti raames teostatud anal&uuml;&uuml;s h&otilde;lmas Euroopa t&ouml;&ouml;tingimuste uuringu andmeid 2005., 2010. ja 2015. aastal ning Euroopa ettev&otilde;tete uuringu andmeid 2009. ja 2013. aastal. T&ouml;&ouml;turu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta l&otilde;pus.</p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/" target="_blank">&auml;rileht.delfi.ee</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1886Tasakaalustatud toitumine aitab viirushaigusi eemal hoida 2018-02-08<p><strong>Veebruari on TAI tervisekalender p&uuml;hendanud viirushaiguste perioodile ja tasakaalustatud toitumisele t&ouml;&ouml;kohal. Kuigi t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;taja toitumisharjumusi muuta j&auml;&auml;vad piiratuks - sahtlisse ju piiluma ei l&auml;he, kas seal ootab vahepalaks &otilde;un v&otilde;i lehttaignak&uuml;psis - siis &uuml;ht-teist saab kollektiivi tasakaalustatud ja tervisliku toitumise nimel &auml;ra teha ka t&ouml;&ouml;andja, usub toitumisn&otilde;ustaja ja Tervise Arengu Instituudi toitumise infos&uuml;steemi NutriData projektijuht Kristin Salupuu intervjuus terviseinfo.ee-le.</strong></p> <p><strong>Alustame &uuml;ldisemalt. Kuidas siinsed inimesed tavaliselt t&ouml;&ouml;kohal toituvad, millised on harjumused ja kui palju need erinevad sellest, kuidas ideaalis v&otilde;iks olla?</strong></p> <p>&Uuml;ldistusi, et k&otilde;ik inimesed kuidagi &uuml;htmoodi toituksid, teha ei saa. Inimesed erinevad, ent suur osa siiski ei toitu tasakaalustatult ja mitmekesiselt. Pigem s&uuml;&uuml;akse &uuml;htesid ja samu toite, kaldutakse s&ouml;&ouml;ma liigselt t&ouml;&ouml;deldut, liiga v&auml;he mahub men&uuml;&uuml;sse puu- ja k&ouml;&ouml;givilju, viimaseid eriti just v&auml;rskelt ja v&auml;het&ouml;&ouml;deldud kujul. Muidugi, palju m&auml;&auml;rab &auml;ra seegi, millised on &uuml;ldse v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;kohal s&uuml;&uuml;a. Kas on olemas kohvik, kas on olemas v&otilde;imalus ise toitu kaasa v&otilde;tta. Ja kui see v&otilde;imalus on, siis tuleb juba see, millise valiku t&ouml;&ouml;taja teeb.</p> <p>Paljudele meeldib s&uuml;&uuml;a liiga palju liha ja liigselt soola sisaldavaid toitusid. Samuti rasvarohkeid, sest rasv on selline kiire energiaallikas, mis tekitab m&otilde;nutunnet. Teistsugused toidud ei pruugi sellisel viisil s&ouml;&ouml;ma harjunud inimesele alguses maitsedagi.</p> <p>Teine asi on see, et sageli s&uuml;&uuml;akse mitte siis, kui peaks vaid siis kui leidub aega. On ka neid, kes aja kokkuhoiuks &uuml;ldse l&otilde;una vahele j&auml;tavad. S&uuml;&uuml;akse kerge hommikus&ouml;&ouml;k ja seej&auml;rel v&auml;ga toekas &otilde;htus&ouml;&ouml;k. Et siis j&auml;rgmise &otilde;htuni vastu pidada. Selline muster v&otilde;ib viia v&auml;ga lihtsasti &uuml;lekaaluni. M&otilde;nikord asendab &auml;raj&auml;&auml;nud l&otilde;unat hoopis midagi magusat ja energiatihedat. Vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete kohapealt j&auml;&auml;b selline valik muidugi v&auml;ga kesiseks. Ka selline toitainete puuduj&auml;&auml;k v&otilde;ib soodustada &otilde;htuseid &uuml;les&ouml;&ouml;misi.</p> <p><strong>Nii et toitumise regulaarseks muutmine on esimene samm.</strong></p> <p>Kui veel r&auml;&auml;kida pidevast kiirustamisest ja tormamisest, siis kiirustamine s&ouml;&ouml;mise ajal ei ole samuti k&otilde;ige m&otilde;istlikum. S&ouml;&ouml;mine algab juba silmadega ja seedimine algab suust. Kui toitu korralikult l&auml;bi ei n&auml;rita, v&otilde;ib juhtuda see, et toitaineid omastatakse halvemini, seedimine muutub raskemaks, enesetunne ja tuju halvemaks. Stress on samuti paljude haiguste puhul &uuml;ks peamisi riskitegureid.</p> <p><strong>Kas on v&otilde;imalik v&auml;lja tuua n&auml;iteid, kus tingimused heaks p&auml;evaseks toidupausiks paranesid ning sellega koos paranes ka inimeste tervis?</strong></p> <p>Statistikat siin v&auml;lja tuua oleks keeruline, aga tean n&auml;iteks omast kogemusest sellist ettev&otilde;tet, kus l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi pakkuja vahetus ning uus oli v&otilde;tnud endale eesm&auml;rgiks pakkuda suurema k&ouml;&ouml;giviljade, v&auml;iksema rasva ja soolasisaldusega men&uuml;&uuml;d. Selline toit on muidugi kergem ning osade inimeste jaoks v&otilde;ib tunduda, et kui p&auml;rast s&ouml;&ouml;mist ei ole raske olla, siis polekski nagu k&otilde;ht t&auml;is. &Otilde;nneks on harjumusi v&otilde;imalik muuta ning m&otilde;nigi inimene sealt on juba m&auml;rgatavalt kaalust kaotanud.</p> <p>Kuigi, t&otilde;epoolest, on olemas neidki, kellele ikkagi selline toit ei maitse ning nad ostavad meelsamini kusagilt kulinaarialetist omale l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi. Kulinaarialett on &uuml;sna suureks konkurentsiks l&otilde;unas&ouml;&ouml;gipakkujatele.</p> <p><strong>Kulinaarialetid on paljudes kohtades ja l&otilde;una ajal omale &uuml;ks mugav karbit&auml;is salatit tihti ostetakse. Kuidas need toitumisn&otilde;ustaja seisukohalt vaadates on? Kas sellist l&otilde;unat v&otilde;iks soovitada?</strong></p> <p>Neid t&otilde;epoolest ostetakse. Siin on valikuk&uuml;simus, kui mitmekesine see men&uuml;&uuml; on ja kui t&auml;helepanelikult pakendeid loed. Loomulikult, ideaalis v&otilde;iks s&uuml;&uuml;a alati tervisliku valmistamisviisiga v&auml;rskelt tehtud toitu. Kuid paljude jaoks hakkab rolli m&auml;ngima hind. Kui inimesel on valida, kas ta saab oma l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi k&auml;tte kahe viiek&uuml;mne v&otilde;i kuue euro eest, siis paljud valivad odavama variandi. Siin on ikkagi alternatiiv, et teed ise endale toidu kaasa. Kuigi, ega see mikrolaineahjus soojendamine ei ole ka k&otilde;ige ideaalsem. Samas, kui paljudel on v&otilde;imalus toit v&auml;rskelt valmis teha t&ouml;&ouml; juures? Kui v&auml;lja pakkuda mingit konkreetset lahendusvarianti, siis soovitan, et n&auml;iteks kolm korda n&auml;dalas tee toit kaasa ja need korrad kui v&auml;ljas s&uuml;&uuml;a, siis valida pigem parem ja kallim.</p> <p><strong>Mis hakkab muutuma toidusedelit tervislikumaks muutes inimese terviseseisundis?</strong></p> <p>Ei j&auml;&auml;da nii kergesti k&uuml;lmetushaigustesse. Kui keha saab piisavalt vajalikke toitaineid, siis on immuuns&uuml;steem tugevam ja haigused ei hakka nii kergelt k&uuml;lge. Hea toit parandab ka une kvaliteeti. Kui k&uuml;lmetushaigusi on v&auml;hem, paranevad t&ouml;&ouml;tulemused. Oma elustiili tervislikumaks muutmisele tuleb muidugi l&auml;heneda kompleksselt. Lisaks toitumisele tuleb vaadata liikumist, und ja tingimusi, kus t&ouml;&ouml;tad. N&auml;iteks v&otilde;ib paljude inimeste jaoks tunduda pikk uneaeg lihtsalt ajaraiskamisena. Tegelikult une arvelt t&ouml;&ouml; tegemisega &uuml;ldjuhul h&auml;id tulemusi ei saavutata, kui &uuml;ldse, siis l&uuml;hiajaliselt. V&auml;ljapuhanud t&ouml;&ouml;taja on tegelikult palju efektiivsem.</p> <p><strong>Kas on v&otilde;imalik anda t&ouml;&ouml;andjatele mingeid konkreetseid soovitusi, mida nad saavad &auml;ra teha, et t&ouml;&ouml;tajate toiduvalikud oleks paremad ja tasakaalustatumad?</strong></p> <p>Loomulikult ei l&auml;he t&ouml;&ouml;andja piiluma kellegi sahtlisse, mida t&ouml;&ouml;taja kaasa v&otilde;ttis, aga kindlasti m&otilde;juvad inimestele tervislikku toitumist tutvustavad &uuml;ritused. N&auml;iteks tervisekuud ja tervisep&auml;evad, mis aitavad kujundada uusi paremaid toitumisharjumusi. Mis kohe ka meelde tuleb, on see, et koosolekutel mitte pakkuda k&uuml;psiseid ja komme vaid v&auml;rskeid puu- ja k&ouml;&ouml;givilju. Nende ettevalmistamine k&uuml;ll n&otilde;uab teatavat pingutust, aga sageli paisutatakse siin probleemi &uuml;le, et oi, n&uuml;&uuml;d tuleb l&otilde;ikama ja koorima hakata. Tegelikult ei ole see nii suur t&ouml;&ouml;, kuid tasub ennast &auml;ra.</p> <p>Veel, kus saab t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rata, on kindlasti organisatsiooni &uuml;his&uuml;ritused, n&auml;iteks suvep&auml;evad. Vaadata, milline on sealne toiduvalik.</p> <p>V&otilde;ib teha koos &uuml;hiskokkamisi, et n&auml;idata midagi uut ja p&otilde;nevat toiduvalikusse. Sageli toitutakse &uuml;hek&uuml;lgselt, sest puuduvad ideed ja m&otilde;tted, mida uut teha. Poest &uuml;ritatakse ju v&otilde;imalikult kiiresti l&auml;bi joosta ja toidukorvi valitakse see, millega on juba harjutud. Uued ideed aitavad.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjale m&otilde;elda, siis pigem p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu kogu eluviisile, nii toitumisele kui liikumisele, need k&auml;ivad tavaliselt k&auml;sik&auml;es. Kui soodustatakse sporditegemist kollektiivis, on juba suurem t&otilde;en&auml;osus, et inimene muudab k&auml;itumist, sest ta satub teistsugusesse keskkonda, kus inimesed teevad teistsuguseid valikuid. Teistsugused m&otilde;tted, hoiakud ja k&auml;itumine tekib juba lihtsamini. Nii et kindlasti on ka liikumine v&auml;ga t&auml;htis.</p> <p><strong>Kui n&uuml;&uuml;d v&auml;lja tuua v&auml;ga kokkuv&otilde;tlikult t&ouml;&ouml;andja kasu, mida ta saab sellest, kui pakub rohkem v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;tajatele tervislikumateks valikuteks.</strong></p> <p>Tema t&ouml;&ouml;tajad on tervemad, produktiivsemad. Terve, energiline ja motiveeritud t&ouml;&ouml;taja on ettev&otilde;ttele kasum. Muide, tervemate t&ouml;&ouml;tajatega organisatsioonis on ka t&ouml;&ouml;andja ise tervem. Viirused levivad ju inimesi pidi. Heas t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonnas t&ouml;&ouml;tada on ju igapidi hea. Kui t&ouml;&ouml;tajad on rahul, siis ka need paremad t&ouml;&ouml;tajad ei otsi uusi v&auml;ljakutseid vaid on lojaalsemad.</p> <p>Autor: <strong><a href="http://www.tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a></strong></p> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">terviseinfo.ee</a></p> <p>Foto: pixabay</p> <p><strong><a href="/redirect/2521" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte tervislikust toitumisest t&ouml;&ouml;kohal</a></strong>.</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1884Töökaaslased koos sporti ei tee, kuid jõulude ajal saadakse meelsasti kokku2018-02-06<p><strong>T&ouml;&ouml;elu portaalis toimunud k&uuml;sitlusest selgus, et vaid ligikaudu 4% t&ouml;&ouml;kaaslastest k&auml;ivad lisaks muudele &uuml;his&uuml;ritustele ka koos sporti tegemas.</strong></p> <p>Populaarseimaks ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides toimuvaks &uuml;his&uuml;rituseks osutus j&otilde;ulupidu. Enamasti ongi j&otilde;ulude t&auml;histamine kujunenud peamiseks ning ainsaks suuremaks koosviibimiseks t&ouml;&ouml;kaaslastega. Nii on see 35% vastanute puhul.</p> <p>31,7% vastanute t&ouml;&ouml;andjad korraldavad aasta jooksul mitmeid erineva suunitlusega &uuml;his&uuml;ritusi. 29,3% k&uuml;sitluses osalenute seas toimub aga &uuml;ks suurem &uuml;ritus talvel ning teine suvel.</p> <p>Kindlasti on &uuml;histe koosviibimiste ja &uuml;rituste korraldamine ning s&uuml;ndmuste t&auml;histamine koos kolleegidega &uuml;ks v&auml;ga oluline ning vajalik t&ouml;&ouml;kultuuri osa, mis aitab kaasa meeskonnatunde loomisele.</p> <p>Meeles tuleb pidada aga seda, kas t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud &uuml;ritus on tehtud kohustuslikuks v&otilde;i on tegemist vabatahtlikkuse alusel osalemisega. Esimesel juhul on tegemist t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmisega ning kohalduvad ka k&otilde;ik seadusest tulenevad &otilde;igused ja kohustused. Teisel juhul osaleb t&ouml;&ouml;taja &uuml;ritusel vabatahtlikult t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal ning puudub ka t&ouml;&ouml;andja vastutus.</p> <p>K&uuml;sitluse tulemused on n&auml;htavad <a href="http://tooelu.ee/et/gallup" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalis</a>.</p> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="http://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/626" target="_blank">T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus suvep&auml;evadel</a><br /><a href="http://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/1446" target="_blank">Kas talvep&auml;evadel murtud k&auml;eluu on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus?</a></li> <li><a href="http://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/1404" target="_blank">Kuidas korraldada alkoholivabu pidusid?</a></li> </ul> <p>Tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1883Kas pean arvutiga töötamisel saama igas tunnis lisapuhkepause?2018-02-05<p><strong>Lugesin, et t&ouml;&ouml;andja peaks kuvariga t&ouml;&ouml;tamisel v&otilde;imaldama igas tunnis 10 minutit silmade puhkamiseks. Mida aga teha, kui seda ei v&otilde;imaldata? Meil on ette n&auml;htud vaid 30-minutiline l&otilde;unapaus. Kui 10-minutilisi pause ei v&otilde;imaldata, kas siis peaks saamata aeg lisanduma minu l&otilde;unale v&otilde;i peaksin saama varem koju minna?&nbsp;&nbsp;</strong>&nbsp;</p> <p>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks etten&auml;htud pauside kohta on m&auml;&auml;rusega kehtestatud, et t&ouml;&ouml;andja peab korraldama t&ouml;&ouml; selliselt, et t&ouml;&ouml;taja saab silmade &uuml;lepinge ja sundasendis t&ouml;&ouml;tamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga t&ouml;&ouml;tamist teistlaadsete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega. Kui see pole v&otilde;imalik, peab t&ouml;&ouml;taja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama v&auml;hemalt 10% kuvariga t&ouml;&ouml;tamise ajast. St kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab &uuml;ks tund kuvariga, siis ta peab saama 10% ehk 6 minutit puhkeaega, mis arvestatakse t&ouml;&ouml;aja sisse. Kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;rgmises tunnis t&ouml;&ouml;tab pool tundi kuvariga ning &uuml;lej&auml;&auml;nud aja t&auml;idab muid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, siis ei pruugi selles tunnis puhkepausi kuvariga t&ouml;&ouml;tamisest vaja olla.</p> <p>Puhkepauside m&otilde;te on leevendada silmade- ja lihaspingeid ning need pausid on ette n&auml;htud selleks, et t&ouml;&ouml;taja saaks ennast sirutada ja silmi puhata. F&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks on kasulikum teha tihedamini l&uuml;hikesi puhkepause kui v&auml;hem ja pikemaid pause. Pause tuleb teha regulaarselt, mitte liita pausid t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul kokku ja selle arvelt l&uuml;hendada t&ouml;&ouml;aega v&otilde;i pikendada l&otilde;unavaheaega.</p> <p>P&ouml;&ouml;rduge esmalt ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&otilde;i tema kohustusi t&auml;itva t&ouml;&ouml;taja poole ning selgitage, et teil on &otilde;igus igas tunnis, mis te kuvariga t&ouml;&ouml;tate saada 6 minutit puhkepausi, mis arvestatakse t&ouml;&ouml;aja sisse. Kui teil on ettev&otilde;ttes valitud t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, siis andke ka talle teada, et t&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;imalda teil kasutada etten&auml;htud puhkepause.</p> <p><strong><a href="/redirect/2774" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte arvutiga t&ouml;&ouml;tamisest</a></strong>.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1881Fotovõistlus: 100 aastat tööd Eesti heaks2018-02-02<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kutsub osalema Eesti 100. aastap&auml;evale p&uuml;hendatud fotov&otilde;istlusel. V&otilde;istlusele on oodatud fotod, mis kujutavad t&ouml;&ouml; tegemist eri aegadel. Parimad fotod j&otilde;uavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni kalendrisse.</strong></p> <p>Sel aastal t&auml;histab Eesti 100. s&uuml;nnip&auml;eva. Aasta l&otilde;pus, detsembris t&auml;itub 100 aastat T&ouml;&ouml;inspektsioonil. Loeme oma s&uuml;nnip&auml;evaks 14. detsembrit, mil m&auml;&auml;rati ametisse esimesed t&ouml;&ouml;kaitsekomissarid. Juubelite t&auml;histamiseks kuulutab T&ouml;&ouml;inspektsioon v&auml;lja fotov&otilde;istluse.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on t&ouml;&ouml; eestlaste jaoks m&auml;rgilise t&auml;hendusega.&nbsp; &bdquo;Aegade jooksul on t&ouml;&ouml;tamine v&auml;ga muutunud &ndash; p&otilde;llult ja suurtest vabrikutest on inimesed &uuml;ha enam kolinud kontoritesse arvutite taha. Ja arvutid on samas kolinud p&otilde;llule ning tootmisettev&otilde;tetesse,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Soovime v&otilde;istlusele laekuvate t&ouml;&ouml;de abil teha pildilise aegrea, kuidas on t&ouml;&ouml;tamine Eestis saja aasta jooksul muutunud,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Fotov&otilde;istlusele on oodatud fotod, mis tehtud ajavahemikus 1918-2018 ja kus kujutatakse inimesi t&ouml;&ouml;tamas, hobuvankreid, parvetajaid, ehitusobjekte, ettev&otilde;tteid, artelle, tootmiskombinaate, kaevandusi &ndash; kus ja kuidas iganes Eestis selle aja jooksul t&ouml;&ouml;d on tehtud. Parimad fotod j&otilde;uavad n&auml;itusele ning T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;rgmise aasta kalendrisse.</p> <p>Fotod v&otilde;ib saata aadressile <a href="mailto:infokiri@ti.ee">infokiri@ti.ee</a> kuni 1. septembrini. Palume lisada informatsiooni pildil kujutatu kohta - millal ja kus foto on tehtud, kes on pildil, millist tegevust on kajastatud jne. Lisainfo <a href="http://www.ti.ee">www.ti.ee</a></p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1880Tuleohtlike ainetega töötamisel tuleb hinnata riski ning võtta kasutusele kõik ohutusmeetmed2018-02-01<p><strong>J&auml;tkame ka 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Lammutust&ouml;&ouml;koja riiulitel ladustati kaheksa mahutit, milles iga&uuml;hes oli 1300 liitrit tuleohtlikku vedelikku. &Uuml;ks riiulil olnud mahutitest kukkus alla, l&auml;ks katki, ning selles olnud bensiin voolas p&otilde;randale. T&ouml;&ouml;tajad otsustasid mahuti elektrilise t&otilde;stuki abil &uuml;les t&otilde;sta, et leket oleks lihtsam peatada. See p&otilde;hjustas suure plahvatuse ja tulekahju. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;taja sai surma ja kaks t&ouml;&ouml;tajat said t&otilde;siseid p&otilde;letushaavu.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Otsese &otilde;nnetuse juhtumise p&otilde;hjusena v&otilde;ib v&auml;lja tuua selle, et ruumis, mis oli t&auml;is bensiiniaure, kasutati elektrilist t&otilde;stukit. Kaudseid p&otilde;hjuseid, mis l&otilde;id eelduse &otilde;nnetuse juhtumiseks oli mitmeid:</p> <ul> <li>Tuleohtlikku vedelikku sisaldavad mahutid olid paigutatud terasest riiulile, mille olid paigaldanud t&ouml;&ouml;tajad, kellel puudus selleks &uuml;lesandeks vajalik <strong><a href="/redirect/2287" target="_blank">v&auml;lja&otilde;pe</a></strong>;</li> <li>Riiuli kokkupanemisel ei olnud l&auml;htutud riiuli valmistaja antud kasutusjuhendist;</li> <li>Mahutid ei olnud m&otilde;eldud sellist laadi vedeliku hoiustamiseks;</li> <li>Nii t&ouml;&ouml;andjal kui t&ouml;&ouml;tajatel puudusid teadmised kuidas tuleohtlikke vedelikke ladustada ja k&auml;idelda;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei olnud saanud t&ouml;&ouml;keskkonnalast koolitust, mis on k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;andjatele kohustuslik</li> <li>Ettev&otilde;te ei olnud hinnanud <strong><a href="/redirect/716" target="_blank">kemikaalide ladustamise ja k&auml;itlemisega kaasnevaid riske</a></strong>.</li> <li>Ka t&ouml;&ouml;tajatele ei olnud l&auml;bi viidud ohtlike kemikaalide k&auml;itlemise koolitust ning neid ei olnud riskidest teavitatud.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatel puudusid <a href="/redirect/443"><strong>isikukaitsevahendid</strong> </a>ning t&ouml;&ouml;tajaid ei olnud juhendatud h&auml;daolukorras n&auml;iteks tuleohtlike ainete lekkimise korral, k&auml;itumiseks.</li> </ul> <p><strong>Mida teha, et edaspidi selliseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida?</strong></p> <ul> <li>Spetsialistide poolt tuleb l&auml;bi viia koolitused selle kohta, millised on t&ouml;&ouml;ks sobivad vahendid, seadmed, samuti isikukaitsevahendid, ning millised on n&otilde;uded tuleohtlike kemikaalide hoiustamiseks ja k&auml;sitlemiseks.</li> <li>L&auml;bi viia p&otilde;hjalik <strong><a href="/redirect/421" target="_blank">riskianal&uuml;&uuml;s</a></strong> ning v&otilde;tta kasutusele meetmed riskide v&auml;ltimiseks sh leke tekkimise v&otilde;imaluse v&auml;ltimiseks ja evakuatsiooni korraldamiseks h&auml;daolukorras.</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1878Tööinspektsioon: töökeskkonda metallitööstuses saab oluliselt ohutumaks ja tervist säästvamaks muuta2018-01-31<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 34 metallit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tet. Sihtkontroll keskendus liikumisteede m&auml;rgistusele, t&ouml;&ouml;vahendite ja isikukaitsevahendite kasutamisele ning esmaabivahendite k&auml;ttesaadavusele. Tuvastati kokku 163 rikkumist, millest 37 kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>Liikumisteede ja erinevate m&auml;rgistustega seotud rikkumisi oli kokku 47. Peamiselt oli probleemiks kukkumisohtlike kohtade m&auml;rgistamata j&auml;tmine. Sageli olid n&otilde;uetekohaselt m&auml;rgistamata ka ohualad. T&ouml;&ouml;vahenditega seotud rikkumisi oli kokku 57. Siin oli valdavaks probleemiks omavoliliselt eemaldatud kaitsekatted treipinkidelt ja k&auml;iadelt. &Uuml;heksas ettev&otilde;ttes puudusid esmaabivahendid t&ouml;&ouml;kohal. Osades ettev&otilde;tetes ei kasutatud ka isikukaitsevahendeid n&otilde;uetekohaselt. Positiivse poole pealt ei tuvastanud t&ouml;&ouml;inspektorid sihtkontrolli k&auml;igus &uuml;htegi elule ohtlikku t&ouml;&ouml;d ega eluohtlikku t&ouml;&ouml;vahendit, mille tegemise v&otilde;i kasutamise oleks tulnud peatada.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul juhtub metallit&ouml;&ouml;stuse valdkonnas enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. &bdquo;Tihti on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused metallit&ouml;&ouml;stuses seotud oma tarkusest t&ouml;&ouml;vahendite muutmisega, mille k&auml;igus v&otilde;etakse maha kaitsekatted. Ka sihtkontrolli k&auml;igus kuulsime sageli, et kaitsekate muudab t&ouml;&ouml;tamise ebamugavaks. Selline tegevus on aga &otilde;nnetuse v&auml;lja kutsumine,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Vaid neljas sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastatud ettev&otilde;ttes ehk 12% ettev&otilde;tetes polnud &uuml;htegi rikkumist. See n&auml;itab, et arenguruumi hea ja tervist hoidva t&ouml;&ouml;keskkonna loomiseks on veel k&uuml;llaga,&ldquo; lisas Oja.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti 34 metallit&ouml;&ouml;stusega tegelevat ettev&otilde;tet. Neist asus Harjumaal 8, Tartumaal 4, P&auml;rnumaal 2, Viljandimaal 3, J&auml;rvamaal 2, J&otilde;gevamaal 2, Ida-Virumaal 7, L&auml;&auml;ne-Virumaal 4, P&otilde;lvamaal 1 ja V&otilde;rumaal 1. Kontrolli toimumisest kontrollitavaid ettev&otilde;tteid eelnevalt ei teavitatud.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p><strong>Vaata lisaks <a href="/redirect/616" target="_blank">valdkonnap&otilde;hist teemalehte T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</strong></p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1876Kas puhkusele võib jääda ka enne puhkuste ajakava kinnitamist?2018-01-29<p><strong>Kas t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajale puhkust andma enne puhkuse ajakava kinnitamist?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Anneli Lepik:</strong> Uue aasta puhkuste ajakavad on koostamisel ning t&ouml;&ouml;tajail on taas tekkinud k&uuml;simusi oma &otilde;iguste osas puhkuse kasutamisel. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja hiljemalt m&auml;rtsi l&otilde;puks koostama puhkuse ajakava. Kavasse peab olema m&auml;rgitud p&otilde;hipuhkus ja kasutamata p&otilde;hipuhkus, kuid vajadusel ka muud seaduses etten&auml;htud puhkused, n&auml;iteks &otilde;ppe-, lapse-v&otilde;i m&otilde;ni muu puhkus.</p> <p>Olukorras, mil puhkuse ajakava on alles koostamisel, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkusele j&auml;&auml;da vaid poolte kokkuleppel. K&uuml;ll v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi nagu n&auml;iteks &otilde;ppepuhkus. Oma soovist tuleb t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;andjat 14 kalendrip&auml;eva ette teavitada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis. Seega tuleb t&ouml;&ouml;tajal ja t&ouml;&ouml;andjal enne puhkuste ajakava kinnitamist p&otilde;hipuhkuse osas kokkuleppele j&otilde;uda.</p> <p>Siinkohal on sobiv viidata seadusest tulenevale erisusele selle kohta, kes saavad n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust ka enne ajakava kinnitamist. Nimelt peab t&ouml;&ouml;andja arvestama puhkusesoove, mis tulevad seaduses nimetatud isikutelt ja s&auml;testatud olukordades. &Otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust t&ouml;&ouml;tajale sobival ajal on naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust. Samuti on &otilde;igus p&otilde;hipuhkus soovitud ajal saada mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal.</p> <p>Lisaks kuulub loetelusse vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, on &otilde;igus p&otilde;hipuhkusele lapse koolivaheajal. Samamoodi on koolivaheajal &otilde;igus puhkusele koolikohustuslikul alaealisel.</p> <p>Puhkuste m&auml;&auml;ramisel tuleb arvesse v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tajate soove, mis on m&otilde;istlikult &uuml;hildatavad t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tte huvidega. Oluline on samas ka teada, et t&ouml;&ouml;tajale tuleb v&otilde;imaldada v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud puhkuse kasutamist enne puhkusen&otilde;ude aegumist. Kui t&ouml;&ouml;andja pole m&auml;rtsi l&otilde;puks ajakava siiski kinnitanud, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus teha avaldus ja alates aprillist enda jaoks sobival ajal p&otilde;hipuhkusele j&auml;&auml;da. Avaldusega saab p&otilde;hipuhkust kasutada ka juhul, kui ajakava on olemas, kuid kogu p&otilde;hipuhkust ei ole ajakavasse kantud. M&otilde;lemal juhul tuleb avaldus esitada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva enne puhkusele j&auml;&auml;mist.</p> <p><strong>Vaata lisaks <a href="/redirect/401" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte puhkuste ajakava ja kasutamise&nbsp;kohta</a>.</strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1875Tööandjad ja ametiühingud sõlmisid kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe 2018-01-26<p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit s&otilde;lmisid &otilde;iguskantsleri ettepanekul kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe, milles m&auml;&auml;ratakse poolte esinduslikkuse kriteeriumid ning protseduurilised k&uuml;simused.</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari s&otilde;nul aitab see kokkulepe luua &otilde;igusselgust m&otilde;lema poole jaoks, seega on tegemist kasuliku kokkuleppega k&otilde;igile osapooltele. &bdquo;Kuigi tegemist on hea tavaga, loodan siiralt, et k&otilde;ik osapooled peavad sellest tavast kinni,&ldquo; &uuml;tles Tamsar lepingu allakirjutamisel.</p> <p>Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni s&otilde;nul on tegu ses m&otilde;ttes ajaloolise leppega, et sotsiaalpartnerid v&otilde;tavad P&otilde;hjamaadele omase rolli ja asendavad-t&auml;iendavad seadust oma kokkuleppega. &bdquo;Sektori kollektiivlepingu s&otilde;lmijatel tasub head tava j&auml;rgida, sest see kohaldab ILO p&otilde;him&otilde;tteid. Mittej&auml;rgimine v&otilde;ib p&otilde;hjustada ebamugavaid vaidlusi,&ldquo; &uuml;tles Peterson.</p> <p>&Uuml;htlasi kiideti kohtumisel heaks Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepingu t&otilde;lge aktiivsena vananemise ja p&otilde;lvkondadevahelise l&auml;henemise kohta.</p> <p>Tutvu <a title="Kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkulepe.pdf (1.2 MiB)" href="/UserFiles/Kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkulepe.pdf">kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe </a>ja <a title="Aktiivsena vananemise raamleping.pdf (315 KiB)" href="/UserFiles/Aktiivsena vananemise raamleping.pdf">Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepinguga</a></p> <p>Allikas: Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1873Töötervishoid ja tööohutus ilu ja – heaoluteenuseid pakkuvates ettevõtetes2018-01-26<p><strong>T&ouml;&ouml;tamine ilu ja &ndash;heaoluteenuseid pakkuvates ettev&otilde;tetes tundub sageli ohutuna ning enamasti ei osata sellises kohas t&ouml;&ouml;tamisel n&auml;ha ohte tervisele. P&auml;ris nii see siiski ei ole - nagu igas muus t&ouml;&ouml;s esineb ka ilu ja heaolut&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;s ohutegureid, mis v&otilde;ivad nende tervist kahjustada.</strong></p> <p>Sellisteks ohuteguriteks on n&auml;iteks mass&ouml;&ouml;ride t&ouml;&ouml;s esinev f&uuml;&uuml;siline &uuml;lekoormus ning kokkupuude &auml;rritavate &otilde;lidega, veekeskustes kokkupuude ohtlike kemikaalidega, mida kasutatakse vee puhastamiseks, ps&uuml;hholoogiline pinge kokkupuutest klientidega v&otilde;i ajapuudusest tulenev vajadus j&auml;tta vahele puhkepausid v&otilde;i l&otilde;una. T&auml;helepanuta ei saa j&auml;tta kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga, sest puutudes teise inimesega v&auml;ga l&auml;hedalt kokku (mass&ouml;&ouml;r, iluteenindaja) ei ole kahjuks v&auml;listatud mingi nakkuse saamine.</p> <p>F&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest oleme tavap&auml;raselt harjunud r&auml;&auml;kima eelk&otilde;ige n&auml;iteks ehitajate ja tootmist&ouml;&ouml;liste ning p&otilde;llumajanduses t&ouml;&ouml;tavate inimeste kontekstis. F&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse riski tuleb aga arvestada ka mass&ouml;&ouml;ride t&ouml;&ouml;s, sest see eeldab j&otilde;u rakendamist ning seistes t&ouml;&ouml;tamist. Selleks, et t&ouml;&ouml; liiga koormavaks ei muutuks tuleb k&otilde;igepealt v&auml;lja selgitada, millised ohud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;s esinevad ning kui tihti ja pikalt t&ouml;&ouml;taja nende ohtudega kokku puutub. Seda tegevust nimetatakse t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siks. Riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid ja hinnatakse riski t&ouml;&ouml;tajate tervisele ja ohutusele.</p> <p><strong>Milleks on vajalik riskianal&uuml;&uuml;s?</strong></p> <p>Riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimine on kohustuslik igas ettev&otilde;ttes olenemata tegevusalast ja t&ouml;&ouml;tajate arvust. Ka ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tab &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja tuleb korraldada riskianal&uuml;&uuml;s. Riskianal&uuml;&uuml;si ei tuleks teha ainult sellep&auml;rast, et t&ouml;&ouml;inspektor n&otilde;uab vaid riskianal&uuml;&uuml;s k&auml;igus saab t&ouml;&ouml;andja olulist infot t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonna kohta. Kui riskid ja ohukohad on v&auml;lja selgitatud, on v&otilde;imalik v&otilde;tta kasutusele meetmed riskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. Kui ei ole teada, mis t&ouml;&ouml;keskkonnas halvasti on v&otilde;i millised ohutegurid t&ouml;&ouml;tajate tervist ohutustavad, ei ole v&otilde;imalik probleeme ka lahendada. Kui panustada riskianal&uuml;&uuml;si p&otilde;hjalikku l&auml;biviimisesse ning esilekerkinud probleemid lahendada, on edaspidi ohutu ja tervisthoidva t&ouml;&ouml;keskkonna tagamine oluliselt lihtsam.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja tunneb, et tal puuduvad piisavad teadmised ja kogemused riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimiseks on hea kaasata ettev&otilde;ttev&auml;line spetsialist, kes aitab t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad riskid &uuml;les leida. Kuna t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu puhul on tegemist erialateadmisi eeldava teemaga, siis on spetsialisti kaasamine m&otilde;istlik. Reeglina ei hakata ju ise proovima raamatupidamist v&otilde;i maksuarvestust teha, pigem p&ouml;&ouml;rdutakse spetsialisti poole. Sama v&otilde;iks teha ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse teemadel.</p> <p>Siinkohal saab abiks olla ka t&ouml;&ouml;inspektsioon, kes pakub t&ouml;&ouml;andjatele tasuta n&otilde;ustamist ettev&otilde;ttes. Konsultatsiooniteenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta ja seda saab kasutada &uuml;le Eesti. T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik kutsuda kohale t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultant, kellega koos vaadatakse &uuml;le ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkond ja dokumentatsioon. Konsultant annab t&ouml;&ouml;andjale soovitusi, mida v&otilde;iks t&ouml;&ouml;keskkonnas ja dokumentatsioonis muuta v&otilde;i parendada. Konsultant dokumente ja nende mustandeid ei koosta, kuid olemasolevad dokumendid on v&otilde;imalik &uuml;le vaadata ning saada soovitusi, mida v&otilde;iks teistmoodi v&otilde;i paremini kajastada. <strong>Konsultatsiooniteenusest</strong> saate rohkem lugeda <strong><a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/tasuta-tookeskkonna-konsultandi-teenus/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehek&uuml;ljelt</a></strong>.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml; planeerimine aitab ennetada tervisekahjustusi</strong></p> <p>Kuna mass&ouml;&ouml;ri t&ouml;&ouml;s f&uuml;&uuml;silist koormust v&auml;ltida ei ole v&otilde;imalik, siis saab &uuml;lekoormus ohtu v&auml;hendada t&ouml;&ouml; planeerimisega. N&auml;iteks on ju teada, kui mitu massaaži &uuml;ks mass&ouml;&ouml;r t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul teeb ja sellest tulenevalt on v&otilde;imalik saada infot, et t&ouml;&ouml;taja teeb p&uuml;sti seistes f&uuml;&uuml;siliselt rasket t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul kuus tundi. Samuti puutub ta selle kuue tunni jooksul kokku &otilde;lidega, mis v&otilde;ivad olla &auml;rritavad. Sellest tulenevalt on v&otilde;imalik panna paika puhkepausid ning vajadusel muuta t&ouml;&ouml; mahtu (n&auml;iteks teeb mass&ouml;&ouml;r p&auml;evas kuue massaaži asemel viis). Puhkepauside ajal on v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;ruumi &otilde;hutada, et j&auml;rgmist t&ouml;&ouml;d ei peaks alustama umbses ruumis. Kindlasti ei soovi ka klient viibida umbses ruumis.</p> <p><strong>Spaade ja sanatooriumide t&ouml;&ouml;tajad puutuvad tihti kokku ohtlike kemikaalidega</strong></p> <p>Spaades ja sanatooriumites lisandub veel &uuml;ks oluline ohutegurite grupp &ndash; ohtlikud kemikaalid, mida kasutatakse basseinide vee puhastamiseks. Tegemist on reeglina ohtlike kemikaalidega, mille valel kasutamisel v&otilde;ib juhtuda &otilde;nnetus. Pea igal aastal v&otilde;ime meediast lugeda, kuidas inimesed on veekeskusest v&otilde;i ujulast evakueeritud, sest veepuhastamiseks kasutatavaid kemikaale on k&auml;ideldud valesti ning kemikaalide aurud on sattunud kohta, kus inimesed liiguvad. Selleks, et taolisi olukordi &auml;ra hoida tuleb teada, milliste omadustega kemikaale kasutatakse, millised on nende kemikaalide v&otilde;imalikud tervisem&otilde;jud ja kuidas ennast nende m&otilde;ju eest kaitsta.</p> <p>Selle info leiab kemikaali ohutuskaardilt, mille saab kemikaali tarnijalt (m&uuml;&uuml;jalt). Ohutuskaart peab olema eestikeelne. Selleks, et ohutuskaardist kasu oleks tuleb seda ka lugeda. Pahatihi n&auml;eme ettev&otilde;tteid, kus on ohutuskaardid k&uuml;ll olemas, kuid neid ei ole keegi l&auml;bi lugenud ega tea, kuidas konkreetset kemikaali tuleb ohutult kasutada. Ohutuskaardilt saab muuhulgas info, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kemikaali k&auml;ideldes kasutada. N&auml;iteks millisest materjallist kindaid kasutada v&otilde;i millist hingamisteede kaitsevahendit kasutada. Ohutuskaardi 8. jaos v&auml;lja toodud isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik - seega kui ohutuskaardil on toodud, et kasutada tuleb kaitseriietust siis tuleb kaitseriietus soetada ja j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;taja selle ka selga paneks.</p> <p>Samuti on ohutuskaardil toodud info esmaabimeetmete kohta ning selle kohta, kuidas kemikaali ohutult ladustada (st milliste teiste kemikaalidega ei tohi kemikaal kokku puutuda). Kemikaali ohutuskaarti tuleb t&ouml;&ouml;tajatele tutvustada, et nad oskaksid kemikaali ohutult k&auml;idelda. Eelpool viidatud &otilde;nnetuste p&otilde;hjuseks on paljudel juhtudel olnud t&ouml;&ouml;taja eksimus, mida aga on asjakohase juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppega v&otilde;imalik v&auml;ltida.</p> <p><strong>Ohtlikest kemikaalidest</strong> saate t&auml;psemalt lugeda <strong><a href="/redirect/716" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a></strong> ja <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_ohtlikud_kemikaalid_est_2016_web" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist &bdquo;Ohtlikud kemikaalid t&ouml;&ouml;keskkonnas&ldquo;.</a></strong></p> <p><strong>Unustada ei tohi ka regulaarset tervisekontrolli</strong></p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;tajate tervis ei saaks t&ouml;&ouml;d tehes kahjustada ja v&otilde;imalikud t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumised saaks avastatud v&otilde;imalikult vara on vajalik t&ouml;&ouml;tajatele korraldada tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. Tegemist ei ole tervisekontrolliga, mida teeb n&auml;iteks perearst nakkushaiguste ennetamiseks ehk terviset&otilde;endi v&auml;ljastamiseks. Kui tervisekontrollil terviset&otilde;endi v&auml;ljastamiseks kontrollitakse, et t&ouml;&ouml;taja ei ohustaks klienti siis t&ouml;&ouml;tervishoiuarst kontrollib, et t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkond ei ohustaks t&ouml;&ouml;taja tervist.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarst tutvub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga (tutvub t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga ja t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korraldusega) ning t&ouml;&ouml;taja tervisliku seisundiga ja annab hinnangu, kas konkreetne t&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;tajale sobib. Samuti on tervisekontrolli k&auml;igus v&otilde;imalik avastada varakult t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud terviseprobleemid, kui t&ouml;&ouml;taja tervist on v&otilde;imalik veel parandada. Paraku ei pruugi hilja avastatud n&auml;iteks f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest tingitud terviseprobleemid olla ravitavad. Tervisekontrolli tuleb t&ouml;&ouml;taja saata t&ouml;&ouml;le asudes (&uuml;he kuu jooksul) ning hiljem juba t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti n&auml;idatud ajavahemiku j&auml;rel. Tervisekontrolli otsusele on m&auml;rgitud j&auml;rgmise kontrolli aeg ja sellest tuleb kinni pidada.</p> <ul> <li>T&auml;psemalt saate <strong>tervisekontrollist</strong> lugeda <strong><a href="/redirect/2292" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist </a></strong>ja&nbsp; <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_tervisekontrolli_voldik_a65_est_" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni voldikust Tervisekontroll</a></strong>.</li> </ul> <p><strong>Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe loob eeldused t&ouml;&ouml;keskkonna riskide ennetamiseks</strong></p> <p>Viimase aga kindlasti mitte v&auml;heolulise teemana paari s&otilde;naga t&ouml;&ouml;tajate juhendamisest ja v&auml;lja&otilde;ppest. Hoolimata sellest, et t&ouml;&ouml;taja, kes tuleb t&ouml;&ouml;le n&auml;iteks mass&ouml;&ouml;rina omab kutsetunnistust v&otilde;i on v&auml;hemasti l&auml;binud v&auml;lja&otilde;ppe, on talle siiski vaja viia ettev&otilde;ttes l&auml;bi juhendamine ja korraldada v&auml;lja&otilde;pe.</p> <p>Juhendamine viiakse l&auml;bi kirjaliku juhendi alusel ja t&ouml;&ouml;taja kinnitab juhendiga tutvumist oma allkirja. Ohutusjuhendis on kirjas, kuidas t&ouml;&ouml;tada v&auml;ltimaks tervisekahjustusi konkreetses ettev&otilde;ttes. Juhendist peab t&ouml;&ouml;taja saama kogu info, mida tal t&ouml;&ouml; ohutuks tegemiseks vaja on. Teine oluline osa uue t&ouml;&ouml;taja sisseelamisel on v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine.</p> <p>V&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus n&auml;itab kogenud t&ouml;&ouml;taja uuele t&ouml;&ouml;tajale, millised on ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted, st kuidas t&ouml;&ouml;d endale ja teistele ohutul moel teha. V&auml;lja&otilde;ppe v&otilde;ib j&auml;tta korraldamata, kui t&ouml;&ouml;taja on varem samalaadset t&ouml;&ouml;d teinud, kuid soovitatav on siiski korraldada v&auml;lja&otilde;pe k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele, sest k&otilde;ik t&ouml;&ouml;kohad on erinevad. Kogenud t&ouml;&ouml;taja puhul v&otilde;ib v&auml;lja&otilde;pe olla l&uuml;hem ja piirduda paaritunise t&ouml;&ouml;koha ja t&ouml;&ouml;vahendite tutvustamisega.</p> <ul> <li><strong>Juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe</strong> kohta vaata lisaks <strong><a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a></strong> ja <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/tootajate_juhendamine_a5d_web" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist T&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a></strong></li> <li><strong>Ohutusjuhendite</strong> kohta leiate lisainfot vastavalt <strong><a href="/redirect/2289" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</strong></li> <li>Soovitame tutvuda ka <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kaubandus_est_2016_web" target="_blank">t&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ri T&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus kaubanduses, toitlustuses ja majutuses</a></strong>.&nbsp;</li> <li>Samuti soovitame tutvuda bro&scaron;&uuml;&uuml;riga <strong><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kontorit____-abc_est_a5_web" target="_blank">Kontorit&ouml;&ouml; ABC</a></strong>.</li> </ul> <p>Autor: Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</p> <p>Foto: sxc/Thiago Martins</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1862Kandideerimine on avatud veel 4. veebruarini!2018-01-26<p><strong>Veel 4. veebruarini&nbsp;on t&ouml;&ouml;andjatel v&otilde;imalik kandideerida peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi. Kandideerimiseks tuleb t&auml;ita ja esitada kandideerimisankeet, mis on k&auml;ttesaadav t&ouml;&ouml;elu portaalis. Programmi p&auml;&auml;sejad selguvad juba veebruari l&otilde;puks.</strong></p> <p>&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis osalemisega saavad t&ouml;&ouml;andjad n&auml;idata, et nad arvestavad t&ouml;&ouml;tajate soovide ning vajadustega,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajad hindavad &uuml;ha rohkem t&ouml;&ouml;koha valikul paindlikkust ja peres&otilde;bralikkust, sest t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamine puudutab v&auml;ga paljusid, n&auml;iteks ka neid, kes hooldavad eakat pereliiget v&otilde;i tegelevad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt professionaalsel tasemel spordiga,&ldquo; lisas minister.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi on oodatud kandideerima k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist. Programmis osalemiseks ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid ja piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov areneda ning peres&otilde;bralikku organisatsioonikultuuri rakendada.</p> <p>2018. aastal kaasatakse peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi 30 organisatsiooni, kellele pakutakse n&otilde;ustamist pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralike meetmete valimisel, tegevuskava koostamisel ja rakendamisel. Programmis osalevate organisatsioonide esindajad saavad osaleda erinevatel koolitustel ja seminaridel ning panustada Eesti t&ouml;&ouml;kultuuri pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks muutmisse.</p> <p>2017. aastast alates annab sotsiaalministeerium v&auml;lja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist, mille idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamise abil ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet. M&auml;rgise saamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjatel l&auml;bida pikaajaline programm, mille k&auml;igus hinnatakse ja konsulteeritakse t&ouml;&ouml;andjaid peres&otilde;bralike v&otilde;imaluste loomisel.</p> <p>Lisainfo ja kandideerimisankeet: <a href="http://www.tooelu.ee/margis">http://www.tooelu.ee/margis</a></p> <p>2017. aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjate nimekiri: <a href="http://bit.ly/2gLHwFC">http://bit.ly/2gLHwFC</a></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja visuaal: <a href="http://bit.ly/2xOwnId">http://bit.ly/2xOwnId</a></p> <p>Programm on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist ja Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1872Bioloogilised ohutegurid – sageli silmaga nähtamatud, kuid tervisele ohtlikud2018-01-24<p><strong>Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada infektsioonhaigusi (sh nakkushaigusi), allergiat v&otilde;i m&uuml;rgistusi.</strong></p> <p>Bioloogiliste ohutegurite ise&auml;rasuseks, v&otilde;rreldes teiste ohuteguritega, on nende paljunemisv&otilde;ime. V&auml;ike kogus tervisele ohtlikke mikroorganisme v&otilde;ib soodsates tingimustes v&auml;ga l&uuml;hikese aja jooksul m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt kasvada. Mikroorganismid suudavad siseneda inimkehasse kahjustatud naha v&otilde;i limaskesta kaudu. Neid v&otilde;ib sisse hingata v&otilde;i alla neela, mille tagaj&auml;rjeks v&otilde;ib olla &uuml;lemiste hingamisteede v&otilde;i seedeelundkonna infektsioon. Esineda v&otilde;ib ka juhuslikku kokkupuudet loomahammustuse v&otilde;i s&uuml;stlatorke vigastuste kaudu.</p> <p>Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohur&uuml;hma vastavalt nende nakatamisv&otilde;imele ja haigusega kaasnevatele tagaj&auml;rgedele.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;kohal on oht kokkupuuteks bioloogilise ohuteguriga peab t&ouml;&ouml;andja <strong>t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si</strong> k&auml;igus kindlaks m&auml;&auml;rama t&ouml;&ouml;taja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski t&ouml;&ouml;taja tervisele ja v&otilde;tma tarvitusele vajalikud ennetusabin&otilde;ud.</p> <p><strong>Bioloogliste ohutegurite sihtkontroll</strong></p> <p>Bioloogilisi ohutegureid kiputakse t&ouml;&ouml;kohtadel sageli alahindama ning mitte m&auml;rkama nendega kaasnevaid riske. Seet&otilde;ttu&nbsp; viis t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talitus 2017. aastal l&auml;bi sihtkontrolli loomakliinikutes, mis keskendus bioloogilise ohuteguri riskide hindamisele ja m&otilde;ju v&auml;hendamiseks kasutusele v&otilde;etud meetmetele. T&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektorid viisid l&auml;bi 22 k&uuml;lastust kuues maakonnas, enim Harjumaal.</p> <p>Teadmatust bioloogiliste ohutegurite v&otilde;imalikust tervistkahjustavast m&otilde;just illustreerivad sihtkontrolli tulemused. Kontrolli protokollidesse m&auml;rgiti 88 rikkumist ning 15 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Kiidame seejuures t&ouml;&ouml;andjaid hea koost&ouml;&ouml; eest, sest suurem osa rikkumisi k&otilde;rvaldati juba esimese viie t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ning seet&otilde;ttu tuli koostada ettekirjutus vaid 17 protsendi rikkumiste kohta.</p> <p><strong>Mida T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis?</strong></p> <p>Esmalt kontrolliti t&ouml;&ouml;andja juures kas riskianal&uuml;&uuml;sis on bioloogiline ohutegur hinnatud. Kuues ettev&otilde;ttes esines puudusi riskianal&uuml;&uuml;sides &ndash; bioloogiline ohutegur oli riskianal&uuml;&uuml;sis j&auml;&auml;nud hindamata v&otilde;i oli alahinnatud.</p> <p>Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 m&auml;&auml;rus nr 144 &bdquo;Bioloogilisest ohutegurist m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonna t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; &sect; 3 l&otilde;ige 1 kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja hindama bioloogilise ohuteguri puhul nii nakatumisohu laadi kui ka kestust. M&otilde;lemad aspektid nakatumisohu osas olid hindamata 30 protsendil ettev&otilde;tetest. Pooltel ettev&otilde;tetest puudus riskianal&uuml;&uuml;si alusel koostatud kirjalik tegevuskava. Kui ettev&otilde;ttes ei ole l&auml;bi viidud p&otilde;hjalikku ja asjakohast riskianal&uuml;&uuml;si, siis ei ole v&otilde;imalik kasutusele v&otilde;tta meetmeid, mis v&otilde;imalikke ohte v&auml;hendaksid.</p> <p>Probleemiks oli see, et bioloogilised ohutegurid olid riskianal&uuml;&uuml;sis alahinnatud ja hindamisel k&auml;sitleti vaid inimeselt inimesele levivaid infektsioone, kuid mitte loomalt inimesele levivaid nakkusi.</p> <p>Terviseriskide v&auml;ltimise k&uuml;simustest kontrolliti t&ouml;&ouml;tajate <strong>vaktsineerimisv&otilde;imaluse tagamist</strong>, <strong>ohualade m&auml;rgistamist</strong>, <strong>nakkusohtlike j&auml;&auml;tmete ohutut k&auml;itlemist</strong>.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ka <strong>t&ouml;&ouml;tajate juhendamist</strong> just bioloogilise ohuteguri osas. T&ouml;&ouml;andja koostatud ja kinnitatud <strong>ohutusjuhendid</strong> puudusid ligi 41 protsendil ettev&otilde;tetest. Parem oli olukord t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppes, et bioloogilise ohuteguriga kokkupuutel kasutataks &otilde;igeid ja ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Siin esines rikkumisi vaid 9 protsendil ettev&otilde;tetel.</p> <p>Ka k&auml;itumine <strong>bioloogilisest ohutegurist p&otilde;hjustatud &otilde;nnetusohu likvideerimiseks</strong> oli enamikel t&ouml;&ouml;andjatel korraldatud ning t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;pe <strong>isikukaitsevahendite</strong> (edaspidi IKV) kasutamiseks oli korraldamata vaid 5 protsendil t&ouml;&ouml;andjal. T&ouml;&ouml;taja peab oskama kasutada talle etten&auml;htud isikukaitsevahendit, sest ainult nii on tagatud, et vajalik IKV t&auml;idab ka oma eesm&auml;rki.</p> <p>Ohualad olid m&auml;rgistamata 45 protsendil loomakliinikutes ning rikkumisi nakkusohtlike j&auml;&auml;tmete k&auml;itlemises esines 14 protsendil k&uuml;lastatud ettev&otilde;tetest. T&ouml;&ouml;h&uuml;gieeni tagamiseks on vajalik t&ouml;&ouml;andjal hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks puhkamiseks, einetamiseks v&otilde;imalik kasutada eraldi ruumi, t&ouml;&ouml;keskkonnas ei s&ouml;&ouml;daks ega joodaks. Samuti on vajalikud asjakohane t&ouml;&ouml;riietus ja isikukaitsevahendid. Selles osas esines rikkumisi vaid 5 protsendil ettev&otilde;tetest.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli</strong> korralduses esines aga rikkumisi praktiliselt k&otilde;ikides loomakliinikutes &ndash; tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ei olnud korraldatud 86 protsendil ettev&otilde;tetest. Loomakliinikute t&ouml;&ouml;tajad puutuvad kokku bioloogilise ohuteguriga ning nende t&ouml;&ouml; v&otilde;ib olla f&uuml;&uuml;siliselt koormav. M&otilde;&otilde;dukalt puututakse kokku ka keemilise ohuteguriga (sh biotsiididega). Need ohutegurid v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;tajate tervist ning sellel p&otilde;hjusel on vaja korraldada ka terviskontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures.</p> <p><strong>Kes peaksid ennast vaktsineerima?&nbsp;</strong></p> <p>Vaktsineerimise v&otilde;imalust ei olnud tagatud &uuml;hes ettev&otilde;ttes. Samas oli &uuml;hes ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajatele vaktsineerimisv&otilde;imaluse k&uuml;ll taganud, kuid seda v&otilde;imalust ei kasutatud. Vaktsineerimist (n&auml;iteks marut&otilde;ve vastu) ei peetud vajalikuks. Vaktsineerimise t&auml;htsust ei tohiks aga alahinnata, seda eriti v&auml;ga raskete haiguste ennetamisel. N&auml;iteks on marut&otilde;bi &uuml;ks neist haigustest, mis l&otilde;peb alati surmaga. Marut&otilde;veviirus kuulub 3. ohur&uuml;hma bioloogiliste ohutegurite hulka. 3. ohur&uuml;hma ohutegurid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada inimese rasket haigestumist, seet&otilde;ttu ohustavad t&otilde;siselt t&ouml;&ouml;taja tervist. Samuti v&otilde;ivad 3. ohur&uuml;hma ohutegurid p&otilde;hjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas t&otilde;husad ennetus- ja ravivahendid.</p> <p>M&otilde;nel juhul on m&otilde;istlik v&otilde;tta arvesse bioloogilise ohuteguri terviseriski ka sellistel juhtudel, kui ohuteguriga kokkupuude v&otilde;ib olla juhuslik n&auml;htus. Arvestada tuleb v&otilde;imalusega, et reisitakse koos lemmikloomadega ning v&auml;listada ei saa loomaarsti kokkupuudet nakatunud loomaga. Marutaudi esineb n&auml;iteks Venemaal, Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias. Vaatamata asjaolule, et Eesti on kuulutatud marutaudivabaks riigiks, on vajalik riski hinnata just juhuslikku kokkupuudet arvestades ja seda eriti loomakliinikutes.&nbsp; Nii saab kavandada ka asjakohased meetmed, mis aitavad v&auml;ltida seda v&auml;ga rasket ja surmaga l&otilde;ppevat haigust. N&auml;iteks soovitab WHO (maailma terviseorganisatsioon) marutaudi vastu vaktsineerida ohustatud inimesi sh loomaarste.</p> <p>T&auml;psemalt loe vaktsineerimise kohta WHO kodulehelt. <a href="http://www.who.int/ith/vaccines/rabies/en/">http://www.who.int/ith/vaccines/rabies/en/</a></p> <p><strong>Marutaud &ndash; kas meie t&ouml;&ouml;tajate jaoks ikka veel oht?</strong></p> <p>Marut&otilde;vevastase vaktsineerimise kohta informeerib ka Terviseameti kodulehek&uuml;lg: &bdquo;kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis t&auml;nu laialdasele vaktsineerimisele oluliselt v&auml;henenud soovitatakse ennetavalt marut&otilde;ve vastu vaktsineerida &uuml;ldjuhul neid inimesi, kelle t&ouml;&ouml; ise&auml;rasuste t&otilde;ttu on v&otilde;imalik oht nakatumiseks (nt veterinaart&ouml;&ouml;tajad, metsat&ouml;&ouml;lised, jahimehed jt)&ldquo;.</p> <ul> <li>T&auml;psem info marutaudi vastu vaktsineerimise kohta Terviseameti kodulehek&uuml;ljelt: <a href="http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html">http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html</a></li> </ul> <p><strong>Kus esineb veel marutaudi?</strong></p> <p>Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt leiame hoiatava &uuml;levaate: &bdquo;kahjuks esineb ka praegusel ajal rohkearvuliselt marutaudijuhtumeid meie naaberriigis Venemaal ning haiguse leviala ja juhtumite arv seal kasvab. Samuti esineb marutaudi paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega: Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal. Haiguse uuesti levima hakkamiseks piisab, kui &uuml;le piiri tuleb &uuml;ks nakatunud metsloom v&otilde;i tuuakse haigus sisse vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga. Seoses sellega on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht p&uuml;sivalt v&auml;ga suur. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda v&auml;ga t&otilde;siselt, sest marutaud on haigus, mis l&otilde;peb haiguse s&uuml;mptomite v&auml;ljakujunemisel alati surmaga&ldquo;.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon jagab Terviseameti seisukohta, et t&ouml;&ouml;tajate tervist aitab hoida lisaks muudele meetmetele ka vaktsineerimine, kui haiguse v&auml;ltimiseks on olemas t&otilde;hus vaktsiin. Juhime t&auml;helepanu, et ka m&otilde;nede teiste nakkushaiguste (n&auml;iteks poliom&uuml;eliit ehk lastehalvatust&otilde;bi) puhul on Eesti kuulutatud nakkusevabaks riigiks, kuid j&auml;tkub endiselt ka nende haiguste vastu vaktsineerimine vaatamata sellele, et kogu Euroopa on kuulutatud poliom&uuml;eliidivabaks regiooniks juba 2002. aastal ja viimane haigusjuht Eestis oli 1961. aastal.</p> <hr /> <p><strong>Vaata lisaks:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/tootajate_juhendamine_A5d_web.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni infomaterjal &bdquo;T&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe&ldquo;;</a></li> <li><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/TI_tervisekontrolli_voldik_A65_EST_veeb.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni voldik &bdquo;Tervisekontroll&ldquo;;</a></li> <li><a href="http://www.ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=468&amp;cHash=ab10a032af6e4de97c2ce5140c34a066" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni pressiteade toimunud bioloogiliste ohutegurite sihtkontrollist&nbsp;</a></li> <li><a href="/redirect/2287" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemaleht juhendamisest ja v&auml;lja&otilde;ppest t&ouml;&ouml;kohal;</a></li> <li><a href="/redirect/2292" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemaleht tervisekontrolli korraldamisest ettev&otilde;ttes;</a></li> <li><a href="/redirect/2975" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemaleht ohutusjuhendi koostamisest.</a></li> <li><hr /></li> </ul> <p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused bioloogilistest ohuteguritest tingitud terviseriskide ennetamiseks</strong></p> <ul> <li>Iga t&ouml;&ouml;keskkond on spetsiifiline. T&ouml;&ouml;keskkonna edukal haldamisel tuleb l&auml;htuda kolmest omavahel v&auml;ga tihedalt seotud tegevusest &ndash; loo, tegele ja kontrolli. Olles loonud t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;keskkonna, tuleb selle eest ka hoolt kanda ning l&otilde;puks kontrollida, kas ettev&otilde;etud tegevused aitavad tagada t&ouml;&ouml;taja tervise s&auml;ilimise ja terviseedenduse.</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamisel tuleb l&auml;htuda eelk&otilde;ige enda ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna spetsiifikast koos sellele omaste ohuteguritega. N&auml;iteks loomakliinikutes on paratamatult tavap&auml;rasest suurem kokkupuude bioloogilise ohuteguriga ning seega on vajalik riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus hinnata nakatumisohu laadi, suurust ning kestust. Nii saadakse objektiivne hinnang t&ouml;&ouml;tajate terviseriskile.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalane juhendamine on &uuml;lioluline, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste juhtumist ja t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumiste kujunemist. Ohutusjuhendid peavad olema konkreetsed ning asjakohaselt l&auml;htuma antud ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimusest. Nii on v&otilde;imalik v&auml;ltida &uuml;he v&otilde;i teise t&ouml;&ouml; tegemisel (seadme kasutamisel) tekkida v&otilde;ivaid vigu.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamine on t&ouml;&ouml;andjale kohustuslik, kui t&ouml;&ouml;keskkonnas on ohutegureid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;tajate tervist. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti teostatava tervisekontrolli eesm&auml;rk on avastada &otilde;igeaegselt t&ouml;&ouml;keskkonnast p&otilde;hjustatud terviseh&auml;ireid ning kiiresti leida abin&otilde;ud, et terviseprobleem ei s&uuml;veneks</li> <li></li> </ul>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1870Kauaoodatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega pürgime turvalisema töökeskkonna poole2018-01-23<p><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse seaduse muudatustega v&auml;hendatakse halduskoormust ja parandatakse t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli, kirjutab T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon esitas oma ettepanekud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse seaduse muutmiseks 2015. aasta novembris. Praeguses eeln&otilde;us kajastuvad mitmed meie ettepanekud, mille j&otilde;ustumisel v&auml;heneb nii ettev&otilde;tja kui ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni halduskoormus.</p> <p>Kui varem pidi ettev&otilde;te teavitama inspektsiooni oma tegevuse alustamisest v&otilde;i muutmisest, siis seaduseeln&otilde;u j&auml;rgi see kohustus tulevikus kaob. Saame sama informatsiooni &auml;riregistrist ja ettev&otilde;tjad eraldi teadet meile saatma ei pea. Ehk senise kirjade ja teadete registreerimise asemel saame panustada enam sisulistesse tegevustesse.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli kohustus muutub konkreetsemaks</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse eesm&auml;rk on kehtestada t&ouml;&ouml;keskkonnale n&otilde;uded, mis aitaksid &auml;ra hoida, ennetada ning v&auml;hendada t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevate ohtude m&otilde;ju inimese tervisele. Meie &uuml;hine soov on, et inimese tervis t&ouml;&ouml;d tehes kahjustada ei saaks. Nii on ka seaduses k&otilde;ige olulisemad planeeritavad muudatused seotud t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolliga.</p> <p>Praegu kehtiva seaduse j&auml;rgi on tervisekontrollidel kaks peamist murekohta. Esiteks ei anna t&ouml;&ouml;andjad t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile piisavat infot t&ouml;&ouml;keskkonna tegeliku olukorra kohta. Teiseks pakuvad t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajad t&ouml;&ouml;andjale liiga j&auml;ika pakett-teenust.</p> <p>Seadusemuudatusega soovime senisest enam tervisekontrolli korraldamise vajaduse ning sisu seostada t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemustega. Uuenenud seaduses tuuakse v&auml;lja need ohutegurid ja t&ouml;&ouml;laad, mille korral on t&ouml;&ouml;andja &uuml;heselt kohustatud t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli saatma. Lisaks on seaduses t&auml;psemalt s&otilde;nastatud need t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, mille puhul tuleb tervisekontroll korraldada enne esimest kokkupuudet.</p> <p><strong>Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid saavad rohkem t&auml;helepanu</strong></p> <p>Teine oluline muudatus on seotud avalikus ruumis j&auml;rjest rohkem t&auml;helepanu saava ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguriga. Kui kehtiv seadus mainib vaid &uuml;hes paragrahvis ps&uuml;hholoogilist ohutegurit, siis muudatustega on kavas t&auml;psemalt m&auml;&auml;ratleda ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguri m&otilde;iste ning panna t&ouml;&ouml;andjale kohustus rakendada abin&otilde;usid tervisekahjustuse ennetamiseks.</p> <p>Kavandatava muudatusega defineeritakse ps&uuml;hhosotsiaalse ohutegurina &otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohuga t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;taja ebav&otilde;rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastava t&ouml;&ouml; n&otilde;udmine, pikaajaline &uuml;ksinda t&ouml;&ouml;tamine ja monotoonne t&ouml;&ouml; ning muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud ohutegurid. Need k&otilde;ik v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja vaimset ja f&uuml;&uuml;silist tervist, sealhulgas p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.</p> <p>Kui seadus annab selgema s&otilde;nastuse ohuteguritest, siis on ka t&ouml;&ouml;andjal lihtsam probleemiga tegeleda ning ka t&ouml;&ouml;inspektoril kindlam suuniseid anda.</p> <p><strong>V&auml;henevad dubleerivad tegevused</strong></p> <p>Kolmas muudatus on seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisega ja see m&otilde;jutab eelk&otilde;ige T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevust. Praegu kehtivale uurimise korrale vastavalt peab T&ouml;&ouml;inspektsioon uurima k&otilde;iki surmaga l&otilde;ppenud &otilde;nnetusi. Tulevikus ei pea inspektsioon enam uurima neid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ja mida uurib prokuratuur. See v&auml;hendab riigi dubleerivaid tegevusi. Samas ei j&auml;&auml; inspektsioon k&otilde;rvale, sest alles j&auml;&auml;b v&otilde;imalus panustada prokuratuuri uurmisse oma t&ouml;&ouml;keskkonnaalaste ekspertteadmistega.</p> <p>Muudatuste j&otilde;ustumisel lihtsustab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;d uus v&otilde;imalus m&auml;rgistada lindiga ala, kus asub kasutamiseks keelatud t&ouml;&ouml;vahend v&otilde;i ohtlik t&ouml;&ouml;tsoon. Seaduseeln&otilde;u j&otilde;ustumisega v&otilde;idavad nii t&ouml;&ouml;andjad, t&ouml;&ouml;tajad kui ka T&ouml;&ouml;inspektsioon, sest uuenenud seadusega s&otilde;nastatakse seni k&auml;sitlemata m&otilde;isted, v&auml;heneb halduskoormus ja t&ouml;&ouml;ohutuse tagamine saab selgema raamistiku.</p> <p>Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal</p> <hr /> <p><strong>P&otilde;hik&uuml;simus ameti&uuml;hingute jaoks: kuidas tagada seaduse t&auml;itmine?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (TTOS) muutmine on ameti&uuml;hingute jaoks m&auml;rgiline, sest t&ouml;&ouml;tajate jaoks on t&ouml;&ouml;tervishoid ja -ohutus &uuml;ha suurema t&auml;htsusega. Oleme juba aastaid oodanud reformi koos t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisega.</p> <p>Loomulikult kahetseme, et t&ouml;&ouml;andjaid rahaliselt motiveeriv kindlustuss&uuml;steem (v&otilde;i riskip&otilde;hiselt diferentseeriv maksustamine) on taas eeln&otilde;ust v&auml;ljas. Arvame, et seaduseeln&otilde;us on t&ouml;&ouml;tajate jaoks nii positiivset kui ka negatiivset.</p> <p>Ameti&uuml;hingud tunnustavad, et praegu kehtiv t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus loob iseenesest selge ja loogilise s&uuml;steemi ohtude ja tervisekahjustuste tagamiseks. Paraku j&otilde;uavad liiga v&auml;hesed t&ouml;&ouml;andjad seaduse t&auml;itmiseni. Selle tulemusena vohavad registreerimata kutsehaigused ja n&auml;eme rekordeid t&ouml;&ouml;surmade tabelis.</p> <p><strong>K&otilde;ik algab riskianal&uuml;&uuml;sist</strong></p> <p>Nii on meil raske n&otilde;ustuda eeln&otilde;u autorite peamise l&auml;htekohaga, milleks on t&ouml;&ouml;andjate halduskoormuse v&auml;hendamine. Sellest eespool peab olema t&ouml;&ouml;tajate tervise kaitsmine ja seaduse massiline j&otilde;ustamine. Samas usume, et k&otilde;ik need eesm&auml;rgid on omavahel seostatavad ja saavutatavad, kui kogu t&ouml;&ouml;ohutusprotsess esimestest sammudest kuni j&auml;relkontrollini uuesti l&auml;bi m&otilde;elda ja t&auml;nap&auml;evaste infotehnoloogiliste vahenditega teostada.</p> <p>K&otilde;ik algab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sist &ndash; selle puudumine on praegu T&ouml;&ouml;inspektsiooni rikkumiste tabelis esikohal. Peame leidma viisi, kuidas riskianal&uuml;&uuml;si olemasolu efektiivselt kontrollida. Soovitame siin loobuda senisest p&otilde;him&otilde;ttest, et riskianal&uuml;&uuml;s on t&ouml;&ouml;andja sisedokument, millele pole esitatud &uuml;htegi kvaliteedin&otilde;uet. Oleme teinud sotsiaalministeeriumile korduvalt ettepaneku alustada kohe sobiva infos&uuml;steemi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist, mis v&otilde;imaldaks k&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel oma riskianal&uuml;&uuml;sid lihtsa vaevaga t&ouml;&ouml;inspektsioonile n&auml;htavaks teha. Inspektsioon saab sel viisil teha esmast kaugkontrolli, n&otilde;uda anal&uuml;&uuml;si mitteesitajatelt nende esitamist m&otilde;istliku aja m&ouml;&ouml;dudes ning teha ka pistelist kontrolli anal&uuml;&uuml;si kvaliteedi osas.</p> <p>Teiseks teame, et riskianal&uuml;&uuml;se tehakse v&auml;ga erineva p&otilde;hjalikkusega ja paljudest praegustest anal&uuml;&uuml;sidest pole ohtude v&auml;ltimisel mitte mingisugust kasu. Oleme p&uuml;&uuml;dnud veenda t&ouml;&ouml;ala asekantslerit, et suuremates ettev&otilde;tetes tuleb n&otilde;uda litsentseeritud riskianal&uuml;&uuml;tikute koostatud anal&uuml;&uuml;side olemasolu. Selliste anal&uuml;&uuml;side kvaliteedi eest v&otilde;iks kaasvastutada t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si koda (audiitorite koja analoogina). Praegu sellist korraldust ei ole, kuid selle loomiseks on turul tegutsejad valmis. V&auml;ikeettev&otilde;tete tarbeks tuleb moderniseerida veebilehte T&ouml;&ouml;bik ja siduda see t&ouml;&ouml;inspektsiooni s&uuml;steemidega.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate koost&ouml;&ouml;</strong></p> <p>Praegu toimiva seaduse n&otilde;rk koht on ka t&ouml;&ouml;tajate osalemine riskianal&uuml;&uuml;side koostamisel ja nendes toodud probleemide lahendamisel. Tegime oma ettepanekud, kuidas t&ouml;&ouml;tajate esindaja positsiooni tugevdada. T&ouml;&ouml;keskkonna volinikku saab toetada v&otilde;i asendada ameti&uuml;hing. Selleks, et garanteerida asjade tegelik l&auml;biarutamine, soovitasime panna kohustuse, et regulaarsete arutelude protokollid on kohustuslik osa t&ouml;&ouml;keskkonna dokumentatsioonis.</p> <p>K&otilde;ik ideed, mis on suunatud teineteise trahvimisele t&ouml;&ouml;suhte osapoolte vahel, ei tekita meie arvates ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna tagamisel head koost&ouml;&ouml; &otilde;hkkonda. Seet&otilde;ttu on ameti&uuml;hing v&auml;ga teravalt vastu leppetrahvide rakendamisele, eriti kui need on &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tajate vastu suunatud. Vahevariandina oleme kaalunud v&otilde;imalust, et leppetrahvi saaks kokku leppida ainult vastastikusena, ehk s&auml;ilib ka v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;andjatelt leppetrahvi n&otilde;udmiseks, kui need oma kohustusi ohutusvaldkonnas piisavalt t&otilde;siselt ei v&otilde;ta.</p> <p>Peep Peterson Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimees</p> <p>&nbsp;</p> <hr /> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjad: ootame, et eeln&otilde;uga saaks vastutus paremini jagatud</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu arvates on positiivne, et t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse seaduse muutmisega luuakse v&otilde;imalus leppetrahvi rakendamises kokkuleppe s&otilde;lmimiseks t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise motiveerimiseks. Kahjuks v&otilde;ib praktikas nimetatud s&auml;tte rakendamisel tekkida probleeme, sest kehtivate t&ouml;&ouml;lepingute muutmiseks on vaja t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekut, mida t&ouml;&ouml;tajad ei pruugi anda, sest nad ei ole vastutuseks valmis.</p> <p>Eeln&otilde;uga suurendatakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest rakendatavaid trahvim&auml;&auml;rasid, mille eesm&auml;rk on motiveerida t&ouml;&ouml;andjaid senisest enam t&auml;itma t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. Need t&ouml;&ouml;andjad, kes tegelevad t&ouml;&ouml;ohutuse tagamisega, teevad seda niigi. Kuna t&ouml;&ouml;j&otilde;udu j&auml;&auml;b aina v&auml;hemaks, siis tahab enamik t&ouml;&ouml;andjaid oma inimesi hoida ja seda ka ilma trahvi&auml;hvarduseta.</p> <p>Kuna raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste statistika n&auml;itab, et suurem osa &otilde;nnetustest on tingitud t&ouml;&ouml;tajapoolsest ohutusn&otilde;uete rikkumisest, on t&ouml;&ouml;andjate soov, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;taks veelgi suurema vastutuse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise eest. Seet&otilde;ttu ootame, et lisaks TTOS muutmise eeln&otilde;us toodud muudatustele saaks vastutuse k&uuml;simus veelgi paremini lahendatud.</p> <p><strong>Kaugt&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&ouml;&ouml;taja vastutust</strong></p> <p>Arvestades, et aina enam levivad kaugt&ouml;&ouml; erinevad vormid, vajab kiiresti muutmist sellega seotud t&ouml;&ouml;ohutuse ja vastutuse regulatsioon. T&ouml;&ouml;andja ei saa vastutada juhul, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab vabalt valitud kohas. N&auml;iteks, kuidas saab t&ouml;&ouml;andja kontrollida, et t&ouml;&ouml;ajal on &otilde;ige valgustus ja ta istub korrektselt laua taga. Samas, pikaajaliselt ebakorrektses asendis t&ouml;&ouml;tades v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal tekkida tervisekahjustus.</p> <p>Veelgi enam, et n&auml;iteks kodukontoris t&ouml;&ouml;taja komistab vaiba otsa ja kukkudes murrab k&auml;eluu ning see toimub t&ouml;&ouml; ajal. Eba&otilde;iglane on sellisel juhul t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutavaks pidada t&ouml;&ouml;andjat. Oleme seisukohal, et tuleks eristada t&ouml;&ouml;kohta ja t&ouml;&ouml;aega, mis on t&ouml;&ouml;andja kontrolli all ning tema kontrolli alt v&auml;ljas olevat t&ouml;&ouml;kohta ja t&ouml;&ouml;aega.</p> <p>&Uuml;ldpildis loodame, et t&ouml;&ouml;ohutuse- ja tervishoiu regulatsiooni n&uuml;&uuml;disajastamine astub &uuml;hte jalga uute t&ouml;&ouml;vormide kujunemise tempoga ja j&auml;rjest enam usaldatakse t&ouml;&ouml;tajat ise oma tervise ja ohutuse eest vastutust v&otilde;tma.</p> <p>Toomas Tamsar, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu juhataja</p> <hr /> <p>Artikkel ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017 aasta neljandas numbris</p> <p></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1869Kas pean tingimata töötervishoiukontrolli minema?2018-01-22<p><strong>T&ouml;&ouml;tan klienditeeninduses ja mul on kehtiv terviset&otilde;end perearstilt. T&ouml;&ouml;andja k&auml;sib mul minna tervisekontrolli, mida teostab nende poolt valitud firma. Kas sellest on &otilde;igus ka keelduda nii, et sellele ei j&auml;rgneks t&ouml;&ouml;andja sanktsioone? Minu t&ouml;&ouml;andja tunneb liiga suurt huvi inimeste konfidentsiaalse info vastu ja seejuures ei oska konfidentsiaalsust pidada. Seega sooviksin tervisekontrollist keelduda.</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus ei n&auml;e ette t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalust keelduda talle ette n&auml;htud tervisekontrollist. Seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;taja peab l&auml;bima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale ning t&ouml;&ouml;taja peab t&auml;itma t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tervishoiualast korraldust.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab korraldama tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsessi k&auml;igus m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad, ning kandma sellega seotud kulud. Seadus kehtestab seega kohustused m&otilde;lemale poolele ja pooled ei saa omavahel seaduse rikkumises kokku leppida.</p> <p>Tervisekontrolli tegemisel hindab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse sobivust t&ouml;&ouml;tajale ning selgitab v&auml;lja t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumise v&otilde;i v&otilde;imaliku kutsehaigestumise. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;tervishoiuarst annab hinnangu, kas konkreetne t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;korraldus konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale sobib. Samuti selgub tervisekontrolli k&auml;igus, kas t&ouml;&ouml;tajal on t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud tervisekahjustus. Kui t&ouml;&ouml;taja k&auml;ib n&auml;iteks regulaarselt m&otilde;ne teise arsti juures t&auml;hendab see seda, et arst on k&uuml;ll kursis t&ouml;&ouml;taja tervisliku seisundiga, kuid ta ei ole kursis t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonnaga (t&ouml;&ouml;tervishoiuarst on tutvunud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga ja tutvunud t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;korraldusega). Selle t&otilde;ttu peabki t&ouml;&ouml;taja l&auml;bima tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarstile, nagu ka teistele arstidele edastatud terviseandmed on konfidentsiaalsed ja neid ei edastada t&ouml;&ouml;andjale. T&ouml;&ouml;andjale edastab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst vormikohase tervisekontrolli otsuse, milles on m&auml;rgitud otsus t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse t&ouml;&ouml;tajale sobivuse kohta. Samuti edastab ta ettepanekud t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks ning j&auml;rgmise tervisekontrolli aja. Tervisekontrolli otsuse vorm on n&auml;htav siit <a href="https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1100/4201/5003/4.pdf">https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1100/4201/5003/4.pdf</a>#</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja ei t&auml;ida t&ouml;&ouml;andja korraldusi (korraldust minna tervisekontrollile t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde) v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat hoiatada. Hoiatus on &uuml;ks v&otilde;imalusi, kuidas t&ouml;&ouml;andja oma ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;d korraldab ning t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alasele k&auml;itumisele ja t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumisele reageerib. Hoiatus v&otilde;ib olla nii suuline kui kirjalik, kuid t&ouml;&ouml;andja peab olema hiljem v&otilde;imeline hoiatuse tegemist t&otilde;endama. Kui hoiatamine ei aita ja t&ouml;&ouml;taja rikub endiselt oma kohustusi, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse alusel, kui t&ouml;&ouml;taja on hoiatusest hoolimata eiranud t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istlikke korraldusi v&otilde;i rikkunud t&ouml;&ouml;kohustusi.</p> <p>Vaata lisaks <strong><a href="/redirect/453" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte tervisekontrollist</a>.</strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1867Tööinspektsiooni Narva kontor kolib2018-01-22<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni Narva kontor on 30. jaanuarist kuni 2. veebruarini kolimise t&otilde;ttu suletud. Klientide vastuv&otilde;ttu nendel p&auml;evadel ei toimu.&nbsp;&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni Narva kontori uus aadress alates esmasp&auml;evast, 5. veebruarist on I. Grafovi 21, Narva.&nbsp;</p> <p>Kontori kolimisega seoses muutub ka juristi vastuv&otilde;tuaeg. Juristi vastuv&otilde;tt hakkab toimuma I korrusel neljap&auml;eviti kell 09.00-12.30 ja 13.00-15.30. Esimene juristi vastuv&otilde;tt uues kontoris toimub 8. veebruaril.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1865Soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine on tööandjate arvates pigem keerukas ja kulukas2018-01-19<div><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;tervishoiu talitus korraldas t&ouml;&ouml;andjate hulgas k&uuml;sitluse, mille fookuses oli naiste t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalused neis ametites, kus tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tavad mehed. Ettev&otilde;tete valikul keskenduti eelk&otilde;ige nendele tegevusaladele, kus t&ouml;&ouml;tavad peamiselt mehed. K&uuml;sitluse l&auml;biviimise puhul ei olnud t&auml;htis, kas t&ouml;&ouml;tajaskonna koosseis ettev&otilde;tetes on kujunenud selliseks harjumusest, ajalooliselt v&otilde;i stereot&uuml;&uuml;pidest l&auml;htununa.</strong></div> <div>&nbsp;</div> <div><strong>K&uuml;sitluse eesm&auml;rk</strong></div> <div><br />K&uuml;sitluse eesm&auml;rgiks oli v&auml;lja selgitada, kas ja kuidas t&ouml;&ouml;andjad t&auml;idavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (TTOS) &sect; 9 l&otilde;ikes 3 toodud kohustust t&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise ja vaimse koormuse v&auml;ltimiseks arvestada t&ouml;&ouml;koha kujundamisel ja t&ouml;&ouml; korraldamisel muuhulgas ka t&ouml;&ouml;taja soolisi ise&auml;rasusi.</div> <div>Lisaks &uuml;tleb T&ouml;&ouml;lepinguseaduse &sect; 3, et t&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tajate kaitse diskrimineerimise eest, j&auml;rgima v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet ning edendama v&otilde;rd&otilde;iguslikkust vastavalt v&otilde;rdse kohtlemise seadusele ja soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele. Need p&otilde;him&otilde;tted kehtivad ka t&ouml;&ouml;taja tervisele ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ja tagamisel.</div> <div><br /><strong>K&uuml;sitluse l&auml;biviimise p&otilde;him&otilde;tted</strong></div> <div><br />T&ouml;&ouml;inspektsioon saatis k&uuml;sitluse ankeedi 448 ettev&otilde;ttele, mille tegevusala seondus metalli- v&otilde;i rasket&ouml;&ouml;stusega ning kus t&ouml;&ouml;tas k&uuml;sitluse l&auml;biviimise ajal v&auml;hemalt viis inimest. K&uuml;sitlusele oli v&otilde;imalik vastata &uuml;he n&auml;dala jooksul. T&auml;ielikke vastuseid kogunes sellel perioodil 107.</div> <div><br /><strong>K&uuml;sitluse tulemused</strong></div> <div><br />72% vastanutest olid veendunud, et naist&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tada meest&ouml;&ouml;tajaga samal ametikohal. 28% arvas, et see ei ole ikkagi v&otilde;imalik. Peamiste p&otilde;hjustena, miks ei sobi &uuml;hel v&otilde;i teisel t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;tama naissoost isik, toodi v&auml;lja suurte muudatuste tegemine tootmisprotsessis, t&ouml;&ouml;vahendite kohandamise v&otilde;i isegi &uuml;mberehitamisega seonduvad probleemid. Lisaks mainiti ka negatiivset m&otilde;ju ettev&otilde;tte &uuml;ldisele tootlikkusele. Leiti, et t&ouml;&ouml; on naistele f&uuml;&uuml;siliselt raske, mis t&auml;hendab, et kannatab tootlikkus v&otilde;i tuleks ametikohal etten&auml;htud &uuml;lesandeid panna t&auml;itma kaks naist&ouml;&ouml;tajat.</div> <div>Samuti juhiti t&auml;helepanu naiste v&auml;lja&otilde;ppe puudustele &ndash; t&ouml;&ouml;taja peab tundma metallit&ouml;&ouml;tlemisseadmeid, tundma metallide omadusi, oskama keevitada, lugema jooniseid jne. Veel p&otilde;hjendati t&ouml;&ouml;kohtade mittesobivust naistele sellega, et t&ouml;&ouml; ei oleks ilmselgelt nende hulgas populaarne ning pole veel kohatud &uuml;htki naist selles ametis. Mitmed vastajad r&otilde;hutasid, et neil ei oleks v&otilde;imalik tagada eraldi riietusruume ja pesemisruume naist&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;i tuleks naistele koostada eraldi t&ouml;&ouml;graafik.</div> <div>&nbsp;</div> <div>Viimasele probleemile on olemas aga lihtne lahendus. Nimelt ei tohiks riietus- ja pesemisruumide puudumine olema takistuseks naist&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;le v&auml;rbamisel, sest Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 m&auml;&auml;ruse nr 176 &bdquo;T&ouml;&ouml;kohale esitatavad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded1&ldquo; &sect; 9 kohaselt v&otilde;ivad olla riietus- ja pesemisruumid ka &uuml;hiselt juhul, kui on korraldatud riietus- ja pesemisruumide kasutamine erinevatel aegadel</div> <div>Positiivsena v&otilde;ib v&auml;lja tuua, et peaaegu kolmandik neist, kes esialgu arvasid, et naised ei saaks nende ettev&otilde;ttes &uuml;le v&otilde;tta meeste ametikohti, olid siiski seisukohal, et t&ouml;&ouml;koha kohandamine naist&ouml;&ouml;tajale sobivaks ei n&otilde;ua ikkagi paljude muudatuste tegemist. Seega ei n&auml;inud need vastajad erilisi takistusi naist&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le v&auml;rbamiseks ning loodetavasti on nad ka valmis vajalikke kohandusi v&otilde;i muudatusi vajadusel ellu viima.</div> <div>Ka nende vastajate hulgas (72%), kes m&ouml;&ouml;nsid, et naist&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik meest&ouml;&ouml;taja ametit pidada, oldi enamuses seda meelt, et naist&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimuste ja &ndash;korralduste osas ei ole vaja teha palju muudatusi (87%).</div> <div><br /><strong>Kuidas t&ouml;&ouml;kohta naist&ouml;&ouml;tajale sobivaks kohandada?</strong></div> <div><br />Kokkuv&otilde;tvalt v&otilde;ib paraku &ouml;elda, et soolisi ise&auml;rasusi arvestav t&ouml;&ouml;koha kujundamine on t&ouml;&ouml;andjate arvates pigem keerukas ja kulukas ettev&otilde;tmine. See vajaks kaasaegsemate seadmete soetamist ning t&ouml;&ouml;protsessi hoolikat l&auml;bim&otilde;tlemist.</div> <div>V&otilde;imlike lahendustena n&auml;hti rohkemate abivahendite kasutamist t&ouml;&ouml;protsessis ning samuti puhkepauside tegemist. Eeldusena t&ouml;&ouml;le saamiseks toodi v&auml;lja ka suur huvi valdkonna vastu ning vastava kvalifikatsiooni olemasolu. &Uuml;he v&otilde;imalusena kaaluti t&ouml;&ouml;koha robotiseerimist.</div> <div><br />Silmas tuleb pidada, et sageli ei n&otilde;ua t&ouml;&ouml;koha naist&ouml;&ouml;tajale sobivaks kohandamine v&auml;ga personaalset l&auml;henemist ning seel&auml;bi paranevad ka meessoost t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused. Uuenduslikud lahendused t&otilde;stavad t&ouml;&ouml; tulemuslikkust olenemata sellest, kas ametikohal t&auml;idab t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid mees v&otilde;i naine.</div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1864Valitsus kiitis heaks töökeskkonna nõuete muudatused 2018-01-18<p><strong>Vabariigi Valitsus kiitis t&auml;nasel istungil heaks t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, mille eesm&auml;rk on v&auml;hendada t&ouml;&ouml;ohutuse b&uuml;rokraatian&otilde;udeid ning muuta t&ouml;&ouml;keskkond turvalisemaks.</strong></p> <p>&bdquo;Pikka aega muutmata olnud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses oli palju n&otilde;udeid, mis koormasid ettev&otilde;tjaid formaalsete kohustuste ja lisakuludega. P&otilde;hjaliku anal&uuml;&uuml;si ja huvigruppide kaasamise tulemusena on valminud arusaadav ja &otilde;igusselge t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse regulatsioon,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Uued n&otilde;uded suunavad t&ouml;&ouml;andjat ka ise rohkem ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna peale m&otilde;tlema, kaitstes seel&auml;bi ka t&ouml;&ouml;tajat paremini vahetut m&otilde;ju omavate ohtude eest.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja tuleb suunata tervisekontrolli l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest ning teatud ohutegurite, n&auml;iteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel, hakkab tervisekontroll toimuma enne t&ouml;&ouml;keskkonnas ohuga kokkupuudet. Edaspidi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja saata t&ouml;&ouml;taja esmasesse tervisekontrolli pikema t&auml;htaja jooksul, mis t&auml;hendab, et tervisekontroll viiakse l&auml;bi katseaja jooksul, mitte enam t&ouml;&ouml;le asumise esimesel kuul.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on edaspidi senisest rohkem v&otilde;imalusi otsustada t&ouml;&ouml;tajate juhendamise viisi ja l&auml;biviijate &uuml;le, n&auml;iteks muudetakse t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning esmaabi ettev&otilde;tte vajadustest l&auml;htuvaks.</p> <p>Uue korra j&auml;rgi antakse t&ouml;&ouml;tajale ja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus leppida kokku leppetrahvi maksmises t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb s&auml;testada konkreetsed t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja tegevused, mida k&auml;sitletakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumisena ja mis v&otilde;ivad kaasa tuua ohu t&ouml;&ouml;taja tervisele. N&auml;iteks v&otilde;ivad sellisteks tegevusteks olla t&ouml;&ouml;taja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine, masinate, seadmete ja muude t&ouml;&ouml;vahendite ohutusn&otilde;uete eiramine.</p> <p>Selleks et kaitsta t&ouml;&ouml;tajat ebam&otilde;istlike kokkulepete eest, s&auml;testatakse rikkumise korral rakendatavale leppetrahvile &uuml;lempiir - t&ouml;&ouml;taja poolse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitav trahv ei tohi &uuml;letada t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;andja poolse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile &uuml;lempiiri ei seata.</p> <p>Muudatusega kaotatakse t&ouml;&ouml;andja kohustus teavitada t&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevuse alustamisest,&nbsp; tegevusala muutmisest ja t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu moodustamisest ning esitada igal aastal t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;inspektsioonile raporteerima enam k&otilde;iki kergeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, vaid juhtumeid, kus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. Edaspidi ei uuri t&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kriminaalmenetluse l&auml;biviimise ajal, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel paralleelset menetlust.</p> <p>Seadus on kavandatud j&otilde;ustuma 1. jaanuaril 2019.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1863Riigikogus läbis esimese lugemise noortegarantii tugisüsteemi eelnõu2018-01-18<p><strong>Riigikogus l&auml;bis t&auml;na esimese lugemise noortegarantii tugis&uuml;steemi loomiseks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eeln&otilde;u.</strong></p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski tutvustas ettekandes Riigikogule noortegarantii tugis&uuml;steemi eeln&otilde;u, mille eesm&auml;rk on v&auml;hendada mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte arvu. Loodav s&uuml;steem v&otilde;imaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16&ndash;26-aastastele noortele tuge naasta t&ouml;&ouml;turule ja haridusellu.</p> <p>&bdquo;Mittet&ouml;&ouml;tavate ja mitte&otilde;ppivate noorteni j&otilde;udmine on keeruline, kuna osadel neist puudub aktiivne suhtlusringkond ning samas n&auml;eme, et nad ei j&otilde;ua ka iseseisvalt olemasolevate teenusteni. Just viidatud p&otilde;hjustel ongi vajalik, et kohalik omavalitsus teeks ise esimese sammu, j&otilde;udmaks noorteni, kes vajavad ebasoodsast olukorrast v&auml;ljumisel, t&ouml;&ouml;turule j&otilde;udmisel v&otilde;i haridustee j&auml;tkamisel avaliku sektori tuge,&ldquo;&nbsp; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</p> <p>&bdquo;&Uuml;ha kasvava t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse tingimustes on aga j&auml;rjest olulisem, et iga noor leiaks endale t&ouml;&ouml;turul rakenduse v&otilde;i t&auml;iendaks oma kvalifikatsiooni edasi&otilde;ppimise n&auml;ol. Ka rahvusvaheline praktika n&auml;iteks Rootsis, Saksamaal, Taanis on n&auml;idanud, et mitteaktiivsete inimeste t&ouml;&ouml;turule v&otilde;i kooli tagasi aitamiseks on k&otilde;ige t&otilde;husam just varajane sekkumine,&ldquo; lisas minister.</p> <p>Noortegarantii regulatsiooni rakendamine eeldab t&auml;iendavat IT-lahendust, et kohalikud omavalitsused saaksid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest, kes ei &otilde;pi, ei t&ouml;&ouml;ta, ei otsi t&ouml;&ouml;d ega viibi m&otilde;juval p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;turult eemal. See info v&otilde;imaldab noorega &uuml;hendust v&otilde;tta ning kui noor soovib haridustee j&auml;tkamiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;turule liikumiseks abi, saab omavalitsus pakkuda talle vajalikku ja sobivat tuge. Seejuures on abi vastuv&otilde;tmine vabatahtlik ning kui noor seda mingitel p&otilde;hjustel ei soovi, v&otilde;ib ta abist igal hetkel loobuda.</p> <p>Sotsiaalministeerium testib ja arendab noortegarantii tugis&uuml;steemi koost&ouml;&ouml;s kohalike omavalitsustega aastatel 2018&ndash;2020. Praeguseks on avaldanud valmisolekut testimises osaleda viis kohalikku omavalitsust. Pilootprojektis osalemisest on huvitatud Tartu, V&otilde;ru ja Kohtla-J&auml;rve linnavalitsused ning Raasiku ja Saaremaa vallavalitsused.</p> <p>2016. aastal viidi Tartu ja V&otilde;ru linnades l&auml;bi pilootprojekt, millega testiti registrite vahelise andmevahetuse toimimist. Katsetuse tulemused n&auml;itasid, et noortegarantii tugis&uuml;steemiga loodava IT-lahendusega on v&otilde;imalik kohalikele omavalitsustele luua abivahend, mis muudab abivajajateni j&otilde;udmise m&auml;rksa lihtsamaks.</p> <p>Tugis&uuml;steemi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning &uuml;lej&auml;&auml;nud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli v&auml;ljaarendamist.</p> <p>Lisaks on plaanis korraldada avatud taotlusvoor, kust kohalikud omavalitsused saaksid loodava tugis&uuml;steemi kasutuselev&otilde;tuks taotleda vajadusel t&auml;iendavat rahastust. Loodava tugis&uuml;steemi kasutamine on kohalikele omavalitustele vabatahtlik.</p> <p>Eestis on noorte t&ouml;&ouml;tus kaks korda suurem kui keskmine t&ouml;&ouml;tus ning &uuml;ldisele heale t&ouml;&ouml;turuseisule vaatamata on noorte t&ouml;&ouml;tus hakanud kasvama. 2017. aasta kolme esimese kvartali keskmisena oli noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 14,1%, samas &uuml;ldise t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r ca. 6%.</p> <p>Seadus on kavandatud j&otilde;ustuma 2018. aasta 15. aprillil.</p> <p>Eeln&otilde;u muudatusettepanekute t&auml;htajaks m&auml;&auml;rati 31. jaanuar 2018.</p> <p>Alllikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1965Riik asub tegelema mittetöötavate noortega2018-01-17<p itemprop="articleBody"><strong>Riigikogus l&auml;bis t&auml;na esimese lugemise noortegarantii tugis&uuml;steemi loomiseks v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eeln&otilde;u.</strong></p> <p itemprop="articleBody">Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski tutvustas ettekandes riigikogule noortegarantii tugis&uuml;steemi eeln&otilde;u, mille eesm&auml;rk on v&auml;hendada mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte arvu. Loodav s&uuml;steem v&otilde;imaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16&ndash;26-aastastele noortele tuge naasta t&ouml;&ouml;turule ja haridusellu.<br /><br />&bdquo;Mittet&ouml;&ouml;tavate ja mitte&otilde;ppivate noorteni j&otilde;udmine on keeruline, kuna osadel neist puudub aktiivne suhtlusringkond ning samas n&auml;eme, et nad ei j&otilde;ua ka iseseisvalt olemasolevate teenusteni.&nbsp;Just viidatud p&otilde;hjustel ongi vajalik, et kohalik omavalitsus teeks ise esimese sammu, j&otilde;udmaks noorteni, kes vajavad ebasoodsast olukorrast v&auml;ljumisel,&nbsp;t&ouml;&ouml;turule j&otilde;udmisel v&otilde;i haridustee j&auml;tkamisel&nbsp;avaliku sektori tuge,&ldquo;&nbsp; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</p> <p itemprop="articleBody">&bdquo;&Uuml;ha kasvava t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse tingimustes on aga j&auml;rjest olulisem, et iga noor leiaks endale t&ouml;&ouml;turul rakenduse v&otilde;i t&auml;iendaks oma kvalifikatsiooni edasi&otilde;ppimise n&auml;ol. Ka rahvusvaheline praktika n&auml;iteks Rootsis, Saksamaal, Taanis on n&auml;idanud, et mitteaktiivsete inimeste t&ouml;&ouml;turule v&otilde;i kooli tagasi aitamiseks on k&otilde;ige t&otilde;husam just varajane sekkumine,&ldquo; lisas minister.</p> <div class="article-wrap"> <p itemprop="articleBody">Noortegarantii regulatsiooni rakendamine eeldab t&auml;iendavat IT-lahendust, et kohalikud omavalitsused saaksid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest, kes ei &otilde;pi, ei t&ouml;&ouml;ta, ei otsi t&ouml;&ouml;d ega viibi m&otilde;juval p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;turult eemal. See info v&otilde;imaldab noorega &uuml;hendust v&otilde;tta ning kui noor soovib haridustee j&auml;tkamiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;turule liikumiseks abi, saab omavalitsus pakkuda talle vajalikku ja sobivat tuge. Seejuures on abi vastuv&otilde;tmine vabatahtlik ning kui noor seda mingitel p&otilde;hjustel ei soovi, v&otilde;ib ta abist&nbsp;igal hetkel loobuda.</p> </div> <div class="article-wrap "> <p itemprop="articleBody">Sotsiaalministeerium testib ja arendab noortegarantii tugis&uuml;steemi koost&ouml;&ouml;s kohalike omavalitsustega aastatel 2018&ndash;2020. Praeguseks on avaldanud valmisolekut testimises osaleda viis kohalikku omavalitsust. Pilootprojektis osalemisest on huvitatud Tartu, V&otilde;ru ja Kohtla-J&auml;rve linnavalitsused ning Raasiku ja Saaremaa vallavalitsused.<br /><br />2016. aastal viidi Tartu ja V&otilde;ru linnades l&auml;bi pilootprojekt, millega testiti registrite vahelise andmevahetuse toimimist. Katsetuse tulemused n&auml;itasid, et noortegarantii tugis&uuml;steemiga loodava IT-lahendusega on v&otilde;imalik kohalikele omavalitsustele luua abivahend, mis muudab abivajajateni j&otilde;udmise m&auml;rksa lihtsamaks.<br /><br />Tugis&uuml;steemi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning &uuml;lej&auml;&auml;nud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli v&auml;ljaarendamist.<br /><br />Lisaks on plaanis korraldada avatud taotlusvoor, kust kohalikud omavalitsused saaksid loodava tugis&uuml;steemi kasutuselev&otilde;tuks taotleda vajadusel t&auml;iendavat rahastust. Loodava tugis&uuml;steemi kasutamine on kohalikele omavalitustele vabatahtlik.<br /><br />Eestis on noorte t&ouml;&ouml;tus kaks korda suurem kui keskmine t&ouml;&ouml;tus ning &uuml;ldisele heale t&ouml;&ouml;turuseisule vaatamata on noorte t&ouml;&ouml;tus hakanud kasvama. 2017. aasta kolme esimese kvartali keskmisena oli noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 14,1%, samas &uuml;ldise t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r ca. 6%.<br /><br />Seadus on kavandatud j&otilde;ustuma 2018. aasta 15. aprillil.&nbsp; Eeln&otilde;u muudatusettepanekute t&auml;htajaks m&auml;&auml;rati 31. jaanuar 2018.</p> <p itemprop="articleBody">Allikas: <a href="https://www.ohtuleht.ee/852505/riik-asub-tegelema-mittetootavate-noortega" target="_blank">ohtuleht.ee</a></p> </div>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1858Kas on õhutemperatuuri alampiir, alla mille ei pea tööle minema?2018-01-15<p><strong>Olen klienditeenindaja m&ouml;&ouml;blipoes. Kas v&otilde;in t&ouml;&ouml;d teha siseruumis, kus on ainult 10 kraadi sooja? Kas on mingi piir, alla mille ei ole t&ouml;&ouml;taja kohustatud t&ouml;&ouml;le minema, kui ei tagata soojem t&ouml;&ouml;keskkond? Kas saaks mingit viidet?</strong></p> <p>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: &Otilde;igusaktides ei ole s&auml;testatud &otilde;hutemperatuuri numbrilist v&auml;&auml;rtust, mille t&otilde;ttu v&otilde;ib siseruumides t&ouml;&ouml;tamisest keelduda. Sellele vaatamata peab t&ouml;&ouml;andja rakendama abin&otilde;usid, et v&auml;ltida riski t&ouml;&ouml;taja tervisele v&otilde;i selle riski v&otilde;imalikult madalale tasemele viimiseks.</p> <p>Siseruumide t&ouml;&ouml;kohtadel peab &otilde;hutemperatuur ja -niiskus ning &otilde;hu liikumise kiirus olema t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmiseks sobiv ning tagada tuleb t&ouml;&ouml;kohtade varustatus v&auml;rske &otilde;huga. Kuna inimese soojusliku mugavuse m&auml;&auml;ravad muuhulgas t&ouml;&ouml; f&uuml;&uuml;siline koormus ja kasutatav riietus, tuleb sobiva &otilde;hutemperatuuri m&auml;&auml;ramisel nendega arvestada. Meie kogemustest l&auml;htuvalt on siseruumides talvisel aastaajal klienditeenindaja alalisel t&ouml;&ouml;kohal optimaalne &otilde;hutemperatuur 19-23 &deg;C, minimaalselt&nbsp; 18 &deg;C, l&uuml;hiajaliselt 17 &deg;C. Mida erinevam on t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hutemperatuur optimaalsest, seda suurem on t&ouml;&ouml;taja terviserisk ja t&otilde;en&auml;osus haigestumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt eemal viibida. T&ouml;&ouml;keskkonna paremaks muutmise kavandamisel tuleb eelk&otilde;ige konsulteerida t&ouml;&ouml;tajatega, sest sobilikku t&ouml;&ouml;keskkonda kujundatakse ju neile.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele vastavaid t&ouml;&ouml;tingimusi. T&ouml;&ouml;andja peab tagama n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras. Kui leiate, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine seab ohtu teie tervise, on teil &otilde;igus t&ouml;&ouml;st keelduda v&otilde;i t&ouml;&ouml; peatada. Sellest tuleb viivitamata teavitada t&ouml;&ouml;andjat v&otilde;i tema esindajat. Kui olete t&ouml;&ouml;andja poole korduvalt p&ouml;&ouml;rdunud ja rakendatud abin&otilde;ud ei taga ohutust, on teil &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;inspektori poole. Meie kontaktid on leitavad kodulehek&uuml;ljelt <a href="http://www.ti.ee">www.ti.ee</a>.</p> <p>Selgituse aluseks on t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 6 l&otilde;ige 2 ja 4; &sect; 12 lg 1; &sect; 14 l&otilde;ige 5 punkt 1, 4 ja 7.</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</p> <ul> <li><a href="/redirect/450" target="_blank">Sisekliima</a><br /><a href="/redirect/443" target="_blank">Isikukaitsevahendid</a></li> </ul>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1857Töötamine kemikaalidega nõuab põhjalikku juhendamist ja väljaõpet2018-01-11<p><strong>J&auml;tkame ka 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp;</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja tegeles koristamisega ja pidi valmistama v&auml;iksesse n&otilde;usse uue kemikaali lahuse. Lahuse valmistamiseks tuli n&otilde;usse panna suurest kanistrist kemikaali kontsentraati ja segada seda veega. Kemikaali lahuse tegemiseks jaoks oli spetsiaalne dosaator, kuid t&ouml;&ouml;taja ei teadnud, kuidas see t&ouml;&ouml;tab ning ei kasutanud etten&auml;htud dosaatorit. Ta otsustas kontsentraati valada kanistrist v&auml;iksesse n&otilde;usse. Valamise k&auml;igus sattusid kemikaali pritsmed t&ouml;&ouml;tajale silma, mille tagaj&auml;rjeks oli s&ouml;&ouml;vitus t&ouml;&ouml;taja paremas silmas. T&ouml;&ouml;taja oli &auml;sja t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud asendajaks ja talle oli k&uuml;ll n&auml;idatud, kus asuvad ohutusjuhendid, kuid t&ouml;&ouml;tajat ei oldud sisuliselt juhendatud.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>P&otilde;hiline &otilde;nnetuse p&otilde;hjus on t&ouml;&ouml;taja puudulik juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. T&ouml;&ouml;taja ei kasutanud etten&auml;htud dosaatorit, sest talle ei olnud keegi selgitanud, kuidas seda kasutada. T&ouml;&ouml;andja kohustus on enne t&ouml;&ouml;le asumist korraldada t&ouml;&ouml;tajale asjakohane juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajale selgitama ja n&auml;itama, kuidas konkreetseid t&ouml;id &otilde;igesti ja ohutult teha ja millised on v&otilde;imalikud riskid. T&ouml;&ouml;tajat tuleb juhendada ka siis, kui tegemist on asendajaga v&otilde;i muud moodi ajutise t&ouml;&ouml;tajaga olenemata t&ouml;&ouml;suhte pikkusest.</p> <p>Seega juhendite asukoha etten&auml;itamine ei ole piisav. T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on ka veenduda, et t&ouml;&ouml;taja on asjadest arusaanud ning oskab kasutada ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Seni kuni t&ouml;&ouml;andjal seda veendumust ei ole, peab t&ouml;&ouml;taja jaoks olema keegi nn toeks ja abiks &ndash; keegi, kes t&ouml;&ouml;taja tegevusi j&auml;lgiks, vajadusel korrigeeriks ja vastaks k&uuml;simustele.</p> <p>Kemikaali kontsentraadi puhul oli tegemist ohtliku kemikaaliga, mis oli ka silmale ohtlik. Kui sellist kemikaali avatult kasutada, siis tuleb kasutada isikukaitsevahendina muuhulgas kemikaaliprille (liibuva kummi&auml;&auml;rega kaitseprillid). Antud juhul ei olnud t&ouml;&ouml;tajal vastavat teadmist kemikaali ohtude ja isikukaitseahendite kasutamise vajaduse kohta, mis on samuti seotud puuduliku juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppega.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/2702" target="_blank">Keemilised ohutegurid</a><br /><a href="/redirect/2287" target="_blank">Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe&nbsp;</a></p> <p>Foto: pixabay</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1855Magades turvaliselt tööle2018-01-10<p><strong>S&otilde;idukite laupkokkup&otilde;rge maanteel. P&auml;evane aeg. Kuiv tee. Sama kuiv, nagu hilisem politseiuudis selle kohta, et veok oli kaldunud vastassuunav&ouml;&ouml;ndisse ja p&otilde;rkas kokku vastutuleva s&otilde;iduautoga. Nii rekajuht kui ka s&otilde;iduautos olnu said surma. M&otilde;lemad olid t&ouml;&ouml;s&otilde;ite tegemas. Veoautojuht oli &uuml;lekaaluline, suure kaela&uuml;mberm&otilde;&otilde;du ja v&auml;ikese alal&otilde;uaga.</strong></p> <p>Ilmselt on enamik selliseid juhtumeid seotud asjaoluga, et uneh&auml;ired ja uneapnoe on organismi kurnanud ja see v&otilde;tab v&otilde;imalusel oma, kostitab &auml;kkunega keset maanteed.</p> <p>Tootmiskoosolek &uuml;hes tehases. Praaki on palju ja m&otilde;ne aasta eest inseneriks koolitatud tootmisjuht n&otilde;uab suuremat hoolsust ja erilist t&auml;helepanu. Tehases hakkab t&ouml;&ouml;p&auml;ev pool seitse. Tegu on uue ettev&otilde;ttega, seal on kallis sisseseade, loodetakse k&auml;ima panna veel teinegi vahetus. Kaks kuud tagasi oli olnud t&otilde;sisem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;line kaotas k&auml;elaba. Kuu aja p&auml;rast on j&auml;rgmine. T&otilde;stukiga tagurdatakse otsa naisterahvale, kes saab t&otilde;siselt vigastada, aga j&auml;&auml;b &otilde;nneks ellu. T&otilde;stukijuht ei n&auml;inud naist, naine ei kuulnud t&otilde;stuki tagurdamissignaalina k&auml;ivitunud piibitamist ega m&auml;rganud kollast vilkuvat tuld. M&otilde;lemal olid unev&otilde;lad tasumata. Naisel oli ka veel t&otilde;sisem unemiinus, sest tema v&auml;ikse lapse uner&uuml;tm ei ole veel ema omaga sama ehk &ouml;&ouml;siti tuleb &uuml;les t&otilde;usta.</p> <p>Arusaam, et uni ja v&auml;ljamagamine on osa t&ouml;&ouml;tervishoiust, on ju tegelikult sama ilmne, kui asjaolu, et p&auml;eval tuleb teha s&ouml;&ouml;gipause. Paraku pole tegu &uuml;ldm&otilde;istetava teemaga. Praegu on m&otilde;nes m&otilde;ttes eriti hea sellest r&auml;&auml;kimiseks. 2017. aasta Nobeli meditsiiniauhind anti tsirkadiaanr&uuml;tmi k&auml;ivitava molekulaarse kella avastamise eest. Kui veelgi t&auml;psem olla, siis selle genoomiosa avastamise eest, mis selle kella tekitab ja mille t&otilde;ttu &ouml;&ouml;p&auml;evane r&uuml;tm on osa meist, nagu juukse- v&otilde;i nahav&auml;rv v&otilde;i see, kas me talume gluteeni v&otilde;i mitte.</p> <p>Nagu teisedki suured avastused, on ka geneetiliselt m&auml;&auml;ratud &ouml;&ouml;p&auml;evase kella toimemehhanism n&uuml;&uuml;dseks teadulikult selgelt kirjeldatud. 2017. aastal Nobeli meditsiiniauhinna saanud Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young tegid kindlaks, et &auml;&auml;dikak&auml;rbestel on geen, mille abil uneajal s&uuml;nteesitakse rakku valku, mis p&auml;eva jooksul laguneb. PER-valguks kutsutu kontsentratsioon v&otilde;ngubki 24tunnises ts&uuml;klis. V&otilde;nkumine saab v&otilde;imalikuks seet&otilde;ttu, et PER-valk suunatakse veel &uuml;he valgu abil rakutuuma ja seal see p&auml;rsibki teda ennast s&uuml;nteesiva geeni aktiivsuse. Valk laguneb (see on loomulik protsess), aga geen, millest valk tuleneb, muutub taas aktiivseks ja j&auml;rgmisel &ouml;&ouml;l s&uuml;nteesitakse taas sobilik kogus PER-valku. Kell tiksub. Selle kellaga maadlemine: liigvarane sunnitud &auml;rkamine, koormust n&otilde;udvate tegevuste regulaarne harrastamine, kui organism pole selleks valmis, tekitavad unev&otilde;la. Selle tulemus on elukvaliteedi j&auml;rsk langus, ps&uuml;&uuml;hilise seisundi halvenemine ja sellest tulenev t&ouml;&ouml;kvaliteedi langus, aga ka t&otilde;sised t&ouml;&ouml;vead ja -&otilde;nnetused. &Otilde;li tulle valab lisaks veel meie kellade sinna-t&auml;nna keeramine, kui kokku lepitud t&ouml;&ouml;de ja tegemiste algusajad j&auml;etakse samaks.</p> <p>Une-&auml;rkveloleku r&uuml;tmi on geenid ning looduslik valgusr&uuml;tm paika s&auml;ttinud. Iga&uuml;ks saab aga isiklikku une-&auml;rkveloleku r&uuml;tmi parandada regulaarse f&uuml;&uuml;silise aktiivsuse ja toidukordade ajastamise abil.</p> <p>Me ei saa kontrollida Maa p&ouml;&ouml;rlemist &uuml;mber oma telje ning P&auml;ikese, kuid kunstliku valguse sisse- ja v&auml;ljal&uuml;litamine on iga&uuml;he enda teha. Sinine ja l&uuml;hilaineline roheline valgus, mida meie nutiseadmete ekraanid edastavad, on &uuml;ks peamine p&otilde;hjus, miks p&auml;rast &otilde;htust e-lugeri v&otilde;i teleri vaatamist ei suudeta uinuda. &Otilde;htul v&auml;hemalt 30 minutit enne magamaminekut nutiseadmest ja telerist loobumine v&otilde;imaldab normaalselt magama j&auml;&auml;da. P&otilde;hjus on selles, et selline valgus nii-&ouml;elda petab aju &auml;ra, v&auml;hendades melatoniini ehk ajus tekkiva unehormooni tootmist. Melatoniin on aga &uuml;ks peamisi uinumist v&otilde;imaldavaid kemikaale meie kehas. Une-&auml;rkvelolekur&uuml;tmi muutmised (&uuml;leminek suve- v&otilde;i talveajale) v&otilde;ivad eelsoodumusega inimestel vallandada v&otilde;i kiirendada haigestumise sellistesse rasketesse n&auml;rvihaigustesse nagu Parkinsoni ja Alzheimeri t&otilde;ppe.</p> <p>K&otilde;igile on arusaadav, et oleme ohustatud v&auml;hese une all kannatanud kaasliiklejast &ndash; nii unisest juhist roolis kui ka jalak&auml;ijast, kes t&auml;helepanematusest astub auto alla. Uneh&auml;ired p&otilde;hjustavad ligi 30% surmaga l&otilde;ppenud liiklus&otilde;nnetustest Euroopas ja USAs. Samuti esineb uneh&auml;irete korral rohkem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. On arvatud, et T&scaron;ernob&otilde;li tuumajaamas &ouml;isel aja hullumeelseid suur&otilde;nnetusega p&auml;&auml;dinud katseid teinud jaama peainsener Djatlovgi v&otilde;is olla vaevatud magamatusest tingitud uneh&auml;iretest. Veel paarisaja aasta eest ei olnud harv, kus olulist t&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;idi &uuml;lev&auml;simuse ja uner&uuml;tmi rikkumisest tingitud &uuml;lekoormatuse t&otilde;ttu ka hobuselt maha kukkuda.</p> <p>Eriti &otilde;nnetusohtlikuks muutub olukord, kus korraga on m&auml;ngus alkohol ja unev&otilde;lg. 1989. aastal toimus USA vetes suurima reostusega &otilde;nnetus inimkonna ajaloos, kus meeletu 41 miljoni liitrise naftakoguse ookeanivette sattumise p&otilde;hjus oli Exxon Valdezi kapten Hazelwoodi alkoholijoove ja unenappus. Uneh&auml;iretest tingitud terviseh&auml;ired p&otilde;hjustavad liikluses rohkem ohtlikke olukordi kui alkoholi ja narkootikumid.</p> <p>Unearstide t&ouml;&ouml;laual on mahukad uurimistulemused uneh&auml;irete otsestest ja kaudsetest m&otilde;judest. Uneh&auml;iretest tulenevaid kulusid hinnates on neis t&ouml;&ouml;des arvesse v&otilde;etud j&auml;rgnevaid asjaolusid: haiglas viibimine ja perearstikeskuse tehtavad kulutused, ravimite kasutamine, haiguse tagaj&auml;rjed, sotsiaalne m&otilde;ju ning otsesed kulud ja m&otilde;ju peredele. Iga&uuml;hte meist m&otilde;jutab krooniline uneh&auml;ire otsese tervisekahjuga, mida saame m&otilde;&otilde;ta tegemata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;ga ning vormistatud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuselehtede hulga ning kestvusega.</p> <p>Uneh&auml;ire toob esile ja v&otilde;imendab teisi kroonilisi haigusi ning soodustab haigestumist s&uuml;dame- ja veresoonkonna haigustesse ja pahaloomulistesse kasvajatesse. H. Wittchen, F. Jaccob ja J. Rehm avaldasid 2011 &uuml;levaade ajuhaiguste sotsio&ouml;konoomilisest m&otilde;just Euroopas, kus tuuakse v&auml;lja, et kui v&otilde;tta arvesse vaid unetust, liigunisust ja uneapnoed, siis uneh&auml;ired on viie k&otilde;ige kulukama terviseh&auml;ire hulgas. Viimase 20&ndash;40 aasta jooksul on v&auml;lja toodud, et uneh&auml;ired on p&auml;riselt esinevad terviseh&auml;dad, aga alles viimase 5&ndash;10 aasta jooksul on saanud selgeks, et uneh&auml;ired on &uuml;hiskonnale ka suur kuluartikkel.</p> <p>Otseste kulude hulka arvatakse ka l&uuml;hi- ja pikaajalised hospitaliseerimised (n&auml;iteks uneapnoe all kannatajatel esineb rohkem s&uuml;damelihase infarkti ja ajuinsulti), arstivisiidid ja vajadus pikaajaliseks hoolduseks. Kaasuvatest haigustest r&auml;&auml;kides esineb p&auml;evaste vastupandamatute suigatustega kulgev narkolepsia koos rasvumisega; unetus k&auml;ib k&auml;sik&auml;es depressiooniga. Uneapnoe esineb sageli koos suhkruhaigusega. L&auml;biviidud uuringute n&otilde;rkusena toovad autorid &auml;ra selle, et uneh&auml;ired ilmnevad hulgakesi koos ning v&auml;ga raske on hinnata &uuml;he h&auml;ire individuaalset sotsio&ouml;konoomilist m&otilde;ju.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajale annab uneh&auml;ire tunda v&auml;henenud sissetulekus ja suurenenud isiklikes kuludes terviseteenustele. Kaudne kulu &uuml;hiskonnale on seotud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imekuse ja p&uuml;sivate t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust p&otilde;hjustavate puuetega ning enneaegse suremisega. Probleem on asjaolu, et uneh&auml;ired avastatakse hilja &ndash; siis, kui h&auml;ire on kestnud pikka aega ning kahju tervisele on juba p&ouml;&ouml;rdumatu, n&auml;iteks uneapnoega seotud diabeedist pimedaks j&auml;&auml;mine.</p> <p>Kui arukam ajakasutus v&otilde;inuks olemata j&auml;tta juhtumi laohoones, siis esimese juhtumi puhul ei aidanuks ka kellakeeramise &auml;raj&auml;tmine v&otilde;i t&ouml;&ouml; alguse hilisemaks toomine. Sel puhul oli tegu t&otilde;sise uneaegse hingamish&auml;irega. Apnoe on hingamisseisak, mis on tingitud hingamisteede kokkulangemisest une ajal. V&auml;heneb s&uuml;gava, v&auml;ljapuhkamist v&otilde;imaldava une osakaal ning keha on &ouml;&ouml;sel pidevalt stressihormoonide meelevallas. Uneapnoe on v&auml;ga levinud haigus nii t&auml;iskasvanute kui ka laste hulgas.</p> <p>Pikaaegselt kurnab see organismi, sest hingamisseisaku lahendab organism suure koguse adrenaliini s&uuml;nteesimisega ja hingamine t&otilde;mmatakse taas toore j&otilde;uga k&auml;ima. Meie loo rekajuht oli sellises seisus olnud aastaid. Norsanud ja vajunud p&auml;evasel ajal hetkega &auml;kkunne. Uneapnoega inimene v&otilde;ib raskematel juhtudel ka n&auml;iteks s&ouml;&ouml;gilauas tukkuma j&auml;&auml;da, r&auml;&auml;kimata teatrisaalis magamisest. Kui seda n&auml;gema juhtute, pole kohta naermiseks v&otilde;i aasimiseks. Aidake nad v&otilde;imalikult ruttu asjatundliku abi &ndash; unearstide &ndash; juurde.</p> <p>Kesk- ja vanemaealiste hulgas esineb uneapnoed &uuml;hel k&uuml;mnendikul inimestest. Uneapnoega kaasask&auml;ivad haigused kulgevad raskemalt &uuml;lekaalulistel inimestel. Kuna uneapnoe puhul on patsiendil sageli mitu haigust (&uuml;lekaalulisus, diabeet ja s&uuml;dameveresoonkonna haigused), siis on ka kulutused tervisele suured. Kuna enamasti k&auml;ivad nimetatud haigused k&auml;sik&auml;es, siis kulutused tervisele suurenevad aja jooksul veelgi ning t&ouml;&ouml;viljakus v&auml;heneb.</p> <p>Uneapnoe ravimine v&auml;hendab liiklus- ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ning enneaegseid surmasid.</p> <p>Lisaks uneapnoele p&otilde;hjustavad suuri kulutusi tervisehoiule ka j&auml;rgnevad uneh&auml;ired: unetus, liigunisuse h&auml;ired (narkolepsia ja teadmata p&otilde;hjusega liigunisus), l&uuml;hike uneaeg ja rahutute jalgade s&uuml;ndroom. Nimetatud h&auml;irete &uuml;hisosaks on p&auml;evane liigne unisus ja v&auml;simus, mis sagedasti viib unerohu tarvitamiseni, mis paraku on Eestis ka v&auml;ga h&auml;sti k&auml;ttesaadav esmatasandi arstiabis.</p> <p>Unetus ei ole sama, mis l&uuml;hike uneaeg. Tegu on h&auml;irega, mille puhul und ei suudeta alustada v&otilde;i uni katkeb ega j&auml;tku. Unetud puuduvad palju t&ouml;&ouml;lt, nad on madala t&ouml;&ouml;viljakusega ning p&otilde;hjustavad rohkem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. V. Shaly 2012. aasta uurimus n&auml;itab, et 7,2% t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest ja 23,7% t&ouml;&ouml;vigadest on seotud unetusega. Unetutel esines rohkem t&ouml;&ouml;lt puudumisi ning kaasuvaid haigusi kui mitteunetutel.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatel, kes magavad pidevalt v&auml;hem kui seitse tundi, esineb unepuudus, mille puhul on sagedasti kaebusteks unisus, t&ouml;&ouml;efektiivsuse langus, vaimse v&otilde;imekuse v&auml;henemine, suurenenud risk t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tekkeks, v&auml;henenud &otilde;ppimisv&otilde;ime, suurenenud haigestumine s&uuml;dame-veresoonkonna haigustesse ning enneaegne suremine. Tihti on unepuuduse p&otilde;hjus suur t&ouml;&ouml;koormus, mille t&otilde;ttu ei suudeta &otilde;htul rahuneda, nutiseadmete liigne kasutamine, hiline magamamineku kellaaeg, varane koolialgus lastel ning valvet&ouml;&ouml; lapsevanemal. Ligikaudu 18% t&auml;iskasvanuid vanuses 25&ndash;45 a magavad &ouml;&ouml; jooksul v&auml;hem kui seitse tundi j&auml;rjest. Unev&otilde;laga inimestel esineb rohkem &uuml;lekaalulisust, diabeeti ja s&uuml;damehaigusi. L&uuml;hem kui viie-kuuetunnine &ouml;ine uni suurendab suremust nii s&uuml;damepuudulikusesse kui ka ajuinfarkti.</p> <p>Juhul kui oleme haigestunud nohusse, kuid paranemisperioodil ei maga piisavalt, siis t&otilde;en&auml;osus uuesti haigestuda on kolm korda t&otilde;en&auml;olisem kui v&otilde;tta nohu korral aeg maha, mitte k&auml;ia haigena t&ouml;&ouml;l ning raviperioodil piisavalt magada. Praeguseks t&otilde;estab piisav kogus uurimistulemusi, et haigestumisel k&uuml;lmetushaigustesse tekib kehas aineid, mis suurendavad unevajadust ja soodustavad magamaj&auml;&auml;mist ning organismi peab sellisel juhul kuulama, kuna tegu on evolutsiooni k&auml;igus tekkinud kohastumisega, mis kaitseb meid &uuml;mbritsevaid inimesi haigestumast, kuna haige on kodus ja paraneb ning suurenenud unevajadus v&auml;hendab soovi ringi liikuda ja soodustab terveks saamist.</p> <p>Korralik unekvaliteet ja piisavas koguses und on vajalikud mistahes t&ouml;&ouml; tegijatele. Mis juhtub unepuuduse v&otilde;i uneaegsete hingamish&auml;irete j&auml;tkumisel? Infarkt, insult, ps&uuml;hhoos, depressioon &ndash; need on vaid m&otilde;ned n&auml;ited. Neist saavad alguse aga kaskaadina muud tervise- v&otilde;i sotsiaalsed h&auml;ired. Surm on neist ehk isegi k&otilde;ige v&auml;hem kannatusi p&otilde;hjustav.</p> <p>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja, mida n&otilde;uda ametiliidud ja ameti&uuml;hingud? Me saame m&otilde;&otilde;ta ja hinnata inimeste loomuliku uner&uuml;tmi t&uuml;&uuml;pe ja korrigeerida sel moel nende t&ouml;&ouml;aegu. M&otilde;istlik on panna ettev&otilde;te toimima v&otilde;imalikult astronoomilises ajas ja vajaduse kellakeeramise poliit&ouml;konoomilist trikki korrigeerida t&ouml;&ouml;aja alguse muutmisega, pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust osaleda uneuuringutes ja toetada uneh&auml;irete ilmnemisel korrigeerivat teraapiat.</p> <p>Kumuleeruva unev&otilde;la v&auml;hendamiseks peab kaaluma pidevalt v&otilde;i perioodiliselt neljap&auml;evaseid t&ouml;&ouml;n&auml;dalaid ning looma v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;tajatele lisaks l&otilde;unas&ouml;&ouml;gile teha ka v&auml;ike virgutav uni &ndash; 5&ndash;20 minutit. Vahel on sellest v&auml;ga palju abi. Hoiak, et uni on iga&uuml;he justkui eraasi ja ettev&otilde;tet ei peaks see kuidagi puudutama, on ajast ja arust. T&ouml;&ouml;korralduse iseloom on see, mis uner&uuml;tme v&otilde;ib suurel m&auml;&auml;ral h&auml;irida. T&ouml;&ouml;korraldusega on v&otilde;imalik seda ka muuta ja kohendada.</p> <p>Inimene on &uuml;llatavalt paindlik ja v&otilde;ib suuta aastaid toimida nii unev&otilde;las kui ka uneaegsete hingamish&auml;iretega. See p&auml;&auml;dib aga &uuml;sna sageli kas ajutise v&otilde;i j&auml;&auml;va t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusega. Maksukulude kaudu on see meie k&otilde;igi asi, aga peab olema ka t&ouml;&ouml;andja s&uuml;dameasi. Selle paikaseadmiseks ei piisa t&ouml;&ouml;tajate jaoks joogatreenerist. Selleks pole vaja muud, kui v&otilde;tta juhtimisotsuste osaks n&uuml;&uuml;disaegne teadmise unest ja selle r&uuml;tmidest. &Otilde;nneks on Nobeli teaduspreemiate kommitee ses osas suure t&ouml;&ouml; ette &auml;ra teinud. Unearstide ja -uurijate ning hea tahte ja m&otilde;istmisega saab teha ka &uuml;lej&auml;&auml;nu.</p> <p>Head und.</p> <p>Autor: Heisl Vaher, unearst ja -uurija</p> <p>Foto: pixabay/geralt</p> <p>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta neljandas numbris.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1854Töökohtade digitaliseerimine kui järgmine samm Eesti eduloos2018-01-08<p><strong>Eesti on tehnoloogia rakendamise vallas &uuml;ks Euroopa juhtriike. Sellest on v&otilde;itnud nii meie majandus kui ka riigi rahvusvaheline maine. Me ei ole aga ainukesed, kes digivaldkonda perspektiivikaks peavad. Tunnustatud juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey &amp; Company koostatud tulevikut&ouml;&ouml; raporti andmetel tuleb eesotsas p&uuml;simiseks olla muutustele avatud ning seada ambitsioonikaid eesm&auml;rke.</strong></p> <p><strong>Tehnoloogia aitab luua uusi t&ouml;&ouml;kohti</strong></p> <p>Optimismiks annab p&otilde;hjust fakt, et seni on ajaloos uute tehnoloogiate rakendamine aidanud t&otilde;sta nii produktiivsust kui ka t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet. N&auml;iteks aastatel 1999 &ndash; 2010 tekkis digitaalselt edumeelsetes riikides igal aastal t&auml;nu innovatsiooni toetavale l&auml;henemisele ligi 80 000 uut t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>McKinsey &amp; Company juhtivt&ouml;&ouml;taja Jacob Stauni s&otilde;nul on Eesti Euroopas juhtivate riikide hulgas avaliku sektori teenuste digitaliseerituse, interneti kasutuse ning inimeste digitaalsete oskuste vallas. Parimatest j&auml;&auml;dakse maha aga digitaalse taristu ning e-&auml;ri arendamises.</p> <p>Kui soovime digiliidrite hulka j&auml;&auml;da, siis peame raporti andmetel arvestama suureneva masinate, automatiseerimise ja tehisintellekti rolliga t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel. &Uuml;htlasi kasvab l&auml;hitulevikus masinate ja neile usaldatavate &uuml;lesannete keerukus ning tehnoloogia saab suurema rolli ka juhi igap&auml;evat&ouml;&ouml;s.&nbsp;</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjatel suur roll</strong></p> <p>Muutuste elluviimine on paljus t&ouml;&ouml;andjate &otilde;lgadel. Nende oskus uue tehnoloogia rakendamises v&otilde;imalusi n&auml;ha ning julgus v&auml;ljakutse vastu v&otilde;tta loob aluse laiemaks arenguks. Edu selles vallas m&otilde;jutab oluliselt ka ettev&otilde;tete &auml;ritulemusi. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <strong>Maret&nbsp; Maripuu</strong> s&otilde;nul aitab automatiseerimine luua uusi t&ouml;&ouml;kohti eelk&otilde;ige l&auml;bi tootlikkuse ja innovatsiooni toetamise. &bdquo;Raporti andmetel v&otilde;iks edukas digitaliseerimine Eestis tekitada 30 000 uut t&ouml;&ouml;kohta. See t&auml;hendaks rohkem n&ouml; digit&ouml;&ouml;kohti, aga ka nende teenindamiseks vajalikke ametiposte,&ldquo; selgitas Maripuu. Tulevikut&ouml;&ouml; raporti andmetel on k&otilde;ige suurema automatiseerimise potentsiaaliga tootmis-,&nbsp; transpordi- ja ehitussektor.</p> <p><strong>Uute t&ouml;&ouml;kohtade tekkep&otilde;hjused:</strong></p> <ul> <li>automatiseerimist v&otilde;imaldav tehnoloogia tuleb toota ja luua vajalik tarkvara;</li> <li>tekib t&auml;iendav vajadus andmeid koguda, anal&uuml;&uuml;sida ja turvata;</li> <li>uus tehnoloogia vajab t&auml;helepanu ja hooldamist;</li> <li>tekib vajadus uute toetavate funktsioonide j&auml;rgi (nt &otilde;igusalane tugi);</li> <li>k&otilde;iki uute t&ouml;&ouml;kohtadega seonduvat ei ole v&otilde;imalik ette organiseerida ning s&uuml;nnib ka t&auml;iesti uusi ametiposte, mida seni ei ole kunagi eksisteerinud.</li> </ul> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajatele ohutum ja huvitavam t&ouml;&ouml;</strong></p> <p>Juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey &amp; Company anal&uuml;&uuml;tikute hinnangul liigub tuleviku t&ouml;&ouml; korduvatelt &uuml;lesannetelt loovuse, suhtluse ja probleemilahenduse suunas. V&auml;heneb rutiinse ja ohtliku t&ouml;&ouml; osakaal ning suureneb v&otilde;imalus ennast mitmek&uuml;lgselt teostada. J&auml;rk-j&auml;rgult kasvab ka juhtimisoskuse osat&auml;htsus. See aga ei t&auml;henda, et lihtsam t&ouml;&ouml; kuhugi kaoks. Positiivse stsenaariumi j&auml;rgi s&uuml;nniks Eestis iga uue digit&ouml;&ouml;koha kohta ligi kolm seda toetavat t&ouml;&ouml;paika.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori hinnangul on l&auml;hituleviku suurim v&auml;ljakutse t&ouml;&ouml;tajate oskuste &uuml;htlustamine. &bdquo;Osa t&ouml;&ouml;j&otilde;ust on juba praegu vajalike oskustega ja valmis edasi &otilde;ppima. Teine osa, eriti vanusegrupis 40+, kogeb rohkem raskuseid probleemide lahendamisel tehnoloogiarikkas keskkonnas. Seega on kriitilise t&auml;htsusega vajaliku t&auml;iend&otilde;ppe pakkumine, et k&otilde;igil oleks v&otilde;rdv&auml;&auml;rsed v&otilde;imalused tuleviku t&ouml;&ouml;turul osalemiseks,&ldquo; lisas Maripuu. Parim lahendus oma tuleviku kindlustamiseks on avatud meel, pidev eneseharimine ja muutustega kohanemine.</p> <p><strong>Uued v&otilde;imalused puuetega inimestele</strong></p> <p>Maailmapanga raporti (World Development Report 2016, Digital Dividends) loomisel kogutud andmete alusel esineb puue ligi 15% inimestel. Nende h&otilde;ivatus on reeglina &uuml;le 50% v&auml;iksem kui &uuml;lej&auml;&auml;nud populatsioonil. Digitaalsete tehnoloogiate laialdane rakendamine aitaks seda probleemi lahendada.</p> <p>Tehnoloogia rolli v&otilde;tab h&auml;sti kokku IBM-i juhtivt&ouml;&ouml;taja Mary Pat Radabaugh&rsquo;i palju korratud tsitaat: &bdquo;Paljude inimeste jaoks muudab tehnoloogia asju lihtsamaks. Puuetega inimeste jaoks muudab see asjad v&otilde;imalikuks.&ldquo; Ennek&otilde;ike t&auml;hendab see puuduste neutraliseerimist nagu n&auml;iteks masinate abil info edastamist ja vastuv&otilde;tmist inimesele sobival viisil, kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaluste avardumist, aga ka tehnoloogia oskust ennast kasutaja j&auml;rgi kohandada ning koost&ouml;&ouml;st n&ouml; &otilde;ppida.</p> <p>Puuetega inimestele annab see uusi viise enese arendamiseks, paindlikumaid v&otilde;imalusi enda ja riigi heaolusse panustamiseks ning suuremat iseseisvust. Oluline on siin aga m&otilde;ista, et tehnoloogia rakendamine ja kohandamine s&otilde;ltub ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;andjate valmisolekust.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;iks digitaalsete tehnoloogiate ulatuslik rakendamine olla j&auml;rgmine k&auml;ik Eesti eduloos, mis aitab kasvatada majandust, motiveerib inimesi ennast t&auml;iendama ja loob uusi t&ouml;&ouml;kohti. Samas t&auml;hendab see arvestatavaid muutuseid, mida tuleb teadvustada ja juhtida.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1853Kui sageli tuleb uuendada tegevuskava, mille abil vältida või vähendada töötajate terviseriske?2018-01-08<p><strong>K&auml;isin t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalasel koolitusel. Seal r&auml;&auml;giti, et t&ouml;&ouml;andja peab igal aastal koostama tegevuskava, et v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tajate terviseriske. Seadus aga ei kohusta tegevuskava igal aastal koostama. Mille alusel t&ouml;&ouml;andja tegevuskava koostama peab?&nbsp;</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;andja peab koostama tegevuskava, et v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada riske t&ouml;&ouml;tajate tervisele. Tegevuskava kirjeldab ettev&otilde;tte k&otilde;ikide tegevusalade ja juhtimistasandite tegevusi, nende ajakava ja teostajad. Tegevused on eesm&auml;rgip&auml;rased vaid siis, kui riskianal&uuml;&uuml;sis on v&auml;lja selgitatud k&otilde;ik t&ouml;&ouml;taja tervist m&otilde;jutavad ohutegurid ning hinnatud &auml;ra riskid t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele. Kui t&ouml;&ouml;tingimused muutuvad, vahetatakse t&ouml;&ouml;vahendeid v&otilde;i tehnoloogiat, tuvastatakse t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumine, muutub riskitase t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse v&otilde;i asetleidnud ohtliku olukorra t&otilde;ttu, peab t&ouml;&ouml;andja korraldama uue riskianal&uuml;&uuml;si ning kavandama tegevusi terviseriski v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. Seega tegevuskava koostamisel tuleb aluseks v&otilde;tta t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemused. Kui riskianal&uuml;&uuml;si tulemused uuenevad, lisatakse tegevuskavasse tegevusi v&otilde;i muudetakse olemasolevaid.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab igal aastal vaatama l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna sisekontrolli korralduse ning anal&uuml;&uuml;sima selle tulemusi. T&ouml;&ouml;keskkonna sisekontrolli k&auml;igus j&auml;lgib t&ouml;&ouml;andja, kas t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse olukord ettev&otilde;ttes vastab n&otilde;uetele ning kavandab ja korraldab vajalikke tegevusi. Kui n&otilde;udeid ei t&auml;ideta, tuleb tegevuskavasse tegevusi lisada.&nbsp;</p> <p><strong><a href="/redirect/421" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte riskianal&uuml;&uuml;sist.</a></strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1851Priit Pärkna – superametnik2018-01-05<p><strong>Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori aset&auml;itja Priit P&auml;rkna v&otilde;tab mind vastu naerusui ja tugeva k&auml;epigistusega. Intervjuu jooksul n&otilde;uab ta mitu korda, et teda ei teietataks, samas justkui iseenesest see siiski juhtub. Ta on &uuml;ks tippametnikest, kelle t&ouml;&ouml; hulk on seoses Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumisega mitmekordistunud. Vestleme temaga sellest, kuidas sellise suure hulga uute t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega toime tulla, nii isiklikult kui ka organisatsioonina.</strong></p> <p><strong>L&otilde;petasid keskkooli 1994 ja riigikaitse akadeemiasse astusid paar aastat hiljem. Kas see on m&auml;rk, et sul ei olnud kogu aeg soovi saada politseinikuks?</strong></p> <p>Ei, vastupidi. Selle, et tahan minna riigikaitse akadeemiasse uurimist &otilde;ppima, sain enda jaoks sada protsenti kindlaks umbes 1994. aprillikuus ehk kaks kuud enne keskkooli l&otilde;petamist. See oli mu otsus, millest kujunes kinnisidee, ma isegi ei vaadanud muid erialasid ega alternatiive. Nooruse uljuses arvasin, et k&otilde;ik tuleb lihtsalt ning esimene kord ma ei saanud akadeemiasse sisse. Siis l&auml;ksin t&ouml;&ouml;le, teenisin raha ja elasin n-&ouml; nooreelu.</p> <p><strong>Kui inimestel kristalliseerub m&otilde;te elus kellekski saada, siis on see tihtilugu seotud s&uuml;ndmuse v&otilde;i eeskujuga, kas sul oli midagi sarnast?</strong></p> <p>Mul oli m&otilde;nes m&otilde;ttes eeskuju. Hannes Liivak, kes on praegu Tallinna vangla juht. Ta oli minu sugulase klassivend, kes l&auml;ks akadeemiasse &otilde;ppima korrektsiooni ja kuna olime samas seltskonnas ja k&auml;isime l&auml;bi, siis sealt tuli riigikaitse akadeemia m&otilde;te.</p> <p>Ma ei ole kunagi oma otsust kahetsenud ja olen iga hetke nautinud. Loomulikult on olnud keerulised ja rasked ajad, aga see k&auml;ib asja juurde.</p> <p><strong>Mida sinu 21aastane kogemus politseinikuna &uuml;tleb, kas inimesed on loomult head v&otilde;i halvad?</strong></p> <p>(M&otilde;tleb veidi kauem) Ma ei tahaks &ouml;elda, et inimesed on pahad. Loomulikult on &uuml;hiskonnas kurje inimesi. Ma ei oska &ouml;elda, kas see on nende loomus v&otilde;i on see mingisugune haigus &ndash; m&otilde;ni ei oskagi muud moodi siin elus hakkama saada. M&otilde;ne elu ongi selline, et paneb kuriteo toime, l&auml;heb vangi, vangla muutub ta eluks ning ta ei oska enam &uuml;hiskonnas hakkama saada.</p> <p>Mul on h&auml;sti meeles &uuml;ks tapja, kes k&auml;is minu k&auml;e alt kaks korda l&auml;bi. Uurisin esimest kuritegu, tapmist, ja see inimene m&otilde;isteti s&uuml;&uuml;di. Kui ta vanglast v&auml;lja tuli, siis pani toime uue tapmise. Kui temaga r&auml;&auml;kida, siis ta tundus olevat normaalne inimene, aga kui m&auml;ngu tuli alkohol, siis kogu maailm muutus tema jaoks. Kas ta on kuri inimene v&otilde;i halb inimene &hellip; See, mida ta tegi, on &auml;&auml;rmiselt taunitav. Samas olid tal oma mured, keerulised suhted vanematega. L&auml;bi aegade on kuriteod maailmas olnud, ma ei tea, kas neid on maailmast v&otilde;imalik v&auml;lja juurida.</p> <p><strong>Kas neid inimesi on v&otilde;imalik ravida, aidata?</strong></p> <p>Mitte keegi teine sind muuta ei saa, inimene peab ise seda tahtma. Riigi &uuml;lesanne peaks olema luua selleks v&otilde;imalusi, et inimene saaks ennast muuta. Vangla ei ole alati see koht, kus inimene ennast muudab. T&auml;nap&auml;eva kamber-t&uuml;&uuml;pi vanglad on &otilde;nneks rohkemate v&otilde;imalustega kui vanad laager-t&uuml;&uuml;pi vanglad, mis reaalselt kasvatasidki uusi kurjategijaid. Ma detailidesse ei lasku, aga mulle meenub mitu juhust, kus kuriteo toime pannud grupp on saanud alguse vanglas &ndash; nad on seal tuttavaks saanud, tegu planeerinud ja hiljem toime pannud. Kamber-t&uuml;&uuml;pi vanglad ei v&otilde;imalda seda nii palju.</p> <p><strong>Teame jutte Norra viiet&auml;rnivanglatest, kus elamistingimused on paremad kui keskmises Eesti kodus. Kas see on adekvaatne l&auml;henemine?</strong></p> <p>Olen n&otilde;us h&uuml;poteesiga, et vangla ei paranda inimest. Vangla annab v&otilde;imaluse kurjategija &uuml;hiskonnast isoleerida. Ma ei usu Norra mudelisse, aga ma usun, et toimida v&otilde;iks see, kui riik v&otilde;imaldab teenuseid, mis aitavad inimestel &otilde;ige tee leida ja &uuml;hiskonnas normaalset elu elada. Kui t&ouml;&ouml;tasin P&otilde;hja prefektuuris kriminaalb&uuml;roo juhina, siis narko&uuml;ksuses kutsusime ellu projekti &bdquo;Puhas tulevik&ldquo;, mille eesm&auml;rk oli anda esmatarvitajatele v&otilde;imalus tulla s&uuml;steemist puhtalt v&auml;lja. Meie eesm&auml;rk ei tohi olla karistamine, vaid see, et inimene tuleks kriminaalsest s&uuml;steemist v&auml;lja.</p> <p>H&auml;sti kiire varajane sekkumine on see, mis toimib. Kui sa oled juba paadunud kurjategija, siis minu praktika n&auml;itab, et mingi sotsiaalne programm ei m&otilde;ju.</p> <p><strong>Mis etapid oled oma 21aastase t&ouml;&ouml;elu jooksul politseis l&auml;binud?</strong></p> <p>K&otilde;ik etapid. Alustasin noorinspektorist, k&otilde;ige madalamast astmest, ja &uuml;htegi astet ei ole vahele j&auml;&auml;nud. Olen olnud tavaline t&ouml;&ouml;mesilane, grupijuht, talituse juht, b&uuml;roojuht ja n&uuml;&uuml;d osakonnajuht, peadirektori aset&auml;itja.</p> <p><strong>Milline osa on k&otilde;ige p&otilde;nevam olnud?</strong></p> <p>Igas etapis oli oma v&otilde;lu ja midagi erilist. Tagantj&auml;rele m&otilde;eldes ei ole vahet, kas lahendad &uuml;hte v&auml;ikest kuritegu v&otilde;i juhid suurt &uuml;ksust. Politsei eesm&auml;rk on tekitada inimestes turvatunnet ja seda saab teha igal ametikohal.</p> <p><strong>Action-filmidest teame, et politseinikule meeldib olla p&otilde;llul ja lahendada juhtumeid ning kontorit&ouml;&ouml; on talle pigem karistus selle eest, et ta mingist piirist &uuml;le astus. Kas vahepeal on tunne, et tahaks tagasi p&otilde;llule?</strong></p> <p>Suurem muudatus mu t&ouml;&ouml;s toimus siis, kui ma sain talituse juhist b&uuml;roojuhiks. Kuni sinnamaani oli mul konkreetne valdkond &ndash; tapmised Harjumaal. Siis k&auml;isin enamiku s&uuml;ndmuskohti ise l&auml;bi. B&uuml;roojuhina enam ei k&auml;inud. Ma ei ole tundnud, et kontorit&ouml;&ouml; oleks karistus. Olen alati operatiivtegevusega seotud olnud ja ka praegu on minu vastutusalas operatiivne tegevus - minu vastutusalasse kuulub Keskkriminaalpolitsei juhtimine. Kuigi ma ei ole ise t&auml;naval, olen sellega tugevalt seotud. Olen &otilde;nnelik, et saan p&otilde;llu pealt saadud teadmisi siin tippjuhtkonnas rakendada.</p> <p><strong>Tapmised Harjumaal k&otilde;lab karmilt. Mis on selline asi, mis ei l&auml;he kunagi meelest?</strong></p> <p>On olnud nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Positiivset on &otilde;nneks palju ning sellele peabki keskenduma.</p> <p>Kindlasti ei unune suuremat k&otilde;lapinda saanud s&uuml;ndmused: Veronika Dari juhtum, koolit&uuml;druk kesklinnas, kurikuulus kurikamees. K&otilde;ige raskem oli &uuml;ks juhtum mehega, kes tappis oma perekonna ja seej&auml;rel iseenda. Vaatepilt s&uuml;ndmuskohal oli selline, mis ei kao. See j&auml;&auml;b elu l&otilde;puni &ndash; see ei kummita ega paina, aga see lihtsalt j&auml;&auml;b.</p> <p>Huvitavaid lugusid on k&uuml;ll ja k&uuml;ll. Keilas oli tapmine, &uuml;ks vanem naisterahvas pussitati surnuks. Kui saime selle inimese aastaid hiljem k&auml;tte, siis pidime leidma m&otilde;rvarelva. Tapja &uuml;tles, et ta viskas selle v&otilde;ssa. See t&auml;hendab, et suure t&otilde;en&auml;osusega on relv seal veel alles. Kui me s&uuml;ndmuskohale j&otilde;udsime, n&auml;itas ta k&auml;ega v&otilde;sa poole ja siis oli seal juba uuselamurajoon (naerab).</p> <p><strong>Kuidas k&otilde;ikide nende keeruliste emotsioonidega toime tulla?</strong></p> <p>Fakt on see, et seda t&ouml;&ouml;d ei saa teha, kui sa ei suuda oma emotsioonidega toime tulla. See on karm, aga asju ei tohi hinge v&otilde;tta, neid peab oskama enda sees blokeerida. See on sinu t&ouml;&ouml; ja sa teed t&ouml;&ouml;d. M&otilde;nikord see muidugi ei &otilde;nnestu. Suudan siiani selle pere m&otilde;rvanud mehe juhtumi s&uuml;ndmuskohta detailselt kirjelda, tean t&auml;pselt, kus miski asetses. See ei paina mind igap&auml;evaselt, aga see j&auml;&auml;b.</p> <p>Pead asjadele vaatama l&auml;bi musta huumori prisma. Karm on seda &ouml;elda, eriti nende inimeste suhtes, kes on l&auml;hedase kaotanud, aga seda suhtumist ei saagi s&otilde;nadega kirjeldada.</p> <p><strong>Kas selliste intensiivsete kogemuste k&otilde;rval on t&auml;nap&auml;eva v&auml;ljakutsed ka kuidagi kergemad? Tapmiste k&otilde;rval tundub m&otilde;ne suure koosoleku diplomaatiline juhtimine k&auml;kitegu. Kas mingeid pingeid &uuml;ldse tekib enam?</strong></p> <p>Muidugi, need on hoopis erinevad asjad, mida ei anna v&otilde;rrelda. &Uuml;ks on fakt, millega tegeled, ja situatsioon, millega pead ise toime tulema. Koosoleku juhtimine on hoopis teine asi, siis ootad inimestelt seisukohti ja arvamusi ning loodad leida probleemile lahenduse, mis oleks k&otilde;igile vastuv&otilde;etav. Pead toime tulema k&otilde;ikide inimeste emotsioonide ja tunnetega, juhtumite lahendamisel pead rohkem iseendaga tegelema.</p> <p><strong>Vastutad muuhulgas Eesti Euroopa Liidu N&otilde;ukogu eesistumise turvalisuse eest. Kuidas see l&auml;inud on?</strong></p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aasta jaanuaris pani minister eesistumise turvalisuse ette valmistamise minu &otilde;lgadele. See oli v&auml;ga hea v&auml;ljakutse ja suur au.</p> <p>Julgen arvata, et oleme t&auml;itnud oma &uuml;lesanded h&auml;sti ja v&auml;ga v&auml;ikeste ressurssidega. Olen r&auml;&auml;kinud partneritega teistest riikidest ja kuulnud, kui palju teised kuhugi ressursse panevad. Ma ei taha &ouml;elda, et meie oleme targalt teinud ja teised ei ole, aga oleme riskiprofiilide ja -hinnangute abil j&otilde;uliselt plaaninud, kuhu ressurssi panna, ja leidnud m&otilde;istliku kesktee.</p> <p><strong>Kuskohast siis kokku on t&otilde;mmatud?</strong></p> <p>See ei t&auml;henda, et me oleks kusagil turvalisuse osas j&auml;releandmisi teinud. Teadsime, et kui tippkohtumine v&auml;lja j&auml;tta, on Eestis umbes kakssada eesistumise &uuml;ritust. Meil &otilde;nnestus j&otilde;uda kokkuleppeni, kus prioritiseerisime need kohtumised ohuhinnangute p&otilde;hjal, selle tulemusena kujunes umbes 20 kohtumist, kuhu panime t&otilde;siselt ressurssi. M&otilde;ni kohtumine, kuhu meie ei pane absoluutselt ressurssi, saab teises riigis tohutult t&auml;helepanu. Kui k&uuml;sida, miks, siis tunnistan ausalt, ma ei saa aru.</p> <p><strong>See on selline k&uuml;lm kalkulatsioon.</strong></p> <p>Ma ei &uuml;tleks, et k&uuml;lm. See ongi minu haldusala &uuml;ks roll hinnata oma valdkonna spetsialistidega, mis on mingi konkreetse kohtumise ohutase. J&otilde;udsime l&otilde;puks v&auml;ga h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud lahendusteni.</p> <p><strong>See on tohutult pingeline aeg olnud. Kuidas k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on hakkama saanud?</strong></p> <p>See on olnud k&otilde;igile katsumus. Kuna Brexiti t&otilde;ttu eesistumise ajakava muutus, siis oli juulikuus palju kohtumisi, mis eeldasid v&auml;ga palju ressurssi. Seet&otilde;ttu tegime asutuse sees otsuse, et me ei lase inimesi sel ajal puhkusele. Eks nurinat oli, aga see on loomulik. Meil on PPA-s 5000 t&ouml;&ouml;tajat ja me ei saa eeldada, et k&otilde;ik on rahul.</p> <p>Koos P&otilde;hja prefekti Kristian Jaaniga oleme pidevalt r&auml;&auml;kinud &uuml;hte &ndash; me peame seda v&otilde;tma kui v&otilde;imalust osaleda milleski, milles enamik meist ei pruugi enam kunagi osaleda. Loogiliselt v&otilde;ttes on j&auml;rgmine Eesti eesistumine 14-15 aasta p&auml;rast. Mina ei tea, mida ma 15 aasta p&auml;rast teen ja kus ma t&auml;pselt olen. See on v&otilde;imalus teha midagi erilist ja seda oleme ka inimestele &ouml;elnud. Iga inimene osaleb milleski v&auml;ga suures. &Otilde;nneks on tagasiside olnud positiivne.</p> <p>Maru vahva oli tippkohtumine, kus kokku tulid Euroopa riigijuhid. Kommunikeerisime inimestele, et tuleb v&auml;ga palju kolonne ja liiklusseisakuid ning liigelda on v&auml;ga keeruline. Me ei keelanud kellelgi autoga s&otilde;ita ja me ei pannud &uuml;htegi teed l&otilde;puni kinni. M&otilde;ned riigid panevad lausa koole ja kaubanduskeskuseid kinni, et inimesi eemal hoida. Meie hoidsime inimesi lihtsalt kursis. Selle l&otilde;pptulemus oli see, et meil oli sisuliselt teine autovaba p&auml;ev.</p> <p>See n&auml;itab, et meie &uuml;hiskond on k&otilde;ike valmis vastu v&otilde;tma, aga meile ei meeldi, kui asjad kukuvad puuga p&auml;he. T&auml;htis on hoida inimesi kursis ja anda neile v&otilde;imalus ette valmistada. Mulle siiralt meeldis see koost&ouml;&ouml; kogukonnaga turvalisuse tagamisel. K&otilde;ik sai tehtud, loomulikult oli inimestel probleeme, aga nad said n&auml;dala v&otilde;i paar ette m&otilde;elda ja asju teistmoodi teha, selle asemel et viis tundi hommikul ummikus istuda.</p> <p><strong>Kas n&uuml;&uuml;d v&otilde;etakse Politsei- ja Piirivalveametis vabamalt?</strong></p> <p>J&auml;rgmise aasta aprillis on &uuml;ks k&otilde;rgetasemeline kohtumine veel, aga n&uuml;&uuml;d (intervjuu toimus 30. oktoobril &ndash; toim) v&otilde;ime rahulikumalt hingata. Joont ei taha ma veel alla t&otilde;mmata, eesistumine l&otilde;ppeb siiski 31. detsembril ja ma ei taha v&auml;listada seda, et kusagil Euroopas tekib m&otilde;ni kriis, mis p&auml;&auml;dib sellega, et Eestil on selleks vaja korraldada m&otilde;ned kiire kokkusaamised. Peame selleks alati valmis olema.</p> <p><strong>Kas politseinik saab &uuml;ldse aega maha v&otilde;tta? &Ouml;eldakse, et politseinik on kogu aeg t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Politseinik peab aja maha v&otilde;tma, vastasel juhul ei ole v&otilde;imalik ellu j&auml;&auml;da. Politseinik on eelk&otilde;ige inimene ja ka temal peab olema see hetk, kus ta saab vabalt v&otilde;tta. Siinkohal on oluline kodu ja pere toetus. Saan aru su k&uuml;simusest ja &uuml;hiskonna ootustest, aga selleks on s&uuml;steemid olemas &ndash; politsei on kogu aeg k&auml;ttesaadav, aga s&uuml;steemi taga olev inimene ei pea olema &ouml;&ouml;p&auml;ev l&auml;bi k&auml;ttesaadav. Me ei tohi inimesi t&ouml;&ouml;ga tappa.</p> <p><strong>Mis on sinu t&ouml;&ouml;elus k&otilde;ige pingelisem aeg olnud?</strong></p> <p>(M&otilde;tleb kaua) Ma tunnistan ausalt, ma ei salvesta endale neid asju. Paratamatult meenuvad viimase aja asjad. Praegu on minu kanda Europoli haldusn&otilde;ukogu juhtimine. Esimene istung, mida pidin juhatama, oli selle aasta &uuml;ks keerulisemaid ja pingelisemaid aegu. Meie &uuml;lesanne oli kokku leppida Europoli uue direktori v&otilde;imalikud kandidaadid, seal on v&auml;ga selged protseduurireeglid ning samas on igal liikmesriigil oma huvi.</p> <p>Pean ka Euroopa Parlamendi ees aru andma, mis oli samuti uus proovikivi. See ei olnud k&uuml;ll t&auml;iskogu, aga parlamendi tippliikmed olid kohal. Seal ei k&uuml;si enam keegi k&uuml;simusi Eesti kohta, vaid Europoli kohta.</p> <p><strong>Kuulan sind ja hakkan isegi kergelt muretsema kogu selle t&ouml;&ouml;mahu p&auml;rast. Kuidas sa l&otilde;&otilde;gastud?</strong></p> <p>Minu jaoks on l&auml;bi elu olnud sport see, mis annab mulle hingerahu. Enamiku oma elust olen tegelenud Eesti tipptasemel suusatamisega ja pisik &otilde;ues trenni teha on j&auml;tkuvalt sees. Samuti on loomulikult pere ja kodu need, mis annavad positiivset energiat.</p> <p><strong>Kuidas juhina hoolitsed selle eest, et t&ouml;&ouml;tajad, kes koos sinuga teevad 12tunniseid t&ouml;&ouml;p&auml;evi, l&otilde;&otilde;gastuda j&otilde;uaksid?</strong></p> <p>Pinge maandamine on iga inimese individuaalne k&uuml;simus. K&otilde;igil ei ole peret ning k&otilde;igile ei meeldi sporti teha, kuid &auml;kki rahustab teda male m&auml;ngimine. Inimene peab leidma endale v&auml;ljundi. Juhina annan inimestele hoolimata pingelisest perioodist v&otilde;imaluse v&otilde;tta aeg maha. Ma ei &uuml;tle ette, et mine tee sporti &ndash; ma annan talle lihtsalt v&otilde;imaluse aeg maha v&otilde;tta.</p> <p>Pingetega tegelikult ei tule keegi toime, kui ei ole head meeskonda. Kui meeskonnas on inimene, kes teab ja tunneb sind ning oskab &otilde;igel ajal suunata puhkama, siis see on tohutu v&auml;&auml;rtus. PPAs tunned on tiimiga peretunnet, &otilde;lg &otilde;la vastas tunnetus on meil v&auml;ga oluline ja see aitab toime tulla.</p> <p>Me ei saa muidugi unustada, et on inimesi, kes ei tulegi pingetega toime. Juhtidena peame need inimesed &auml;ra tundma, neid m&auml;rkama ja neile abi pakkuma, n&auml;iteks ps&uuml;hholoogi n&auml;ol.</p> <p><strong>On sul m&otilde;ni n&auml;ide, kuidas m&auml;rkasid m&otilde;nda sellist inimest ja mida siis tegid?</strong></p> <p>T&auml;hele panemine ei t&auml;henda seda, et m&auml;rkad kedagi koridoris. Selleks peab ikkagi inimestega pidevalt suhtlema ja m&auml;rkama seda tema olekust. Olen vestluse k&auml;igus aru saanud, et kellelgi on mure, siis tuleb vestlus arendada selleni, et proovida aimata tema mure olemust. Lahenduse leidmine on inimese enda eesm&auml;rk, juht ei saa lahendust v&auml;lja pakkuda, vaid m&auml;rgata ja toetada.</p> <p><strong>PPA palgad ei ole suurep&auml;rased ja t&ouml;&ouml;p&auml;evad on pikad. Samas j&otilde;uavad t&ouml;&ouml;tajad teha tohutult t&ouml;&ouml;d ning tulevad m&otilde;nikord oma vabast ajast kolleegidele r&otilde;&otilde;muga appi. Mida te siin majas kohvi sisse panete?</strong></p> <p>Politsei- ja Piirivalveametis paratamatult on nii, et meie t&ouml;&ouml; olemuses on inimeste aitamine ja see on see, mis hoiab inimesi k&auml;imas. Oleme ammu seljatanud juhtimisp&otilde;him&otilde;tte, et politsei karistab inimesi. Vastupidi, me aitame neid. See ongi see, mis toob inimese puhkusel ja n&auml;dalavahetusel v&auml;lja. Kuldreegel on, et alati, kui midagi juhtub, on see reede &otilde;htul kell viis.</p> <p>Tark juht peab aru saama, kust jookseb piir. Esimesel k&uuml;mnel aastal oli minu elu politseit&ouml;&ouml;. Ma ei arva, et ma midagi valesti tegin, aga juhina ma ei tohiks seda enam soosida. Ametnik ei tohi tunda, et t&ouml;&ouml; on tema elu, sest elus on palju suuremaid v&auml;&auml;rtusi. Loomulikult on olemas kriisid ja kriitilised hetked, kus lihtsalt tuleb tulla t&ouml;&ouml;le. Kas sellep&auml;rast, et riik on ohus v&otilde;i meil on &uuml;hine probleem, mida peame koos lahendama.</p> <p>Tegelikult on v&auml;gev! P&otilde;nev on t&ouml;&ouml;d teha, tuled t&ouml;&ouml;le ja j&otilde;ud on sees. Mulle nii v&auml;ga meeldib see asutus.</p> <p><strong>Kas raugemise m&auml;rke ka on? V&otilde;rreldes 20 aasta taguse ajaga, kas j&otilde;uad sama palju teha t&ouml;&ouml;d v&otilde;i hakkab ajahammas peale?</strong></p> <p>Ei hakka, seda ma k&uuml;ll ei tunne. Aeg on &otilde;petanud ja oskus iseennast juhtida t&auml;hendab, et tootlikkus on isegi suurem.</p> <hr /> <p><strong>Aivar Alavere, Keskkriminaalpolitsei juht</strong></p> <p>Kohtusin Priiduga esmakordselt 1997. aasta paiku Harju prefektuuri kriminaalpolitseis, kuhu Priit oli suunatud praktikale. Selle ajastu kuritegevus, eelk&otilde;ige isikuvastased kuriteod, pakkus krimkameestele kuhjaga huvitavat t&ouml;&ouml;d. Mitte et t&auml;na t&ouml;&ouml;d v&auml;hem oleks, aga sel ajal oli actionit rohkem, mis noorele hakkajale kriminaalpolitseinikule ju sobib. Kindlasti sai Priit sellest perioodist innustust ja kogemusi.</p> <p>Vahepealsete aastate jooksul, kui Priit t&ouml;&ouml;tas P&otilde;hja prefektuuri kriminaalpolitseis erinevatel ametikohtadel ja mina keskkriminaalpolitsei operatiivb&uuml;roo juhina, sai korduvalt puid-maid jagatud nii konkreetsete kriminaalmenetluste tegevuste osas kui ka koosolekulauas k&otilde;ikv&otilde;imalike juhtimisotsuste tegemisel. Nii m&otilde;rvade uurimisgrupi juhina kui ka P&otilde;hja politseiprefektuuri kriminaalpolitsei juhina oli Priit olulisemate kriminaalasjadega v&auml;ga h&auml;sti kursis ja tihtipeale ka ise nende lahendamisel vahetult osalemas.</p> <p>T&auml;naseks on t&ouml;&ouml; viinud meid sinnamaale, et mina olen Keskkriminaalpolitsei juht ja Priidust on peadirektori aset&auml;itjana saanud minu vahetu juht. Vaatamata sellele, et rollid on m&otilde;lema jaoks &uuml;sna v&auml;rsked, ei ole meie suhtlustasand minu arust oluliselt muutunud. Ega ametikoht inimese isiksust muuda. Kui meil on mingites k&uuml;simustes eriarvamusi, julgeme need v&auml;lja &ouml;elda ja p&uuml;&uuml;ame kokkuleppele j&otilde;uda.</p> <p>Viimase aasta jooksul on Priidul olnud v&auml;ga palju kohustusi ja vastutusrikas roll seoses Euroopa Liidu n&otilde;ukogu eesistumise ja Europoli haldusn&otilde;ukogu juhtimisega. Minu ja kolleegide arvates on ta sellega v&auml;ga h&auml;sti hakkama saanud.</p> <hr /> <p>Intervjueerinud ja toimetanud Hannus Luure</p> <p>Foto: Reelika Riimand</p> <p>Artikkel ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta neljandas numbris.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1850Talvel on tööriiete valik eriti tähtis2018-01-04<p><strong>Talv on k&auml;es ja kapist on tulnud v&auml;lja otsida j&auml;rjest paksemaid vammuseid. Kui t&ouml;&ouml;taja peab oma t&ouml;&ouml;d v&otilde;i osa sellest tegema &otilde;ues, on t&ouml;&ouml;riiete hankimine t&ouml;&ouml;andja kohustus. Ei ole olemas universaalset sobivat t&ouml;&ouml;riietust, mis sobiks mistahes t&ouml;&ouml;d tehes. Kui osta riietus, mis peaks justkui k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;del sobiv olema, ei sobi see tegelikkuses p&auml;ris h&auml;sti &uuml;hegi jaoks. Selleks, et t&ouml;&ouml;riiete soetamiseks tehtud kulutus oleks asja eest, tuleb t&auml;pselt l&auml;bi m&otilde;elda, mis t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;taja teeb, ja sellest l&auml;htuvalt riided valida. Meie kliimas ei piisa kohe kindlasti &uuml;hest komplektist riietest, ka kahest v&otilde;ib v&auml;heseks j&auml;&auml;da, sest suviste ja talviste riiete k&otilde;rvale on ilmselt vaja ka vihmakindlaid riideid.</strong></p> <p>Kui riided on v&auml;lja valitud, tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, mitu komplekti peab &uuml;hel inimesel riideid olema. Kaks komplekti kindlasti, &uuml;ks on seljas ja teine pesus. Kuid kui t&ouml;&ouml; on eriti m&auml;&auml;riv, ei pruugi kahest komplektist piisata, sest &uuml;ks ei j&otilde;ua &auml;ra kuivada, kui teine juba mustaks on saanud, ja siis ei ole t&ouml;&ouml;tajal midagi selga panna. Ehk teatud juhtudel v&otilde;ib olla vaja soetada kolm komplekti t&ouml;&ouml;riideid.</p> <p>&Otilde;igesti valitud soe pesu aitab sooja hoidmisele v&auml;ga palju kaasa. Sooja pesu valik on ka t&ouml;&ouml;riideid m&uuml;&uuml;vates kauplustes suur ja enne ostu sooritamist on m&otilde;istlik m&uuml;&uuml;jaga l&auml;bi arutada, millise t&ouml;&ouml; tegemiseks riideid otsite. Kas on tegu liikumist ja f&uuml;&uuml;silist pingutust n&otilde;udva t&ouml;&ouml;ga, mille puhul peab pesu juhtima niiskuse keha pinnalt eemale, et hoida keha kuivana? T&ouml;&ouml;del, kus tuleb k&uuml;lmas &otilde;ues pigem seista, on j&auml;lle vaja teiste omadustega sooja pesu, n&auml;iteks meriinovillasisaldusega varianti.</p> <p>Talvel muutuvad meie teed ja t&auml;navad libedaks. Libisemisohtu on v&otilde;imalik v&auml;hendada sobivate, libisemisvastase tallaga jalan&otilde;udega. V&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tajatel on soovitatav kasutada jalan&otilde;udele paigaldatavaid libisemist&otilde;kkeid, eriti kui neil on vaja liikuda vaheldumisi libedal ja mittelibedal pinnal. V&otilde;imalik on valida ka jalan&otilde;ud, mille talla all on metallnaastudega p&ouml;&ouml;ratav osa. Sellised jalan&otilde;ud aitavad ennetada libisemist v&auml;ljas ja naastude &uuml;lespoole p&ouml;&ouml;ramisel on samade jalan&otilde;udega v&otilde;imalik liikuda ka siseruumides.</p> <p>R&auml;&auml;gime n&auml;itest, kus &uuml;he ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja libedal t&auml;naval kukkus. T&ouml;&ouml;andja oli v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastanud jalan&otilde;udele paigaldatavad libisemist&otilde;kked, kuid t&ouml;&ouml;taja neid ei kasutanud. Seda seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;taja pidi autoga s&otilde;itma, peatuma, paki &uuml;le andma ja siis j&auml;lle s&otilde;itma ja siis j&auml;lle peatuma ja nii terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&auml;ltel. Libisemist&otilde;kked, mille t&ouml;&ouml;andja oli t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastanud, ei v&otilde;imaldanud autoga s&otilde;ita. Sellep&auml;rast t&ouml;&ouml;taja neid ei kasutanudki. Siin j&auml;i puudu t&ouml;&ouml;andjapoolsest s&uuml;venemisest, kas kasutusele v&otilde;etud meede ka toimib. Samuti tuleks t&ouml;&ouml;tajaid julgustama t&ouml;&ouml;andjaid teavitama, kui neile v&auml;ljastatud t&ouml;&ouml;riided, jalan&otilde;ud v&otilde;i isikukaitsevahendid mingil p&otilde;hjusel ei sobi.</p> <p>Lisaks &otilde;ues t&ouml;&ouml;tavatele inimestele v&otilde;ib talvine kliima m&otilde;juda ka t&ouml;&ouml;tajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad siseruumides uksele v&auml;ga l&auml;hedal. Kui ukse ees ei ole topeltustega koridori v&otilde;i soojakardinat, on ukse l&auml;heduses t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad ilmast v&auml;ga otseselt m&otilde;jutatud. Isegi kui on paigaldatud topeltuksed v&otilde;i soojakardinad, tuleks nende toimivust hinnata n&auml;iteks olukorras, kus poes k&auml;ib palju kliente. Topeltustest, mis kogu aeg avanevad, ei pruugi kasu olla. Ei ole meeldiv klienti teenindada, kui saad iga paari minuti tagant sahmaka j&auml;&auml;k&uuml;lma &otilde;hku vastu selga.</p> <p>Kehvas olukorras v&otilde;ivad olla ka t&ouml;&ouml;tajad, kellele pannakse kaubanduskeskusesse v&otilde;i suuremasse poodi lett n&auml;iteks j&otilde;ulutulede v&otilde;i p&uuml;rotehnika m&uuml;&uuml;miseks. Kuna ruumi on v&auml;he, v&otilde;ib selline lett sattuda ukse l&auml;hedusse ja siis peab t&ouml;&ouml;taja terve oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva sisuliselt &otilde;uekliimas t&ouml;&ouml;tama. Soovitame ka ajutiste t&ouml;&ouml;kohtade loomisel m&otilde;elda sellele, et t&ouml;&ouml;taja saaks oma t&ouml;&ouml;d teha sobiva temperatuuriga ja t&otilde;mbetuuleta kohas.</p> <p><strong>Autor:</strong> Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsioooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</p> <p><em>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2017. aasta neljandas numbris</em></p> <p><strong>Foto:</strong> pixabay/adzeka</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1846Alates 2018.a saabunud töövaidluste lahendamine, töövaidluse lahendamise seaduse alusel2018-01-03<p><strong>Alates 01.01.2018 kehtib uus t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus, mille alusel lahendatakse t&ouml;&ouml;vaidlusasju T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis. Enne antud seaduse j&otilde;ustumist algatatud t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamisele kohaldatakse eelnevalt kehtinud individuaalse t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadust.</strong></p> <p><strong>Uus t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus</strong> toob m&auml;rgatavaid muudatusi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni t&ouml;&ouml;s. Muudatuste eesm&auml;rk on n&uuml;&uuml;disajastada t&ouml;&ouml;vaidluste lahendamise reegleid, et vastata rohkem &uuml;hiskonnas olevatele ootustele, kuid samas on eesm&auml;rk olemuselt veidi vastuoluline. &Uuml;helt poolt vajatakse t&auml;psemaid reegleid isikute &otilde;iguste efektiivsemaks tagamiseks, mis muudab menetluse reegleid paratamatult keerulisemaks. Teiselt poolt on soov j&auml;tkuvalt tagada lihtne, kiire ja odav t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamine Eestis</p> <p>Uue eeln&otilde;u menetluse k&auml;igus oli esitatud hulk ettepanekuid, muuhulgas soovitati kohtuv&auml;lise t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise s&uuml;steem &uuml;hendada esimese astme kohtute s&uuml;steemiga. Seadusandja otsustas j&auml;tta t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonid T&ouml;&ouml;inspektsiooni juurde, kuid muutis komisjonide p&auml;devust ning menetluse korda.</p> <p>14. juulil j&otilde;ustusid individuaalse t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse s&auml;tted, mis kehtestavad t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajate ametikohale vastavuse hindamise. Tulevikus hinnatakse ametikohale sobivust korra kolme aasta jooksul.</p> <p><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Toeoesuhted_ja_toeoevaidlus/TVK_ja_toeoesuhete_dokumendid/TVK_avalduse_vorm_2018.docx" target="_blank">Avaldus T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile</a></p> <p>Allj&auml;rgnevalt valik olulisemaid muudatusi, mis j&otilde;ustuvad uue seaduse kehtima hakkamisega <strong>1. jaanuaril 2018</strong>:</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&auml;devus muutub selgemaks</strong></p> <p>Komisjonile on v&otilde;imalik lahendamiseks esitada t&ouml;&ouml;suhtest ning t&ouml;&ouml;suhte ettevalmistamisest tulenevaid n&otilde;udeid ning kindlatel tingimustel Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja ja tema t&ouml;&ouml;andja vahelistest t&ouml;&ouml;suhtest tulenevaid n&otilde;udeid.</p> <p>See t&auml;hendab, et komisjonil tuleb rohkem kokku puutuda v&auml;lisriikide &otilde;igusega. Samuti on selgelt v&auml;ljendatud, et kollektiivlepingu t&auml;itmisest tulenevad n&otilde;uded on lahendatavad t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis, mis v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajatel t&ouml;&ouml;t&uuml;li raames kollektiivselt komisjoni p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>Selge erandina n&auml;hakse uues seaduses, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon ei lahenda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest v&otilde;i kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse v&otilde;i surma p&otilde;hjustamisega tekitatud kahju h&uuml;vitamise vaidlusi.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajatel ja t&ouml;&ouml;andjatel on edaspidi suurem v&otilde;imalus otsustada, millise piirkonna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile t&ouml;&ouml;vaidlusavaldus esitatakse</strong></p> <p>Peale selle, et t&ouml;&ouml;vaidluse pooled v&otilde;ivad kokkuleppel otsustada &uuml;ksk&otilde;ik millises Eesti piirkonnas t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise kasuks, on kokkuleppe puudumisel avaldajal v&otilde;imalik valida mitme alternatiivi vahel. T&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise kohta valida n&auml;iteks oma elukoha, t&ouml;&ouml;tamise koha v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja elu- v&otilde;i asukoha j&auml;rgi.</p> <p><strong>Praegu ei lahenda komisjon rahalisi n&otilde;udeid, mis &uuml;letavad 10 000 eurot</strong></p> <p>Selgelt tajutavaks muutuseks on n&otilde;ude rahalise piirm&auml;&auml;ra kadumine.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni lisandub uus menetluse liik, lepitusmenetlus</strong></p> <p>Selle raames on ainuisikuliseks lepitajaks t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja, kes tegutseb lepituskokkuleppe s&otilde;lmimise eesm&auml;rgil. Lepitusmenetluse raames on v&otilde;imalik j&otilde;uda lahenduseni lihtsustatult ja lepituse tulemit ei avalikustata. Lepitusmenetluse kasuks otsustamisel tasub arvesse v&otilde;tta edaspidiseid v&otilde;imalusi sama t&ouml;&ouml;vaidluse j&auml;tkamiseks.</p> <p><strong>Lisaks lepitusmenetlusele on tervitatav muutus v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;vaidlusmenetlus l&otilde;petada kompromissiga</strong></p> <p>Seejuures on see v&otilde;imalik lausa mitte t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse tegemiseni, vaid komisjoni otsuse j&otilde;ustumiseni. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja kinnitab kompromissi m&auml;&auml;rusega, millega &uuml;htlasi l&otilde;petab t&ouml;&ouml;vaidlusasja menetluse. Kompromissi sisule on seatud m&otilde;ningad piirangud, n&auml;iteks peab kompromiss olema t&auml;idetav. Kompromiss ei ole vaidlustatav nagu tavap&auml;rane t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni tehtud otsus.</p> <p><strong>Rahalise n&otilde;ude kirjalik menetlus</strong></p> <p>Oluline muudatus, mis m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;vaidluse menetluslikku kulgu, on rahalise n&otilde;ude kirjalik menetlus. Peamine osa t&ouml;&ouml;vaidlusi on seotud rahaliste n&otilde;uetega. Senini kehtiva korra j&auml;rgi tuleb t&ouml;&ouml;vaidlusavaldust igal juhul vaadata ja lahendada t&ouml;&ouml;vaidluse osapoolte juuresolekul. Peatselt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;vaidlus komisjoni juhataja ainuisikuliselt ja omal algatusel menetleda rahalise n&otilde;ude avaldust kirjalikult, n&auml;iteks vaadata l&auml;bi t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitise n&otilde;uded. See on v&otilde;imalik &uuml;ksnes juhul, kui n&otilde;uete kogusumma ei &uuml;leta 6400 eurot, t&ouml;&ouml;vaidluse osapoole isiklik kohalolek ei ole juhataja hinnangul vajalik ning t&ouml;&ouml;vaidluse pool on n&otilde;us kirjaliku menetlusega. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rduja m&auml;rgib oma avalduses, kas ta on n&otilde;us asja kirjaliku menetlusega v&otilde;i soovib asja l&auml;bivaatamist istungil.</p> <p><strong>Kindlatel tingimustel on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;vaidlusavaldusi liita &uuml;hte menetlusse</strong></p> <p>Seda siis, kui n&otilde;uded on &otilde;iguslikult omavahel seotud v&otilde;i need n&otilde;uded oleks v&otilde;inud esitada &uuml;hes menetluses ning nende &uuml;hine menetlemine v&otilde;imaldab kiiremat lahendamist v&otilde;i lihtsustab nende menetlemist. Samuti muutub v&otilde;imalikuks &uuml;hes avalduses olevate n&otilde;uete eraldamine.</p> <p><strong>K&auml;sitletakse terviklikult t&otilde;endi temaatikat, v&otilde;ttes eeskuju tsiviilkohtumenetluses kehtivatest reeglitest</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;ib olla t&otilde;endiks tunnistaja &uuml;tlus, dokumentaalne t&otilde;end, asit&otilde;end ja vaatlus. Seadus l&auml;htub menetluse v&otilde;istlevuse p&otilde;him&otilde;ttest, s&auml;testades, et kumbki pool peab t&otilde;endama neid asjaolusid, millele tuginevad tema n&otilde;uded ja vastuv&auml;ited. Jagatud t&otilde;endamiskohustus diskrimineerimisvaidluste puhul j&auml;&auml;b kehtima. T&otilde;endama ei pea asjaolusid, mida loetakse &uuml;ldtuntuks, kui vastaspool v&otilde;tab faktilise asjaolu kohta esitatud v&auml;ite omaks.</p> <p><strong>Avalduse l&auml;bivaatamise t&auml;htaeg pikendatakse seniselt &uuml;helt kuult 45 p&auml;evani m&otilde;ningate eranditega</strong></p> <p>Lisaks sellele, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajale hakkavad kehtima karmimad kvalifikatsioonin&otilde;uded, kehtestati n&otilde;uded ka kaasistujale. N&auml;iteks peab olema kaasistuja elukoht Eestis, ta peab oskama eesti keelt B2-tasemel ja olema kaasistuja tegevuseks sobivate k&otilde;lbeliste omadustega.</p> <p><strong>Kaasistujate osalus komisjoni t&ouml;&ouml;s on tulevikus v&auml;iksem, sest juhatajate ainup&auml;devus laieneb</strong></p> <p>Praegu saab juhataja ainuisikuliselt asja l&auml;bi vaadata &uuml;ksnes juhul, kui pool, kelle vastu n&otilde;ue on esitatud, tunnistab k&otilde;iki avalduses esitatud n&otilde;udeid. Tulevikus ei ole komisjoni t&ouml;&ouml;sse kaasistujaid vaja kaasata n&otilde;uete tunnistamisel vastaspoole poolt, kompromissi kinnitamisel, lepitusmenetluse l&auml;biviimisel ning rahalise n&otilde;ude lahendamisel kirjalikus menetluses.</p> <p><strong>Dokumentide, sealhulgas t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse k&auml;ttetoimetamise reeglid muutuvad</strong></p> <p>Otsuse j&otilde;ustumise eeldus on, et m&otilde;lemad osapooled saavad otsuse k&auml;tte. Aeg-ajalt esineb juhtumeid, kus otsuse k&auml;tte toimetamine m&otilde;lemale osapoolele ei &otilde;nnestu ning seega on tekkinud probleem otsuse j&otilde;ustumisega. Menetlusdokumendi k&auml;ttetoimetamist hakatakse korraldama sarnaselt tsiviilkohtumenetlustega. Nii on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonil toimetada t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsus Ametlike Teadaannete kaudu kui nn tavap&auml;rane k&auml;ttetoimetamine on eba&otilde;nnestunud.</p> <p>T&auml;psustatud on ka menetlustoimingute tegemine ainuisikuliselt juhataja poolt m&auml;&auml;rusega, menetluse kinniseks kuulutamine, t&ouml;&ouml;vaidlusasja menetlemise peatamine, menetluskulude kandmine, istungi l&auml;biviimise kord, n&otilde;uded t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse p&otilde;hjendatusele ja sisule jne. N&otilde;ude esitamise t&auml;htaeg t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile v&otilde;i kohtusse p&ouml;&ouml;rdumiseks t&ouml;&ouml;suhetest tulenevate &otilde;iguste kaitseks on aga j&auml;&auml;nud samaks.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1845Kas jaanuaris makstavat detsembrikuu töötasu tuleb arvestada uue või vana alammäära järgi? 2018-01-02<p><strong>Arvestan detsembrikuu t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;tajale, kellega on t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ras. V&auml;ljamakse toimub 8. jaanuaril. T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r jaanuaris suureneb. Kas detsembrikuu t&ouml;&ouml;tasu arvestan uue v&otilde;i vana alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi?</strong></p> <p>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;suhete n&otilde;ustamistalituse n&otilde;ustamisjurist Helena Ilves: T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt ei tohi t&ouml;&ouml; eest makstav tasu olla v&auml;iksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r. Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas t&ouml;&ouml;tasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis t&ouml;&ouml;tasu kujunemine ei v&otilde;i viia selleni, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse v&auml;hem kui kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale vastav summa.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r on alates 1. jaanuarist 2018.a t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 500 eurot kuus ning tunnitasu alamm&auml;&auml;raks 2,97 eurot.</p> <p>Kuna detsembrikuu t&ouml;&ouml;tasu on v&auml;lja teenitud enne 1. jaanuarit 2018, arvestatakse detsembrikuu t&ouml;&ouml;tasu veel vana alamm&auml;&auml;ra alusel (kuutasu 470 eurot, tunnitasu 2,78 eurot). K&uuml;ll aga tuleb t&ouml;&ouml;tasu makstes arvestada aasta alguses kehtima hakkavate uute maksum&auml;&auml;radega, sh pange t&auml;hele muudatusi tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel. 2018. aastal kehtivate maksum&auml;&auml;rade kohta leiate informatsiooni Maksu- ja Tolliameti kodulehelt <a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksumaarad">https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksumaarad</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu kohta leiab lisainfot ka <strong><a href="/redirect/556" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu vastavalt teemalehelt</a></strong>.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1842Tööandjad: vähenenud töövõimega inimesed loovad ettevõttele uut väärtust2017-12-28<p style="display: inline !important;"><strong>T&ouml;&ouml;tukassa andmetel oli 2017. aasta juuni l&otilde;pus k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;otsijatest 28% v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega. Need on inimesed, kes soovivad leida ja teha v&otilde;imetekohast t&ouml;&ouml;d. Mitmed Eesti ettev&otilde;tted on seda m&otilde;istnud ning rakendavad v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi edukalt oma igap&auml;evategevuses.</strong></p> <p><strong>Kogemustega ettev&otilde;tjad v&auml;&auml;rtustavad erivajadustega t&ouml;&ouml;tajate p&uuml;hendumist</strong></p> <p>Kinnisvara korrashoiu teenuseid pakkuv AS ISS Eesti pakub t&auml;naseks t&ouml;&ouml;d enam kui 250-le v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesele. ISS-i personalijuhi Helo Tamme kogemustele tuginedes on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed lojaalsed, stabiilsed t&ouml;&ouml;tajad ja nende t&ouml;&ouml;voolavus on madalam. &bdquo;Tublid ja p&uuml;sivad t&ouml;&ouml;tajad aitavad tagada teenuse stabiilsuse ning klientide ja juhtide rahulolu,&ldquo; s&otilde;nas Tamme.&nbsp;</p> <p>Rimi Eesti Food AS-i t&ouml;&ouml;keskkonna juhi Egne Kurvitsa s&otilde;nul on Rimi t&ouml;&ouml;tajaskonnast ca 8% v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega, neist paark&uuml;mmend kuulmispuudega. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene ei pea oma puude kohta t&ouml;&ouml;andjale t&auml;psemalt aru andma, k&uuml;ll aga on tarvis selgitada sobiva t&ouml;&ouml; leidmiseks olulisi erisusi, n&auml;iteks kuulmis- v&otilde;i liikumispuuet. Kurvitsa s&otilde;nul ei ole Rimis t&ouml;&ouml;tades v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime takistuseks, kui inimene tahab t&ouml;&ouml;d teha ja tuleb sellega toime.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks kuulmispuudega inimesed on meil tegelikult h&auml;sti suhtlemisaltid, t&ouml;&ouml;tades edukalt kassades. Intellekti ja vaimupuudega t&ouml;&ouml;tajad tulevad aga suurep&auml;raselt toime k&auml;rupaigaldaja rolliga,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kurvits. &bdquo;Oleme erivajadustega inimesi julgelt t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud igasse l&otilde;iku, sest tegemist on h&auml;sti positiivsete inimestega, kes teevad oma t&ouml;&ouml;d p&uuml;hendumise ja naudinguga ning n&auml;itavad seda ka v&auml;lja.&ldquo;</p> <p><strong>Edu tagavad avatud suhtumine ja head koost&ouml;&ouml;partnerid</strong></p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;taja saaks oma kohustusi edukalt t&auml;ita, tuleb enamasti t&ouml;&ouml;kohta kohandada ja korraldada sobiv v&auml;lja&otilde;pe. T&ouml;&ouml;koha kohandamine on individuaalne protsess. Hea tulemuse annab koost&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;otsijaga.&nbsp;&nbsp;</p> <p>&bdquo;Erivajadustega inimestele t&ouml;&ouml;koha leidmisel oleme vaadanud pigem seda, milline t&ouml;&ouml; neile k&otilde;ige paremini sobib, millised on nende enda ootused ja eelistused ning millise kliendi objektile nad k&otilde;ige paremini sobivad,&ldquo; jagas kogemusi ISS-i personalijuht. Sobiva t&ouml;&ouml;koha valikul l&auml;htutakse eelk&otilde;ige kliendi objekti erip&auml;rast ja kandidaadi ootustest, n&auml;iteks kas inimene soovib t&ouml;&ouml;tada pigem &uuml;ksi v&otilde;i suuremas kollektiivis.</p> <p>&nbsp;&bdquo;Meil on tekkinud justkui ettev&otilde;ttesisene folkloor, kus objektijuhid jagavad omavahel edulugusid, julgustades neid koost&ouml;&ouml;le v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestega, sest see on hea v&otilde;imalus leida v&auml;&auml;rt t&ouml;&ouml;taja. Oleme avatud h&auml;sti erinevatele inimestele ja see tagabki edu,&ldquo; r&auml;&auml;kis Tamme.</p> <p>Tamme s&otilde;nul koolitatakse regulaarselt juhte, et seljatada nende hirme ja teadmatust erivajadustega inimestega t&ouml;&ouml;tamise osas, n&auml;iteks &otilde;petatakse, mida teha epilepsiahoo vmt korral. &bdquo;Oluline on leida head koost&ouml;&ouml;- ja koolituspartnerid, n&auml;iteks T&ouml;&ouml;tukassa,&ldquo; jagas Tamme n&auml;pun&auml;iteid neile, kes v&auml;rbamist kaaluvad.</p> <p><strong>Lahendused s&uuml;nnivad k&auml;sik&auml;es t&ouml;&ouml;tajatega</strong></p> <p>Rimi t&ouml;&ouml;keskkonna juhi s&otilde;nul on lihtsam kuulmispuudega inimeste v&auml;lja&otilde;pet korraldada kauplustes, kus juhatajad on sellega juba kokku puutunud. &Uuml;htlasi aitavad uuele inimesele t&ouml;&ouml;kohustusi selgitada ka teised kuulmispuudega t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>Heade praktikatena toob Kurvits esile:</p> <ul> <li>koos kuulmispuudega kassapidajatega rahvusvaheliselt m&otilde;istetavate rinnam&auml;rkide loomise;</li> <li>kassadesse teavitussiltide panemise;</li> <li>ettev&otilde;tte poolt viipet&otilde;lgi tagamise v&auml;lja&otilde;ppel ja konverentsidel ning sellega samade v&otilde;imaluste andmise k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele.</li> </ul> <p>Tema s&otilde;nul on kaupluste juhatajad loovad, kasutades suhtlemiseks n&auml;iteks Wordi dokumenti, kuhu kordam&ouml;&ouml;da kirjutatakse. Puhkeruumide seintelt leiab aga oluliste viibete pildid, et k&otilde;ikidel oleks lihtsam suhelda. &bdquo;Erinevate inimeste v&auml;rbamine annab tolerantsust ja m&otilde;istmist juurde nii klientidele kui ka kollektiivile ning &otilde;petab rohkem &uuml;ksteisega arvestama,&ldquo; t&otilde;stis Kurvits esile olulise lisav&auml;&auml;rtuse.</p> <p><strong>Ei midagi &uuml;letamatut</strong></p> <p>&Uuml;lemiste Rimis on loodud laiema vahega seina&auml;&auml;rne kassa koos laiemate turvav&auml;ravatega spetsiaalselt ratastoolis t&ouml;&ouml;tajale. Koos T&ouml;&ouml;tukassa spetsialistide ja ratastoolis t&ouml;&ouml;tajaga m&otilde;eldi l&auml;bi kogu liikumistee, mis on sobiv edaspidi ka teistele samas olukorras v&auml;rvatavatele.</p> <p>Koost&ouml;&ouml; T&ouml;&ouml;tukassaga t&ouml;&ouml;kohtade kohandamisel, abilise palkamisel v&otilde;i igap&auml;evase transpordi korraldamisel on oluline ka k&otilde;nekeskuse Kontaktikeskus O&Uuml; personalijuhi K&uuml;lli Kuke s&otilde;nul. &bdquo;&Uuml;letamatuid takistusi v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamisel ei ole. Kui on suur soov ja tahe, saab kenasti hakkama,&ldquo; jagas Kukk kogemust, kuidas ratastooliga t&ouml;&ouml;tajale panevad kolleegid iga p&auml;ev majja sisenedes paika kaldpinna, sest rendipinnale seda p&uuml;sivalt rajada ei &otilde;nnestu. &Uuml;htlasi usub Kukk, et erivajadustega inimesed v&otilde;iksid aktiivsemalt sobiva t&ouml;&ouml; leidmiseks kandideerida.</p> <p>&nbsp;&bdquo;Kuigi inimesed on erinevad, on erivajadustega t&ouml;&ouml;tajad enamasti tublid ja suudavad end v&auml;ga kiiresti t&otilde;estada,&ldquo; julgustas ka Tamme teisi ettev&otilde;tjaid.</p> <p>&bdquo;Erinevus rikastab ja seda tuleks v&otilde;tta pigem kui v&auml;&auml;rtust, sest suhtlemisprobleeme v&otilde;ib ette tulla ka t&auml;iesti tervete inimestega,&ldquo; lisas Kurvits.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1840Kontoritöö valutuks ja tulemuslikumaks2017-12-27<p><strong>Kontorit&ouml;&ouml; on kehale paras v&auml;ljakutse. Istumine on k&uuml;ll mugav, kuid kontorit&ouml;&ouml; puhul saab seda liiga palju. Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri laiaulatusliku uuringu andmetel (2014) on v&auml;sitavad ja valusad asendid, sealhulgas pikaajaline istumine, Eestis ulatuslik probleem.&nbsp; Kui Euroopa Liidus keskmiselt esineb see mure 55,8%, siis Eestis lausa 64% organisatsioonides.</strong></p> <p>&Otilde;nneks on kontorit&ouml;&ouml;tajal nii m&otilde;negi teise ametiga v&otilde;rreldes rohkem vabadust ja v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;paika kehale sobivaks kohandada ning teha piisavalt mitmek&uuml;lgseid liikumispause. Enda eest hoolitsemine algab teadmisest, mis mind ohustab ja kuidas riske maandada.</p> <p><strong>Levinuimad mured kontorit&ouml;&ouml;tajate seas</strong></p> <p>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia juhataja, t&ouml;&ouml;f&uuml;sioterapeudi Liina P&auml;&auml;bo s&otilde;nul on kontorit&ouml;&ouml;tajate hulgas k&otilde;ige levinumad t&ouml;&ouml;ga seotud tervisemured j&auml;rgmised:</p> <ul> <li>kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tme kangustunne ja valu;</li> <li>probleemid &uuml;laj&auml;semega (ei pruugi olla konkreetne diagnoos, aga tuleb ette randme-, k&uuml;&uuml;narliigese- ja &otilde;lavalu);</li> <li>alaseljavalu;</li> <li>pingepeavalu.</li> </ul> <p>&bdquo;Kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tme probleemide puhul v&otilde;ib p&otilde;hjuseid olla palju, n&auml;iteks liiga pikalt &uuml;hes asendis viibimine, kaela painutus koos sissep&ouml;&ouml;ratud ja t&otilde;stetud &otilde;lgadega, stressirohke t&ouml;&ouml; ja lisanduv tuulet&otilde;mbus. Siin kombineeruvad f&uuml;sioloogilised, ps&uuml;hhosotsiaalsed ja f&uuml;&uuml;sikalised ohutegurid ning tegeleda tuleks k&otilde;igiga,&ldquo; selgitas&nbsp; P&auml;&auml;bo.</p> <p>Alustada v&otilde;iks arvutit&ouml;&ouml;koha endale mugavaks kohandamisega. See k&otilde;lab lihtsalt, kuid j&auml;&auml;b paraku paljudel juhtudel ainult m&otilde;tteks. Milline n&auml;eb v&auml;lja korrektselt kohandatud t&ouml;&ouml;koht, saab vaadata <a href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ergonoomia/TI_kontoriergonoomika_A4.pdf" title="TI_kontoriergonoomika_A4.pdf (308 KiB)">T&ouml;&ouml;inspektsiooni uuest juhendist</a>.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja tunneb kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tmele suurt koormust, siis v&otilde;iks kontrollida, kas k&uuml;&uuml;narvarred on toetatud. Kui ei ole, siis tasuks kaaluda k&uuml;&uuml;narvarretugesid (v&auml;hendavad k&auml;e raskust ja &uuml;htlasi kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tmelihastele m&otilde;juvat koormust). Samuti on palju abi venitusharjutustest (sh ka joogaharjutustest), liikumispausidest ja ka j&otilde;utreeningust kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tmelihastele.</p> <p>&bdquo;Praegu r&otilde;hutatakse teaduskirjanduses v&auml;ga j&otilde;utreeningu olulisust ning h&auml;id tulemusi on toonud juba kaks minutit j&otilde;utreeningut p&auml;evas. Tulemuste saavutamiseks tuleks seda teha regulaarselt v&auml;hemalt kuus n&auml;dalat,&ldquo; jagas t&ouml;&ouml;f&uuml;sioterapeut n&otilde;u.</p> <p>Kui esineb probleeme k&auml;tega, siis tuleb p&otilde;hjuseid otsida taas arvutit&ouml;&ouml;koha ergonoomikast, sh kuidas arvutit ja klaviatuuri kasutatakse ning kas oleks v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d tehes jaotada koormus &uuml;htlasemalt m&otilde;lema k&auml;e vahel. Kasu on ka k&auml;elihaste treenimisest.</p> <p>Alaseljavalu puhul on oluline sobiv t&ouml;&ouml;tool. &bdquo;Sageli ostetakse k&otilde;igile &uuml;hesugused toolid, kuid inimesed on erinevate m&otilde;&otilde;tmete, vajaduste ja mugavustajuga. Hea oleks pakkuda v&otilde;imalust t&ouml;&ouml;tada erinevates asendites - istudes, seistes v&otilde;i pukk-toolil ehk poolistuvas asendis,&ldquo; andis&nbsp; P&auml;&auml;bo soovitusi alaseljavalude ennetamiseks.</p> <p>Pingepeavalude p&otilde;hjuseid v&otilde;ib otsida t&ouml;&ouml;stressist ning pea ja kaela sundasendist. Olukorrale pakuvad leevendust t&ouml;&ouml;stressi v&auml;hendamine, silmaharjutused, liikumispausid ja harjutused kaela liikuvuse parandamiseks. Omal kohal on ka massaaž tennisepalliga, v&auml;rske &otilde;hk, hingamis- ja l&otilde;dvestusharjutused.</p> <p><strong>M&otilde;ju t&ouml;&ouml;tulemustele</strong></p> <p>K&otilde;ige suurem tervisega seotud regulaarne m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tulemustele on ametikohalt puudumine. T&ouml;&ouml; j&auml;&auml;b tegemata v&otilde;i tuleb kulutada t&auml;iendavaid ressursse asendaja leidmisele, mis &auml;rile on ikkagi kokkuv&otilde;ttes miinusm&auml;rgiga. Mida v&auml;hem p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu ergonoomikale, seda enam tuleb tegeleda probleemidega ja teha planeerimata kulutusi. T&ouml;&ouml;andja jaoks on nii inimlikul kui majanduslikul tasandil kasulik p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu kollektiivi f&uuml;&uuml;silisele heaolule.</p> <p>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia juhataja s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjate teadlikkus, kuidas t&ouml;&ouml;taja tervis m&otilde;jutab ettev&otilde;tte finantsn&auml;itajaid, viimasel ajal t&otilde;usmas. Oma rolli m&auml;ngib siin hea t&ouml;&ouml;j&otilde;u nappus, mis paneb olemasolevaid inimesi k&otilde;rgemalt hindama.</p> <p>Olukorda aitaks parandada t&ouml;&ouml;p&auml;eva sisse enamate liikumispauside planeerimine. On arusaadav, et t&ouml;&ouml;d on palju ja aega v&auml;he, kuid terve t&ouml;&ouml;taja ongi efektiivsem ja j&otilde;uab rohkem &auml;ra teha.</p> <p>&bdquo;Osades t&ouml;&ouml;kohtades on t&ouml;&ouml;tajad, kes pauside ajal teised liikuma kutsuvad ja ise harjutusi ette n&auml;itavad, teised k&auml;ivad p&auml;rast t&ouml;&ouml;d koos treenimas, kolmandatel on olemas tervisenurk koos varbseina, mati ja palliga, neljandad kutsuvad treeneri kontorisse,&ldquo; loetles P&auml;&auml;bo h&auml;id n&auml;iteid. K&otilde;ige olulisem on muuta liikumine osaks t&ouml;&ouml;kultuurist.</p> <p><strong>Milline on hea kontori t&ouml;&ouml;koht?</strong></p> <p>Et uuel aastal oleks h&auml;id kontori t&ouml;&ouml;kohti rohkem avaldasime <strong>T&ouml;&ouml;elu portaalis</strong> <strong>elektroonilise juhendi</strong>, mis aitab t&ouml;&ouml;kohta kontoris paremaks muuta. <strong>Tutvu juhendiga</strong> ning laadi see alla ning prindi v&auml;lja kas<strong> <a title="TI_kontoriergonoomika_A4.pdf (308 KiB)" href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ergonoomia/TI_kontoriergonoomika_A4.pdf">juhendi</a></strong> v&otilde;i <strong><a title="TI_kontoriergonoomika_A2.pdf (333 KiB)" href="/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Ergonoomia/TI_kontoriergonoomika_A2.pdf">plakatina</a></strong>.</p> <p><strong>F&uuml;sioloogilistest ohuteguritest</strong> saad rohkem lugeda ka <strong><a href="/redirect/2703" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1839Jõuluvana ja päkapikkude töö ohutumaks2017-12-22<p><strong>J&otilde;uluvana ja p&auml;kapikkude t&ouml;&ouml; v&otilde;ib tunduda paljudele puhta lustimisena. Suur osa aastast on puhkus, t&ouml;&ouml; ajal saab ohtralt reisida ja kohtuda huvitavate inimestega. Kahetsusv&auml;&auml;rselt v&auml;he on aga t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud nende t&ouml;&ouml; ohutusele ja korrektselt vormistatud t&ouml;&ouml;suhtest tulenevatele sotsiaalsetele garantiidele.</strong></p> <p>Kuna T&ouml;&ouml;inspektsioonil ei &otilde;nnestunud j&otilde;uluvanaga &uuml;hendust saada, siis tugineb k&auml;esolev artikkel erinevate h&auml;sti informeeritud allikate t&auml;helepanekutele.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;suhte iseloom</strong></p> <p>Traditsiooniliselt loetakse t&ouml;&ouml;suhte olulisemateks tunnusteks tegutsemist kellegi juhendamisel, talle v&auml;&auml;rtuse loomist ning selle eest tasu saamist. J&otilde;uluvana puhul on selle k&auml;sitluse j&auml;rgi tegemist ettev&otilde;tjaga, sest puudub info, nagu t&ouml;&ouml;taks ta kellegi alluvuses. Kas ta on s&otilde;lminud iseendaga t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i t&ouml;&ouml;tab juhatuse liikme lepingu alusel, ei ole teada.</p> <p>P&auml;kapikkudega on asi m&otilde;nev&otilde;rra lihtsam. Isegi kui nad on asunud t&ouml;&ouml;le kirjalikku lepingut s&otilde;lmimata, on neil j&otilde;uluvanaga siiski lepinguline suhe ja m&otilde;lemale osapoolele kehtib t&ouml;&ouml;lepingu seadus. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;suhte aluseks olevad tunnused on selles koosluses olemas. K&uuml;ll v&otilde;iksid p&auml;kapikud ise huvi tunda, kas nende eest on sotsiaalmaks korrektselt tasutud. See toob meelekindluse, et n&auml;iteks pohlamoosi &uuml;les&ouml;&ouml;misest tekkinud terviserikke korral leiavad nad abi riiklikust meditsiinis&uuml;steemist.</p> <p><strong>Sooline v&otilde;rd&otilde;iguslikkus</strong></p> <p>Avalike kahtluste hajutamiseks v&otilde;iks j&otilde;uluvana avada oma kollektiivi isikkoosseisu. Kuulujuttude alusel eelistab ta v&auml;rvata meessoost abilisi. Samas on p&auml;kapikkude &uuml;htlaste habemete juures raske hinnata, kas sooline v&otilde;rd&otilde;iguslikkus on j&otilde;uluvana kontoris tagatud. Asjas aitaks selgust luua t&ouml;&ouml;riiete valikule suunatud reeglite l&otilde;dvendamine, mis soosiks ka kleitide, seelikute ning kitlite kasutamist. Suurem isiklik v&auml;ljendusvabadus v&otilde;iks m&otilde;juda ka p&auml;kapikkudele motiveerivalt.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tingimused</strong></p> <p>Teadaolevalt teevad j&otilde;uluvana ja p&auml;kapikud oma t&ouml;&ouml;d k&auml;sitsi ning palju tuleb ette esemete t&otilde;stmist ja teisaldamist. Tulenevalt p&auml;kapikkude tagasihoidlikest m&otilde;&otilde;tudest v&otilde;ib aga suuremate pakkide, nagu n&auml;iteks Harry Potteri raamatusarja v&otilde;i terve aasta k&uuml;&uuml;nlavaru, liigutamine osutuda ohtlikuks.</p> <p>J&otilde;uluvana peab arvestama, et suure f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml;koormuse puhul peab ta v&otilde;imaldama oma abilistele t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu. Kindlasti v&otilde;iks ta kaaluda ka raskuste k&auml;sitsi teisaldamist v&auml;ltivaid meetmeid. N&auml;iteks j&otilde;u&uuml;lekandega v&otilde;i mehaanilisi teisaldamisseadmeid nagu konveierid v&otilde;i laadurid.</p> <p>Teine suur risk j&otilde;uluvana ettev&otilde;ttes on sundliigutused (sama t&uuml;&uuml;pi liigutuste kordamine &uuml;hetaolises asendis ligikaudu 45 minuti v&auml;ltel). Detsembris tuleb pakkida ilmselt miljoneid kingitusi, mis v&otilde;ib osutuda v&auml;ga rutiinseks tegevuseks. Pidevad sundliigutused koormavad lihaseid ja meeleelundeid, p&otilde;hjustavad v&auml;simust ja stressi ning v&otilde;ivad isegi tekitada seede- ning vereringeelundite h&auml;ired. Seede- ning vereringeelundite h&auml;iretega j&otilde;ulude ja aastavahetuse m&ouml;&ouml;da saatmine on aga teadaolevalt v&auml;ga keeruline.</p> <p>Sundliigutustest tuleneva ohu maandamiseks v&otilde;iks kaaluda t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete roteerimist, kui see on p&auml;kapikkude kvalifikatsioonist tulenevalt v&auml;hegi v&otilde;imalik. See t&auml;hendaks n&auml;iteks, et kingipakkijad l&otilde;ikavad vahepeal kleeplinti ja vastupidi. Vajadusel v&otilde;ib korraldada ka t&auml;iendkoolitusi, et kollektiivi oskustepagasit &uuml;htlustada.</p> <p><strong>J&otilde;uluvana kui masinaoperaator</strong></p> <p>J&otilde;uluvana t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohalt on &uuml;heks kriitiliseks punktiks saanis&otilde;it. Ohtlikuks muudab selle ennek&otilde;ike s&otilde;iduki konstruktsioonide mittevastavus 21. sajandi n&otilde;uetele. Katuse puudumise t&otilde;ttu on saanisviibijad avatud ekstreemsetele temperatuuridele, tuulele ja sademetele. Teadaolevalt ei kasuta j&otilde;uluvana ka mingit turvavarustust. &Otilde;hukesest mantlist ja tutim&uuml;tsist on mitme kilomeetri k&otilde;rgusel valitsevate ekstreemsete ilmastikuolude vastu v&auml;he abi.</p> <p>Avalikel andmetel puudub saanil ka sissel&uuml;litatud transponder ja kinnitatud lennuplaan. See muudab arusaadavalt &auml;revaks lennujuhtimisteenistused ning &otilde;huturvet tagavad rahvusvahelised relva&uuml;ksused. Lahenduseks v&otilde;iks olla seaduslikus &uuml;levaatuspunktis saani inspekteerimine ning ettepanekute tegemine ja elluviimine transpordivahendi turvalisuse t&otilde;stmiseks.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes leiab t&ouml;&ouml;&otilde;iguse ja t&ouml;&ouml;ohutuse vallas j&otilde;uluvana ettev&otilde;tmises mitmeid k&uuml;sitavusi. Samas ei ole T&ouml;&ouml;inspektsiooni laekunud &uuml;htegi kaebust v&otilde;i teadet &otilde;nnetusjuhtumist. Seega j&auml;&auml;b &uuml;le loota, et saabuvate p&uuml;hade &uuml;hes t&auml;htsaimas kontoris on k&otilde;ik h&auml;sti korraldatud ning j&otilde;ulud toovad k&otilde;igile rahu ja r&otilde;&otilde;mu.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile rahulikke ja ohutuid p&uuml;hi, meeleolukat aastavahetust ning turvalist uut aastat.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1838Aasta 2018 on saabumas ja ühtlasi algab uus tervislike töökohtade kampaania2017-12-21<p><strong>Saabumas on 2018. aasta, mil algab kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;. Kampaaniaga soovitakse suurendada teadlikkust ohtlikest ainetest ja edendada nendega kokkupuute ennetamist t&ouml;&ouml;kohtadel Euroopas.</strong></p> <p>EU-OSHA k&auml;ivitab kevadel kampaania 2018&ndash;2019. Loodame oma partneritelt ja sidusr&uuml;hmadelt sama tugevat toetust kui viimasele kampaaniale &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;.</p> <ul> <li><a href="https://healthy-workplaces.eu/" target="_blank">Ole kursis tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kampaaniaga 2018&ndash;2019</a></li> <li></li> <li>H&auml;id p&uuml;hi ja rahulikku uut aastat ning ohutust ja tervist t&ouml;&ouml;kohal!</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <ul> <li></li> </ul>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1837Milline on korrektne töötaja lähetamine?2017-12-20<p><em><strong>Saksamaa firma tellis Eesti ettev&otilde;ttelt t&ouml;&ouml;. &Uuml;heksa Eesti ehitajat s&otilde;itsid kohale, et panustada uue tunneli rajamisse. Kohapeal majutati nad tubadesse, kus seinad hallitasid ning ruumidel puudus vajalik k&uuml;te. Eestist saabunud ehitajad pidid maksma majutuse eest omast taskust 300&euro; kuus ning t&ouml;&ouml;objektile transpordi eest veel 100&euro; kuus. Objektil n&auml;idati neile isikukaitsevahendeid andmata t&ouml;&ouml;ots k&auml;tte ning seati karm t&auml;htaeg. Juhendamine oli minimaalne. Palka maksti neile endiselt Eestis kehtinud kokkuleppe j&auml;rgi. Pikad ja rasked t&ouml;&ouml;p&auml;evad ning oma taskust tehtud investeering pidi saama h&uuml;vitatud hiljem preemia n&auml;ol. T&ouml;&ouml;periood osutus algse kuu asemel kahe pikkuseks ning preemia oodatust poole v&auml;iksemaks.</strong></em></p> <p>Sellised lood on kahjuks liiga sagedased ning sisaldavad t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste r&auml;nki rikkumisi.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate liikumisvabadus on &uuml;ks Euroopa Liidu alusp&otilde;him&otilde;tetest. Muuhulgas h&otilde;lmab see ka &otilde;igust teises liikmesriigis t&ouml;&ouml;tada ning &otilde;igust samasugusele kohtlemisele nagu selle riigi kodanikel. &Uuml;histuru v&otilde;imalusi kasutavad aktiivselt paljud ettev&otilde;tted nii Eestist kui v&auml;lismaalt ning n&auml;iteks 2014. aastal tehti Euroopa Liidus ligi kaks miljonit l&auml;hetust.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;l&auml;hetus vs t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetamine</strong></p> <p>Eestis kehtiva t&ouml;&ouml;lepingu seaduse j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;l&auml;hetuses, kui t&ouml;&ouml;andja saadab ta &uuml;lesandeid t&auml;itma kokku lepitud t&ouml;&ouml;tamise kohast erinevasse kohta. T&ouml;&ouml;l&auml;hetus v&otilde;ib kesta maksimaalselt 30 j&auml;rjestikust kalendrip&auml;eva, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei ole kokku leppinud teisiti.</p> <p><strong>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja</strong> on t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tav isik, kelle t&ouml;&ouml;andja l&auml;hetab teise riiki teenuse osutamiseks kindlaksm&auml;&auml;ratud ajavahemikus. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajal on vastuv&otilde;tvas riigis olemas tema t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;keskkonda korraldav ettev&otilde;te &ndash; teenuse tellija, kontserni ema- v&otilde;i t&uuml;tarettev&otilde;te, filiaal v&otilde;i rendit&ouml;&ouml; korral kasutajaettev&otilde;te.</p> <p><strong>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja palk ja t&ouml;&ouml;ohutus</strong></p> <p>&bdquo;&Uuml;ldjuhul kohaldatakse Eestist v&otilde;i Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale kohalikke seadusi, sealhulgas t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja, t&ouml;&ouml;tasu, &uuml;letundide h&uuml;vitamise, p&otilde;hipuhkuse, v&otilde;rdse kohtlemise, v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste ja rendit&ouml;&ouml; tingimusi, v&auml;lja arvatud juhul, kui v&auml;lisriigi &otilde;iguse s&auml;tted on l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale soodsamad,&ldquo; avab Advokaadib&uuml;roo Deloitte Legal jurist Helen Altk&uuml;la t&ouml;&ouml;taja &otilde;iguseid.</p> <p>N&auml;iteks, kui v&auml;lisriigi seaduse v&otilde;i m&otilde;ne konkreetse valdkonna kollektiivlepinguga on ette n&auml;htud k&otilde;rgem t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r, siis peab Eesti t&ouml;&ouml;andja maksma l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale tasu vastavalt sihtriigis s&auml;testatud korrale. Selle juhtm&otilde;tte j&auml;rgi oleks pidanud ka n&auml;ites toodud Eesti t&ouml;&ouml;lised saama palka vastavalt Saksamaal kehtivale korrale.</p> <p>&bdquo;L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja ja teenuse tellija peavad kokku leppima ka selles, kes neist vastutab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse t&auml;itmise eest. Eraldi kokkuleppe puudumisel on vastutavaks isikuks reeglina tellija, kelle juures l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab,&ldquo; selgitab Advokaadib&uuml;roo Deloitte Legal jurist.</p> <p><strong>Kulude katmine</strong></p> <p>V&otilde;&otilde;ras riigis t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad erinevad kulud majutusele, transpordile ja toidule. Kui kulutused on seotud t&ouml;&ouml; tegemisega, siis on t&ouml;&ouml;andja kohustatud kulud katma. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja ja vastuv&otilde;ttev ettev&otilde;te v&otilde;ivad kokku leppida, et vastuv&otilde;ttev ettev&otilde;te organiseerib ise t&ouml;&ouml;taja majutuskulud v&otilde;i sisaldub see juba teenuse osutamise hinnas,&ldquo; pakub Altk&uuml;la t&ouml;&ouml;andjale v&auml;lja kaks alternatiivi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei pea aga h&uuml;vitama t&ouml;&ouml;tajale toitlustamisega seotud kulutusi, sest selliseid kulutusi teeks t&ouml;&ouml;taja ka juhul, kui ta t&ouml;&ouml;taks oma tavap&auml;rases t&ouml;&ouml;kohas. &bdquo;K&otilde;ne alla tuleb toitlustuse h&uuml;vitamine juhul, kui tegemist on kliendi&uuml;ritusega v&otilde;i kliendikohtumisega, millel osalemist t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajalt n&otilde;uab kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist,&ldquo; toob Altk&uuml;la n&auml;ite.</p> <p><strong>Kas l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja toob t&ouml;&ouml;andjale kaasa t&auml;iendava aruandluskohustuse?</strong></p> <p>Juhul kui Eesti organisatsioon saadab oma t&ouml;&ouml;taja v&auml;lisriiki t&ouml;&ouml;le, siis t&ouml;&ouml;andjale Eesti riigi ees aruandluskohustust ei teki. K&uuml;ll aga v&otilde;ib Eesti t&ouml;&ouml;andjal tekkida kohustus v&auml;lisriigi ees. N&auml;iteks peab t&ouml;&ouml;andja v&auml;liriigi vastavas ametiasutuses v&otilde;i ametiasutustes l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja registreerima.</p> <p>&bdquo;Samasugune olukord esineb ka vastupidisel juhul. N&auml;iteks kui Poola rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u ettev&otilde;te saadab Eesti ettev&otilde;tte juurde t&ouml;&ouml;le oma Ukrainast p&auml;rit rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u, siis peab ettev&otilde;te registreerima t&ouml;&ouml;tajad T&ouml;&ouml;inspektsioonis ning lisaks Politsei-ja Piirivalveametis,&ldquo; lisab Advokaadib&uuml;roo Deloitte Legal jurist.</p> <p><strong>&Otilde;ige k&auml;itumine Artikli alguses toodud n&auml;ite baasil n&auml;eks korrektne t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetamine v&auml;lja j&auml;rgmine.</strong></p> <p>&Uuml;heksa Eesti ehitaja majutus- ja transpordikulud kattis t&ouml;&ouml;andja, kes hoolitses korraliku majutuse ning transpordi eest t&ouml;&ouml;paika ja tagasi. T&ouml;&ouml;tajate juhendamise ja t&ouml;&ouml;ohutuse eest vastutas vastuv&otilde;ttev ettev&otilde;te, kes t&auml;itis k&otilde;ik n&otilde;uded. T&ouml;&ouml;tajatele maksti palka vastavalt Saksamaal kehtivale kollektiivlepingule ning l&auml;hetuse pikendamise &uuml;le said t&ouml;&ouml;tajad eraldi otsustada.</p> <p>Korrektne k&auml;itumine aitab tugevdada t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andja vahelist suhet ning hoida motivatsiooni. Sellest on v&otilde;ita nii t&ouml;&ouml;tajatel kui ka t&ouml;&ouml;andjal.</p> <p>Lisainformatsiooni l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate teemal leiab <strong><a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/lahetatud-tootajad/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate infov&auml;ljalt</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1836Tööinspektsioon tuletab meelde: töötamine pühade ajal2017-12-20<p><strong>24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigip&uuml;had, mis on reeglina t&ouml;&ouml;tajate jaoks vabad p&auml;evad. Riigip&uuml;hade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada kolme tunni v&otilde;rra. T&ouml;&ouml;andja majandustegevuse t&otilde;ttu v&otilde;i kehtestatud t&ouml;&ouml;ajakava alusel riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tavatele inimestele peab t&ouml;&ouml;andja maksma selle aja eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</strong></p> <p>Riigip&uuml;hade eel t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei ole t&ouml;&ouml;andja &otilde;igus, vaid kohustus. L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kohustuslik p&uuml;hadele eelnevatel reaalsetel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel ehk 23. ja 31. detsembril. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja puhul, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea. Neil t&ouml;&ouml;tajatel, kes t&ouml;&ouml;tavad reedel, 22. detsembril ja 29. detsembril ei pea t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendama, kuid olenevalt asutusesisesest t&ouml;&ouml;korrast v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja seda ette n&auml;ha.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja annab selleks n&otilde;usoleku, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tavatel t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.</p> <p>S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale, lisatasu maksma ei pea.</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eviti saab n&otilde;u k&uuml;sida T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonil 640 6000. Oma k&uuml;simuse v&otilde;ib saata ka e-postiga <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>. Infotelefon t&ouml;&ouml;tab 22. ning 29. detsembril kuni kella 15.00ni. 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril n&otilde;ustamist ei toimu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile turvalisi ja rahulikke p&uuml;hi!</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1832Korduma kippuvad küsimused töötasust2017-12-19<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Artiklis vaadeltakse, millised on levinumad arusaamatused ja vaidlused, mis puudutavad t&ouml;&ouml;tasu ning kuidas need tekivad. </strong></p> <p>2016. aastal esitati t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate poolt t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile kokku 2671 avaldust, nendest 1625 esitas t&ouml;&ouml;taja muude n&otilde;uete hulgas saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;ude. T&ouml;&ouml;tasu vaidluste suur osakaal t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis tuleneb mitmetest asjaoludest, nii pankrotiteed l&auml;inud ettev&otilde;tetest, aga suures osas ka t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andjate erinevatest n&auml;gemusest t&ouml;&ouml;tasu suuruse ja selle arvutamise osas.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu suurus ja selle arvutamise viis lepitakse kokku t&ouml;&ouml;lepingus. Seet&otilde;ttu v&otilde;ib tunduda arusaamatu, kuidas kaks osapoolt, kes on &uuml;hiselt kokku leppinud t&ouml;&ouml;tasu suuruses, m&otilde;istavad kokkulepitut erinevalt. Allj&auml;rgnevalt vaatleme peamiseid t&uuml;likohti.</p> <p><strong>1. T&ouml;&ouml;tasu suuruses</strong> on kokku lepitud suuliselt. &Uuml;sna ilmsetel p&otilde;hjustel v&otilde;ib suuline kokkulepe tekitada palju erimeelsusi. Tegemist v&otilde;ib olla nii pahatahtlikkusega, kus t&ouml;&ouml;andja lubas t&ouml;&ouml;tajale suuremat t&ouml;&ouml;tasu kui oli tegelikkuses valmis maksma, kui ka arusaamatusega, kus t&ouml;&ouml;andja leiab, et kokku lepiti brutosummas, millelt l&auml;hevad maksud maha, kuid t&ouml;&ouml;taja leiab, et tegemist oli netosummaga. Igal juhul on suuliseid kokkuleppeid hiljem vaidlustes &auml;&auml;rmiselt keeruline, kui mitte v&otilde;imatu t&otilde;endada.</p> <p><strong>2. T&ouml;&ouml;andja soovib muuta t&ouml;&ouml;tasu suurust ja/v&otilde;i selle arvutamise viisi</strong>. Kuigi l&auml;bir&auml;&auml;kimiste pidamist t&ouml;&ouml;tasu osas ei saa pahaks panna, siis tuleb r&otilde;hutada, et t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 12 kohaselt saab t&ouml;&ouml;tasu muuta &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. Nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib teisele poolele teha ettepaneku, kuid teist poolt ei saa kohustada n&otilde;ustuma. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;andja soovib fikseeritud kuupalga asemel juurutada ettev&otilde;ttes uut t&ouml;&ouml;tasu arvutamise viisi vastavalt m&uuml;&uuml;gitulemustele, siis on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus sellest keelduda. &Uuml;hepoolselt tehtud muudatused l&otilde;pevad tihti t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis.</p> <p><strong>3.</strong> Arusaamatusi p&otilde;hjustavad <strong>&uuml;letunnit&ouml;&ouml;, &ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;tamise ja riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise tasud</strong>. &Ouml;&ouml;ajal (kell 22.00-06.00) t&ouml;&ouml;tamise tasu peab olema v&auml;hemat 1,25-korde t&ouml;&ouml;tasu, kuid t&ouml;&ouml;lepingus on lubatud kokku leppida, et &ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;tamise tasu sisaldub t&ouml;&ouml;tasus. &Ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;tamise tasu ei saa sisalduda t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra hulgas, vaid peab sellisel juhul olema proportsionaalselt suurem. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; eest tasustatakse &uuml;ldjuhul 1,5-kordse t&ouml;&ouml;tasuga (v&otilde;imalik tasustada ka tasulise vaba ajaga). Riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamise eest makstakse 2-kordset t&ouml;&ouml;tasu. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml;tasu ja riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamise tasu ei saa sisalduda juba t&ouml;&ouml;tasus.</p> <p>K&otilde;ikide nende tasude arvutamiseks tuleb esmalt arvutada keskmine tunnitasu kui ei ole kokkulepitud fikseeritud tunnitasus. Keskmise tasu arvutamise aluseks v&otilde;etakse k&otilde;ik t&ouml;&ouml; tegemise eest teenitud tasud.</p> <p><strong>4</strong>.&nbsp; Ei ole selge, mille eest ja millistel alustel <strong>makstakse lisatasu</strong>. Lihtne reegel, mida tasub lisatasu puhul silmas pidada on see, et k&otilde;ik tasud, mida makstakse t&ouml;&ouml; tegemise eest on t&ouml;&ouml;tasu osad. Tulles tagasi eelmises l&otilde;igus r&auml;&auml;gitud keskmise tasu arvutamise juurde, siis k&otilde;ik tasud, sealhulgas lisatasud, mis on saadud t&ouml;&ouml; tegemise eest v&otilde;etakse keskmise tasu arvutamisel arvesse. Seda nii puhkusetasu, &uuml;letunnit&ouml;&ouml;, riigip&uuml;hadel kui &ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;tamise arvutamise aluseks olevate tasude hulka.</p> <p>Lisatasu puhul tuleb j&auml;lgida, mille eest seda saadakse. N&auml;iteks kui on kokkulepitud, et lisatasu saadakse &uuml;hekordselt mingisuguste lisa&uuml;lesannete t&auml;itmise eest, siis lisatasu ongi ette n&auml;htud &uuml;ksnes konkreetsete &uuml;lesannete t&auml;timise eest. Kui neid &uuml;lesandeid ei t&auml;ideta, siis nimetatud tasu ka ei saada. Kui t&ouml;&ouml;taja teeb iga p&auml;ev on tavap&auml;rast t&ouml;&ouml;d ning tema palk koosneb p&otilde;hipalgast ja lisatasust ilma t&auml;iendavate selgitusteta, siis on suure t&otilde;en&auml;osusega tegemist tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;tasuga, mida t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 12 kohaselt saab muuta &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. Kui t&ouml;&ouml;andja maksab j&otilde;ulude ajal preemiat, siis v&otilde;ib tegemist olla t&ouml;&ouml;andja poolt &uuml;hepoolselt m&auml;&auml;ratava preemiaga ning t&ouml;&ouml;tajal ei teki igakuiselt &otilde;igust n&otilde;uda j&otilde;ulupreemiat ning tegemist pole t&ouml;&ouml;tasu osaga.</p> <p><strong>5.</strong>&nbsp;T&auml;iendavad lisat&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja (lisa)t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;&uuml;lesannetes lepitakse kokku t&ouml;&ouml;lepingus. T&ouml;&ouml;taja t&auml;idab kokkulepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ja t&ouml;&ouml; iseloomust tulenevaid &uuml;lesandeid kokkulepitud aja sees. Kui t&ouml;&ouml;andja teeb ettepaneku t&auml;ita &uuml;lesandeid, milles pole kokkulepitud, siis t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 12 kohaselt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus keelduda. Keeldumise asemel v&otilde;ib asuda ka l&auml;bir&auml;&auml;kimistesse, kus lepitakse kokku tasus, mida saadakse t&auml;iendavate &uuml;lesannete t&auml;itmise eest.</p> <p>On v&otilde;imalik ka olukord, kus t&ouml;&ouml;taja asub t&auml;itma t&auml;iendavaid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, milles pole kokkulepitud, kuid lisatasu nende eest ei n&otilde;uta. Kui selline pooltevaheline praktika toimib pikema perioodi v&auml;ltel, siis loetakse kokkulepe s&otilde;lmituks. Kui t&ouml;&ouml;taja on t&auml;iendavate t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega n&otilde;ustunud ning j&otilde;uab need oma t&ouml;&ouml;aja sees &auml;ra teha, siis hiljem ei ole lisatasu k&uuml;simiseks alust.</p> <p>Vaidluseid p&otilde;hjustab ka teise t&ouml;&ouml;taja asendamine. Kui teise t&ouml;&ouml;taja asendamine ei too kaasa t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, milles pole varasemalt kokku lepitud ning kogu t&ouml;&ouml; j&otilde;utakse &auml;ra teha tavap&auml;rase t&ouml;&ouml;aja sees, siis ei ole alust t&auml;iendavat tasu n&otilde;uda.</p> <p>Seet&otilde;ttu tasub olla v&auml;ga t&auml;helepanelik selles osas, millistes &uuml;lesannetes, millise tasu eest on kokkulepitud. K&otilde;ik ettepanekud, mis h&otilde;lmavad t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasu muutust, saavad toimuda &uuml;ksnes poolte kokkuleppel.</p> <p>K&otilde;ige lihtsam ja efektiivsem soovitus vaidluste v&auml;ltimiseks on r&auml;&auml;kida v&auml;ga p&otilde;hjalikult l&auml;bi, millistest osadest t&ouml;&ouml;tasu koosneb ja milliste kriteeriumite/&uuml;lesannete t&auml;itmisest eest teatud t&ouml;&ouml;tasu osa makstakse. K&otilde;ik kokkulepped peaksid kajastuma t&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis. Kui midagi j&auml;&auml;b kirja panemata, siis tasub pidada kirjavahetust. Igasugune kirjavahetus, mida on v&otilde;imalik hiljem taasesitada, nt e-kirjad, on hilisemates vaidlustes t&otilde;enditeks. Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu on &otilde;igus n&otilde;uda kuni kolm aastat tagant j&auml;rele. Kuna vaidlus ise t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;i kohtus ei ole kunagi kellegi eesm&auml;rk, siis hoolikas t&ouml;&ouml;lepingu lugemine ja t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramine punktidele, mis tekitavad segadust, v&otilde;ivad &auml;ra hoida vaidluse.</p> <p><strong>Foto: </strong><a href="https://idealstaffinggroup.com/job-seekers/faq/">https://idealstaffinggroup.com/job-seekers/faq/</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1831Innovatsioon ja ohutu töökeskkonna loomine2017-12-19<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Artiklis n&auml;idatakse, et innovatsioon ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkond k&auml;ivad k&auml;sik&auml;es. T&otilde;eline innovatsioon arvestab alati ka t&ouml;&ouml;tajate tervise ja ohutusega. </strong></p> <p>Fordi tehaset&ouml;&ouml;tajad peavad p&auml;evas t&otilde;stma k&auml;si 4600 korda, mis teeb miljon korda aastas. See aga&nbsp; toob kaasa lihaste v&auml;simise, &uuml;lekoormuse ning suure vigastuste ohtu. Novembri alguses avaldas autotootja Ford pressiteate, milles esitles uue eksoskeleti kasutuselev&otilde;tmist. Motoriseeritud eksoskelett ehk v&auml;lisskelett on inimese poolt seljas kantav skeletilaadne raamistik, mis on motoriseeritud ja tagab v&auml;hemalt osaliselt liigutuste aktiviseerimisenergia ning seet&otilde;ttu toetab ja kergendab j&auml;semete liigutusi. Kui Fordi t&ouml;&ouml;taja t&otilde;stab k&auml;si, hoiab eksoskelett tema &otilde;lalihased paigas ilma, et inimene ise oma lihaseid oluliselt pingutaks.</p> <p>Uued tehnoloogiad j&otilde;uavad j&auml;rjest enam meie igap&auml;evaellu, sealhulgas t&ouml;&ouml;ellu. Uute tehnoloogiate eesm&auml;rk on muuta t&ouml;&ouml;protsessid kiiremaks ja efektiivsemaks, v&auml;hendada inimeste enda pingutusi ja suurendada ohutust. Fordi tehastes kasutusele v&otilde;etud eksoskelett on ideaalne n&auml;ide, kuidas uus tehnoloogia on t&ouml;&ouml; teinud mitte ainult lihtsamaks ja efektiivsemaks, vaid ka palju ohutumaks.</p> <p>Ka Ameerika ettev&otilde;tja ja revolutsion&auml;&auml;r Elon Musk on&nbsp; v&auml;ga suurt t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud ohutusele. Tema &uuml;heks peamiseks eesm&auml;rgiks on muuta terve t&ouml;&ouml;stusharu oluliselt efektiivsemaks, aga samal ajal ka ohutumaks. 2017. aasta novembris tutvustati maailmale Tesla Semi veoautosid. Enne presentatsiooni kirjutas Elon Musk Twiterisse, et tema veoauto v&otilde;ib transformeeruda robotiks, v&otilde;idelda tulnukatega ning see on v&otilde;imeline valmistama vajadusel ka lattet. Lattet uus veoauto-robot k&uuml;ll veel iseseisvalt valmistada ei suuda, kuid tegemist on sellegipoolest suure tehnoloogilise h&uuml;ppega kaugveo&auml;ris. Veoautojuhi t&ouml;&ouml; on v&otilde;rdlemisi ohtlik. Tesla paigaldas autole uue pardaarvuti koos autmaatpiloodiga, mis on suurep&auml;raseks abimeheks tagamaks ohutust teedel. Kui veoautojuht ei pane teel toimuvat piisavalt t&auml;hele v&otilde;i j&auml;&auml;b hoopis magama, siis auto v&auml;ldib iseseisvalt ohtlike situatsioonide tekkimist ega kaldu vastassuunav&ouml;&ouml;ndisse. Kui &otilde;nnetus on siiski v&auml;ltimatu ja inimene saab viga, siis v&otilde;tab veoauto iseseisvalt &uuml;hendust kohaliku h&auml;irekeskusega ning kutsub abi. Kuigi Tesla on antud valdkonnas teerajaja, siis suure t&otilde;en&auml;osusega hakkavad l&auml;hiajal ka teised autotootjad pakkuma samasuguseid lahendusi.</p> <p>Ohutu t&ouml;&ouml;keskonna jaoks ei ole vaja alati kasutusele v&otilde;tta tehnoloogiaid, mis &uuml;letavad isegi Hollywoodi filmides kohatud fantaasia. N&auml;iteks T&ouml;&ouml;inspektsiooni poolt parima praktika tunnustuse saanud Elisa parandas 2017 aastal oma k&otilde;nekeskuse t&ouml;&ouml;keskkonda viisil, mis suurmale avalikuse eest v&otilde;ib j&auml;&auml;da m&auml;rkamatuks. K&otilde;nekeskuse t&ouml;&ouml; iseloomu t&otilde;ttu kuulevad Elisa t&ouml;&ouml;tajad igap&auml;evaselt h&auml;irivat taustam&uuml;ra. M&uuml;ra ei ole lihtsalt ebameeldiv t&ouml;&ouml; erip&auml;ra, see on reaalne terviserisk &ndash; taustam&uuml;ra v&otilde;ib k&otilde;rgendada verer&otilde;hku, v&auml;hendada produktiivsust ning p&otilde;hjustada&nbsp; ps&uuml;&uuml;hikah&auml;ireid (Stansfeld &amp; Matheson, 2003). Elisa ehitas &uuml;mber oma k&otilde;nekeskuse kasutades helisummutavaid ehitusmaterjale. Lisaks paigaldati b&uuml;roosse Eestis ainulaadne helimaskeeringu s&uuml;steem. Sisuliselt t&ouml;&ouml;tab see nagu kallid k&otilde;rvaklapid, kus seade genereerib vastaspoole helilaineid m&uuml;ra vastastikuseks summutamiseks &ndash; seda v&otilde;rreldes k&otilde;rvaklappidega suuremas mastaabis.</p> <p>M&otilde;ned innovaatilised rakendused j&auml;&auml;vad silmapaistmatuks, teised aga &scaron;okeerivad v&auml;limusega ning tekivad tunde, et oleme j&otilde;udnud kaugele tulevikku. Sageli&nbsp; ei osatud paar aastat tagasi nii m&otilde;nestki tehnoloogiast veel unistadagi. &Uuml;hine oluline tunnus k&otilde;igil neil kasutuselev&otilde;etud tehnoloogiatel ja lahendustel on see, et meid &uuml;mbritsev t&ouml;&ouml;keskkond muutub j&auml;rjest ohutumaks. K&otilde;ik inimesed, kes on kord juba t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;kohal, kus ohutus on prioriteet ning sellesse ka j&auml;rjepidevalt investeeritakse, ei soovi enam t&ouml;&ouml;tada ettev&otilde;ttes, kus ohutusele ja inimeste tervisele samasugust t&auml;helepanu ei p&ouml;&ouml;rata. T&ouml;&ouml;tajate teadlikkuse t&otilde;us t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse teemadel ning ettev&otilde;tete soov kasvatada efektiivsust on arvatavasti p&otilde;hjused, miks &uuml;ha enam m&otilde;eldakse ohutule t&ouml;&ouml;keskkonnale, sest keegi ei soovi teha t&ouml;&ouml;d oma tervise arvelt ning ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted suurendavad enamasti ka t&ouml;&ouml; tulemuslikkust.</p> <p><strong>Allikad:</strong></p> <p>Stansfeld, S. A., &amp; Matheson, M. P. (2003). Noise pollution: non-auditory effects on health. British medical bulletin, 68(1), 243-257.</p> <p><strong>Foto:</strong> pixabayAichi8Seiran</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1829Kas jõulude ostuhulluse ajal võib müüja puhkepause võtta?2017-12-18<p><strong>J&otilde;ulu ajal on poodides hullumaja ja klienditeenindajana on sel perioodil puhkepauside pidamine keeruline. Tunnen, et olen selle t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks t&auml;iesti l&auml;bi. Kas mul on &otilde;igus kasutada oma etten&auml;htud puhkepause ka kiirel j&otilde;ulu ajal, kui poes on inimesi palju ja j&auml;rjekorrad on pikad?</strong></p> <p><b>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> T&ouml;&ouml;lepinguseaduse alusel on t&ouml;&ouml;andjal kohustus korraldada t&ouml;&ouml;d selliselt, et t&ouml;&ouml;tajale oleks tagatud iga 6 tunni t&ouml;&ouml;tamise kohta v&auml;hemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja vastavalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusele v&otilde;imaldama suure f&uuml;&uuml;silise v&otilde;i vaimse t&ouml;&ouml;koormuse, pikaajalises sundasendis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i monotoonse t&ouml;&ouml; puhul ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavad vaheajad. Nende vaheaegade eesm&auml;rk on just anda t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;st l&uuml;hiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on v&auml;ltida nii f&uuml;&uuml;silist kui vaimset &uuml;lekoormust, et s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ning hoida &auml;ra t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumisi.</p> <p>Pauside vajadus ja v&otilde;imaldamine ei s&otilde;ltu aastaajast v&otilde;i hooajast. Arusaadavalt on j&otilde;ulud kaubanduses kiire ja intensiivne aeg. Vaatamata sellele peab klienditeenindaja siiski saama v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;p&auml;eva sees s&uuml;&uuml;a ja puhata, et olla oma t&ouml;&ouml;s tubli ja t&auml;helepanelik kogu t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&auml;ltel. Kuna t&ouml;&ouml; on vaid &uuml;ks osa meie elust, siis peaks inimesel peale t&ouml;&ouml;d j&auml;tkuma energiat ka muudeks toimetusteks.</p> <p>Pauside v&otilde;imaldamine on t&ouml;&ouml;andja kohustus. Kiiretel aegadel tuleks t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja kokku leppida, kuidas t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult h&auml;sti nii korraldada, et kliendid oleksid teenindatud ja t&ouml;&ouml;tajatele saaks lubada ka puhkehetki. Oma panuse saavad anda &uuml;htlasi k&otilde;ik kliendid, varudes j&otilde;ulude ostuhulluseks rohkem aega ja kannatust.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay.com</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1828Euroopa Liit toetab töötervishoidu2017-12-15<p class="Body"><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Seekord tuleb juttu Euroopa Liidu rollist t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisel.&nbsp;</strong></p> <p class="Body">Euroopa Liit ning liikmesriigid panustavad olulisel m&auml;&auml;ral ohutusse t&ouml;&ouml;keskkonda erinevatel viisidel. Euroopa Liit panustab ohutusse t&ouml;&ouml;keskkonda statistika kogumisega iga liikmesriigi kohta. Samuti t&ouml;&ouml;tab Euroopa Liit v&auml;lja erinevaid kohustuslikke direktiive.</p> <p class="Body"><b>Enne igasuguseid reforme peab looma &uuml;hist arusaama teemast </b></p> <p class="Body">&Uuml;histe p&otilde;him&otilde;tete kokku leppimise j&auml;rel v&otilde;eti 1989. aastal Euroopa N&otilde;ukogus vastu esimene direktiiv &bdquo;Raamistiku direktiiv&ldquo; (OSH &bdquo;Framework Directive&ldquo;) 1989. M&otilde;iste &bdquo;t&ouml;&ouml;keskkond&ldquo; oli defineeritud vastavalt ILO standardile, mis h&otilde;lmab nii otsest tehnilist ohtu t&ouml;&ouml;tajale, kui ka t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise riske. Muuhulgas on Raamistiku direktiivis &uuml;he t&ouml;&ouml;andja kohustusena m&auml;&auml;ratletud investeerimine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ennetamisse. Antud kohustusega kaasneb t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&otilde;hilise rolli kinnitamine &uuml;ldises t&ouml;&ouml; juhtimises, ehk kogu t&ouml;&ouml;protsess peab olema alati korraldatud algusest peale t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udmistega arvestades. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad k&otilde;ikides sf&auml;&auml;rides (v&auml;lja arvatud teatud erandid nagu s&otilde;jalised missioonid) peavad olema kaitstud. Selles direktiivis ette n&auml;htud normid ja definitsioonid on kohustuslikud k&otilde;ikide ELi liikmesriikide jaoks. T&auml;nu sellele k&otilde;ik liikmesriigid tegutsevad &uuml;htses m&otilde;isteruumis, mis on vajalik nii uuenduste rakendamiseks, kui ka vaidluste lahendamiseks.</p> <p class="Body">Hilisemad direktiivid sisaldavad konkreetseid t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;udmisi, nagu reeglid raskuste ohutuse t&otilde;stmise kohta, minimaalsed n&otilde;udmised t&ouml;&ouml;tajate kaitsmiseks kemikaalide m&otilde;just jne. ELi seadusandlus k&auml;sitleb nii v&auml;ga &uuml;ldiseid k&uuml;simusi nagu t&ouml;&ouml;keskkonda hoiatavate m&auml;rkidega s&uuml;stemaatiline markeerimine v&otilde;i rasedate t&ouml;&ouml;tajate kaitse, kui ka v&auml;ga kitsalt spetsialiseerunud probleeme. N&auml;iteks, eraldi on vastu v&otilde;etud direktiivid ohutuse kalanduse ning mineraalide v&auml;ljakaevamise kohta. Samm-sammult liikmesriikide t&ouml;&ouml;keskkonnad ja neid reguleerivad seadused on muutunud palju sarnastemaks t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udmiste poolt. H&auml;id otsuseid on v&otilde;imalik teha &uuml;ksnes siis, kui on olemas t&auml;psed ning usaldusv&auml;&auml;rsed teadmised.</p> <p class="Body">Kui seadusandlus on kohustuslik igale liikmesriigile, siis peaks see olema igati teaduslikult p&otilde;hjendatud. Ka konkreetsete meetmete efektiivsuse m&otilde;&otilde;tmiseks on vaja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonna keskendunult j&auml;lgida ja seal toimuvaid muutusi m&otilde;ista. Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) asutamine 1994. aastal on olnud &uuml;ks olulisematest otsustest Euroopa t&ouml;&ouml;tajate ohutuse s&uuml;stemaatiliseks uurimiseks. Hetkel kehtib agentuuri arengukava 2014-2020, milles on fikseeritud peamised eesm&auml;gid ja tegevusalad. Vastavalt sellele t&auml;nap&auml;eval EU-OSHA tegeleb aktiivselt infovahetusega nii EL liikmesriikide, kui ka EL institutsioonide ja sotsiaalsete partneritega. Konkreetselt EU-OSHA toetab ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajaid, ettev&otilde;tjaid, t&ouml;&ouml;tajaid, t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse valdkonna spetsialiste ja teadlasi. <a href="#_msocom_2">[2]</a>&nbsp;Kuna eesm&auml;rk on t&otilde;sta k&otilde;igi &uuml;hiskonnaliikmete informeerituse taset t&ouml;&ouml;ohutuse ja ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna teemadel ning seel&auml;bi v&auml;hendada kulutusi haiguste ja &otilde;nnetuste raviks ning suurendada inimeste tervena ja &otilde;nnelikult elamise iga, siis on v&auml;ga paljud nimetatud valdkonda puudutavad materjalid Internetis tasuta k&auml;ttesaadavad.</p> <p class="Body"><strong>Avalikud materjalid huvilistele ja proffidele</strong></p> <p class="Body">&Uuml;ks ilmekas n&auml;ide ELi hariduslikkust algatusest t&ouml;&ouml;ohutuse teemal on k&otilde;ikidele huvilistele k&auml;ttesaadav veebiportaal OSHWIKI (oshwiki.eu). See Vikipeedia-laadne projekt &uuml;hendab kvaliteetseid materjale t&ouml;&ouml;ohutusega seotud teemadest, mille autoriteks on tunnustatud eksperdid liikmesriikide t&ouml;&ouml;ohutuse agentuuridest. OSHWikis v&otilde;ib pealiskaudselt tutvuda p&otilde;hiliste ohtude ja riskigruppidega. V&otilde;ib ka s&uuml;veneda v&auml;ga spetsiifilisesse teemasse nagu &bdquo;ps&uuml;hhosotsioloogilised faktorid t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;<a href="#_msocom_3">[3]</a>&nbsp;, &bdquo;ohtlikud kemikaalid&ldquo; jne. Selliseid teadmisi saab kasutada nii t&ouml;&ouml;protsessi v&auml;lja kujunemiseks, kui ka&nbsp; enda ettev&otilde;tte ohutuse &uuml;levaatamiseks v&otilde;i m&otilde;ne aruande koostamiseks. Tulenevalt autorite erinevatest p&auml;ritolumaadest, enamus artiklidest on k&auml;ttesaadavad vaid teatud keeltes &ndash; nagu t&otilde;elise Wiki puhul juhtub, t&ouml;&ouml;d OSHWIKI kirjutamisega veel j&auml;tkub. Kui teil on sobilik taust, v&otilde;ite ise pakuda oma abi!</p> <p class="Body">EU-OSHA&nbsp; toetab ka teisi veebip&otilde;hiseid initsiatiive, mis on suunatud haridusele ja t&ouml;&ouml;ohutuse paranemisele. Hea n&auml;ide on NAPO filmide portaal (napofilm.net). Seal v&otilde;ib tasuta vaadata rahvusvahelise meeskonna poolt loodud l&uuml;hikesi multiplikatsioonivideosid. Need tutvustavad erinevaid kaasaegsel t&ouml;&ouml;kohal tekkivaid probleemide lahendusi, nagu n&auml;iteks, Internetis viibimise riskianal&uuml;&uuml;si. Vastavalt projekti vaimule lubavad autori&otilde;iguse tingimused kasutada neid filme hariduse, koolituse ja teadlikkuse t&otilde;stmise eesm&auml;rgil, ilma et selleks oleks vaja Napo konsortsiumi eelnevat luba. Lisaks filmidele, sisaldab projekt <a href="#_msocom_4">[4]</a>&nbsp;p&otilde;his&otilde;numeid, &otilde;ppeesm&auml;rke, tunnikavasid ja tegevusideesid<a href="#_msocom_5">[5]</a>&nbsp;. &Otilde;petajad, t&ouml;&ouml;andjad ja v&otilde;ib olla isegi &uuml;likooli lektorid v&otilde;ivad oma elu teha lihtsamaks kasutades Napo materjale t&ouml;&ouml;ohutuse alust &otilde;petamiseks.</p> <p>V&auml;&auml;rika ohutuse t&ouml;&ouml;kohtadel tagamine ja p&uuml;simine &uuml;le Euroopa vajab mitmek&uuml;lgset tegevust. Euroopa Liit suunab liikmesriikide arengut selles valdkonnas vajaliku seadusandlusega. EL samuti toetab EU-OSHA kaudu usaldusv&auml;&auml;rsete teadmiste kogunemist ja levitamist, et t&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksid planeerida ohutuid &auml;risid ja t&ouml;&ouml;tajad oleksid teadlikud oma &otilde;igustest ja t&ouml;&ouml;tervishoiust l&auml;htuvaid vajadustest. S&otilde;ltumata sellest, kas teie elate ja t&ouml;&ouml;tate Eestis, Rumeenias v&otilde;i Prantsusmaal, v&otilde;ite te v&otilde;rdselt nautida maailma &uuml;he k&otilde;ige ohutumad t&ouml;&ouml;keskkonda.</p> <p>Autor: Vladislav Velizanin</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1827Töötamine riigipühadel2017-12-14<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid.</strong> <strong>Tallinna &Uuml;likooli tudeng Laura Lumi r&auml;&auml;gib sellest, mida tuleks teada riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamisest.</strong></p> <p>J&otilde;ulud ja aastavahetus ei ole enam kaugel ning seet&otilde;ttu on &otilde;ige aeg r&auml;&auml;kida riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamisest. Kas ja millal on mulle ette n&auml;htud l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev? Kas mulle on seadusega ette n&auml;htud vaba p&auml;ev? Kuidas on lood t&ouml;&ouml;tasu maksmisega? Millised on erandjuhtumid? &ndash; need on vaid m&otilde;ned k&uuml;simused, mis t&ouml;&ouml;tajatel ja t&ouml;&ouml;andjatel seoses riigip&uuml;hadega esile kerkivad.V&auml;ltimaks arusaamatusi, tasuks vastuste saamisele m&otilde;elda juba varakult.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 53 kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja uusaastale, Eesti Vabariigi aastap&auml;evale, v&otilde;idup&uuml;hale ja j&otilde;ululaup&auml;evale eelnevat t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendama kolme tunni v&otilde;rra. T&ouml;&ouml;p&auml;eva all on silmas peetud t&ouml;&ouml;taja tegelikku t&ouml;&ouml;p&auml;eva. See t&auml;hendab seda, et kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev langeb laup&auml;evale v&otilde;i p&uuml;hap&auml;evale ning tegemist on TLS &sect;-s 53 nimetatud p&auml;evaga, mida tuleb l&uuml;hendada, siis tuleb l&uuml;hendada ka laup&auml;evast v&otilde;i p&uuml;hap&auml;evast p&auml;eva. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine on t&ouml;&ouml;andjale kohustuslik nii tavalise t&ouml;&ouml;aja kui summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral. T&ouml;&ouml;p&auml;eva tuleb l&uuml;hendada ka siis, kui t&ouml;&ouml;protsess ise on katkematu, nt ei ole v&otilde;imalik kauplust v&otilde;i tehast kolm tundi varem sulgeda. Samuti ei ole erandiks olukorrad, kus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab osalise t&ouml;&ouml;aja alusel. L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev enne loetletud riigip&uuml;hi on kohustuslik!</p> <p>Kuigi riigip&uuml;ha on paljude t&ouml;&ouml;tajate jaoks vaba p&auml;ev, siis on nii m&otilde;nedki valdkonnad, kus riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamine on tavap&auml;rane, nt klienditeenindajad, auto- ja bussijuhid, tootmist&ouml;&ouml;lised jne. K&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele, kes t&ouml;&ouml;tavad riigip&uuml;hadel, sealhulgas ka neile t&ouml;&ouml;tajatele, kelle graafikuj&auml;rgne t&ouml;&ouml;p&auml;ev langeb riigip&uuml;hale, tuleb TLS &sect; 45 lg 2 kohaselt maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;ib riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vitada ka tasulise vaba ajaga.</p> <p>Rahvusp&uuml;ha ja riigip&uuml;had, millel t&ouml;&ouml;tamise korral tuleb maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu, on Eesti Vabariigi aastap&auml;ev (24. veebruar), uusaasta (1. jaanuar), suur reede, &uuml;lest&otilde;usmisp&uuml;hade 1. p&uuml;ha, kevadp&uuml;ha (1. mai), nelip&uuml;hade 1. p&uuml;ha, v&otilde;idup&uuml;ha (23. juuni), jaanip&auml;ev (24. juuni), taasiseseisvumisp&auml;ev (20. august), j&otilde;ululaup&auml;ev (24. detsember), esimene j&otilde;ulup&uuml;ha (25. detsember) ja teine j&otilde;ulup&uuml;ha (26. detsember).</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja palub t&ouml;&ouml;tajal graafikuv&auml;liselt riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tada ning t&ouml;&ouml;taja on sellega n&otilde;us, siis tuleb t&auml;hele panna, et graafikuv&auml;line t&ouml;&ouml;p&auml;ev v&otilde;ib, kuid ei pruugi tekitada &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d. Kui t&ouml;&ouml;tajal tekib seoses riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamisega &uuml;letunnit&ouml;&ouml;, siis tuleb t&ouml;&ouml;tajale tasuda nii &uuml;letunnit&ouml;&ouml; kui ka riigip&uuml;hal tehtud t&ouml;&ouml; eest. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; eest tasutakse tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel 1,5-kordse t&ouml;&ouml;tasuga.</p> <p><a href="/redirect/373" target="_blank">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamisest</a>.</p> <p>Foto: <a href="https://cifss.org/wp-content/uploads/2017/01/calendar3_endplay_10246774_ver1.0_640_480.jpg">https://cifss.org/wp-content/uploads/2017/01/calendar3_endplay_10246774_ver1.0_640_480.jpg</a>)</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1826Libisemine võib kaasa tuua tõsiseid tervisekahjustusi2017-12-14<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus</strong></p> <p>Turvat&ouml;&ouml;taja oli ringk&auml;igul valvatava objekti territooriumil. Minnes sulgema hoone ust ta libastus, kuna lume all oli j&auml;&auml;. Libastumise tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;taja kukkus, tundis tugevat valu puusas ja ei saanud enam ise p&uuml;sti t&otilde;usta. Abisaamiseks helistas ta kolleegidele, kes s&otilde;itsid valvatavale objektile. Kuna ka kolleegide abil ei saanud t&ouml;&ouml;taja ilma valuta p&uuml;sti seista, kutsuti kiirabi. Haiglas diagnoositi t&ouml;&ouml;tajal reieluu murd, mist&otilde;ttu oli t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetu lausa pool aastat.</p> <p><strong>Miks juhtus</strong></p> <p>Turvat&ouml;&ouml;tajal oli valvatava objekti territooriumil vaja liikuda ka kohtades, kus ei olnud hooldatud liikumisteid. N&auml;dal tagasi olnud soojemate ilmadega tekkis lume sulamisest maapinnale vesi, mis ilma k&uuml;lmenedes j&auml;&auml;tus ning uuesti sadanud lumi oli katnud j&auml;&auml;. Sellistes oludes liikumiseks oli t&ouml;&ouml;andja v&auml;ljastanud jalan&otilde;udele paigaldatavad libisemist&otilde;kked. Need olid olemas ka valvataval objektil. Paraku t&ouml;&ouml;taja neid territooriumile minnes jalan&otilde;udele ei kinnitanud. Ehkki t&ouml;&ouml;taja oli juhendatud libisemist&otilde;kete kasutamise vajadusest ja ta oli teadlik, et need objektil olemas on.</p> <p><strong><a href="/redirect/3041" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte eemaldatavatest libisemiskindlatest vahenditest. </a></strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1825Töö-ja kaitsejalanõude tähtsus2017-12-13<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Tallinna &Uuml;likooli tudeng Laura Lumi kirjutab, miks on oluline kanda kaitsejalan&otilde;usid.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;- ja kaitsejalan&otilde;ude valikul tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata nii mugavusele kui ka ohutusele. Pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad p&uuml;stijalu v&auml;sitavad alaselga ning jalgu. Samuti ei v&auml;henda sobimatud jalan&otilde;ud p&otilde;rutust ning t&ouml;&ouml;st tekkivaid vaevusi. Tuleb meeles pidada, et korralikud kaitsejalan&otilde;ud tagavad ka ohutuse.</p> <p>T&ouml;&ouml;jalan&otilde;udel on mitmeid h&auml;id omadusi, mis aitavad kaasa mugavusele ja v&auml;hendavad terviseriske. Spetsiaalne tald v&auml;hendab pingeid seljas ja koormust liigestes, sisetallad aitavad hoida &otilde;iget r&uuml;hti ja v&auml;hendavad jalgade ning alaselja v&auml;simust. &Uuml;ks t&auml;htsamaid omadusi t&ouml;&ouml;jalan&otilde;u valikul on talla libisemiskindlus - nii v&auml;heneb kasutaja libisemisrisk ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse sattumine.</p> <p>Kaitsejalan&otilde;ud on loodud selleks, et kaitsta kasutaja jalgu ohtude eest. Kaitsejalan&otilde;u osad on tugevdatud materjalidega ning tihti on neil ka varbaotsaplaadid, mis on kombineeritud vahetalla plaadiga- nii kaitsevad need l&auml;bil&ouml;&ouml;kide eest nii &uuml;levalt kui ka alt. Spetsiaalsed turvaninad kaitsevad kandjat vigastuste eest. Osadel kaitsejalan&otilde;udel on l&auml;bistamist&otilde;kkega tald, &otilde;li v&otilde;i mustust h&uuml;lgav pealispind, vastupidavus hapetele/leelistele jne. T&ouml;&ouml;- ja kaitsejalan&otilde;u on kerge ning seet&otilde;ttu v&auml;sitab kasutajat v&auml;hem.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;- ja kaitsejalan&otilde;usid on mitmete erinevate omadustega, siis ostmisel tuleb arvestada oma t&ouml;&ouml; erip&auml;radega ning kaitsevajadusega. Kindel on, et korralikud jalan&otilde;ud tagavad ohutuse ning hoiavad kasutaja tervist. Arvan, et oma heaolu ning turvalisuse p&auml;rast on kvaliteetsetesse jalan&otilde;udesse investeerimine &uuml;ks t&auml;htsamaid punkte mida j&auml;lgida. Tuleks meeles pidada, et jalan&otilde;u v&otilde;ib olla mitte ainult mugav aga ka turvaline!</p> <p>Autor: Laura Lumi</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/3043" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte kaitsejalan&otilde;udest</a>.</strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1824Vaid 13% ehitusplatsidel on tagatud töötajate turvalisus2017-12-13<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis, kuidas on ehitusplatsidel tagatud siseviimistlusega tegelevate t&ouml;&ouml;tajate ohutus. Ette teatamata kontrolliti 55 ehitusplatsi, kus tuvastati 157 rikkumist. Tehti viis ettekirjutust,&nbsp; keelustati nelja t&ouml;&ouml;vahendi kasutamine ja &uuml;hel platsil peatati t&ouml;&ouml;. &Uuml;ksnes neljal ehitusplatsil ei leitud &uuml;htegi rikkumist.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid kontrollisid, mida on ehitusplatsidel ette v&otilde;etud selleks, et v&auml;ltida kukkumisi. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul p&otilde;hjustab ehituses just kukkumine enim raskeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. &bdquo;Paraku n&auml;eme pidevalt, et ehitusplatsidel pole paigaldatud piirdeid v&otilde;i kasutusele v&otilde;etud muid vahendeid, et kukkumist takistada,&ldquo; nentis ta. &bdquo;Ehitajatega on sel aastal juhtunud 96 rasket t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ja oma elu j&auml;ttis &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja. Traagiline on see, et pea k&otilde;iki neid &otilde;nnetusi oleks olnud v&otilde;imalik v&auml;ltida, kui oleks t&auml;idetud elementaarseid ohutusn&otilde;udeid,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Vaid seitsmel kontrollitud ehitusplatsil oli ohuala selgelt m&auml;&auml;ratletud. 25 kontrollitud kohas vedelesid liikumisteedel lahtised pikendusjuhtmed ja kaablid. Treppidel ja lahtistel avadel puudusid kaitsepiirded. 18% kontrollitud elektrilistest k&auml;sit&ouml;&ouml;riistadest ei vastanud n&otilde;uetele. Kontrolliti 17 tellingut, neist k&uuml;mnel puudusid osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult kaitsepiirded. Probleeme esines isikukaitsevahendite, n&auml;iteks p&otilde;lvekaitsete ja silmakaitsete kasutamisel. Samuti oli puudulikult korraldatud ohtlike kemikaalide kasutamine.</p> <p>Siseviimistluse sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ettev&otilde;tteid Harjumaal, Ida-Virumaal, J&auml;rvamaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal, P&otilde;lvamaal, P&auml;rnumaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja V&otilde;rumaal.</p> <p>2016. aastal toimus ehituses 407 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist surmaga l&otilde;ppes kaheksa. T&auml;navu on esimese k&uuml;mne kuuga ehituses juhtunud 314 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist surmaga l&otilde;ppes &uuml;ks ja raskeid &otilde;nnetusi oli 96.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1821Tööbik on taas töökorras2017-12-12<p><strong>T&ouml;&ouml;biku kasutamisel esinenud t&otilde;rked on k&otilde;rvaldatud.</strong></p> <p>M&otilde;ned kasutajad saidT&ouml;&ouml;bikusse sisenemisel veateate, et neil pole teenuse kasutamiseks piisavalt &otilde;igusi, mist&otilde;ttu on platvorm neile k&auml;ttesaamatu. n&uuml;&uuml;dseks on see probleem lahendatud.</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1819Kas kontoris jõulukaunistuste ülesseadmisel võib juhtuda tööõnnetus?2017-12-11<p><strong>Hakkame kontorit j&otilde;uludeks kaunistama. Kui keegi peaks kaunistamise ajal viga saama, kas siis on tegemist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega on tegemist juhul, kui t&ouml;&ouml;andja teadis ja oli n&otilde;us, et j&otilde;ulukaunistused &uuml;les riputatakse. Kontori kaunistamisel juhtunud &otilde;nnetust tuleb uurida samamoodi kui k&otilde;iki teisi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ning uurimise l&otilde;ppedes koostada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raport.</p> <p>Seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus t&ouml;&ouml;taja tervisekahjustus v&otilde;i surm, mis toimus t&ouml;&ouml;andja antud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet t&auml;ites v&otilde;i muul tema loal tehtaval t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal v&otilde;i muul t&ouml;&ouml;andja huvides tegutsemise ajal. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusena ei k&auml;sitata juhtumeid, mis ei ole p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaga.</p> <p>Kuigi j&otilde;ulukaunistuste &uuml;les panemine ilmselt ei ole t&ouml;&ouml;taja otsene t&ouml;&ouml;kohustus, tehakse seda t&ouml;&ouml;andja loal. Alati ei pea luba olema suuliselt v&otilde;i kirjalikult otses&otilde;nu antud, vaid selle v&otilde;ib anda ka vaikides. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;andja on aktsepteerinud j&otilde;ulukaunistuste ostmise, on ta ju teadlik sellest, et need &uuml;les riputatakse. Samuti v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja loa v&auml;lja lugeda sellest, kui ta eelnevatel aastatel ei ole keelanud kaunistusi &uuml;les panna, st ta on n&auml;inud, et kontor on kaunistatud, aga ei ole kuidagi m&auml;rku andnud, et see ei ole lubatud.</p> <p>Hoolimata sellest, et ehteid riputatakse &uuml;les &uuml;hel korral aastas ning ilmselt teeb seda iga t&ouml;&ouml;taja ka oma kodus, tuleb ohutusele siiski t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata. L&auml;bi tuleks arutada kes, kuhu ja kuidas kaunistused v&auml;lja paneb. Kui m&otilde;ned kaunistused plaanitakse riputada k&otilde;rgele, peab selleks olema korralik abivahend, n&auml;iteks p&uuml;sikindel redel v&otilde;i tool. Kindlasti ei sobi selleks ratastega tool. L&auml;bi tuleb m&otilde;elda ka see, kust saadakse vajadusel elekter. Pikendusjuhtme vedamine &uuml;le k&auml;igutee pole hea plaan, sest kolleegid v&otilde;ivad selle taha takerduda ning komistada ja kukkuda. Kui t&ouml;&ouml;keskkonnas on erivajadusega t&ouml;&ouml;tajaid, tuleks arvestada ka nende ohutusega. N&auml;iteks n&auml;gemispuudega t&ouml;&ouml;taja ei n&auml;e, et koridori on kuusk pandud ning kui talle seda ei &ouml;elda on suur oht, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib kuuse t&otilde;ttu komistada, kukkuda ja viga saada.</p> <p>V&auml;ike hetk tegevuste l&auml;bim&otilde;tlemiseks aitab tagada, et j&otilde;uluaeg on r&otilde;&otilde;mus ja ohutu k&otilde;ikide jaoks.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1817Uued töötamise vormid aitavad tööjõudu leida ja hoida2017-12-08<p>Inimeste t&ouml;ine argip&auml;ev on paarisaja aastaga tundmatuseni muutunud. 19. sajandi alguses ootas t&ouml;&ouml;list hommikul &auml;rgates ees 10-tunnine vahetus kitsas, kuumuse ja m&uuml;rgiste aurudega t&auml;idetud tehases palga eest, mis m&auml;&auml;ras nad j&auml;tkuvasse vaesusesse. Perekonna &uuml;lalpidamiseks pidid sageli t&ouml;&ouml;l k&auml;ima ka lapsed. T&auml;nasel p&auml;eval ootab inimest hommikul reeglina ees 8-tunnine t&ouml;&ouml;p&auml;ev konditsioneeritud ning valges ruumis l&otilde;unapausi ja muude mugavustega ning lapsed saab lasteaeda v&otilde;i kooli viia. T&ouml;&ouml;tamise vormid muutuvad aga edasi.</p> <p><strong>Kliki graafikul</strong></p> <p class="center"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 13_infograafika_1.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Artikkel 13_infograafika_1.jpg" /></a></p> <p>Euroopa Elu- ja T&ouml;&ouml;tingimuste Parandamise Fondi andmetel on alates aastatuhande vahetusest populaarsust v&otilde;itnud mitmed uued t&ouml;&ouml;tamise vormid ning hiljutises raportis (2015) tuuakse trendidena v&auml;lja j&auml;rgmised:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja jagamine mitme erineva t&ouml;&ouml;andja vahel, kes kokku pakuvad talle t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;d.</li> <li>T&ouml;&ouml;koha jagamine, kus mitu osakoormusega inimest t&auml;idavad &uuml;he ametikoha.</li> <li>Ajutine juhtimine, kus projekti raames kaasatakse &uuml;ks v&otilde;i mitu eksperti lahendama mingit probleemi v&otilde;i saavutama tulemusi.</li> <li>Juhut&ouml;&ouml;, kus t&ouml;&ouml;andja kaasab t&ouml;&ouml;tajat vastavalt vajadustele.</li> <li>IKT-p&otilde;hine t&ouml;&ouml;, kus t&ouml;&ouml;taja t&auml;idab &uuml;lesandeid enda valitud kohas ja ajal.</li> <li>Vaut&scaron;erip&otilde;hine t&ouml;&ouml;, mille korral tasub t&ouml;&ouml;andja inimesele volitatud organisatsioonilt ostetud vaut&scaron;eriga, mis katab nii palga kui ka sotsiaalkindlustusmaksed.</li> <li>Portfellip&otilde;hine t&ouml;&ouml;, kus inimene t&ouml;&ouml;tab mitme kliendi heaks ning on iseendale t&ouml;&ouml;andjaks.</li> <li>Hulgakesi t&ouml;&ouml;, kus veebip&otilde;hised platvormid &uuml;hendavad t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid ning &uuml;lesanded jagatakse sageli v&auml;iksemate t&uuml;kkidena paljude vahel.</li> <li>Koost&ouml;&ouml;, kus vabakutselised v&otilde;i v&auml;ikeettev&otilde;tted &uuml;hendavad j&otilde;ud, et teha soovitud projekte.</li> </ul> <p>Eesti ettev&otilde;tete kogemustest v&otilde;ib siia lisada veel l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;aja ja kontori kolimise t&ouml;&ouml;tajatele sobivamasse paika.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;aja l&uuml;hendamine t&otilde;stab efektiivsust</strong></p> <p>Hea n&auml;ite t&ouml;&ouml;aja optimeerimisest leiab Elisa Eesti AS-ist. Ettev&otilde;tte personalijuhi Kaija Teem&auml;gi s&otilde;nul sai m&otilde;te alguse t&ouml;&ouml;tajate k&uuml;sitlusest. &bdquo;Vastajad mainisid, et l&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev ja kaugt&ouml;&ouml; t&otilde;stavad nende motivatsiooni ja seega otsustas Elisa t&ouml;&ouml;tajate heaolu parandamiseks katsetada l&uuml;hema t&ouml;&ouml;p&auml;eva kontseptsiooni,&ldquo; avas Teem&auml;gi tausta. Pilootprojekti raames said m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml;tajad teha tavap&auml;raste 8-tunniste t&ouml;&ouml;p&auml;evade asemel kuuetunniseid ning nende t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja palk j&auml;id sealjuures samaks.</p> <p>&bdquo;Klientidega suhtlemine on &auml;&auml;retult intensiivne t&ouml;&ouml; ja pika p&auml;eva l&otilde;puks v&otilde;ib v&auml;simus takistada endast parima andmist. L&uuml;hema t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul jaksab inimene t&ouml;&ouml;tada intensiivsemalt, klient saab parema teeninduskogemuse ning hiljem jagub energiat ka perele ja hobidele,&ldquo; kirjeldas personalijuht kasu. Tema s&otilde;nul olid Kristiine esinduses l&auml;bi viidud prooviperioodi tulemused v&auml;ga positiivsed ning sama kontseptsiooni plaanitakse juurutada ka teistes Elisa esindustes.</p> <p><strong>Kontori kolimine t&ouml;&ouml;tajatele l&auml;hemale</strong></p> <p>Hea t&ouml;&ouml;j&otilde;u leidmine ja hoidmine on paras p&auml;hkel paljudele, eelk&otilde;ige aga IT-ettev&otilde;tetele. Siin tuleb kasuks paindlikkus ja avatud meel uutele lahendustele.</p> <p>Tarkvaraarenduse ettev&otilde;tte Proekspert tooteomanik Kunnar Kukk soovis kolida perega pealinna melust kaugemale, P&auml;rnusse. K&otilde;ige lihtsamaks lahenduseks oleks olnud kaugt&ouml;&ouml;. Tal tekkis aga ka teine idee &ndash; luua P&auml;rnusse harukontor.</p> <p>&bdquo;Uurisin ettev&otilde;tte siseselt, kas keegi oleks veel huvitatud P&auml;rnus t&ouml;&ouml;tamisest ning leidsin &uuml;he kolleegi. Peagi avaldas samas soovi ka &uuml;ks uus t&ouml;&ouml;taja ning sealt l&auml;ks tee ainult &uuml;hes suunas,&ldquo; kirjeldas algust Kukk. Tema s&otilde;nul suhtus juhtkond m&otilde;ttesse soosivalt ning nii turundus- kui ka personaliosakond toetasid vajalike tegevustega.</p> <p>&bdquo;Kuigi t&ouml;&ouml;tajate soovi j&auml;rgi uue t&ouml;&ouml;paiga loomine v&otilde;ib tunduda emotsionaalse lahendusena, olid seal taga reaalsed kulu- ja tuluarvutused. Vaatasime projekti ka &auml;rilisest vaatenurgast ning see pidi ennast &auml;ra tasuma,&ldquo; lisas tarkvaraettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>Nii p&auml;rnakate kui sealt l&auml;hedalt p&auml;rit inimeste jaoks v&auml;hendab harukontor oluliselt t&ouml;&ouml;ga seotud s&otilde;ite ning lubab nautida v&auml;ikelinna eeliseid. &bdquo;See on v&auml;&auml;rtus omaette, kui saad jalutada t&ouml;&ouml;le m&ouml;&ouml;da vaikseid t&auml;navaid, viia last k&auml;e k&otilde;rval lasteaeda ja osta hommikul enne t&ouml;&ouml;p&auml;eva pagarikojast v&auml;rskeid k&uuml;psetisi ja kohvi. Kulutasin aastas enne 5 &ouml;&ouml;p&auml;eva autoga t&ouml;&ouml;le- ja kojus&otilde;iduks, aja, mille n&uuml;&uuml;d k&auml;in jala,&ldquo; v&otilde;ttis Kukk kokku.</p> <p>Sarnasel m&otilde;ttel v&otilde;ib olla jumet ka m&otilde;nes teises ettev&otilde;ttes. &bdquo;Esmalt on vaja ideele juhtkonna toetust. Selle elluviimine n&otilde;uab harjumusp&auml;rastest raamidest v&auml;lja astumist,&ldquo; t&otilde;i IT-ettev&otilde;tte Proekspert t&ouml;&ouml;taja v&auml;lja p&otilde;hilise v&auml;ljakutse. Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib see osutuda aga v&auml;ga praktiliseks ja motiveerivaks lahenduseks.</p> <p><strong>Uued t&ouml;&ouml;tamise vormid avardavad t&ouml;&ouml;j&otilde;uturgu</strong></p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;, harukontori loomine ning paindliku t&ouml;&ouml;aja pakkumine peidavad endas v&otilde;imalusi leida juurde motiveeritud t&ouml;&ouml;tajaid. &bdquo;L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;aeg v&otilde;imaldab pakkuda t&ouml;&ouml;kohta neile, kellele tavap&auml;rane 8-tunnine t&ouml;&ouml;korraldus ei sobi, n&auml;iteks &otilde;pilastele v&otilde;i lapsevanematele, kes soovivad veeta rohkem aega perega,&ldquo; selgitas Elisa Eesti AS-i personalijuht Kaija Teem&auml;gi. Tema s&otilde;nul on suurem produktiivsus l&uuml;hema aja jooksul ja kohapaindlikult t&ouml;&ouml;tamine arvestatav juhtimisv&auml;ljakutse. T&auml;na on n&auml;ha, et aina enam juhte pooldab uusi t&ouml;&ouml;viise ja seda peetakse &auml;&auml;rmiselt oluliseks osaks motivatsiooniprogrammist.</p> <p>Uute t&ouml;&ouml;tamise vormide rakendamine v&otilde;ib seega alata nii t&ouml;&ouml;tajast kui juhtkonnast. Oluline on teha esimene samm ja leida organisatsiooni jaoks sobivaimad lahendused.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1815Bioloogilise ohuteguriga kokku puutuvate töötajate tervist peab kontrollima töötervishoiuarst 2017-12-08<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;tervishoiu tingimusi ettev&otilde;tetes, mis tegelevad j&auml;&auml;tme- ja heitvee k&auml;itlusega. Kontrolliti 11 ettev&otilde;tet, m&auml;rgiti 32 rikkumist ning kolme rikkumise kohta koostati ettekirjutus.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi sihtkontrolli, mis keskendus bioloogilise ohuteguri k&uuml;simustele j&auml;&auml;tme- ja heitveek&auml;itlusettev&otilde;tetes. J&auml;&auml;tme- ja heitveek&auml;itlusettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajaid ohustavad eelk&otilde;ige niisugused bioloogilised ohutegurid, mis v&otilde;ivad inimestele kanduda esemete, pindade ja vee kaudu. Kontrolliti, kas t&ouml;&ouml;andja on rakendanud abin&otilde;usid bioloogiliste ohutegurite m&otilde;ju v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. T&ouml;&ouml;inspektorid tuvastasid enim probleeme riskianal&uuml;&uuml;si tegevuskava tegemata j&auml;tmise, t&ouml;&ouml;tajate juhendamise ning t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamisega.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse juhataja Silja Soone s&otilde;nul peavad nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja teadma riske, mis kaasnevad mikroorganismidega kokkupuutumisel ja seda, kuidas neid riske v&auml;ltida. &bdquo;Igas t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib esineda riske, mis m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajate tervist. Neid riske tuleb hinnata ning viia ellu tegevusi nende minimeerimiseks,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Samuti tuleb korraldada regulaarselt t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. See aitab &otilde;igeaegselt avastada terviseh&auml;ireid ning leida kiirelt abin&otilde;usid, et terviseprobleem ei s&uuml;veneks,&ldquo; lisas Soon.</p> <p>Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada infektsioonhaigusi (sh nakkushaigusi), allergiat v&otilde;i m&uuml;rgistusi.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus k&uuml;lastati ettev&otilde;tteid Harjumaal, Ida-Virumaal, J&otilde;gevamaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal ning Tartumaal.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: pixabay/jackmac34</p> <p><strong><a href="/redirect/2705" target="_blank">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti bioloogilistest ohuteguritest.</a></strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1814Mis on motivatsioon?2017-12-07<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekordses postituses on vaatluse alla v&otilde;etud ka t&ouml;&ouml;elus v&auml;ga oluline n&auml;htus motivatsioon.</strong></p> <p>Motivatsioon on j&otilde;ud, mis meid edasi liikuma sunnib ning mida me k&otilde;ik elutegevuseks vajame. Kindlasti on suurem osa meist tabanud ennast m&otilde;tisklemast selle &uuml;le, et puudub motivatsioon teatud vaimse v&otilde;i f&uuml;&uuml;silise tegevuse teostamiseks. &Auml;rge laske neil m&otilde;tetel ennast h&auml;irida, sest see on samuti &uuml;ks osa motivatsiooni kujunemisest.</p> <p><strong>Motivatsioon on personaalne</strong></p> <p>Inimestel on erinevad tujud ja meeleseisundid, mis kujundavad meie k&auml;itumist ja olemust. Motivatsioon peitub kuskil meis k&otilde;igis. Sisemist j&otilde;udu ammutab iga &uuml;ks v&auml;gagi erinevatest ja isiklikest allikatest &ndash;&nbsp; &uuml;htedel aitab kiitus sihile l&auml;hemale j&otilde;uda, teistele aga piisab vaid finantsilisest turgutusest. K&otilde;ik s&otilde;ltub sellest, mis t&uuml;&uuml;pi on inimene ja kuidas tema m&otilde;ttemaailm kannustab tulemuse saavutamiseks vajalikke samme astuma.</p> <p><strong>Kui suur v&otilde;ib olla motivatsioon?</strong></p> <p>Motivatsiooni suuruse arvutamiseks pole vastavat &uuml;hikut ega m&otilde;&otilde;teriista veel leiutatud, kuid seda saab m&otilde;&otilde;ta tehtud tegudega. Enda eest seismine ja kohustuslike toimingute l&otilde;pule viimine v&otilde;ib olla motivatsiooni peegeldus. Motivatsiooni v&otilde;ib samuti t&otilde;lgedada kui negatiivset kogetud n&auml;htust. Seda sel juhul, kui see erinevatest teguritest tingituna puudub. See v&auml;ljendub tihtipeale enese jaoks m&auml;&auml;ratletud kohustuste mitte sooritamises v&otilde;i t&auml;htaegade ignoreerimise n&auml;ol.</p> <p><strong>Kuidas motivatsiooni olemasolu enesele teadvustada?</strong></p> <p>Motivatsiooni tajumiseks on kaks levinud meetodit. Esiteks on motivatsioon, mida me tajume v&auml;liselt ning teiseks on olemas sisemine motivatsioon. V&auml;line nagu nimigi &uuml;tleb, tuleneb meid &uuml;mbritsevatest n&auml;htustest v&otilde;i teguritest &ndash; n&auml;iteks rahalise premeerimise v&otilde;i teatud liiki tunnustuse n&auml;ol. Teistelt inimestelt saadav t&auml;helepanu on meie jaoks &auml;&auml;retult oluline ja paneb meid endast rohkem andma. V&auml;liseks motivaatoriks on ka t&ouml;&ouml;kad kolleegid, kelle p&uuml;hendumus tekitab soovi olla sama konkuretsiv&otilde;imeline .&nbsp;</p> <p>Sisemine motivatsioon on selle k&otilde;ige meeldivam ning puhtaim vorm, mida ei ole m&otilde;jutanud v&auml;lised tegurid &ndash; see t&auml;hendab, et kannustab miski muu kui n&auml;iteks raha v&otilde;i tunnustus. T&ouml;&ouml; juures v&otilde;ib parajasti pooleli olla p&otilde;nev projekt, millega on pidev soov tegeleda, seda isegi vabal ajal ning t&ouml;&ouml;st eemal olles.</p> <p><strong>Kas motivatsiooni saab kunstlikult tekitada?</strong></p> <p>Motivatsiooni tekitamine l&auml;bi iseendale valetamise ei kanna tihtipeale vilja. Inimestel puudub motivatsiooni reguleerimiseks l&uuml;liti. Samuti ei ole olemas k&otilde;rge motivatsiooni sisaldusega toitaineid. Inimkonna j&auml;tkusuutlikuks arenguks oleks see muidugi geniaalne leiutis. Reaalsuses on vaja motivatsiooni tekitamiseks ikkagi elulisi situatsioone nagu enda oskuste proovile panek. T&auml;htis on leida v&auml;ljakutseid, mis v&otilde;imaldavad regulaarselt ennast &uuml;letada, proovida tegeleda millegi teistsugusega, mis murraks rutiini ning aitaks avastada enda sees varjus olevaid k&uuml;lgi.</p> <p><strong>Motivatsioon ja t&ouml;&ouml;tamine</strong></p> <p>Iga t&ouml;&ouml;andja unistus on kiire, t&auml;helepanelik ja hoolikas t&ouml;&ouml;taja. Motiveeritud t&ouml;&ouml;line tagab tehtud t&ouml;&ouml; tipptasemel kvaliteedi ning kasutab seejuures ka ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. T&ouml;&ouml;andja jaoks on motiveeritud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;rdeline lotov&otilde;iduga. V&otilde;ta ennast kokku ja &auml;ra j&auml;ta enda muresid ainult endale, sest t&ouml;&ouml;andja kohustuseks ongi tagada, et tellitud t&ouml;&ouml;d oleksid sooritatud kiirelt, perfektselt, kuid samal ajal nauditavalt. Motiveeri ennast r&auml;&auml;kima asjadest, millele&nbsp; tagasiside andmine v&otilde;ib esialgu tunduda hirmutav. Iga t&ouml;&ouml;andja huvides peab olema muuhulgas ka t&ouml;&ouml;tajate ohutuse tagamine. Seega on oluline jagada informatsiooni &ndash; ka sellist, mis esmapilgul ei pruugi t&ouml;&ouml;andjale meeldida. Probleemide lahendamine aga t&otilde;stab t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni.</p> <p><strong>Kuidas ennast ja teisi motiveerida?</strong></p> <p>Kiireks motivatsiooni puhanguks on olemas m&otilde;ned nipid. Tegelikkuses toimivad need siiski hetkeliselt. Pikas perspektiivis tuleks k&auml;ituda natuke teistmoodi. M&otilde;tle l&auml;bi miks sa midagi teed, mida see sulle annab ning mis on selle kasutegur.</p> <p>On oluline teada, et t&ouml;&ouml; edukas j&auml;tkamine on v&otilde;imalik ainult siis, kui selle tegemisel&nbsp; m&auml;ngivad rolli nii sisemine kui v&auml;limine motivatsioon. &Uuml;tlus, et tee ainult seda, mida su hing ihaldab, on m&uuml;&uuml;t, mis reaalsuses ei pruugi soovitud eneserahulolu tagada. Arved vajavad maksmist ning leib tuleb lauale tuua. Tuleviku v&auml;etiseks on oluline meeles pidada, et pikaaegselt vihatud t&ouml;&ouml; v&otilde;ib viia t&otilde;sisemate tagaj&auml;rgedeni. On oluline leida endale see sobiv v&auml;ljund, mis j&auml;taks ruumi eneseteostusele, kuid tagaks ka materiaalse kindlustatuse ja heaolutunde.</p> <p><strong>Autor:</strong> Fred Saul</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1812Uuest aastast muutub toimetulekutoetus paindlikumaks ja kehtestatakse matusetoetus2017-12-07<p><strong>Riigikogus v&otilde;eti t&auml;na vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega tehakse toimetulekutoetuse s&uuml;steem senisest paindlikumaks ning soodustatakse toetuste saajate naasmist t&ouml;&ouml;turule. Toimetulekupiir on tuleval aastal 140 eurot. &Uuml;htlasi toetab riik matuste korraldamist k&otilde;igi lahkunute puhul 250 euro ulatuses ning eraldab vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.</strong></p> <p>&bdquo;On oluline soodustada toimetulekutoetuse saajatest t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisi inimesi naasma t&ouml;&ouml;turule, kuna just t&ouml;&ouml;tamine kaitseb vaesuse eest parimal v&otilde;imalikul moel. Loome selleks paindlikumad tingimused,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Kui praeguses s&uuml;steemis v&auml;heneb toetus juba esimesel palgap&auml;eval, siis uue s&uuml;steemi j&auml;rgi on t&ouml;&ouml;le minejale poole aasta jooksul soodsamad tingimused.&ldquo;</p> <p>Edaspidi, kui inimene l&auml;heb t&ouml;&ouml;le, siis esimese kahe kuu jooksul tema t&ouml;&ouml;tasu toimetulekutoetuse m&auml;&auml;ramisel sissetulekute hulka ei arvata. J&auml;rgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka t&ouml;&ouml;tasust vaid 50%. Kirjeldatud erand on m&otilde;eldud neile inimestele, kellele on v&auml;hemalt kahel j&auml;rjestikusel kuul m&auml;&auml;ratud toimetulekutoetus ilma t&ouml;ist sissetulekut arvesse v&otilde;tmata ning seda on v&otilde;imalik kasutada &uuml;ks kord kahe aasta jooksul. Samuti luuakse paindlikumad tingimused &otilde;pilaste t&ouml;&ouml;tamiseks n&auml;iteks koolivaheajal, kuna edaspidi ei arvata kooli&otilde;pilaste t&ouml;&ouml;tasu toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka.</p> <p>Alates 2018. aastast t&otilde;useb toimetulekupiir seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus. Loobutakse vajadusp&otilde;hisest peretoetusest ning selle asemel t&otilde;stetakse toimetulekupiir alaealistel 1,2 kordseks ehk seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus. Toimetulekutoetust saab taotleda kogu kuu v&auml;ltel ehk loobutakse n&otilde;udest, mille kohaselt on seni tulnud taotlus toimetulekutoetuse saamiseks esitada hiljemalt kuu 20. kuup&auml;eval. Kohalikel omavalitsustel tekib rohkem &otilde;igusi otsustamaks, millised tulud v&otilde;ib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata j&auml;tta.</p> <p>Seadusemuudatuste j&otilde;ustumisega taaskehtestatakse matusetoetus, millega riik toetab matuste korraldamist k&otilde;igi lahkunute puhul 250 euro ulatuses. Matusetoetuse m&auml;&auml;ramine j&auml;&auml;b kohaliku omavalitsuse p&auml;devusse. Riigieelarvest matuste korraldamiseks eraldatavaid vahendeid on kohalikel omavalitsustel v&otilde;imalik lisaks matusetoetuse maksmisele kasutada ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matuste kulude katmiseks.</p> <p>2016. aastal maksid KOV-id toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest.</p> <p>2016. aastal maksid matusetoetust kokku 180 kohaliku omavalitsuse &uuml;ksust (85% KOVidest) 860 700 euro ulatuses.</p> <p>Muudatused j&otilde;ustuvad alates 1. jaanuarist 2018.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1811Mida tohib küsida tööintervjuul?2017-12-07<p><strong>T&ouml;&ouml;elu.ee poolt l&auml;bi viidud k&uuml;sitluse tulemustest selgus, et tervelt 55% vastanutest ei tea, mida potentsiaalne t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib neilt t&ouml;&ouml;intervjuul k&uuml;sida. Venekeelsel T&ouml;&ouml;elu portaali lehel vastanute hulgas oli selliseid inimesi veelgi rohkem &ndash; ainult 30% teadsid, mille kohta v&otilde;ib tulevane t&ouml;&ouml;andja k&uuml;simusi esitada.</strong></p> <p>Tuletame meelde, mida ikkagi t&ouml;&ouml;intervjuul k&uuml;sida tohib ning millistele k&uuml;simustele ei ole t&ouml;&ouml;le kandideerija kohustatud vastama.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjal puudub &uuml;ldjuhul &otilde;igus k&uuml;sida infot j&auml;rgneva kohta:</strong></p> <ul> <li>perekonnaseis, laste olemasolu ja pere planeerimine;</li> <li>ajateenistuse l&auml;bimine;</li> <li>religioossed v&otilde;i poliitilised vaated, veendumused;</li> <li>seksuaalne orientatsioon;</li> <li>tervislik seisund, puue;</li> <li>t&ouml;&ouml; tegemisse mittepuutuv taustainfo nagu n&auml;iteks vaba aja veetmine, hobid jms.</li> </ul> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;le v&auml;rbaja m&otilde;ne eelloetletud asjaolu kohta k&uuml;simuse esitab, siis on ta kohustatud p&otilde;hjendama, miks on info vajalik ning kuidas on see t&ouml;&ouml;ga seotud.</p> <p>T&auml;psemalt loe lepingueelsete l&auml;bir&auml;&auml;kimiste ning t&ouml;&ouml;intervjuu kohta <a href="/redirect/559" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</p> <p>Ole teadlik ning pane t&auml;hele, millist laadi k&uuml;simusi ning mis otstarbel sinult t&ouml;&ouml;intervjuul k&uuml;sitakse.</p> <p><strong>Tutvu ka k&uuml;sitluse tulemustega:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.tooelu.ee/et/gallup" target="_blank">eesti keeles</a></li> <li><a href="http://www.tooelu.ee/ru/gallup" target="_blank">vene keeles&nbsp;</a></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <ul> <li></li> </ul> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1810Nüüd kindel: vanemapuhkus muutub paindlikumaks ja isapuhkus pikemaks2017-12-06<p><strong>Riigikogu v&otilde;ttis t&auml;nasel istungil vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-p&auml;evaseks, muudetakse vanemah&uuml;vitisega samaaegne tulu teenimine paindlikumaks ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul. Samuti luuakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus.</strong></p> <p>&bdquo;Isadel on juba praegu v&otilde;imalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemah&uuml;vitist, kuid Eestis kasutavad isad seda v&otilde;imalust veel &uuml;sna v&auml;he &ndash; n&auml;iteks mullu vaid &uuml;heksa protsenti isadest. Loodetavasti motiveerib pikem isapuhkus ja paindlikum vanemah&uuml;vitise s&uuml;steem isasid v&otilde;tma osa vanemapuhkusest, mis omakorda v&otilde;imaldab vanematel paremini t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega kombineerida, hoolduskoormust &uuml;htlasemalt jagada ning peresiseseid suhteid tugevdada,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Nii t&ouml;&ouml; tegemise viisid kui ka perede elukorraldus on ajas muutumas, mis eeldab ka vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemilt ajaga kaasas k&auml;imist &ndash; paindlikkust ning valikuv&otilde;imalusi.&ldquo;</p> <p>30-p&auml;evane isade t&auml;iendav vanemah&uuml;vitis on senise 10-p&auml;evase isapuhkuse laiendus, et innustada isasid lapse eest hoolitsema. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda v&otilde;i mitte &ndash; ta v&otilde;ib vanemah&uuml;vitist saada emaga samal ajal v&otilde;i ka &uuml;ksi.</p> <p>Vanemah&uuml;vitise s&uuml;steem saab j&auml;rgmised muudatused:</p> <p><strong>1. m&auml;rtsist 2018:</strong></p> <ul> <li>Vanemah&uuml;vitise maksmise ajal on v&otilde;imalik teenida t&ouml;ist tulu kuni pool vanemah&uuml;vitise &uuml;lempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et h&uuml;vitist v&auml;hendataks. Vanemah&uuml;vitise saajale tagatakse senise poole h&uuml;vitise asemel h&uuml;vitise m&auml;&auml;r, mis on 2018. aastal 470 eurot; &bull;</li> <li>Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus &uuml;hele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni;</li> </ul> <p><strong>1. septembrist 2019:</strong></p> <ul> <li>Vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemah&uuml;vitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (j&otilde;ustumist&auml;htaeg 01.09.2019);</li> <li>Lapsehooldustasu maksmine l&otilde;petatakse ning vastavad vahendid seotakse j&auml;rk-j&auml;rgult vanemah&uuml;vitise skeemi;</li> </ul> <p><strong>1. juulist 2020:</strong></p> <ul> <li>Isal on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da isapuhkusele senise 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva asemel 30 p&auml;evaks ning saada selle perioodi eest vanemah&uuml;vitist. Isa &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele ei s&otilde;ltu tema eelnevast t&ouml;&ouml;suhtest ega t&ouml;&ouml;tamise lepingulisest vormist ning isa saab h&uuml;vitist kasutada emaga samal ajal v&otilde;i eraldi;</li> <li>Vanemah&uuml;vitise maksmist saab peatada ja j&auml;tkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.</li> </ul> <p>Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemi esimese etapi muudatustega. J&auml;rgmisena on kavas muuta rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise p&otilde;him&otilde;tteid ja v&otilde;imaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga t&ouml;&ouml;tamist ja puhkamist.</p> <p>Praegu on k&auml;imas ka sotsiaalkampaania &bdquo;Kasvage koos&ldquo;, mis kutsub isasid oma lastega rohkem aega veetma, sealhulgas v&otilde;tma osa vanemapuhkusest. Sotsiaalkampaania kestab t&auml;navatel, teles, raadios, print- ja sotsiaalmeedias 15. detsembrini. Isa- ja vanemapuhkuse kohta on koondatud infot ja kasulikke n&otilde;uandeid veebilehele <a href="http://www.papsigakodus.ee">www.papsigakodus.ee</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1809Tööstress laastab töötajate tervist ja ettevõtete tulemuslikkust2017-12-05<p><strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri andmetel on t&ouml;&ouml;stress tavaline n&auml;htus peaaegu poolele Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;ealisest elanikkonnast. T&ouml;&ouml;stressi p&otilde;hjustajaks on reeglina j&auml;rgmised tegurid:</strong></p> <ul> <li>suur koormus;</li> <li>kiire tempo;</li> <li>ebakindlus t&ouml;&ouml;koha s&auml;ilimise suhtes;</li> <li>paindumatu t&ouml;&ouml;graafik;</li> <li>prognoosimatu t&ouml;&ouml;maht;</li> <li>kehvad suhtes kolleegidega;</li> <li>ebaselge roll organisatsioonis;</li> <li>era- ja t&ouml;&ouml;elu &uuml;hildamatus.</li> </ul> <p>Ligi poolte t&ouml;&ouml;tavate t&auml;iskasvanute hinnangul m&otilde;jutab t&ouml;&ouml; nende tervist, selgub Harvardi &uuml;likooli teadlaste l&auml;bi viidud uuringust (2016). Samas vaid 28% nentis, et see m&otilde;ju on positiivne. K&otilde;ige stressirikkamaks hindasid oma t&ouml;&ouml;d ohtlike ning v&auml;hemakstud ametite esindajad ning osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed. Lisaks k&otilde;rgemale stressitasemele (43%) toodi negatiivsete m&otilde;judena veel v&auml;lja toitumisharjumuste muutus (28%), unekvaliteedi halvenemine (27%) ja kehakaalu t&otilde;us (22%).</p> <p>Kanadas teostatud ja ajakirjas Preventive Medicine (2017) avaldatud uuring t&otilde;mbab otsesed seosed ka t&ouml;&ouml;stressi ja v&auml;hkhaiguse vahele. Riskigruppi kuuluvad ennek&otilde;ike 15 v&otilde;i enam aastat stressirikast t&ouml;&ouml;d teinud mehed.</p> <p>Siit v&otilde;ib astuda aga veel sammu edasi. Jaapanis sureb t&ouml;&ouml;st tingitud pinge tagaj&auml;rjel igal aastal ligi 10 000 inimest. &Uuml;let&ouml;&ouml;tamise t&otilde;ttu hukkunud inimeste eest seisva organisatsiooni National Defence Council for Victims of Karoshi andmetel on see v&otilde;rreldav sealse aastase liiklussurmade arvuga.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;andjate v&otilde;tmeroll</strong></p> <p>Eelpool mainitud Harvardi &uuml;likooli uuringu teinud teadlaste s&otilde;nul peitub peamine probleem t&ouml;&ouml;andjate tegevusetuses. Kahju ei kanna seejuures vaid t&ouml;&ouml;tajad. Ka ettev&otilde;tete tulemuslikkus kannatab.</p> <p>N&auml;iteks Inglismaal t&ouml;&ouml;ohutusega tegeleva organisatsiooni Health and Safety Executive viimastel andmetel l&auml;heb seal aastas t&ouml;&ouml;stressi t&otilde;ttu kaotsi 12,5 miljonit t&ouml;&ouml;p&auml;eva ning enam kui pool miljonit t&ouml;&ouml;tajat kannatab t&ouml;&ouml;ga seotud stressi, depressiooni v&otilde;i &auml;revuse k&auml;es.</p> <p><strong>Ettev&otilde;tte jaoks kaasnevad k&otilde;rge stressitasemega sageli j&auml;rgnevad probleemid:</strong></p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;tajate v&auml;hene loovus;</li> <li>madal t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja v&auml;hene p&uuml;hendumine;</li> <li>palju haigusp&auml;evi ja madalam tootlikkus;</li> <li>suur personalivoolavus;</li> <li>suurenenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusrisk;</li> <li>kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematuseni.</li> </ul> <p><strong>Kuidas olukorda parandada?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andjale on kasulik l&auml;heneda stressile nagu igale teisele t&ouml;&ouml;keskkonnast tulenevale probleemile ning ennetada soovimatuid tagaj&auml;rgi. Selleks v&otilde;iks teha l&auml;bi j&auml;rgmise teekonna:</p> <ol> <li>Teha kindlaks v&otilde;imalikud ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajaid ohustavad ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid.</li> <li>Hinnata, missugused t&ouml;&ouml;tajate grupid on ohustatud. Selleks v&otilde;ib teha nii eraldi anon&uuml;&uuml;mse uuringu, kui ka vaadata personalivoolavuse v&otilde;i n&auml;iteks haigusp&auml;evade statistikat.</li> <li>Selgitada v&auml;lja olulised (t&ouml;&ouml; iseloomust ja t&ouml;&ouml;kohast tulenevad) riskid ning leida lahendused riskide maandamiseks. Sellesse protsessi tuleks kaasata ka t&ouml;&ouml;tajad.</li> <li>Vormistada tulemus kirjalikult konkreetseks plaaniks.</li> <li>Kontrollida tulemuste saavutamist ja uuendada plaani.</li> </ol> <p><strong>Ka t&ouml;&ouml;taja saab pingeid leevendada</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;stressi ohjamisse saab panustada ka t&ouml;&ouml;taja. Tema tunneb selle m&otilde;ju k&otilde;ige otsesemalt ning saab pakkuda t&ouml;&ouml;andjale adekvaatset sisendit soovimatute tagaj&auml;rgede v&auml;ltimiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab anda teada, kui: -&nbsp;t&ouml;&ouml;koormus on &uuml;le tema v&otilde;imete; -&nbsp;t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded v&otilde;i vastutus on ebaselged; -&nbsp;t&ouml;&ouml;korralduses esineb probleeme; -&nbsp;teda v&otilde;i m&otilde;nda kolleegi kiusatakse v&otilde;i ahistatakse; -&nbsp;tal on probleeme tervisega; -&nbsp;t&ouml;&ouml;ajad v&otilde;i &ndash;koht vajaksid muutmist; -&nbsp;m&auml;rkab m&otilde;nel kolleegil olulist t&ouml;&ouml;stressi.</p> <p>Lisaks v&otilde;iks t&ouml;&ouml;taja osaleda t&ouml;&ouml;stressi v&auml;hendamiseks loodud programmis ning aidata t&ouml;&ouml;andjal koguda infot vajalike muutuste ellukutsumiseks.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;stress kahjulik k&otilde;igile. Seda tuleb m&auml;rgata, teadvustada stressi tekkep&otilde;hjuseid ning astuda samme elu- ja t&ouml;&ouml;kvaliteedi parandamiseks.</p> <p><strong><a href="/redirect/2802" target="_blank">Vaadake ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;stressist ja teistest ps&uuml;hholoogilistest ohuteguritest. </a></strong></p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1808Kuidas aidata kuulmispuudega töötajal võimalikult hästi uuel töökohal sisse elada?2017-12-04<p><strong>Meie tootmisettev&otilde;ttesse tuleb t&ouml;&ouml;le uus t&ouml;&ouml;taja, kellel on kuulmispuue. Millega peaksime t&ouml;&ouml;keskkonnas arvestama, et t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalikult lihtne sisse elada ning t&ouml;&ouml;le asuda? Kas peaksime tegema mingisuguseid muutusi?</strong></p> <p>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: T&ouml;&ouml;andja peab esmalt anal&uuml;&uuml;sima ja hindama t&ouml;&ouml;keskkonnaga seonduvaid ohutegureid ehk l&auml;bi tuleb viia t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s. Seej&auml;rel tuleb m&otilde;elda, kas t&ouml;&ouml;keskkonnas on konkreetse t&ouml;&ouml;taja erivajadusest v&otilde;i erip&auml;rast tulenevalt t&auml;iendavaid ohtusid.</p> <p>Vaegkuulja puhul tuleb arvestada sellega, et ta ei kuule kas osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid helisid. Seega ta ei pruugi kuulda tootmises liikuvaid t&otilde;stukeid, ohum&auml;rguandeid ja h&auml;dasignaale. T&ouml;&ouml;tajale tuleks leida selline t&ouml;&ouml;koht, kus ta saaks t&ouml;&ouml;d teha ja liikuda rahulikult nii, et ei oleks ohtu t&otilde;stukitega v&otilde;i muu taolisega kokku p&otilde;rgata. Samuti tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kuidas saab vaegkuulja infot ohum&auml;rguannete, n&auml;iteks tulet&otilde;rje alarmi kohta. Heaks alternatiiviks on n&auml;iteks hoiatustuled, mis annavad ohust visuaalselt m&auml;rku.</p> <p>Kindlasti tuleb t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;le asumist t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu alal p&otilde;hjalikult juhendada ja v&auml;lja &otilde;petada. Vajadusel tuleb juhendada ka teisi t&ouml;&ouml;tajaid, kui nende jaoks t&ouml;&ouml;protsesside v&otilde;i ohutuse kohapealt midagi muutub. Kui n&auml;iteks teised t&ouml;&ouml;tajad peavad vaegkuuljale h&auml;daolukorrast m&auml;rku andma ja evakueerida aitama, siis tuleb sellest teisi t&ouml;&ouml;tajaid teavitada.</p> <p>Oluliseks k&uuml;simuseks on ka suhtlemine &ndash; kuidas saab t&ouml;&ouml;taja suhelda nii t&ouml;&ouml;andjaga kui kaast&ouml;&ouml;tajatega (kas vaegkuulja loeb huultelt, kas ettev&otilde;tte sees on olemas viipet&otilde;lk, kas vajadus on ettev&otilde;tte v&auml;lise viipet&otilde;lgi j&auml;rele). Kindlasti tasub t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajalt endalt k&uuml;sida, millised on murekohad ning millist abi t&ouml;&ouml;taja vajab. N&auml;iteks v&otilde;ivad kuulmisaparaadi kandjatel v&otilde;imenduda teatud t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad helid, mis v&otilde;ivad tekitada ebamugavustunnet ja &uuml;leliigset stressi.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1820Millega tegeleb Rahvusvaheline Tööorganisatsioon?2017-11-30<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Seekord on vaatluse alla v&otilde;etud Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni roll ja tegevused. </strong></p> <p>Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (International Labour Organization &ndash; ILO) on &Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsiooni agentuur, mis &uuml;hendab t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;andjate ja 187 riigi esindajaid. ILO ainulaadne kolmepoolne iseloom soodustab v&auml;&auml;rikate t&ouml;&ouml;standartide v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist ja edendamist k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate kasuks &uuml;le maailma.</p> <p>Soov &uuml;hendada seadusandjaid t&ouml;&ouml; reguleerimise alal erinevatest riikidest tekkis XIX sajandi l&otilde;pus. Esimese maailmas&otilde;jale j&auml;rgnenud Versailles' rahu tulemusena asutati 1919. aastal Rahvasteliit ning selle agentuurina ka Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon. Juhtiv idee ILO asutamisel s&otilde;jaj&auml;rgses Euroopas oli idee, et &ldquo;rahu on v&otilde;imalik luua vaid juhul, kui see p&otilde;hineb sotsiaalsel &otilde;iglusel&rdquo;. ILO peamine eesm&auml;rk sellel ajal piirdus rahvusvahelise t&ouml;&ouml;seadusandluse koordineerimisega.&nbsp; &nbsp;</p> <p>Esimene iga-aastane Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;konverents (International Labour Conference) korraldati juba 29. oktoobril 1919. Seal v&otilde;eti vastu kuus esimest ILO konventsiooni. Nende hulgas olid n&auml;iteks emaduse ja t&ouml;&ouml;puuduse konventsioonid, mille eesm&auml;rk oli luua sotsiaalsed garantiid t&ouml;&ouml;kohal v&auml;hem kaitstud &uuml;hiskonna liikmete jaoks. Ehkki need sammud olid v&auml;ga progressiivsed ja vajalikud v&auml;&auml;rika t&ouml;&ouml; tagamiseks, siis 2013. aasta seisuga ratifitseeris emaduse konventsiooni vaid 34 riiki, t&ouml;&ouml;puuduse oma &ndash; 57. T&otilde;en&auml;oliselt on need algatused siiani aktuaalsed.</p> <p>Kaasaegsema rolli sai ILO 1944. aastal Philadelphia deklaratsiooni allkirjastamise j&auml;rel. Deklaratsioon fikseerib Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni t&auml;nap&auml;evased eesm&auml;r ja otstarvet. Sellega v&otilde;eti vastu muuhulgas j&auml;rgmine printsiip: kustahes vaesus ei oleks, ohustab see heaolu k&otilde;ikjal. Deklaratsioon kinnitab samuti, et ILO hinnangud ja seadusandlik tegevus l&auml;htuvad inim&otilde;iguste ja heaolu edasiviimise vajadusest.</p> <p>Oma tegevuste t&otilde;ttu v&otilde;itis Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon Nobeli rahupreemiat 1969. aastal &ndash; 50 aastat p&auml;rast organisatsiooni asutamist. Aastatel 1919 &ndash; 1969 on ILO koostanud ja vastu v&otilde;tnud 128 konventsiooni, t&ouml;&ouml;tades koos nii t&ouml;&ouml;andjate kui ka t&ouml;&ouml;tajate ja riikide esindajatega. Auhinna saamine r&otilde;hutas veel kord sotsiaalse &otilde;igluse t&auml;htsust maailma rahu s&auml;ilitamisel.</p> <p>Vastuseks maailma majanduskriisile 2008. aastal v&otilde;tsid ILO liikmesriigid &uuml;ksmeelselt vastu Deklaratsiooni Sotsiaalse &Otilde;igluse Kohta &Otilde;iglase Globaliseerumise Nimel (ILO Declaration on Social Justice for a Fair Globalization). Dokument t&otilde;endab Philadelphia deklaratsiooni t&auml;iusliku p&auml;evakohasust 21. sajandil ja s&uuml;vendab ILO juhtivat rolli maailma majanduse eetilisel muutmisel.</p> <p>Rahvusvaheline agentuur areneb aktiivselt t&auml;nap&auml;evani. Lisaks peakorterile, mis asub Genevas,&nbsp; on Rahvusvahelisel T&ouml;&ouml;organisatsioonil n&uuml;&uuml;d 40 esindust &uuml;le maailma. Arenenud v&otilde;rgustikku kasutatakse uurimist&ouml;&ouml;de l&auml;biviimiseks, riikide ja ettev&otilde;tete konsulteerimiseks kohapeal jne.</p> <p>&Uuml;RO tegevuskava 2030 ja &uuml;lemaailmsed s&auml;&auml;stva arengu eesm&auml;rgid sisaldavad 17 punkti hulgas ka v&auml;&auml;rika t&ouml;&ouml; tagamise eesm&auml;rki. ILO tegeleb just selle punkti elluviimisega. V&auml;&auml;rika t&ouml;&ouml; tegevuskava omaette h&otilde;lmab enda alla v&auml;&auml;rilisi karj&auml;&auml;riv&otilde;imalusi, sotsiaalset kindlustust, tugevat kolmepoolset koost&ouml;&ouml;d ning ILO p&otilde;hiprintsiipe ja &otilde;iguseid. K&otilde;ik s&auml;&auml;stva arengu eesm&auml;rgid on suunatud inimkonna edenemisele. Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon on &uuml;ks t&auml;htsamatest saavutustest teel rahulikku ja v&auml;&auml;rikasse maailma.</p> <p>Vaata lisaks ka <strong><a href="http://www.ilo.org/global/lang--en/index.htm" target="_blank">ILO kodulehek&uuml;lge</a></strong>.</p> <p><strong>Allikad:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.ilo.org/global/topics/sdg-2030/lang--en/index.htm">http://www.ilo.org/global/topics/sdg-2030/lang--en/index.htm</a></li> <li><a href="http://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=1000:62:0::NO:62:P62_LIST_ENTRIE_ID:2453907:NO#declaration">http://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=1000:62:0::NO:62:P62_LIST_ENTRIE_ID:2453907:NO#declaration</a> &ndash; Philadelphia deklaratsioon</li> </ul>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1804Riik liigub noortegarantii tugisüsteemi loomisega edasi2017-11-30<p><strong>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski tutvustas t&auml;na valitsuse istungil uut noortegarantii tugis&uuml;steemi ning valitsuse liikmed kiitsid selle p&otilde;him&otilde;tted heaks. Loodav s&uuml;steem v&otilde;imaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16&ndash;26-aastastele noortele tuge naasta t&ouml;&ouml;turule ja haridusellu. Noortegarantii tugis&uuml;steemi eesm&auml;rk on v&auml;hendada mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte arvu.</strong></p> <p>&bdquo;Ehkki paljud organisatsioonid teevad t&auml;nuv&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d noorte abistamisel, puudub meil praegu terviklahendus nende noorte leidmiseks ja toetamiseks, kes vajavad haridustee j&auml;tkamisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;h&otilde;ivesse liikumisel spetsialistide abi. Peamiseks takistuseks on olnud &uuml;levaate puudumine tuge vajavatest noortest, lisaks ka ebapiisav juhtumikorraldus abivajajate toetamiseks, mist&otilde;ttu on toetuss&uuml;steem killustunud,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Rahvusvaheline praktika ja Eesti enda kogemus n&auml;itavad selgelt, et tuge vajavate noorteni j&otilde;udmine ja nende tegutsema panemine eeldab personaalset l&auml;henemist ja usalduse tekitamist.&ldquo;</p> <p>Noortegarantii tugis&uuml;steemi loomiseks on sotsiaalministeerium v&auml;ljat&ouml;&ouml;tanud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eeln&otilde;u.</p> <p>Noortegarantii regulatsiooni rakendamine eeldab t&auml;iendavat IT-lahendust, et kohalikud omavalitsused saaksid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest, kes ei &otilde;pi, ei t&ouml;&ouml;ta, ei otsi t&ouml;&ouml;d ega viibi m&otilde;juval p&otilde;hjusel t&ouml;&ouml;turult eemal. See info v&otilde;imaldab noorega &uuml;hendust v&otilde;tta ning kui noor soovib haridustee j&auml;tkamiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;turule liikumiseks abi, saab omavalitsus pakkuda talle vajalikku ja sobivat tuge. Kui noor abi ei soovi, v&otilde;ib ta sellest loobuda ja keelata oma andmete t&ouml;&ouml;tlemise.</p> <p>Sotsiaalministeerium testib ja arendab noortegarantii tugis&uuml;steemi koost&ouml;&ouml;s kohalike omavalitsustega aastatel 2018&ndash;2020. Praeguseks on avaldanud valmisolekut testimises osaleda viis kohalikku omavalitsust. Pilootprojektis osalemisest on huvitatud Tartu, V&otilde;ru ja Kohtla-J&auml;rve linnavalitsused ning Raasiku ja Saaremaa vallavalitsused.</p> <p>&bdquo;Kohalikult omavalitsuselt oodatakse oma piirkonna noortega tegelemist ja nende kasvatamist t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikeks kodanikeks,&ldquo; &uuml;tles V&otilde;ru abilinnapea Sixten Sild. &bdquo;P&uuml;&uuml;amegi seda teha, kuid ikka ja j&auml;lle tulevad ilmsiks murelapsed, kelle puhul tuleb &uuml;hiskonnal hakata tegelema kurbade tagaj&auml;rgedega, sest &otilde;igel ajal on j&auml;&auml;nud sekkumata ja suunamata. Selliseid probleeme saaks minu hinnangul tublisti v&auml;hendada, kui omavalitsused saaksid riskitsooni j&auml;&auml;vate noorte kohta infot v&otilde;imalikult varakult. Seep&auml;rast toetan v&auml;ga noortegarantii tugis&uuml;steemi loomist ja oleme V&otilde;ru linnavalitsuse poolt meeleldi selle piloteerijateks.&rdquo;</p> <p>2016. aastal viidi Tartu ja V&otilde;ru linnades l&auml;bi pilootprojekt, millega testiti registrite vahelise andmevahetuse toimimist. Katsetuse tulemused n&auml;itasid, et noortegarantii tugis&uuml;steemiga loodava IT-lahendusega on v&otilde;imalik kohalikele omavalitsustele luua abivahend, mis muudab abivajajateni j&otilde;udmise m&auml;rksa lihtsamaks.</p> <p>Tugis&uuml;steemi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning &uuml;lej&auml;&auml;nud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli v&auml;ljaarendamist.</p> <p>Lisaks on plaanis korraldada avatud taotlusvoor, kust kohalikud omavalitsused saaksid loodava tugis&uuml;steemi kasutuselev&otilde;tuks taotleda vajadusel t&auml;iendavat rahastust. Loodava tugis&uuml;steemi kasutamine on kohalikele omavalitustele vabatahtlik.</p> <p>Eestis on noorte t&ouml;&ouml;tus kaks korda suurem kui keskmine t&ouml;&ouml;tus ning &uuml;ldisele heale t&ouml;&ouml;turuseisule vaatamata on noorte t&ouml;&ouml;tus hakanud kasvama. 2017. aasta kolme esimese kvartali keskmisena oli noorte t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 14,1%, samas &uuml;ldise t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r ca. 6%.</p> <p>K&auml;esolev seadus on kavandatud j&otilde;ustuma 2018. aasta 15. aprillil.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1802Tervisedendaja kutse taotlemise ja dokumentide esitamise tähtaeg on 4. detsember 20172017-11-30<p><strong>Eesti Tervisedenduse &Uuml;hing v&otilde;tab vastu dokumente tervisedendaja kutse taotlemiseks t&auml;htajaga 04. detsember 2017.a (kuni kella 23.59-ni).</strong></p> <p>Kutse andmise kord ja maksumused on kinnitatud Tervishoiu Kutsen&otilde;ukogu 21. novembri 2017 otsusega. J&auml;rgmine kutse andmise voor kuulutatakse v&auml;lja 2018. aasta kevadel.</p> <ul> <li><a href="http://www.tervis.ee/uudis/eelinfo-tervisedendaja-kutse-taotlemise-ja-dokumentide-esitamise-tahtaeg-on-30-november-2017/" target="_blank">Taotlemise ja taast&otilde;endamise eeltingimusi vaata siit.</a></li> </ul> <p>Kutse andmise etapid on dokumentide hindamine ja vestlus. Kutset taotleda soovijatel tuleb ette valmistada dokumendid, s.h eneseanal&uuml;&uuml;s v&otilde;i taast&otilde;endamisel vabas vormis varasema tegevuse ja arenguperspektiivi kirjeldus ning tasuda kutse andmise tasu (eraisikuna, soovi korral v&auml;ljastab ET&Uuml; arve firmale v&otilde;i T&ouml;&ouml;tukassale). Kutse andmise maksumus on esmasel taotlemisel 120 eurot, taast&otilde;endamisel 85 eurot.</p> <p>Igat kutse taotlejat hindavad 3 tervisedenduse valdkonna eksperti. Kutse taotlejatele antakse tagasiside dokumentide k&auml;ttesaamise kohta ning dokumentide (eneseanal&uuml;&uuml;si) alusel hindamise etapi j&auml;rgselt. Esmastaotleja, vajadusel ka taast&otilde;endaja vestluste ajad t&auml;psustame p&auml;rast seda, kui dokumentide alusel on hindamise I etapp l&auml;bi viidud (jaanuaris 2018).</p> <p><strong>Avalduse ja dokumentide saatmise kontaktandmed:</strong></p> <p>Soovitavalt digitaalselt, e-postiga aadressile <a href="mailto:kutseandmine@gmail.com">kutseandmine@gmail.com</a>.</p> <p>Paberkandjal: t&auml;hitud postiga v&otilde;i k&auml;est-k&auml;tte, Sirje Vaask nimele, Tallinna &Uuml;likool, Narva mnt 29, Tallinn, 10120, ruum 510, kuni 4. detsembril kella 17.00-ni.</p> <p>Tervisedendaja kutsestandarditega, kutseomistamise korraga, s.h taotlemise eeltingimustega on v&otilde;imalik tutvuda ET&Uuml; veebilehel <a href="http://www.tervis.ee/kutseomistamine">www.tervis.ee/kutseomistamine</a>. Samas on k&auml;ttesaadavad ka avalduse ja eneseanal&uuml;&uuml;si vormid.</p> <p>Info saamise v&otilde;imalus (kohtumine eelneval kokkuleppel) kutse taotlejatele on 30. novembril ja 01. detsembril (Tallinna &Uuml;likoolis, Narva mnt 29) v&otilde;i muul kokkulepitud moel.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">Terviseinfo</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1805Algav sotsiaalkampaania „Kasvage koos“ kutsub isasid vanemapuhkust kasutama2017-11-29<p><strong>Vaid &uuml;heksa protsenti vanemah&uuml;vitise saajatest on praegu isad. T&auml;na algav sotsiaalkampaania &bdquo;Kasvage koos&ldquo; kutsubki isasid oma lastega rohkem aega veetma, sealhulgas v&otilde;tma osa vanemapuhkusest.</strong></p> <p>Televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias ja t&auml;navatel levivates reklaamides esinevad ja jutustavad oma kooskasvamise loo isad koos oma lastega.</p> <p>&bdquo;Eesti mehed kasutavad vanemapuhkust praegu veel harva, kuigi isade osalemine laste kasvatamisel toetab paremaid peresuhteid. Vanemapuhkust kasutav isa suurendab ema turvatunnet nii t&ouml;&ouml;turul kui peresuhetes, andes seel&auml;bi julguse saada veel lapsi,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. &bdquo;Isadel on tihti raske ette kujutada, et nad j&auml;&auml;ksid m&otilde;neks ajaks koduseks ja t&ouml;&ouml;st eemale. Aga tasub ikka j&auml;rele proovida, algatuseks n&auml;iteks l&uuml;hemaks perioodiks &ndash; isad on &ouml;elnud, et ka kuu v&otilde;i paar vanemapuhkust on hindamatu kogemus.&ldquo;</p> <p>Isade suuremal osalusel laste kasvatamisel on mitmeid positiivseid m&otilde;jusid naistele, meestele ja eelk&otilde;ige lastele. N&auml;iteks selgus <a href="http://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/fathers-leave-fathers-involvement-and-child-development_5k4dlw9w6czq-en" target="_blank">OECD 2013. aasta uuringust</a>, et mida rohkem osalevad isad lapse s&uuml;nni j&auml;rel tema hooldamises, seda suurem on isade kiindumus oma lastesse ja ka edasine osalemine lapse elus, sealhulgas lapse &uuml;lalpidamises. Suurem seotus oma lastega m&otilde;jutab omakorda positiivselt meeste tervist ja v&auml;hendab nii isade kui laste riskik&auml;itumist.</p> <p>Peredele annavad rohkem paindlikkust vanemapuhkuse jagamisel kahe vanema vahel ka praegu Riigikogu menetluses olevad <a href="http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine" target="_blank">muudatused</a>. &bdquo;Loodetavasti v&otilde;tab Riigikogu juba l&auml;hin&auml;dalatel vastu seadusemuudatused, mis muudavad vanemah&uuml;vitise kasutamise paindlikumaks ka isade jaoks ja annavad isadele tulevikus senise 10 p&auml;eva asemel terve kuu pikkuse tasustatud isapuhkuse. Kuid esmat&auml;htis on ikka meeste endi soov vanemapuhkusest osa v&otilde;tta ja naistele turvatunnet pakkuda. Loodame kampaaniaga inspireerida nii isasid, kes seni ise vanemapuhkusele j&auml;&auml;mist kaalunud ei ole, kui ka emasid &ndash; mehed saavad lastega kodus v&auml;ga h&auml;sti hakkama,&ldquo; lisas Iva.</p> <p>Sotsiaalkampaania kestab t&auml;navatel, teles, raadios, print- ja sotsiaalmeedias kuni 15. detsembrini. Isa- ja vanemapuhkuse kohta on koondatud infot ja kasulikke n&otilde;uandeid veebilehele <a href="http://www.papsigakodus.ee">www.papsigakodus.ee</a></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1800Kas sinu töökoht võib mõjutada su kopsude tervist? Vasta veebiküsitlusele ja saa teada2017-11-29<p><strong>Euroopa Pulmonoloogia Sihtasutus (European Lung Foundation) on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud uue veebik&uuml;sitluse, mis aitab inimestel hinnata, kas nende kopsude tervis v&otilde;ib nende t&ouml;&ouml;tingimuste t&otilde;ttu ohus olla.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ga seotud kopsuhaigused on seisundid, mida p&otilde;hjustavad v&otilde;i s&uuml;vendavad teatud t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid.</p> <p>Paljud inimesed puutuvad oma t&ouml;&ouml;kohas kokku kahjulike ainetega nagu puhastusvahendid, erinevad aurud ja tolm. Kui t&ouml;&ouml;kohal puuduvad asjakohased kaitsevahendid, v&otilde;ib niisuguste ainete pidev sissehingamine p&otilde;hjustada v&otilde;i s&uuml;vendada mitmesuguseid kopsuhaigusi, nende seas astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), kopsuv&auml;hk ja silikoos.</p> <p>K&uuml;simustiku koostas juhtgrupp, kuhu kuuluvad elukutsega seotud kopsuhaiguste eksperdid, esmase tervishoiu professionaalid ja patsiendiesindajad.</p> <p>K&uuml;simustiku vaatasid &uuml;le ja andsid soovitusi &Uuml;hendkuningriigi organisatsioonid ELF Patient and Professional Advisory Committees ja Health and Safety Healthy Lung Partnership, ning riiklikke fookuspunkte aitas m&auml;&auml;rata Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA).</p> <p>L&uuml;hike k&uuml;sitlus h&otilde;lmab k&uuml;simusi vastaja s&uuml;mptomite ja t&ouml;&ouml;koha kohta. P&auml;rast k&uuml;sitlust esitatakse vastuste p&otilde;hjal kokkuv&otilde;te koos soovitustega, kuidas oma kopse t&ouml;&ouml;kohal kaitsta &ndash; koos v&otilde;imaliku soovitusega minna oma kopsude tervise edasiseks uurimiseks perearsti juurde.</p> <p>Platvorm sisaldab ka faktiteavet paljude erinevate t&ouml;&ouml;kohtade kohta, k&auml;sitledes m&otilde;nda neis esineda v&otilde;ivat ohtu ja iga ohuga seotud kopsude tervise probleeme, samuti abin&otilde;usid, mida inimesed saavad rakendada, et nende ohtudega v&auml;hem kokku puutuda.</p> <p>Veebik&uuml;sitluse koostamise t&ouml;&ouml;r&uuml;hma kuulunud Iirimaa uneh&auml;irete toe sihtasutuse (Sleep Disorder Support Foundation) liige ja endine ELF juhatuse esimees Dan Smyth: &ldquo;Ma olen v&auml;ga uhke, et sain aidata ellu viia seda projekti, mis on tervise- ja keskkonnaspetsialistide eduka koost&ouml;&ouml; tulemus kopsuhaigete patsientide ja nende esindajatega. See lihtne veebik&uuml;sitlus toob kopsutervisega seotud riskidesse suuremat selgust, aidates paljudes t&ouml;&ouml;stusharudes t&ouml;&ouml;tavaid inimesi.&rdquo;</p> <p>Praegu on veebik&uuml;simustik k&auml;ttesaadav ingliskeelsena,</p> <p><strong><a href="http://elf-occupational-health.rocketscience.modxcloud.com/en/" target="_blank">Kontrolli, kas sinu t&ouml;&ouml;kohas on p&ouml;&ouml;ratud t&auml;helepanu ohuteguritele, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada kopsude tervist</a></strong>.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.europeanlung.org/en/" target="_blank">Euroopa Pulmonoloogia Sihtasutus</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1799Majanduse digitaliseerimine suurendab Eestis tööhõivet ja majanduskasvu2017-11-28<p><strong>Kui Eesti suudab oma majanduse edukalt digitaliseerida ning targalt muutusi juhtida, paraneb nii tootlikkus kui ka &uuml;hiskondlik heaolu, selgus t&auml;na avaldatud McKinsey &amp; Company rahvusvahelisest tulevikut&ouml;&ouml; raportist Eesti kohta. Raport anal&uuml;&uuml;sis digitehnoloogia m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule ja keskendus Euroopa &uuml;heksale digiliidrile, sealhulgas Eestile.</strong></p> <p>&bdquo;Eesti k&auml;sitlemine nii mainekas uuringus, lisaks nimetamine &uuml;heks Euroopa digiliidriks on meile suur tunnustus ja tutvustab Eestit kui e-riiki rahvusvahelisele &uuml;ldsusele veelgi rohkem,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Digitaliseerumine hoogustub l&auml;hiaastatel veelgi ning puudutab suuremal v&otilde;i v&auml;hemal m&auml;&auml;ral k&otilde;iki sektoreid. Eestil on globaalsest innovatsioonist palju v&otilde;ita, kuid me peame inimesi nendeks muutusteks juba t&auml;na ette valmistama. See t&auml;hendab suuremat t&auml;helepanu &uuml;mber- ja t&auml;iend&otilde;ppele, eriti digioskuste arendamisele.&rdquo;</p> <p>Raport annab riikidele soovitusi, kuidas t&auml;nu muutuvale t&ouml;&ouml;le inimeste heaolu suurendada. Edukas digitaliseerimine v&otilde;imaldab Eestis luua 30 000 uut t&ouml;&ouml;kohta. See t&auml;hendab rohkem digit&ouml;&ouml;kohti, aga et need enamasti k&otilde;rgepalgalised t&ouml;&ouml;kohad vajavad ka teenindamist, loovad nad suure hulga t&ouml;&ouml;kohti ka teenindavas sektoris. Uusi digit&ouml;&ouml;kohti tuleb juurde 9%, teenindavaid t&ouml;&ouml;kohti 24% ehk ligi kolm korda rohkem.</p> <p>Eesti kohta esitatud tulemustest j&auml;reldub, et digitaliseerimine kasvatab meie SKT-d inimese kohta 2,2% rohkem kui digitaliseerimata majanduses. Tootlikkuse suurenedes kasvab ka Eesti rahvusvaheline konkurentsiv&otilde;ime, mis toob meile k&otilde;rgemat palka ja suuremat eneseteostust pakkuvad t&ouml;&ouml;kohad. Samuti toob raport v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;de digitaliseerimata j&auml;tmine &auml;hvardab konkurentsiv&otilde;ime languse, t&ouml;&ouml;kohtade kadumise ja majanduse stagneerumisega. Niisiis ei t&auml;henda digitaliseerimine t&ouml;&ouml;kohtade kadumist, vaid pakub neid juurde, luues positiivse tulevikustsenaariumi.</p> <p>&bdquo;See on optimistlik ja tulevikku vaatav aruanne uute tehnoloogiate m&otilde;just &uuml;hiskonnale,&ldquo; selgitas raporti koostanud maineka juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey &amp; Company partner Jacob Staun. &bdquo;Meie anal&uuml;&uuml;s n&auml;itab, et digitaliseerimise positiivne m&otilde;ju Eesti t&ouml;&ouml;h&otilde;ivele on ligikaudu 2%. Kuid positiivse efekti saavutamine tulevikus n&otilde;uab k&otilde;igi sotsiaalpartnerite kiiret ja &uuml;hist tegutsemist juba n&uuml;&uuml;d. V&otilde;idavad need &uuml;hiskonnad, kes loovad &otilde;ige visiooni ning kindlustavad tulevikus edu t&auml;nu l&uuml;hiajalisele majanduslikule investeeringule &uuml;leminekuperioodil.&ldquo;</p> <p>Eesti k&otilde;ige suurem v&auml;ljakutse seisneb t&ouml;&ouml;tajate &uuml;mber&otilde;ppes. Digitaalsete oskuste poolest on Eesti 28 ELi liikmesriigi seas 10. kohal ning digitaliseerimisest v&otilde;itmiseks peaksime oma positsiooni selgelt parandama. Arenguh&uuml;ppeks l&auml;heb edaspidi t&ouml;&ouml;turul vaja erinevate oskuste kogumit, milles sisalduvad nii tehnilised, sotsiaalsed kui ka loomingulised oskused. Nende omandamine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tajail liikuda kasvavatesse sektoritesse, sest just seal luuakse t&ouml;&ouml;kohti juurde.</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; raportit &bdquo;Shaping the future of work in Europe&rsquo;s digital front runners&ldquo; esitleti t&auml;na Tallinnas toimunud &uuml;ritusel &bdquo;Let&rsquo;s make the future work for us,&ldquo; kus maailma juhtiva konsultatsiooniettev&otilde;te McKinsey &amp; Company partner Jacob Staun andis &uuml;levaate tulemustest Eesti kohta.</p> <p>Lisaks raporti esitlusele tegid visiooniettekanded Geenius tehnoloogiaportaali asutaja Henrik Roonemaa ning m&otilde;ttekoja Demos Helsinki teadur Julia Jousilahti. Vestlusringis jagasid oma m&otilde;tteid McKinsey &amp; Company, Google&rsquo;i ja Digital Europe&rsquo;i esindajad, Taani Ameti&uuml;hingute Keskliidu asepresident ning tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski.</p> <p>Tulevikut&ouml;&ouml; raportis keskenduti &uuml;heksale Euroopa digivaldkonna eestvedajale &ndash; Eestile, Belgiale, Taanile, Soomele, Iirimaale, Luksemburgile, Hollandile, Norrale ja Rootsile.</p> <ul> <li><strong>McKinsey &amp; Company tulevikut&ouml;&ouml; raport <a href="https://www.mckinsey.com/global-themes/europe/shaping-the-future-of-work-in-europes-nine-digital-front-runner-countries" target="_blank">&bdquo;Shaping the future of work in Europe&rsquo;s digital front runners.&ldquo;</a></strong></li> <li><strong>Kokkuv&otilde;ttega raporti tulemustest Eesti kohta on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tooelu/country_annex_estonia.pdf" target="_blank">sotsiaalministeeriumi kodulehel</a>.</strong></li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1798Kas tööandja hoiatust saab vaidlustada?2017-11-28<p><strong>Olen ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tanud kolm aastat. Siiamaani on t&ouml;&ouml;suhe sujunud probleemideta. Paar kuud tagasi palusin t&ouml;&ouml;andjal oma palka t&otilde;sta. T&ouml;&ouml;andja keeldus ning meil tekkis v&auml;ike s&otilde;navahetus. Peale l&auml;bir&auml;&auml;kimiste luhtumist sain t&ouml;&ouml;andjalt kirjaliku hoiatuse, et ma ei ole t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;itnud piisavalt hoolsalt. Suuliselt anti mulle teada, et minu t&ouml;&ouml;suhet soovitakse &uuml;les &ouml;elda. Ma leian, et ma olen oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itnud sama suure hoolega nagu varasemalt ning ei ole t&ouml;&ouml;kohustusi rikkunud. Mida ma peaksin selles olukorras tegema? Kas ma saan vaidlustada t&ouml;&ouml;andja hoiatust?</strong></p> <p><strong>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</strong></p> <p>Hoiatamine on t&auml;helepanu juhtimine rikkumisele. Tihti n&auml;evad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja olukorda erinevalt. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;andja leiab, et tegemist on rikkumisega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja leida vastupidist. Tegemist v&otilde;ib olla nii erinevate arusaamadega kui ka sellega, et pooled omavad erinevat informatsiooni. N&auml;iteks v&otilde;ib&nbsp; t&ouml;&ouml;andja seisukohalt olla tegemist rikkumisega, kuid t&ouml;&ouml;tajal j&auml;i m&otilde;ni t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne t&auml;itmata t&auml;iesti inimlikel p&otilde;hjustel (nt teine t&ouml;&ouml;kaaslane lahkus t&ouml;&ouml;lt varem ning tal tuli t&auml;ita &uuml;lesandeid, mida ta &uuml;ldjuhul t&auml;itma ei peaks).</p> <p>Hoiatust vaidlustada ei saa. Kui tegemist on hoiatusega, millega t&ouml;&ouml;taja ei saa n&otilde;ustuda (nt rikkumist pole toimunud, rikkumine toimus teisel kujul kui t&ouml;&ouml;andja seda n&auml;eb v&otilde;i rikkumine k&uuml;ll toimus, kuid see oli v&auml;ltimatu m&otilde;ne h&auml;daolukorra t&otilde;ttu), siis igal juhul tasub t&ouml;&ouml;tajal kirjutada omapoolne seletuskiri. Seletuskiri on vastuskiri hoiatusele ning selles on v&otilde;imalik p&otilde;hjendada t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemust nimetatud olukorrale. V&otilde;imalusel v&otilde;ib lisada ka t&otilde;endeid. Lisaks tasub p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole kirjalikult ja paluda t&otilde;endeid v&otilde;i selgitusi (v&auml;idetava) rikkumise kohta. Igasugune kirjavahetus j&auml;&auml;b hilisemate vaidluste korral t&otilde;endiks.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja leiab, et t&ouml;&ouml;taja rikkumine/rikkumised ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkata ning ta &uuml;tleb t&ouml;&ouml;suhte erakorraliselt &uuml;les, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja &uuml;les&uuml;tlemise t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;i kohtus vaidlustada ja n&otilde;uda h&uuml;vitist t&uuml;hise &uuml;les&uuml;tlemise eest. Vaidluses peavad pooled oma seisukohti t&otilde;endama, mist&otilde;ttu tulevad k&otilde;ik eelnevad kirjalikud p&ouml;&ouml;rdumised t&otilde;enditena k&otilde;ne alla. T&ouml;&ouml;andja hoiatused ja t&ouml;&ouml;taja vastuskirjad/selgitused/p&ouml;&ouml;rdumised on samasuguse kaaluga. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus v&otilde;tab arvesse nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja kirjalikud t&otilde;endid ja &uuml;tlused istungil ning saab anda hinnangu, kas &uuml;les&uuml;tlemine on olnud seadusega koosk&otilde;las.</p> <p>Seega kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et kuigi Eestis kehtivad &otilde;igusaktid ei reguleeri hoiatamiste korda (nt ei ole reguleeritud mitu korda tuleks t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemist hoiatada ning kas seda tuleks teha suuliselt v&otilde;i kirjalikult), siis tasuks t&ouml;&ouml;tajal ja t&ouml;&ouml;andjal p&uuml;&uuml;da erimeelsused lahendada omavahel. Selle eba&otilde;nnestumisel v&otilde;ib vaidluse lahendada t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus, kuid t&otilde;endite olemasolu ja t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja p&uuml;&uuml;dlused olukorda lahendada peaksid olema kirjalikult dokumenteeritud.</p> <p><strong>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <ul> <li><a href="/redirect/1569" target="_blank">Hoiatus</a><br /><a href="/redirect/575" target="_blank">T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine t&ouml;&ouml;andja algatusel</a></li> </ul>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1797Tundmatud isikud esitlesid end tööinspektoritena2017-11-23<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni informeeriti juhtumist, kus tundmatud isikud esitlesid end t&ouml;&ouml;inspektoritena ning n&otilde;udsid objektile sissep&auml;&auml;semist. Kontrollimisel selgus, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tajatega.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on tegemist esmakordse juhtumiga, kus tundmatud isikud end inspektorina esitledes v&otilde;&otilde;rale territooriumile tungida soovisid. &bdquo;T&ouml;&ouml;inspektoritel on alati kohustus end tutvustada ning&nbsp; esitada t&ouml;&ouml;t&otilde;end,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Kahtluse korral helistage telefonil 640 6000 v&otilde;i teatage kohe politseile,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon p&ouml;&ouml;rdus juhtumi selgitamiseks politseisse. Inspektsioon palub elanikel olla t&auml;helepanelik ning sarnastest juhtumitest esimesel v&otilde;imalusel inspektsioonile teada anda.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1796Majanduslik argument ohutu töö poolt2017-11-23<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekorras kuuendas artiklis arutletakse selle &uuml;le, miks on ikkagi kasulik investeerida t&ouml;&ouml;ohutusse.</strong></p> <p>Ajalugu n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;ohutuse tagamine on revolutsiooniline idee, mida t&ouml;&ouml;andjad on veel hiljuti&nbsp;&nbsp; k&auml;sitlenud pigem ebameeldiva heategevusena kui n&auml;inud selles investeeringut tulevikku. T&auml;naseks p&auml;evaks on aga selgunud, et v&auml;&auml;rikas ja ohutu t&ouml;&ouml;koht on hea nii t&ouml;&ouml;tajatele, kui ka ettev&otilde;ttele tervikuna &ndash; seda t&auml;iesti pragmaatiliste p&otilde;hjuste t&otilde;ttu.</p> <p>Vastavalt ISSA (International Social Security Association) uuringule peavad &auml;rid t&ouml;&ouml;ohutuse tagamiseks kulutama raha v&auml;lja&otilde;ppele, investeeringutele varustuse soetamiseks ning t&ouml;&ouml;protsesside organiseerimisele. Kui seda k&otilde;ike arvesse v&otilde;ttes on tagatud ka ohutu t&ouml;&ouml;tamine,&nbsp; saab v&auml;&auml;rtust juurde firma imago, t&otilde;useb t&ouml;&ouml;tajate motivatsioon ning oluliselt v&auml;henevad ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tagaj&auml;rgedega seotud kulud nagu kompensatsioonid ja t&ouml;&ouml; katkestused. T&auml;nu sellele kasvab ettev&otilde;tte tootlikkus. T&ouml;&ouml;ohutusse ja tervisesse investeeritud &uuml;he euro eest saavad ettev&otilde;tjad tagasi umbes 2,2 eurot (Br&auml;unig &amp; Kohstall, 2013).</p> <p>Euroopa Liidus juhtuvad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused sagedamini meestega, kes on h&otilde;ivatud ehitusel, transpordis ning t&ouml;&ouml;stuses. Tuleb m&auml;rkida, et sellistel erialadel on palgad tihtipeale keskmisest t&ouml;&ouml;tasust k&otilde;rgemad. Eurostati andmetel juhtus 2014. aastal Euroopa Liidus 3,2 miljonit mittefataalset t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusjuhtumit, mille t&otilde;ttu v&otilde;tsid t&ouml;&ouml;tajad v&auml;hemalt neljaks p&auml;evaks haiguslehe. Konservatiivselt hinnates on see 12,8 miljonit kaotatud t&ouml;&ouml;p&auml;eva. T&ouml;&ouml;tamata t&ouml;&ouml;p&auml;evad avaldavad majandusele v&auml;ga suurt negatiivset m&otilde;ju.</p> <p>K&otilde;ige otsesem ja t&otilde;en&auml;olisem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg&nbsp; t&ouml;&ouml;taja perspektiivist vaadatuna on v&auml;hemalt osaliselt saamata j&auml;&auml;v t&ouml;&ouml;tasu. M&otilde;ju kandub edasi lisaks kolleegidele, kellel tuleb ettev&otilde;tte poolt p&uuml;stitatud eesm&auml;rgid v&auml;hendatud koosseisus siiski saavutada. Ehituses ja t&ouml;&ouml;stuses v&otilde;ib tellimuste t&auml;itmisega tekkida viivitusi. V&otilde;imalik, et t&ouml;&ouml;tajatel palutakse teha ka &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemine tekitab tihtipeale stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist. Need aga omakorda on riskifaktorid,&nbsp; mis suurendavad uute &otilde;nnetuste juhtumise t&otilde;en&auml;osust. Halvemal juhul v&otilde;ib &uuml;ks raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus k&auml;ivitada firma majanduslikku tulemust kahjustava n&otilde;iaringi. &nbsp; Ohtlik t&ouml;&ouml;keskkond on &uuml;heks peamiseks p&otilde;hjuseks, miks t&ouml;&ouml;tajad ettev&otilde;ttest lahkuvad. See on ettev&otilde;ttele kahjulik mitmest aspektist vaadatuna. Esiteks peavad personalispetsialistid kulutama aega uute t&ouml;&ouml;tajate leidmiseks, nende lepingute koostamiseks ja t&ouml;&ouml;tajate koolitamiseks. K&otilde;ik see v&auml;ljendub kaotatud produktiivsuses ja l&otilde;ppude l&otilde;puks kaotatud tulus. Kaadrivool j&auml;llegi soosib edasisi probleeme: uute t&ouml;&ouml;tajate produktiivsus ja oskus ennast kaitsta on esmaste kogemuste saamisel ja kohanemise perioodil ettev&otilde;ttes madalal tasemel.</p> <p>Tuginedes faktidele tundub suurema t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ramine t&ouml;&ouml;ohutusele pikas perspektiivis&nbsp; olevat m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu. T&ouml;&ouml;andjana investeerige oma alluvate t&ouml;&ouml;ohutusele julgelt ja nautige paremat imagot ja paremat produktiivsust. Olge t&ouml;&ouml;tajana teadlik oma t&ouml;&ouml;ohutuse vajadustest ja &otilde;igustest ning &auml;rge h&auml;benege n&otilde;uda nende tagamist. Panustamisest t&ouml;&ouml;ohutusse v&otilde;idavad k&otilde;ik osapooled.</p> <p><strong>Viited</strong></p> <p>Br&auml;unig, D., &amp; Kohstall, T. (2013). Calculating the international return on prevention for companies. Retrieved from International Social Security Association : <a href="https://www.issa.int/en/details?uuid=f070f204-5fbd-4017-8afb-e07d98ba53ba">https://www.issa.int/en/details?uuid=f070f204-5fbd-4017-8afb-e07d98ba53ba</a> &nbsp;</p> <p>Eurostat (2014). Accidents at work statistics. Retrieved from: <a href="http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Accidents_at_work_statistics#Further_Eurostat_information">http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Accidents_at_work_statistics#Further_Eurostat_information</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1793Tervislike töökohtade tippkohtumisega lõpeb kestlikku tööelu edendav kampaania2017-11-22<p><strong>Euroopa juhtivad t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu eksperdid kohtuvad t&auml;na Hispaanias Bilbaos Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) tervislike t&ouml;&ouml;kohtade tippkohtumisel. Tippkohtumisega l&otilde;peb v&auml;ga edukas kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;, mille eesm&auml;rk oli edendada kestlikku t&ouml;&ouml;elu seoses Euroopa vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;uga.</strong></p> <p>&Uuml;le 350 osaleja, sealhulgas poliitikud, sotsiaalpartnerid, kampaaniapartnerid, Euroopa Komisjoni esindajad, t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu eksperdid ning muud peamised sidusr&uuml;hmad arutavad kaks aastat kestnud kampaania saavutusi ja kogemusi ning vahetavad kestliku t&ouml;&ouml;tamise head tava. Samuti t&auml;histavad osalejad kampaania partnerluskava edu &ndash; kavaga &uuml;hines rekordarv ametlikke kampaaniapartnereid ja meediapartnereid, samuti t&auml;histatakse t&ouml;&ouml;ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoidu edendava populaarse animategelase Napo 20. s&uuml;nnip&auml;eva. Tippkohtumisest tehakse <strong><a href="https://healthy-workplaces.eu/en/healthy-workplaces-summit-2017" target="_blank">veebi&uuml;lekanne</a></strong>. K&otilde;ik istungid salvestatakse ja avaldatakse <a href="https://www.youtube.com/user/EUOSHA" target="_blank"><strong>EU-OSHA YouTube&rsquo;i kanalil</strong> </a>.</p> <p>Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;ud vananeb ja ametlikku pensioniiga t&otilde;stetakse kogu Euroopas. T&ouml;&ouml;j&otilde;u muutuv demograafiline olukord p&otilde;hjustab organisatsioonidele arvukalt probleeme, ka seet&otilde;ttu, et 27% t&ouml;&ouml;tajaid arvab, et nad ei saa 60-aastasena praegusel t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata.[1] Neid probleeme kinnitavad Euroopa Parlamendi projekti<strong><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project" target="_blank"> &bdquo;Ohutum ja tervislikum t&ouml;&ouml; igas vanuses&ldquo; </a></strong>tulemused. P&otilde;hij&auml;reldusi saab vaadata internetis <strong><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/safer-and-healthier-work-any-age-data-visualisation-tool" target="_blank">interaktiivse visualiseerimisvahendiga</a></strong>. Lisaks sellele, et kampaaniaga teadvustati &uuml;ldsusele Euroopa vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u probleeme, pakuti edukalt ka nende praktilisi, &otilde;iguslikke ja poliitilisi lahendusi.</p> <p>Marianne Thyssen, Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, sotsiaalk&uuml;simuste, oskuste ja t&ouml;&ouml;tajate liikuvuse volinik, r&otilde;hutab EU-OSHA tegevuse t&auml;htsust ja agentuuri panust Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba ning <strong><a href="https://oshwiki.eu/wiki/EU_OSH_Strategic_framework" target="_blank">Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse strateegiaraamistiku&nbsp;</a></strong>eesm&auml;rkide saavutamisse. &bdquo;&Uuml;ks Euroopa sotsiaal&otilde;iguste samba olulisimaid aluseid on ohutu ja tervislik t&ouml;&ouml;koht. EU-OSHA asus kampaaniaga &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo; juhtima t&ouml;&ouml;j&otilde;u kestliku vananemise edendamist ja t&ouml;&ouml;turult varase lahkumise ennetamist. Tunnustame t&auml;nuga agentuuri tegevust liikumisel &uuml;hise eesm&auml;rgi poole &ndash; luua kodanikele &otilde;iglasem ja v&otilde;rd&otilde;iguslikum Euroopa.&ldquo;</p> <p>Kolmepoolse toetusv&otilde;rgustiku olulisust EU-OSHA tegevuse ja eelk&otilde;ige kampaania jaoks r&otilde;hutab ka K&aacute;roly Gy&ouml;rgy, EU-OSHA juhatuse esimees: &bdquo;R&otilde;hutame, et k&otilde;igi poolte koost&ouml;&ouml; on &auml;&auml;rmiselt t&auml;htis. &Uuml;ksnes koos tegutsedes saavad riigiasutused, t&ouml;&ouml;tajate esindajad, t&ouml;&ouml;andjad ja kampaaniapartnerid kindlustada Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u tulevikku. Sekkudes t&ouml;&ouml;elu varajases etapis, tulemusliku ennetamise nimel,saame tagada, et otsustamisel l&auml;htutakse kestlikkusest ja eelk&otilde;ige arvestatakse t&ouml;&ouml;tajate heaolu.&ldquo;</p> <p>Esimestel t&auml;iskogu istungitel toimub muu hulgas ettekanne vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u ebav&otilde;rdsete tervisetingimuste kohta ning arutatakse tervisliku vananemise edendamise edukaid poliitikameetmeid ja strateegiaid. Muudel istungitel k&auml;sitletakse kestliku t&ouml;&ouml;tamise edendamise meetmeid, head tava rehabilitatsioonis ja t&ouml;&ouml;le naasmisel ning mittes&otilde;nalise suhtluse ja huumori j&otilde;udu laiema kuulajaskonnani j&otilde;udmisel. Osalejad saavad omavahel tutvuda, vahetada head tava ja jagada kampaaniakogemusi.</p> <p>Viimasel t&auml;iskogu istungil tutvustatakse tippkohtumise osalejatele j&auml;rgmist, 2018.&ndash;2019. aasta kampaaniat <strong><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/future-campaigns" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;. </a></strong>Selle kampaania eesm&auml;rk on teadvustada kokkupuudet ohtlike ainetega t&ouml;&ouml;kohas ning r&otilde;hutada STOP-p&otilde;him&otilde;tteks nimetatava ennetusj&auml;rjestuse olulisust: asendamine, tehnilised kontrollimeetmed, organisatsioonilised meetmed ja isikukaitsevahendid.</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p><strong></strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1791Tööinspektsioon: loomakliinikute töötajate tervise hoidmisele tuleb suuremat tähelepanu pöörata2017-11-22<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis bioloogilisest ohutegurist m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonna haldamist loomakliinikutes. Inspektorid k&uuml;lastasid 22 ettev&otilde;tet. Tuvastati 88 rikkumist, millest ettekirjutus koostati 15 rikkumise kohta.</strong></p> <p>Loomakliinikute sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti, kas t&ouml;&ouml;andja on v&auml;ltinud v&otilde;i v&auml;hendanud bioloogiliste ohutegurite m&otilde;ju. T&ouml;&ouml;inspektorid vaatasid &uuml;le riskianal&uuml;&uuml;sid ning kontrollisid t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust, t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppe k&uuml;simusi ja tervisekontrolli korraldust.</p> <p>Bioloogilise ohuteguri osas on loomakliinikutes t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;pe &uuml;sna h&auml;sti korraldatud ning t&ouml;&ouml;tajad teavad &otilde;igeid ja ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Probleemseks osutus t&ouml;&ouml;tajate juhendamine, ligi pooltes ettev&otilde;tetes puudusid vajalikud ohutusjuhendid. Suurimaid puuduj&auml;&auml;ke tuvastasid inspektorid t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmisel t&ouml;&ouml;kohas, nii terviseriskide v&auml;ltimisel kui tervisekontrolli korralduses.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on iga t&ouml;&ouml;keskkond eriline ning hinnata tuleb just seal esinevaid ohte. &bdquo;Kahjuks peab t&otilde;dema, et probleeme ja tegemataj&auml;tmisi tuvastati k&otilde;igis loomakliinikutes,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Halvas m&otilde;ttes &uuml;llatavalt m&otilde;jus asjaolu, et t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimist n&auml;iteks marut&otilde;ve vastu ei peetud vajalikuks, kuigi tegemist on v&auml;ga ohtliku haigusega. Samuti polnud enamuses ettev&otilde;tetes korraldatud t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures, kuigi kokkupuude bioloogilise ohuteguriga on suur,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jmt), mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada infektsioonhaigusi, allergiat v&otilde;i m&uuml;rgistusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 22 loomakliinikut Harjumaal, J&otilde;gevamaal, P&auml;rnumaal, Tartumaal, Viljandimaal ja&nbsp; V&otilde;rumaal. Valdavalt oli tegemist alla 10 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttega.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p>Foto: pixabay/skeeze</p> <p><strong>Bioloogiliste ohutegurite</strong> kohta vaata t&auml;psemalt ka <a href="/redirect/2705" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1790Mida peab tööandja arvestama maksuvaba tulu arvutamisel?2017-11-21<p><strong>Alates 2018. aastast muutub t&ouml;&ouml;andja jaoks tulumaksu kinnipidamisel igakuise maksuvaba tulu arvestamine. T&ouml;&ouml;taja maksuvaba tulu t&auml;pne suurus hakkab s&otilde;ltub tema aastasest tulust ning t&ouml;&ouml;andja peab isiku maksuvaba tulu arvutamisel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil l&auml;htuma kuup&otilde;hisest v&auml;ljamaksest.</strong></p> <p>See t&auml;hendab, et tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil (TSD) kaob &auml;ra alates kalendriaasta algusest maksuvaba tulu summeeritud arvestus ning kui m&otilde;nel kuul j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljamakse tegemata, siis j&auml;&auml;b ka sel kuul maksuvaba tulu arvestamata (nt seoses t&ouml;&ouml;taja puhkusega v&otilde;i haigusega). Samuti kaovad &uuml;ldise maksuvaba tulu t&otilde;usuga 500 euroni &auml;ra t&auml;iendav maksuvaba tulu pensionidele ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetush&uuml;vitistele ehk TSD-lt kaovad &auml;ra maksuvaba tulu liigid 620 ja 630.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalik arvestada oma palgaarvestusprogrammis ka t&ouml;&ouml;tajale tehtud v&auml;ljamakseid summeeritult kalendriaasta algusest (nt kui v&auml;ljamaksed on kuude l&otilde;ikes erineva suurusega v&otilde;i m&otilde;nel kuul ei tehta v&auml;ljamakseid) ning leida isiku kogutulule vastav maksuvaba tulu aasta valemi alusel 6000 &ndash; 6000 &divide; 10 800 &times; (tulu summa &ndash; 14 400).</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja n&auml;eb jooksva aasta palgaarvestuses, et isikul ei ole aastatulude p&otilde;hjal &otilde;igus maksuvaba tulu maha arvata (nt t&ouml;&ouml;taja saab tulemustasu, preemia, dividendi vm tasu), siis on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajat aasta kestel sellest teavitada ja talle maksuvaba tulu j&auml;rgnevatel kuudel mitte rakendada.</p> <p>Arvestuse lihtsustamiseks annab e-maksuametis/e-tollis TSD rakendus ka hoiatuse, kui tulumaksu kinnipidaja v&auml;ljamaksed summeeritult kalendriaasta algusest ei v&otilde;imalda enam isikul aastap&otilde;hist maksuvaba tulu arvestada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal peab maksuvaba tulu rakendamiseks olema t&ouml;&ouml;taja avaldus</p> <p>T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib avalduse esitada ainult &uuml;hele tulumaksu kinnipidajale, kas siis t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i nt sotsiaalkindlustusametile. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib oma avalduses n&auml;idata, et t&ouml;&ouml;andja: a) arvestaks maksuvaba tulu; b) ei arvestaks maksuvaba tulu; c) arvestaks maksuvaba tulu konkreetse summa, nt 100 eurot kuus (kui valemij&auml;rgne maksuvaba tulu summa on v&auml;iksem kui isiku avalduses n&auml;idatud summa, siis peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuma valemij&auml;rgsest maksuvaba tulu summast).</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on v&otilde;imalik avaldust ka &uuml;ks kord kuus muuta, kui sissetulek on aasta kestel muutuv ja aasta alguses aastase sissetuleku arvutamine on keeruline.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatele on soovitatav t&ouml;&ouml;andjate poolt varasemalt esitatud avaldused &uuml;le vaadata ning juhtida vajadusel isikute t&auml;helepanu, et neil on v&otilde;imalik loobuda igakuise maksuvaba tulu arvestamisest t&auml;ielikult v&otilde;i esitada avaldus igakuiselt v&auml;iksema maksuvaba tulu arvestamiseks (500 eurost v&auml;iksema v&otilde;i valemij&auml;rgselt lubatud summast v&auml;iksema), kui neil on t&auml;iendavaid sissetulekuid lisaks t&ouml;&ouml;andja poolt makstavale tasule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad leiavad rohkem infot maksu- ja tolliameti kodulehelt <a href="http://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1">www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1</a></p> <p>Allikas: <a href="http://arileht.delfi.ee/" target="_blank">&auml;rileht.ee</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1782Mida kujutab endast ülemaailmne töötervisehoiu- ja ohutuse päev?2017-11-20<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Viiendas postituses tutvustatakse &uuml;lemaailmset t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva.</strong></p> <p>Alates 28. aprillist 2001 t&auml;histab Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (edaspidi ILO) &Uuml;lemaailmset t&ouml;&ouml;tervisehoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva (World Day for Work Safety and Health). Esialgu nimetati seda kuup&auml;eva [Hukkunud] T&ouml;&ouml;tajate M&auml;lestusp&auml;evaks (Workers&rsquo; Memorial Day). Osaliselt t&auml;histatakse 28. aprilli samal p&otilde;hjusel ka t&auml;nap&auml;eval. Eelk&otilde;ige on selle p&auml;eva eesm&auml;rk juhtida t&auml;helepanu sellele, et t&ouml;&ouml;kohal juhtuvaid &otilde;nnetusi on v&otilde;imalik &auml;ra hoida ning p&ouml;&ouml;rata inimeste t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja haiguste tagaj&auml;rgedele.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva ajalugu ulatub 1970. aastateni, kus Ameerika T&ouml;&ouml;stusorganisatsioonide Kongress pakkus v&auml;lja idee m&auml;lestada t&ouml;&ouml;kohal hukkunuid. Komme levis kiiresti &Uuml;hendriikidest &uuml;le maailma. ILO andmete j&auml;rgi hukkub igal aastal maailmas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes v&otilde;i t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigustesse u. 2 miljoni inimest.</p> <p>Igal aastal seab ILO eesm&auml;rgid, mille nimel tuleb tegutseda t&ouml;&ouml;tajate ohutuse paranemiseks. N&auml;iteks, 2017. aasta fookuses on &ldquo;kriitiline vajadus parandada riikide v&otilde;imalusi koguda ja rakendada usaldusv&auml;&auml;rset informatsiooni t&ouml;&ouml;ohutuse- ja tervise kohta&rdquo;. See vajadus tuleneb t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste statistika puudulikkusest, mille t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;ohutuse probleem ei saa piisavalt t&auml;helepanu ja t&ouml;&ouml;tingimused j&auml;&auml;vad miljonite t&ouml;&ouml;tajate jaoks &uuml;le maailma vastuv&otilde;etamatult halbadeks. 2016. aastal oli t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;ev p&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;kohal tekkivale stressile. Seet&otilde;ttu avaldas ILO 2016. aasta aprilli alguses mahuka aruande ja esitluse t&ouml;&ouml;stressi teemal.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva t&auml;histamist v&otilde;ib j&auml;lgida ka veebilehel 28april.org. See portaal on valmistatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt koost&ouml;&ouml;s &ldquo;Hazards&rdquo; ajakirjaga. Veebilehele lisatakse &otilde;petlikke materjale, infot tulevaste t&ouml;&ouml;ohutuse teemaliste &uuml;rituste kohta &uuml;le maailma ja temaatilisi uudiseid. Samuti v&otilde;ib tutvuda juba toimunud &uuml;rituste raames avaldatud&nbsp;materjalide ning piltidega. Portaali deviis on: &ldquo;M&auml;leta hukkunuid, v&otilde;itle p&otilde;rgulikult elavate eest&ldquo;.</p> <p>Rohkem kui 40 aasta jooksul on t&ouml;&ouml;tajad &uuml;le maailma t&auml;histanud t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;eva, m&auml;lestades sellel kuup&auml;eval t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes hukkunuid kolleege ja v&otilde;ideldes paremate t&ouml;&ouml;tingimuste eest. Ohutusse t&ouml;&ouml;keskkonda saab panustada iga&uuml;ks, et&nbsp;kindlustada iseenda ning teiste ohutus. R&auml;&auml;gi s&otilde;brale ja tuttavale t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse p&auml;evast, et ka ta teaks, mis p&auml;ev on 28. aprill!</p> <p>Allikad:</p> <p><a href="http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_005176/lang--en/index.htm">http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/news/WCMS_005176/lang--en/index.htm</a></p> <p><a href="http://28april.org/">http://28april.org/</a></p> <p>Foto: sxc/Marco Michelini</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1781Kes vastutab ehitusplatsil juhtunud tööõnnetuse korral?2017-11-20<p><strong>Minu ettev&otilde;te on &uuml;hel ehitusel peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja. Peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjana pean m&auml;&auml;rama ehitusplatsile t&ouml;&ouml;de tegemise ajaks koordinaatori, kes peab korraldama ja koordineerima t&ouml;&ouml;ohutusalast tegevust, regulaarseid &uuml;ldkontrolle ning j&auml;lgima, et k&otilde;igil oleksid ohule vastavad isikukaitsevahendid. Kui n&uuml;&uuml;d koordinaator oma kohustust ei t&auml;ida, siis kes vastutab allt&ouml;&ouml;v&otilde;tja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse korral?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Iga t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse juhtum on erinev ning vastuse annab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud &otilde;igusaktid. Ehituse tegevusalal on n&otilde;uded kehtestatud Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rusega "T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ehituses". M&auml;&auml;rus &uuml;tleb, et koordinaatori m&auml;&auml;ramine ei vabasta ehitusettev&otilde;tjat ega ehitise omanikku nende kohustuste t&auml;itmisega seotud vastutusest ning peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja vastutab selle eest, et ehitust&ouml;&ouml; ei ohustaks ehitusplatsil t&ouml;&ouml;tavaid ega selle m&otilde;jupiirkonnas olevaid isikuid.</p> <p>Seega v&otilde;ivad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud f&uuml;&uuml;silised ja juriidilised isikud vastutada neile seaduse, m&auml;&auml;ruse v&otilde;i ettev&otilde;tte sisemise korraldusega pandud kohustuste t&auml;itmise v&otilde;i t&auml;itmata j&auml;tmise eest. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseni viinud p&otilde;hjuslikud seosed selgitab uurimine. Kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust uurib t&ouml;&ouml;inspektor, selgitab tema v&auml;lja juhtumi asjaolud ja p&otilde;hjused ning t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmise eest vastutavad isikud.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1780Regulaarne tervisekontroll aitab ennetada kutsehaigusi2017-11-17<p><strong>Eduka ettev&otilde;tte aluseks on terve ja motiveeritud t&ouml;&ouml;taja. Regulaarne tervisekontroll aitab t&ouml;&ouml;tajatel varakult haigustele j&auml;lile saada ja t&ouml;&ouml;andjal vastavalt juhistele t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks muuta.</strong></p> <p>2016. aastal registreeriti t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide poolt Eestis 39 uut kutsehaigus- ja 95 t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigusjuhtu. K&otilde;ige enam p&otilde;hjustasid kutsehaigusi f&uuml;sioloogilised ohutegurid (nt korduvad ja &uuml;hetaolised liigutused, raskuste k&auml;sitsi teisaldamine). &Uuml;ldjuhul oli &uuml;hel isikul mitu kutsehaiguse diagnoosi.</p> <p><strong>Tervisekontroll aitab varakult haigusele j&auml;lile saada</strong></p> <p>Tervisekontroll on vajalik t&ouml;&ouml;tajatele, kelle tervist m&otilde;jutab m&otilde;ni t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur. Eesm&auml;rk on varakult avastada t&ouml;&ouml;keskkonnast tingitud terviseh&auml;ired ja ennetada t&ouml;&ouml;taja tervise edasist halvenemist. Kontroll viiakse l&auml;bi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti poolt, kes hindab t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit ja t&ouml;&ouml;tingimiste sobivust ning diagnoosib t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu teenust pakkuva Qvalitas Arstikeskuse peaarsti dr. Toomas P&otilde;llu s&otilde;nul on tervisekontroll prof&uuml;laktiline uuring, mille l&auml;binud inimesed saavad hea &uuml;levaate oma tervisest. &bdquo;Kontroll on p&otilde;hjalik, tehakse erinevaid anal&uuml;&uuml;se ja uuringuid. K&uuml;mnest patsiendist kahel leiame tervises k&otilde;rvalekalde, mida isik ei tea ja kinnitame ka m&otilde;ne diagnoosi. N&auml;iteid on palju, enese teadmata l&auml;bi p&otilde;etud infarktist kasvajateni,&ldquo; r&auml;&auml;gib dr. P&otilde;llu.</p> <p>Dr. P&otilde;llu hinnangul on tervisekontroll eriti oluline &uuml;le 40-aastastel, kes ei pruugi otseselt vaevusi tunda, kuid organismi vananemise t&otilde;ttu vajatakse tegelikult prille v&otilde;i on tekkinud nt kuulmislangus. Terviseriske p&otilde;hjustab ka t&ouml;&ouml; arvutiga, kus inimesed on pikalt sundasendis, tekivad n&auml;gemish&auml;ired jm.</p> <p><strong>Kutsehaiguse diagnoosib t&ouml;&ouml;tervishoiuarst</strong></p> <p>Kutsehaigus on pikaajaline terviseh&auml;ire, mille puhul enamasti tervistumist ei toimu ning selle p&otilde;hjustaja on t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad. Kutsehaigusele on iseloomulik aeglane areng ja vahel on haigus nii v&auml;hem&auml;rgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada v&otilde;i seostada m&otilde;ne t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguriga. Sotsiaalministri m&auml;&auml;rusega kehtestatud kutsehaiguste ja ohutegurite loetelu leiab <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/897867">https://www.riigiteataja.ee/akt/897867</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigus on t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguri p&otilde;hjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. T&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigust kahtlustav arst saadab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde, kus tehakse tervisekontroll ja vajadusel diagnoositakse kutsehaigus.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuarst v&otilde;ib saada esimesed viited kutsehaigusele perioodilise tervisekontrolli k&auml;igus, tehes kindlaks t&ouml;&ouml;taja terviseseisundi, kogudes andmeid tema praeguste ja varasemate t&ouml;&ouml;olude ning t&ouml;&ouml; laadi kohta. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjatele konfidentsiaalset infot diagnoosi kohta me ei edasta, vaid juhime t&auml;helepanu sellele, mida tuleks teisiti teha v&otilde;i kas on vajalik suunata inimene teisele t&ouml;&ouml;le,&ldquo; kinnitab dr. P&otilde;llu. Kutsehaiguse diagnoosist teatab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst kirjalikult t&ouml;&ouml;andjale, T&ouml;&ouml;inspektsioonile ja t&ouml;&ouml;taja perearstile.</p> <p><strong>Tervisekontrolli korraldamine</strong></p> <p>Tervisekontrolli sageduse m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst esmasel kohtumisel. Esmane tervisekontroll viiakse l&auml;bi kuu jooksul peale ametisse asumist, et selgitada v&auml;lja, kas t&ouml;&ouml;taja sobib t&ouml;&ouml;oludesse.</p> <p>&bdquo;Tervisekontroll on d&uuml;naamiline j&auml;lgimine, mis l&auml;htub inimese terviseriskide individuaalsest j&auml;lgimisest,&ldquo; r&auml;&auml;gib Dr. P&otilde;llu. &bdquo;Enamasti k&auml;iakse kontrollis iga kahe aasta tagant, kroonilised haiged kutsutakse tagasi igal aastal, sest muutused on n&auml;ha regulaarsel kontrollil.&ldquo;</p> <p>Tervisekontrolli eest tasub t&ouml;&ouml;andja ja selle tegemist peab v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;ajast. Kontrolli saab teostada nii t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide juures kui tellida kaugemal asuvasse ettev&otilde;ttesse litsentseeritud tervishoiubussi.</p> <p>&bdquo;Tervisebussi kohapeale tellimine on v&auml;ga hea v&otilde;imalus, mis s&auml;&auml;stab ettev&otilde;ttele t&ouml;&ouml;aega,&ldquo; on teenusega rahul MS Balti Trafo tootmisjuht Toivo Sillandi. &bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoiuarstid teevad meie ettev&otilde;ttes eelnevalt ringk&auml;igu, et n&auml;ha tegelikku t&ouml;&ouml;keskkonda ja aidata ohtusid tuvastada. Me tahame, et inimesed oleksid meie majas terved,&ldquo; tutvustab Sillandi kontrolli.</p> <p>Kaarli Hambapolikliiniku personalijuht Piret Sarv s&otilde;nab, et nende t&ouml;&ouml;tajatele on s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;keskkonna riskidest loodud koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga erineva sisuga tervisekontrollipaketid. &bdquo;Meil k&auml;ivad tervisekontrollis k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, sest k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;s on ohutegureid, n&auml;iteks hambaarstidel pidev sundasend. Meie t&ouml;&ouml;keskkonnas ohutegurid ei kao ja seet&otilde;ttu pakume v&otilde;imalusi vaevusi ennetada. N&auml;iteks f&uuml;sioterapeudid &otilde;petavad &otilde;igesti venitama, meil on varbseinad, massaažitoolid ja istumispallid, samuti v&otilde;imaldame t&ouml;&ouml;andja ruumides t&ouml;&ouml; ajal ka massaažiteenust, &ldquo; tutvustab Sarv.</p> <p><strong>Mida teha, kui kahtlustad kutsehaigust?</strong></p> <p>Kutsehaiguse kahtluse korral peab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti v&otilde;i perearsti poole.</p> <p>Loe l&auml;hemalt tervisekontrolli korraldamisest: <a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/tervisekontroll">http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/tervisekontroll</a></p> <p>T&ouml;&ouml;tajal, kelle tervisekahjustus on saadud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel, on &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt tekitatud kahju h&uuml;vitamist. T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama eelk&otilde;ige tervisekahjustuse m&otilde;istlikud ravikulud, t&ouml;&ouml;taja vahepealsest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest tekkinud ja sissetulekute v&auml;henemisest tuleneva kahju. Kannatanul on &otilde;igus n&otilde;uda ka tervisekahjustustest tingitud lisakulutuste, nt abivahendite ja retseptiravimite kulu h&uuml;vitamist. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uet ei aktsepteeri, v&otilde;ivad pooled vaidluse lahendamiseks p&ouml;&ouml;rduda kohtusse.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et regulaarne tervisekontrolli l&auml;biviimine aitab ennetada kutsehaigusi, tagades t&ouml;&ouml;tajale hea tervise ja ettev&otilde;tjale &otilde;nneliku t&ouml;&ouml;taja.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1775Pärast töövahendi remontimist tuleb kontrollida selle ohutust ning vajadusel vähendada riske töötajatele2017-11-16<p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seekordses loos jagame n&otilde;uandeid Slovakkias juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse n&auml;itel.</strong></p> <p class="img-left"><img width="146" height="136" src="/UserFiles/koksisorteerimismasin.png" /></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;stusliku koksitootmistehase sorteerimismasina operaator alustas t&ouml;&ouml;p&auml;eva.Operaator oli teadlik, et koksisorteerimismasina m&otilde;lemad vibroplaadid on katki. Ta oli teavitanud juhtimiskeskust rikkest ja vajadusest remondit&ouml;&ouml;liste j&auml;rele. 2 tunni m&ouml;&ouml;dudes sai ta teate, et vibroplaadid on remonditud ja masinat v&otilde;ib j&auml;lle kasutada.</p> <p>P&auml;rast masina sissel&uuml;litamist kuulis ta aga sorteerimismasina ajamist peav&otilde;llilt ja korpusest kostuvat ebatavalist m&uuml;ra.Ta hakkas probleemi p&otilde;hjuse leidmiseks seadet &uuml;le vaatama. Sel hetkel surus veorihm parema k&auml;e kinni Selle tagaj&auml;rjel amputeeriti parema k&auml;e s&otilde;rmeotsad. Operaatori k&auml;si takerdus rihma vahele, kuna&nbsp; paigaldatud polnud vajalikke kaitsekatteid ja tema kehaosa asus masina ohualas.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>1. Ohtlike t&ouml;&ouml;v&otilde;tete kasutamine, ohualas viibimine.</p> <p>2. Masina kaitseseadiste puudumine v&otilde;i ebapiisavus.</p> <p><strong></strong>&nbsp;<strong>Kuidas edaspidi&nbsp;sarnaseid &otilde;nnetusi v&auml;ltida?</strong></p> <ol> <li>Veenduda, et sorteerimismasin kui t&ouml;&ouml;vahend ei ohustaks operaatorit. Selleks paigaldada masina ohtlike osade juurde toimivad kaitseseadised, mis vastavad neile kehtivatele ohutus- ja tehnilistele n&otilde;uetele.</li> <li>Korraldada t&ouml;&ouml;tajate korduv <a href="/redirect/2287" target="_blank">juhendamine</a> masina ohutust kasutamisest ja keelust viibida masina ohualas.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;andja vastutab t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastatud t&ouml;&ouml;vahendite eest. N&otilde;utav on<a href="/redirect/2293" target="_blank"> t&ouml;&ouml;vahendi </a>ohutuse kontrollimine ja operaatori riski v&auml;hendamine. Oluline on meeles pidada, et t&ouml;&ouml;tajaid peab t&ouml;&ouml;kohaga seonduvatest riskidest teavitama ja tagama, et riskide v&auml;hendamiseks ja v&auml;ltimiseks vajalikke meetmeid ka j&auml;rgitaks.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1774Ekskurss tööohutuse ajaloosse2017-11-14<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekorras neljandas artiklis p&ouml;&ouml;ratakse pilk minevikku.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse tagamine riigi poolt on inimajaloos v&auml;ga uus n&auml;htus. XIX sajandi keskpaigani t&ouml;&ouml;tasid&nbsp;mehed, naised ja isegi lapsed &nbsp;jubedates tingimustes&nbsp;ning heaolu t&ouml;&ouml;kohal s&otilde;ltus t&auml;ienisti t&ouml;&ouml;andja h&auml;rdameelsust ja heldusest.</p> <p>T&ouml;&ouml;stusrevolutsioon sai alguse Suurbritanniast ja sellega kaasnesid ka esimesed seadusandlikud sammud t&ouml;&ouml;tajate kaitsmiseks. Esimeseks seaduseks selles valdkonnas v&otilde;ib nimetada 1802. aasta &ldquo;T&ouml;&ouml;tajate tervise ja moraali akt&rdquo; (The Health and Morals of Apprentices Act). Selle eesm&auml;rk oli n&otilde;uda vabrikute omanikelt piisav ventileeritus ja puhtus vabrikutes. Seaduse autor Sir Robert Peel pidas seda vajalikuks seoses ekstremaalsete epideemiatega tema enda ettev&otilde;tetes.</p> <p>Ametlikes vabrikutes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;lised said ka muid &otilde;iguseid: &otilde;igus vastavale v&auml;lja&otilde;ppele ja t&ouml;&ouml;riietele t&ouml;&ouml;andja kulul. Lisaks pidi v&auml;hemalt kord kuus olema t&ouml;&ouml;listele tagatud jumalateenistus, t&ouml;&ouml;p&auml;ev oli piiratud 12 tunnini p&auml;evas (v.a. pausid), alaealistel oli &uuml;ldse keelatud &ouml;&ouml;siti t&ouml;&ouml;tada. Kuna seadus oli konkreetselt suunatud t&ouml;&ouml;listele ja praktikantidele, siis hakkasid t&ouml;&ouml;andjad lapsi registreerima teises staatuses ja t&auml;nu sellele v&auml;ltisid igasugust seadusest tulenevat vastutust.</p> <p>Robert Peel j&auml;tkas oma katseid saavutada progressi ja 1815. aastal esitas Briti parlamendis uue seaduseeln&otilde;u, mis v&otilde;eti vastu 1819. aastal &ldquo;Puuvilla veskide ja vabrikute akti&rdquo; nime all (Cotton Mills and Factories Act). Ka see seadus osutus v&auml;heefektiivseks, sest riigil puudusid &otilde;igused kontrollida seaduse t&auml;itmist.</p> <p>Vaatamata praktilise efekti puudumisele, sai t&ouml;&ouml;ohutuse teema t&auml;nu Robert Peeli tegevustele ulatusliku meediakajastuse. Briti ajalehed hakkasid v&otilde;rdlema kohalikke t&ouml;&ouml;tajaid Ameerika orjadega; t&otilde;en&auml;olised sarnasused m&otilde;jutasid avalikku arvamust. &Uuml;ks tuntumatest tegelastest, kes&nbsp;v&otilde;ttis sellel teemal palju s&otilde;na oli kirjanik Charles Dickens. Reformeerimise protsess sai alguse ja XIX l&otilde;ppus Suurbritannias tekkisid suhteliselt arenenud t&ouml;&ouml;seadused ja t&ouml;&ouml;tavad mehhanismid nende elluviimiseks ning meetmed kohusetundetute t&ouml;&ouml;andjate karistamiseks.</p> <p>Suurbritannia eeskuju m&otilde;jutas teiste riikide seadusandlust, m&otilde;ned riigid l&auml;ksid ka kaugemale. N&auml;iteks kantsleri Otto von Bismarki ajal kindlustas Saksa Reichstag riiklikult k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajaid. 1884. aastal tekkis t&ouml;&ouml;tajatel esmakordselt maailmapraktikas &otilde;igus kompensatsioonile &otilde;nnetusjuhtumi v&otilde;i haiguse korral.</p> <p>XX sajand t&otilde;i aina rohkem positiivseid muudatusi t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnas. Palju t&auml;helepanu&nbsp; p&ouml;&ouml;rati arenenud riikides toksilistele ainetele, millega t&ouml;&ouml;stust&ouml;&ouml;tajad regulaarselt kokku puutusid. 28. juunil 1919. aastal asutati Genfis Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (ILO).&nbsp; Sinna kuulub 187 riiki ning ILO allub &Uuml;ROle. Ka t&auml;nap&auml;eval v&otilde;itleb Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon t&ouml;&ouml;liste &otilde;iguste eest arengumaadel, kus kohati on laialt levinud t&ouml;&ouml;le sundimine ja laste ekspluateerimine.</p> <p>Seega t&ouml;&ouml;tingimustel ning ohutul t&ouml;&ouml;tamisel on ka t&auml;nasel p&auml;eval palju ruumi areneda.</p> <p>Autor: Tallinna &Uuml;likooli tudengid</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1771Pagulaste kaasamine töökohal: juhend tööandjatele2017-11-13<p><strong>Kuidas saaksid t&ouml;&ouml;andjad pagulaste jaoks sisukaid t&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi luua? ENAR'i&nbsp;(Euroopa Rassismivastane V&otilde;rgustik) uusim <a href="mailto:Equal@work">Equal@work</a> juhendmaterjal k&auml;sitleb pagulaste kaasamist ettev&otilde;tetesse ning pakub t&ouml;&ouml;andjatele selles protsessis tuge.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andjad saavad t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi pakkudes integratsiooni soodustada. Pakkudes reaalseid, &otilde;iglaseid ning kvaliteetseid t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalusi t&otilde;usevad inimeste p&uuml;&uuml;dlused ning nad arenevad; samuti propageerib t&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imaluse pakkumine majanduslikku s&otilde;ltumatust ja vabadust - ning k&otilde;ik see on laiemasse &uuml;hiskonda sulandumise eelduseks.</p> <p>K&auml;esolev infomaterjal pakub t&ouml;&ouml;andjatele praktilisi juhtn&ouml;&ouml;re selle kohta, kuidas pagulastele t&ouml;&ouml;kohta pakkudes oma t&ouml;&ouml;kohta &uuml;mber kujundada. Esmalt uurime, millised on hetkel erinevat laadi ettev&otilde;tete (eraettev&otilde;tted, riigiteenistused, kodaniku&uuml;hendused, ameti&uuml;hingud) jaoks need takistused, mis raskendavad pagulastele t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaluste pakkumist. Need takistused tulenevad nii laiemast pagulaste kaasamise temaatikast, kuid eksisteerib ka otseselt ettev&otilde;tte endaga seotud probleeme.</p> <p>Lahenduste l&otilde;ik tutvustab seej&auml;rel m&otilde;ningaid praktilisi nippe, mille abil erinevad ettev&otilde;tted on sellistest takistustest jagu saanud. Muuta on olnud vaja nii seadusi kui m&auml;&auml;ruseid, tagada t&ouml;&ouml;tajatele heaolu ja nende &otilde;iguste kaitse, ning samuti teavitada laiemat &uuml;hiskonda, et pagulasi soojemalt&nbsp; vastu v&otilde;etaks.</p> <p>Loodame, et juhend julgustab teid astuma esimesi samme teel ettev&otilde;tteni, mis oleks avatud ka pagulastele.</p> <ul> <li><a href="http://enar-eu.org/IMG/pdf/equal_work_2017_final.pdf" target="_blank">Tutvu ingliskeelse juhendiga ENAR-i kodulehel.</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="http://enar-eu.org/">enar-eu.org</a></p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1770Kontorivõimlemine tõstab õnnehormooni taset 2017-11-13<p><strong>Trend, et liigutakse j&auml;rjest v&auml;hem, levib j&auml;rjest rohkem, ning mitte ainult Eestis. J&auml;rjest rohkem on neid, kes t&ouml;&ouml;tavad istudes ja j&auml;rjest paremini on k&auml;ttesaadav energiarikas toit. Teadlaste s&otilde;nul l&auml;heb tervise s&auml;ilitamiseks vaja v&auml;hemalt pool tundi m&otilde;&otilde;dukas tempos liikumist p&auml;evas. Statistika n&auml;itab, et Eesti inimene liigub liiga v&auml;he.</strong></p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/Kontori-voimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/thumbs/__thumb_-2-Kontori-voimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo.jpg" /></a></p> <p>AngelaaavikKontoriv&otilde;imlemine on &uuml;ks v&otilde;imalustest, kuidas rohkem liikuda ja t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul kaduma l&auml;inud v&auml;rskus uuesti &uuml;les leida. Nagu &uuml;tleb kontoriv&otilde;imlemist pakkuva firma Ofit omanik Angela Aavik - kui inimene istub liiga kaua, siis aeglustub tema verevarustus, meie m&otilde;te ei jookse enam nii kiiresti, mingil hetkel v&auml;sime ja t&ouml;&ouml; produktiivsus langeb h&uuml;ppeliselt. Liikumine suurendab ka &otilde;nnehormooni taset ning see t&auml;hendab, et v&otilde;imeldes t&otilde;useb t&ouml;&ouml;taja motivatsioon. Teadup&auml;rast on rahulolev t&ouml;&ouml;taja ju alati parem kui loid ja v&auml;sinud.</p> <p>Viimastel ajal on kontoriv&otilde;imlemine Eestis taas j&auml;rjest rohkem ausse t&otilde;usmas. Ja kuigi Ofiti tegijad ise suhtusid kontoriv&otilde;imlemise pakkumise idee realiseerumisse algul kerge skepsisega, siis n&uuml;&uuml;d leiavad nad, et tegelikult on asi k&auml;ima l&auml;inud v&auml;ga h&auml;sti. Kontoriv&otilde;imlemist tellitakse nii &uuml;hekordse ettev&otilde;tmisena kui leidub ka ettev&otilde;tteid, kus Ofit k&auml;ib regulaarselt kord v&otilde;i kaks n&auml;dalas.</p> <p>Mitte et inimesed seda k&otilde;ike, kuidas t&ouml;&ouml; juures ennast virgutada ja mida see annab, ei teaks. Sageli tegelikult kontorites juba ripuvad ustel ja seintel plakatid, kuidas &uuml;ht v&otilde;i teist vajalikku v&otilde;imlemisharjutust teha. &bdquo;Ikkagi liigub keskmine inimene t&ouml;&ouml;p&auml;evajooksul vaid kohviautomaadini, suitsule v&otilde;i siis tualetti,&ldquo; nendib Aavik. &bdquo;Kui sa iga p&auml;ev n&auml;ed neid plakateid, siis muutuvad nad sinu jaoks taustam&uuml;raks, sa ei p&ouml;&ouml;ra neile enam t&auml;helepanu, sa nagu ei n&auml;eks neid enam. V&otilde;i isegi kui n&auml;ed, siis kes ei viitsi v&otilde;i kelle jaoks on imelik keset koridori hakata harjutusi tegema.... &Otilde;nneks on ettev&otilde;tteid, kus haaratakse initsiatiiv.&ldquo; Siin aitab t&otilde;epoolest see, kui keegi tuleb ja lihtsalt t&otilde;mbab inimesed kaasa.</p> <p class="img-right"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/Kontorivoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/thumbs/__thumb_-2-Kontorivoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" /></a></p> <p>Angela Aaviku s&otilde;nul on kontoriv&otilde;imlemise trend j&otilde;udnud seekord siia Skandinaaviast. &bdquo;Tundub, et juhid Eestis on orienteeritud pigem kiirele kasumile. Kohe tahetakse n&auml;ha tulemust. T&ouml;&ouml;tervishoidu n&auml;hakse pigem nagu ristina kaelas, on mingid n&otilde;udmised, mida tuleb linnukese p&auml;rast t&auml;ita. V&auml;ga palju leidub muidugi ka erandeid, nagu me n&uuml;&uuml;d oleme n&auml;inud. Meie eesm&auml;rk ongi otsida &uuml;les sellised innovatiivsed firmad, kes tahavad pakkuda midagi enamat, kui ainult see, mis seaduses kirjas. Meie r&otilde;&otilde;muks on ka selliseid.&ldquo;</p> <p>Kontoriv&otilde;imlemine ei k&auml;i ainult kontorites, vaid ka ladudes ja mujal. &bdquo;Kui r&auml;&auml;gime veel kontoriv&otilde;imlemise kasudest, siis v&otilde;imlesime &uuml;hes puidu-vineeritehases tervisen&auml;dala raames l&auml;bi 250 inimest. F&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; tegija arvab tihti, et tal ei olegi v&otilde;imlemist vaja, ta teeb nagunii kogu aeg trenni,&ldquo; r&auml;&auml;gib Aavik. &bdquo;Tal on nutikell k&auml;e peal, mis n&auml;itab, et ta liigub 26 kilomeetrit p&auml;evas. Ja nad liiguvadki palju. Aga see liikumine on &uuml;hek&uuml;lgne. Kes t&otilde;stab midagi liinile, kes liinilt maha. On teatud liigutused, mida kogu aeg teed. N&auml;iteks t&otilde;stad raskeid asju ja m&otilde;tled, et k&uuml;ll on hea trenn. Aga l&otilde;puks on su &otilde;lad nii l&auml;bi, sest osa lihaseid saab v&auml;ga suure koormuse ja osa saab koormust palju v&auml;hem. Ka siis on hea, kui ettev&otilde;te v&otilde;tab k&auml;tte ja kutsub meid k&uuml;lla.&ldquo;</p> <p>Tavaliselt kestab kontoriv&otilde;imlemise seanss 20 minutit, millest 15 minutit trenni ja viis puhveraega. N&auml;iteks, kui keegi k&uuml;sib konkreetset n&otilde;u. &bdquo;H&auml;sti palju olen selles t&ouml;&ouml;s &otilde;ppinud stereot&uuml;&uuml;pidest loobumist. N&auml;iteks k&auml;isime &uuml;hes toimetuses, kus oli &uuml;heksa naist ja &uuml;ks mees. See mees oli t&otilde;eline selline &bdquo;eesti mees&ldquo; &ndash; t&otilde;sise olekuga, ma vaatasin k&uuml;ll, et kui see mees oleks teadnud, et me tuleme, siis ta oleks kindlasti enne minema l&auml;inud. Tegi ka kuidagi poolikult, vahepeal tegi ja siis j&auml;lle kirjutas midagi arvutisse ja siis vahepeal j&auml;lle tegi ja... m&otilde;tlesin, et las ta siis olla. P&auml;rast treeningut tuli v&auml;lja, et mees oli kirjutanud harjutused &uuml;les, tuli veel k&uuml;sima, kui kaua mingit harjutust t&auml;pselt peab tegema ja kui kaugel ta toolist t&auml;pselt peab olema. Sain &otilde;ppetunni, et kunagi ei v&otilde;i inimese &uuml;le otsustada ainult peale vaadates. Iga selline asi kasvatab minu usku.&ldquo;Angela5</p> <p class="img-left"><a class="thickbox" href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/Kontorvoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Kontorivoimlemine/thumbs/__thumb_-2-Kontorvoimlemine-Angela-Aavik-Terviseinfo-Harjutused.jpg" /></a></p> <p>Seni on Aaviku s&otilde;nul tagasiside kontoriv&otilde;imlemisele olnud alati positiivne. Ja tagasisidet k&uuml;sivad nii treenerid kui sageli ka ettev&otilde;tteid ise. &bdquo;Regulaarsete treeningute puhul on v&auml;ga hea n&auml;itaja ka see, kui inimene ei kao &auml;ra. Me ju ei sunni kedagi. Nii et niikauaks, kui meil j&auml;tkub inimesi, keda v&otilde;imelda, niikaua ma ei kahtle, et treenerid teevad head t&ouml;&ouml;d. Kui r&auml;&auml;kida negatiivse poole pealt, siis vahetevahel v&otilde;ib juhtuda nii, et k&auml;ime kohal &auml;ra, inimesed on positiivselt meelestatud, neil on tore, aga kui seda tehakse vaid kord, siis see hea tunne ununeb &auml;ra. Regulaarsete trennide puhul &otilde;pib treener ka paremini kollektiivi tundma ja sellega arvestama. Aga &uuml;ks kord on ikkagi parem, kui &uuml;ldse mitte.&ldquo;</p> <p><strong>Fotodel (Kliki suuremalt kuvamiseks): </strong></p> <ol> <li>Tee liigutust nagu v&otilde;taks s&auml;rki seljast, soovitab Angela Aavik. Tekitab pikema istumise j&auml;rel m&otilde;nusa ringutustunde.</li> <li>See venitus on ilmselt k&otilde;igile tuttav. Selja n&otilde;gusus vaheldub k&auml;si ette viies seljal abaluude lahtit&otilde;mbamisega.</li> <li>Suru peal oleva jala p&otilde;lve p&otilde;randa suunas, proovi pisut alla k&uuml;kitada ning &uuml;lekeha ette kallutada. Reie tagaosa ja tuhar saab venitust.</li> <li></li> </ol> <p>Autor: <a href="http://www.terviseinfo.ee/et/" target="_blank">terviseinfo.ee</a></p> <p>Fotod: Tiina Salum&auml;e</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1769Kas töökeskkonnaspetsialist peab läbima koolituse?2017-11-13<p><strong>T&ouml;&ouml;andja pakkus v&auml;lja, et v&otilde;iksin hakata ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiks. Tegelen hetkel personalit&ouml;&ouml;ga ja ei ole varasemalt t&ouml;&ouml;keskkonna tegevusega selliselt kokku puutunud. Kui ma olen n&otilde;us t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiks hakkama, siis kas ja millises mahus peaks t&ouml;&ouml;andja mulle koolitust v&otilde;imaldama?</strong></p> <p><strong>Vastab Mari-Liis Ivask, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti roll eeldab t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivate seaduste ning ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimuste tundmist, t&ouml;&ouml;keskkonna korraldamist ja kontrolli. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist peab olema saanud t&ouml;&ouml;keskkonnaalast &otilde;pet ja olema oma valdkonnas p&auml;dev. T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile vajaliku v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine on t&ouml;&ouml;andja vastutus.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti koolituse sisu ega mahtu pole &otilde;igusaktidega s&auml;testatud. M&otilde;elda tuleks sellele, kas ja milline on inimese eelnev kokkupuude t&ouml;&ouml;keskkonnaalase t&ouml;&ouml;ga ning millises tegevusvaldkonnas ettev&otilde;te tegutseb. Koolituse tulemusena peaks t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist teadma ja m&otilde;istma nii &otilde;igusaktidega seatud n&otilde;udeid kui ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;protsessi sisuliselt ning sellega kaasnevaid v&otilde;imalikke ohte ja ennetust. V&auml;lja&otilde;pe v&otilde;ib koosneda ka mitmest koolitusest. N&auml;iteks kui ettev&otilde;te tegeleb ohtlike kemikaalide k&auml;itlemisega, siis peaks t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist olema teadlik ka kemikaaliohutusest. Sellisel juhul v&otilde;iks kemikaaliohutuse teemaline koolitus olla osa t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&auml;lja&otilde;ppest.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal ja tulevasel t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistil on m&otilde;istlik panna koos paika esialgne v&auml;lja&otilde;ppe plaan ja kui kokkulepitud koolitus(ed) on l&auml;bitud, siis omavahel arutada, kas &otilde;pe on piisav. Kuna personalit&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkonnaalane t&ouml;&ouml; on omavahel tihedalt seotud, siis on nii mitmeski organisatsioonis need kaks rolli &uuml;hendatud.</p> <p>Tasuta n&otilde;u ja konsultatsiooni saab k&uuml;sida ka T&ouml;&ouml;inspektsioonilt, sh n&otilde;ustamist ettev&otilde;ttes kohapeal. N&otilde;ustamise eesm&auml;rk on juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna ja selle korralduse kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid ja anda soovitusi, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda ja selle alast t&ouml;&ouml;d ettev&otilde;ttes parendada. Konsultatsiooni soovist saab meile m&auml;rku anda kirjutades aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <ul> <li><strong>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti m&auml;&auml;ramisest ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest loe t&auml;psemalt <a href="/redirect/3195" target="_blank">vastavalt T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehelt</a>.</strong></li> </ul>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1773Tervislike töökohtade filmiauhinna 2017 võitsid kaks dokumentaalfilmi 2017-11-09<p><strong>T&ouml;&ouml;teemaliste filmide auhinda jagasid Lewis Wilcoxi (USA) &bdquo;Before the bridge&ldquo; [&bdquo;Enne silda&ldquo;] ja Tuna Kaptani (Saksamaa) &bdquo;Turtle shells&ldquo; [&bdquo;Kilpkonnakilbid&ldquo;]. Auhinnad andis &uuml;le Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse- ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuur (EU-OSHA) Leipzigi dokumentaal- ja animafilmide 60. festivalil (DOK Leipzig).</strong></p> <p>Režiss&ouml;&ouml;r Lewis Wilcoxi v&auml;ndatud auhinnafilm &bdquo;Before the bridge&ldquo; [&bdquo;Enne silda&ldquo;] n&auml;itab, kuidas automatiseerimine m&otilde;jutab inimkonna tulevikku. Ž&uuml;rii kommenteeris filmi j&auml;rgmiselt. &bdquo;Maailma kiired tehnoloogilised ja sotsiaalsed muutused m&otilde;jutavad meid k&otilde;iki ning muudavad &uuml;htlasi arusaama t&ouml;&ouml; tulevikust.&ldquo;</p> <p>Teine v&otilde;itnud film, Tuna Kaptani &bdquo;Turtle shells&ldquo; [&bdquo;Kilpkonnakilbid&ldquo;], on mitme vaatenurgaga ning uurib loomade-, inimeste- ja s&otilde;javahelisi seoseid. Ž&uuml;rii arvates on film &bdquo;keeruline ja poeetiline arutelu t&auml;nap&auml;eva maailma vapustavate rahutuste &uuml;le, nagu s&otilde;da, rahvaster&auml;nne, j&otilde;hkrus, &uuml;hendades tervikuks ootamatuid tulemusi, sh meie suhetes loomariigiga.&ldquo;</p> <p>Veel m&auml;rkis ž&uuml;rii &auml;ra Morteza Atabaki (T&uuml;rgi) filmi &bdquo;Alien&ldquo; [&bdquo;Tulnukas&ldquo;], mis jutustab ketruskojas t&ouml;&ouml;tavast vanast mehest.</p> <p>EU-OSHA eesm&auml;rk on julgustada arutelusid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu &uuml;le Euroopas. Ohutute t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna loomise ja rahastamisega soovib EU-OSHA koondada filmid, mis suurendavad t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu teadlikkust ning innustavad režiss&ouml;&ouml;re p&uuml;henduma rohkem t&ouml;&ouml;teemale, t&ouml;&ouml; olemuse muutumisele ning t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;keskkonnale avalduvatele m&otilde;judele.</p> <p>Režiss&ouml;&ouml;rid jagavad 5000-eurost auhinda ja oma filmide DVD-koopiaid. N&otilde;utavate subtiitritega DVD-sid levitatakse kogu Euroopas linastamiseks ka EU-OSHA riiklikes teabekeskustes. Linastuste eesm&auml;rk on julgustada arutelu mitmesugustel t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu teemadel ning eelk&otilde;ige uute t&ouml;&ouml;vormide &uuml;le, et teadvustada laiemale vaatajaskonnale t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervise t&auml;htsust.</p> <p>T&auml;navused auhinnale kandideerinud dokumentaalfilmid paljastavad paljusid t&ouml;&ouml;ga seotud m&otilde;tlemapanevaid probleeme: &Uuml;hendkuningriigi v&auml;iketalunike toimetulekuraskused, kaevurite ohtlik elu Boliivia k&otilde;rgm&auml;estikes paiknevates kaevanduslaagrites ning ebainimlikud tingimused India hiiglaslikus tekstiilivabrikus.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/healthy-workplaces-campaigns/hw-film-award/award-winner-2017" target="_blank">Tervislike t&ouml;&ouml;kohtade filmiauhinna 2017 v&otilde;itjate lisateave</a></li> <li><a href="http://www.dok-leipzig.de/" target="_blank">K&uuml;lastage DOK Leipzigi veebilehte</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EU-OSHA</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1768Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid muutuvad rangemaks2017-11-09<p><strong>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastamisele eeln&otilde;u, millega kehtestatakse mitmele ohtlikule keemilisele ainele t&ouml;&ouml;keskkonna piirnorm ning muudetakse mitmed senised piirnormid rangemaks. Eeln&otilde;uga v&otilde;etakse Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike ainete piirnormid.</strong></p> <p>&bdquo;Eeln&otilde;us esitatud piirnormidest kinnipidamine t&ouml;&ouml;keskkonnas aitab ennetada t&ouml;&ouml;tajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest p&otilde;hjustatud haigustesse, mille hulgas v&otilde;ivad olla nii nahahaigused, allergeenidest p&otilde;hjustatud kutsehaigused, kutsem&uuml;rgistused ja kopsukahjustused,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantsler Janar Holm. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjal on vajalik teada t&ouml;&ouml;protsessis kasutatavate ja t&ouml;&ouml;taja tervist m&otilde;jutavate ohtlike ainete sisalduse taset t&ouml;&ouml;keskkonnas. Need andmed peavad kajastuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis ja nende alusel rakendab t&ouml;&ouml;andja abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;taja tervise kaitseks.&ldquo;&nbsp;</p> <p>M&auml;&auml;rusega kehtestatakse Eesti &otilde;iguses 8 uue ohtliku aine piirnormid ja 18 aine piirnormid muudetakse rangemaks, n&auml;iteks muutuvad rangemaks kaevandusgaasidena tuntud s&uuml;sinikoksiid CO, l&auml;mmastikoksiid NO ja l&auml;mmastikdioksiid NO2, mis j&auml;&auml;vad kaevandusk&auml;igu &otilde;hku p&auml;rast l&otilde;hkamist&ouml;id. Piirnormiga m&auml;&auml;ratakse ohtliku aine lubatav sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus.</p> <p>Ohtlike kemikaalide sisaldust t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus saab teha kindlaks m&otilde;&otilde;tmisega. T&ouml;&ouml;andja tellib m&otilde;&otilde;telaborilt ohtlike ainete m&otilde;&otilde;tmised, kui tal on kahtlus, et kasutatava kemikaali sisaldus t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hus v&otilde;ib olla piirnormist suurem v&otilde;i kui ta soovib seirata ohtlikule ainele kehtestatud normi piires p&uuml;simist. Ohtlike kemikaalide &uuml;le t&ouml;&ouml;keskkonnas teeb j&auml;relevalvet T&ouml;&ouml;inspektsioon.</p> <p>Eeln&otilde;u edastatakse eeln&otilde;ude infos&uuml;steemi kaudu koosk&otilde;lastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidule, Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskojale, Eesti Keemiat&ouml;&ouml;stuse Liidule, Eesti Plastit&ouml;&ouml;stuse Liidule, Eesti Masinat&ouml;&ouml;stuse Liidule, Viru Keemia Grupp AS-le, Enefit Kaevandused AS-le, T&ouml;&ouml;inspektsioonile ja Terviseametile.</p> <p>M&auml;&auml;rus j&otilde;ustub 21. augustil 2018. aastal, mis on ka Euroopa Komisjoni direktiivi &uuml;lev&otilde;tmise t&auml;htaeg. &nbsp;</p> <p>Allikas:<a href="http://sm.ee/et" target="_blank"> Sotsiaalministeerium</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1767Eelarvamuste tõttu on tööturult tõrjutud hulk inimesi2017-11-09<p><strong>Iga&uuml;he elus on asju, mida saab ise muuta ja mida ei saa ise muuta. Me v&otilde;ime &otilde;ppida uue oskuse v&otilde;i kohandada k&auml;itumist, kuid me ei saa n&auml;iteks valida enda vanust v&otilde;i kaotada puuet. Kui meie endi poolt mittemuudetavad asjaolud saavad t&ouml;&ouml;juures p&otilde;hjendamata takistuseks, on tegemist inimese p&otilde;hi&otilde;iguste rikkumise ehk diskrimineerimisega.</strong></p> <p>Soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise voliniku Liisa-Ly Pakosta s&otilde;nul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le soovija olla n&auml;iteks v&auml;ga hea pagar ja teistest kandidaatidest paremini k&uuml;psetada, kuid ikkagi t&ouml;&ouml;st ilma j&auml;&auml;da, sest tal on liikumispuue. See on inimese t&ouml;&ouml;tamise takistamine puude t&otilde;ttu ehk p&otilde;hi&otilde;iguse rikkumine.</p> <p><strong>Miks on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste h&otilde;ive oluline?</strong></p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste h&otilde;ive puudutab meid k&otilde;iki. T&ouml;&ouml;taja vaatevinklist tagab t&ouml;&ouml; majandusliku s&otilde;ltumatuse ja v&otilde;imaldab eneseteostust. T&ouml;&ouml;andja jaoks on see v&otilde;imalus leevendada t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust ja leida p&uuml;hendunud t&ouml;&ouml;tajaid. Kohalike omavalitsuste ja riigi jaoks on t&ouml;&ouml;h&otilde;ive otseselt seotud sotsiaalse sidususe, rahvatervise ja makstavate maksudega &ndash; mida rohkem on inimesed rakendatud, parem on k&otilde;igil ja seda j&otilde;ukam on &uuml;hiskond. Seega on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;tamisest v&otilde;ita nii &uuml;ksikisikul, ettev&otilde;tetel kui ka riigil tervikuna.</p> <p><strong>Vastuoluline statistika</strong></p> <p>Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu (2017) andmetel suhtuvad 77% inimestest v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kolleegidega koos t&ouml;&ouml;tamisse h&auml;sti. Samas m&auml;rgivad uuringus 68% vastanutest, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestesse suhtutakse sageli eelarvamusega. Vastuolulisel kombel on seega samal ajal k&otilde;ik h&auml;sti ja v&otilde;imutsevad eelarvamused.</p> <p>Pakosta hinnangul on eelarvamuste taga sageli lihtsalt teadmatus. Inimesed kardavad tundmatut ja ei kujuta ette toimivaid lahendusi, mis sageli on lihtsad ja loogilised.</p> <p>Eelarvamustele kui probleemile viitab ka Katri Mandel magistrit&ouml;&ouml;s &bdquo;T&ouml;&ouml;andja suhtumine ja valmisolek t&ouml;&ouml;h&otilde;ivereformi rakendamisel&ldquo; (2016), kus toob v&auml;lja, et t&ouml;&ouml;andjate silmis t&auml;hendab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamine lisanduvaid kulusid. Erinevates uuringutes kinnitatakse, et t&ouml;&ouml;andjad on huvitatud v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste palkamisest, aga reaalsuses seda siiski ei tehta.</p> <p>Samas teadust&ouml;&ouml;s tuuakse ka v&auml;lja, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese v&auml;rbamise kogemusega t&ouml;&ouml;andjad on avatumad neid ka tulevikus kollektiivi kaasama. Kogemust omavad t&ouml;&ouml;andjad tunnistasid, et esimesel korral arvasid nad end v&otilde;tvat suurt riski, kuid rahunesid n&auml;hes, et t&ouml;&ouml;taja saab &uuml;lesannetega hakkama ning on kolleegide seas aktsepteeritud.</p> <p>V&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku hinnangul on vahel takistuseks ka kolleegide suhtumine. Inimesed tunnevad kadedust, sest puudega t&ouml;&ouml;tajal on n&auml;iteks l&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev v&otilde;i talle spetsiaalselt kohandatud t&ouml;&ouml;koht, mis vastab t&auml;pselt tema vajadustele. K&otilde;rvaltvaataja peab aga leppima standardlahendusega. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja kohustus on sellises olukorras selgitada kollektiivile k&otilde;igi p&otilde;hi&otilde;igusi ja miks on m&otilde;nel t&ouml;&ouml;tajal vaja eriabi v&otilde;i teistest erinevat t&ouml;&ouml;kohta,&ldquo; kirjeldas Pakosta v&auml;ljap&auml;&auml;su.</p> <p><strong>Miks palgata v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene?</strong></p> <p>Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu (2017) andmetel n&otilde;ustus 79% elanikest, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed suudavad ja tahavad t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Erivajadustega inimese kollektiivi kaasamine on mitmel moel kasulik. Reeglina on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed v&auml;ga lojaalsed ja p&uuml;sivad pikalt &uuml;hel t&ouml;&ouml;kohal. Nad on k&otilde;rge t&ouml;&ouml;eetikaga, t&auml;psed ja kohusetundlikud. T&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaatamine v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste kaasamiseks v&otilde;ib viia ka efektiivsemate ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumate lahendusteni terve kollektiivi jaoks.</p> <p>Lisaks saab taotleda l&auml;bi T&ouml;&ouml;tukassa v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja eest sotsiaalmaksu h&uuml;vitamist, palgatoetust ning koolituskulude h&uuml;vitamist.</p> <p>&bdquo;T&auml;nap&auml;eval on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste kaasamine kollektiivi ka positiivne sotsiaalne s&otilde;num organisatsiooni klientidele ja koost&ouml;&ouml;partneritele,&ldquo; t&auml;iendas Pakosta loetelu.</p> <p><strong>Mida diskrimineerimise korral ette v&otilde;tta?</strong></p> <p>P&otilde;hi&otilde;igused on Eestis seadusega kaitstud. Kui inimest ei v&otilde;eta t&ouml;&ouml;le, edutata, lubata t&ouml;&ouml;l&auml;hetusele v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime t&otilde;ttu (ja seda ei takista proportsionaalne v&otilde;i v&auml;&auml;ramatu p&otilde;hjus), siis rikutakse v&otilde;rdse kohtlemise seadust.</p> <p>Diskrimineerimise ohvriks sattunud inimene saab p&ouml;&ouml;rduda enda kaitseks soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise voliniku poole. K&otilde;ige lihtsam on saata asjaolude kirjeldus aadressile <a href="mailto:avaldus@volinik.ee">avaldus@volinik.ee</a>. Volinik seisab selle eest, et k&otilde;ikidel oleks v&otilde;rdsed v&otilde;imalused &otilde;ppida ja t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja, kes kaalub v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese v&auml;rbamist, saab infot ja toetust <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassast</a>.</p> <p>V&otilde;rdse kohtlemise ja diskrimineerimise kohta saab t&auml;psemalt lugeda ka <a href="/redirect/1160" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1765Euroopa Liidu eesistumise raames arutatakse täna Tallinnas uute töövormide ning tööohutuse ja –tervishoiu üle2017-11-08<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon korraldab koost&ouml;&ouml;s sotsiaalministeeriumiga Vanemt&ouml;&ouml;inspektorite Komitee (SLIC) teemap&auml;eva ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ning t&ouml;&ouml;ohutuse konverentsi &ldquo;Uued t&ouml;&ouml;vormid ning t&ouml;&ouml;ohutus ja -tervishoid&rdquo;.</strong></p> <p>Tallinnas toimuval konverentsil arutavad praktikud, eksperdid, sotsiaalpartnerid ning teadlased, kuidas tagada ja j&auml;lgida Euroopa k&otilde;rgeid t&ouml;&ouml;ohutuse ja &ndash;tervishoiu standardeid ajal, mil muutunud on t&ouml;&ouml; sisu, harjumused ja keskkond. Konverents toimub hotellis Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia ning algab kell 9. Konverents on ERR-i vahendusel otse&uuml;lekandena j&auml;lgitav aadressil <a href="https://livestream.com/eu2017ee/events/7921532">https://livestream.com/eu2017ee/events/7921532</a>.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Uued t&ouml;&ouml;vormid ja paindlikumad t&ouml;&ouml;tingimused aitavad kaasa t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisele ning parandavad seel&auml;bi t&ouml;&ouml;tajate heaolu. Uued tehnoloogiad v&otilde;imaldavad ettev&otilde;tetel ohtlike t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimist ning v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate kokkupuudet ohtlike t&ouml;&ouml;keskkondadega,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantsler Janar Holm. &bdquo;Olukorras, kus t&ouml;&ouml;d on v&otilde;imalik teha igal ajal ja igas kohas, peame arvestama ka uute v&auml;ljakutsetega t&ouml;&ouml;tajate tervise tagamisel, et v&auml;ltida t&ouml;&ouml;tajate liigset stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist. Just seet&otilde;ttu on oluline, et ka muutuva t&ouml;&ouml;maailma ja &uuml;ha digitaalsemate ja paindlikemate t&ouml;&ouml;vormide puhul oleks tagatud t&ouml;&ouml;tajate tervishoid ja ohutus k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;vormide puhul.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul peavad ettev&otilde;tted juba praegu arvestama tehnoloogia pakutavate v&otilde;imaluste ning t&ouml;&ouml;turule sisenevate uute p&otilde;lvkondade ootustega kaasnevate muutustega. &bdquo;Tehnoloogia v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tada nii kodus kui meeldivama kliimaga paikades maailma teises otsas. Noored soovivad proovida erinevaid karj&auml;&auml;re ja ameteid, nad on avatumad ning varmad andma tagasisidet,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Aja ja muutustega peab kaasas k&auml;ima ka hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomine. Tingimused v&otilde;ivad muutuda, aga siiski peab t&ouml;&ouml;tamine olema ohutu ning t&ouml;&ouml;taja tervist s&auml;&auml;stev. Uued t&ouml;&ouml;vormid suurendavad t&ouml;&ouml;tegija enda vastutust oma tervise hoidmisel,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Esimese paneeli p&otilde;hiettekande teeb &Uuml;lemaailmse T&ouml;&ouml;h&otilde;ive Konf&ouml;deratsiooni tegevdirektor hr Denis Pennel, kes k&otilde;neleb t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate valmisolekust muutustega kaasa minna. Oma kogemusi uues ettev&otilde;tluses ning uute p&otilde;lvkondadega t&ouml;&ouml;turul jagavad Aino-Silvia Tali idufirmast Testlio ning Kai Realo ettev&otilde;ttest Circle K Eesti. Teises paneelis k&otilde;neleb William Cockburn EU-OSHAst uutest t&ouml;&ouml;vormidest ning t&ouml;&ouml;ohutuse ja &ndash;tervishoiu regulatsioonist. Singapuri t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse instituudi tegevdirektor dr Jukka Takala k&otilde;neleb uuringute andmetele toetudes sellest, mis m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;tajate tervist ja ohutust.&nbsp;</p> <p>Kogemusi t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse edukal rakendamisel jagab Andreas Tautz, Deutsche Post DHL Groupi meditsiinijuht. Kolmanda paneeli p&otilde;hiettekandes teeb Cardiffi &Uuml;likooli t&ouml;&ouml;keskkonna uuringukeskuse professor David Walters &uuml;levaate Euroopa t&ouml;&ouml;inspektsioonidest, nende eri mudelitest ja valmisolekust uute v&auml;ljakutsetega toime tulla. H&aring;kan Olsson Rootsi t&ouml;&ouml;inspektsioonist k&otilde;neleb inspektsiooni rollist muutunud &uuml;hiskonnas. Dr Stephen Kinghorn-Perry tutvustab Suurbritannia t&ouml;&ouml;ohutuse- ja tervishoiu s&uuml;steemi eesm&auml;rke kontrollida riskide maandamist muutuvas t&ouml;&ouml;keskkonnas.</p> <p>Konverentsi avavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;ala asekantsler Janar Holm ning Charlotte Grevfors Ernoult Euroopa Komisjoni t&ouml;&ouml;h&otilde;ive sotsiaalk&uuml;simuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadist.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1763Seitse tundi päevas ekraani ees2017-11-07<p><strong>Valdav osa meie ajju j&otilde;udvast infost (erinevatel andmetel kuni 90%) on visuaalne. Seega on raske &uuml;lehinnata silmade rolli meie igap&auml;evases (t&ouml;&ouml;)elus. Silmade ja hea n&auml;gemise hoidmiseks tuleb aga monitoride ja ekraanide poolt vallutatud maailmas aina teadlikumalt k&auml;ituda.</strong></p> <p>Millward Browni &uuml;lemaailmse uuringu alusel (2014) vaatab keskmine inimene p&auml;evas 113 minutit telerit, kasutab 108 minutit arvutit, kulutab 147 minutit nutitelefonile ning 50 tahvelarvutile. Kokku m&ouml;&ouml;dub ekraanide ees seega 418 minutit ehk ca 7 tundi. See on meie silmadele suur koormus.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Ekraani-ees-veedetud-aeg-paevas.jpg" /></p> <p>N&otilde;mme Silmakeskuse arsti Aili Neieri s&otilde;nul arvuti ise tingimata n&auml;gemist ei kahjusta, k&uuml;ll teeb seda aga oma n&auml;gemisaparaadi &uuml;lekoormamine. Aktiivne ekraani kasutamine p&otilde;hjustab silmade v&auml;simist ja kuivust. &bdquo;Silmades tekib kipitustunne, punetus, pisaravool, v&otilde;ib tekkida ka peavalu ja h&auml;gune n&auml;gemine. H&auml;ired silmade ehituses, nagu n&auml;iteks l&uuml;hi- ja kaugn&auml;gelikkus ning astigmatism kiirendavad v&auml;simuse teket ja s&uuml;vendavad seda veelgi,&ldquo; selgitas Neier. Ekraanile keskendumise korral v&auml;heneb silma pilgutamiste arv kuni 5 korda. Selle tagaj&auml;rjel &otilde;heneb silma kattev pisarakile ja silma pinnale tekivad kuivad kohad, mis p&otilde;hjustavadki vaevusi.</p> <p><strong>Kuidas ennast aidata?</strong></p> <p>Suuremate probleemide ennetamiseks tuleks:</p> <ul> <li>pilgutada tihedamalt silmi. Normaalne pilgutuskordade arv, mis tagab silma piisava niisutamise, on 22 korda minutis. Iga pilgutusega vabaneb silma pinnale mikroskoopiline kogus pisaravedelikku, mis jaotub t&auml;nu laugude liikumisele &uuml;htlaselt &uuml;le silma;</li> <li>vajadusel kasutada niisutavaid silmatilkasid, nn kunstpisaraid;</li> <li>kasutada arvutiga t&ouml;&ouml;l prille, kui silmaarst on need m&auml;&auml;ranud (kontaktl&auml;&auml;tsed v&otilde;ivad m&otilde;juda kuivatavalt);</li> <li>asetada ekraan silmadest pisut kaugemale, kui on tavaline lugemiskaugus ja v&otilde;imaluse korral paigutada ekraan nii, et selle &uuml;lemine serv ei oleks silmadest k&otilde;rgemal;</li> <li>j&auml;lgida, et t&ouml;&ouml;ruumi valgustus ei oleks liiga ere ja ekraan oleks peegeldustevaba;</li> <li>planeerida t&ouml;&ouml;sse puhkepause, ideaalseks loetakse 15 minutit pausi iga 45 minuti t&ouml;&ouml; j&auml;rel;</li> <li>pauside ajal v&otilde;iks vaadata kaugusesse. See aitab silmalihastel taastada loomuliku asendi ja puhata. K&otilde;ige lihtsam on suunata pilk aknast v&auml;lja.</li> </ul> <p>&bdquo;Silmadele on kasulikud ka harjutused, nagu n&auml;iteks &uuml;les-alla ja vasakule-paremale vaatamine ning silmade ringitamine. Kindlasti ei soovita pausi ajal lugeda ega nutitelefonis tegutseda,&ldquo; jagas N&otilde;mme Silmakeskuse arst soovitusi.</p> <p><strong>Kui sageli silmi kontrollida?</strong></p> <p>Arvutiga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;iks silmi kontrollida iga 2 aasta tagant. &bdquo;Selle alla kuulub tavaliselt n&auml;gemise kontroll kaugele ja l&auml;hedale, silmade optilise ehituse ning silmar&otilde;hu m&otilde;&otilde;tmine, prillide vajaduse v&auml;ljaselgitamine ja vajadusel prillide m&auml;&auml;ramine. Silmaarst kontrollib ka silmap&otilde;hja olukorda,&ldquo; tegi Neier protseduuridest &uuml;levaate. Kaebuste korral v&otilde;ib muidugi arsti k&uuml;lastada ka sagedamini.</p> <p><strong>Kas t&ouml;&ouml;andja peab prillid h&uuml;vitama?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama v&auml;hemalt poole t&ouml;&ouml;ajast kuvariga t&ouml;&ouml;tavale inimesele prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamise juhul, kui t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud.</p> <p>Levinud praktika kohaselt hangib t&ouml;&ouml;taja endale prillid ja t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab seej&auml;rel nende maksumuse (mingi rahalise piiri v&otilde;i protsendi ulatuses koguhinnast). H&uuml;vituse suurus peab olema piisav prillide soetamiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib osta kallimaid prille, kui t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab, peab ta ise juurde maksma.</p> <p>Kui ostetud prille kasutatakse ka t&ouml;&ouml;ga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida t&ouml;&ouml;ga seotud ja mitteseotud tegevuse osakaal. Ettev&otilde;tlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks. Juhul, kui ettev&otilde;tlusega mitteseotud osa maksumuse tasub t&ouml;&ouml;taja, siis t&ouml;&ouml;andjal t&auml;iendavaid maksukohustusi aga ei teki.</p> <ul> <li>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2774" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;tamisest arvutiga </a></li> <li>Pea puhkepause ning <a href="/redirect/1781" target="_blank">tee silmadele harjutusi</a></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>Foto: Pixabay/fancycrave1</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1760Tallinnas toimub rahvusvaheline mitmekesisuse konverents2017-11-06<p><strong>T&auml;na ja homme toimub Tallinnas konverents &bdquo;<a href="https://humanrights.ee/uritused/uleeuroopaline-konverents-mitmekesisuse-ja-juhtimise-teemal/" target="_blank">Mitmekesisus ja juhtimine muutuvas maailmas</a>&ldquo;, kus r&auml;&auml;gitakse tehnoloogia, ettev&otilde;tete ja uute &auml;rimudelite m&otilde;just soolise, etnilise, religioosse, seksuaalse, aga ka vanuselise mitmekesisuse edendamisel. &Uuml;ritusel osalevad ettev&otilde;tete juhatuste esindajad, mitmekesisuse seisukohalt silmapaistvad ettev&otilde;tted, teadlased, poliitikakujundajad, kodaniku&uuml;hiskonnaorganisatsioonid jpt.</strong></p> <p>&bdquo;Paljud ettev&otilde;tted on m&otilde;istnud, et inimeste mitmekesisus on konkurentsieelis, mitte probleem," &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Jevgeni Ossinovski. &bdquo;Diskrimineerimine pole mitte &uuml;ksnes ebainimlik, vaid see on ettev&otilde;ttele ka majanduslikult kahjulik. Kui inimesed tunnevad, et nende erinevusi n&auml;hakse organisatsioonis v&auml;&auml;rtusena, on nad motiveeritumad, nende p&uuml;hendumus oma t&ouml;&ouml;le on suurem ning t&ouml;&ouml;tulemused paremad.&ldquo;</p> <p>Turu-uuringute AS l&auml;bi viidud avaliku arvamuse uuringust selgub, et suur osa (81%) Eesti elanikest on arvamusel, et t&ouml;&ouml;andjad peaksid oma t&ouml;&ouml;tajaid rohkem teavitama v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tetest. Veelgi enam (83%) inimesi peab oluliseks, et ettev&otilde;tted ja organisatsioonid p&ouml;&ouml;raksid oma tegevuses rohkem t&auml;helepanu v&otilde;rdsele kohtlemisele. Konverentsil selgitavad tuntud ettev&otilde;tete juhid ja esindajad l&auml;bi praktiliste n&auml;idete, miks nende jaoks on inimeste erinevuste austamine oluline ning kuidas on see seotud juhtimise ja eduka ning kasumliku &auml;ritegevusega.&nbsp;</p> <p>2012.aastast alates on Eesti ettev&otilde;tetel, avaliku sektori organisatsioonidel ja vaba&uuml;hendustel olnud v&otilde;imalik liituda Eesti mitmekesisuse kokkuleppega. Mitmekesisuse kokkuleppega kinnitab liituja, et l&auml;htub oma t&ouml;&ouml;s v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tetest ja kohtleb oma t&ouml;&ouml;tajaid, kliente ning koost&ouml;&ouml;partnereid nendest p&otilde;him&otilde;tetest l&auml;htuvalt. Kokkuleppe tegevust koordineerib Eesti Inim&otilde;iguste Keskus. M&ouml;&ouml;dunud n&auml;dalal m&ouml;&ouml;dus viis aastat sellest, kui Eesti liitus mitmekesisuse leppega.</p> <p>Vaata lisaks <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/liitunud-ettevoted/" target="_blank">Eesti Inim&otilde;iguste Keskuse kodulehelt</a>. Konverentsi korraldavad Sotsiaalministeerium, Euroopa Komisjon ja Eesti Inim&otilde;iguste Keskus. &Uuml;rituse otse&uuml;lekannet saab j&auml;lgida <a href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tana-delfi-tv-s-mitmekesisus-ja-juhtimine-muutuvas-maailmas?id=80072552" target="_blank">Delfi kodulehelt</a>.</p> <p>FOto: SXC/Vjeran Lisjak</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1759Kuidas hoida silmi arvutiga töötamisel?2017-11-06<p><strong>Mind m&auml;&auml;rati meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiks. Muuhulgas on mu &uuml;lesanne v&otilde;tta tarvitusele abin&otilde;ud v&auml;hendamaks t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite m&otilde;ju. Tervisekontrollil on mitmel t&ouml;&ouml;tajal tuvastatud n&auml;gemise halvenemine ning oleme hankinud t&ouml;&ouml;tajatele kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid. See on aga tegelemine tagaj&auml;rgedega. Mida tuleks teha, et ennetada silman&auml;gemise halvenemist?</strong></p> <p>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: Silmi m&otilde;jutavad negatiivselt mitmed t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, nagu n&auml;iteks kuvariga t&ouml;&ouml;tamise koha kujundus, puudulik valgustus, t&ouml;&ouml;taja vaatev&auml;ljas olevad valgusallikad v&otilde;i nende peegeldumine kuvariekraanilt.</p> <p>N&auml;gemisteravuse langusele v&otilde;ib eelneda mitmeid s&uuml;mptome, nagu silmade valulikkus, s&uuml;gelus, &auml;rritus, samuti n&auml;gemise h&auml;gustumine ja topeltn&auml;gemine. Kuna n&auml;gemistaju tekib ajus, siis silmade koormamisega v&otilde;ivad kaasneda peavalud, pearinglus, v&auml;simus ja seel&auml;bi langeda t&ouml;&ouml;viljakus.</p> <p>Mida rohkem t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ohuteguritega kokku puutub, seda suurema t&otilde;en&auml;osusega silmad ja n&auml;gemine kahjustuvad. Puhkuse korral silmade v&auml;simuse s&uuml;mptomid taanduvad. Pidev silmadele m&otilde;juv koormus ja v&auml;hene v&auml;simusest taastumise aeg tekitavad tervisekahjustuse.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sist peaks selguma, millele suunata ennetust&ouml;&ouml; p&otilde;hit&auml;helepanu.&nbsp; Riskianal&uuml;&uuml;si koostamise k&auml;igus hinnatakse iga t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamiskohta ka n&auml;gemist ohustavate tegurite osas. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemuste alusel saate vajadusel rakendada abin&otilde;usid t&ouml;&ouml;tingimuste ja t&ouml;&ouml;korralduse parendamiseks. Kuna silmadele puhkuse andmine on v&auml;ga t&auml;htis, tuleks t&ouml;&ouml; korraldada selliselt, et t&ouml;&ouml;taja saab silmade &uuml;lepinge ennetamiseks vaheldada kuvariga t&ouml;&ouml;tamist teistlaadsete t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega v&otilde;i pidada perioodiliselt puhkepause. V&auml;ltige &uuml;letundide tegemist.</p> <p>Samuti on t&ouml;&ouml;andjale abiks t&ouml;&ouml;tajate n&auml;gemist kontrollinud&nbsp; t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitused t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse muutmiseks.</p> <p>Vaata lisaks<strong><a href="/redirect/2774" target="_blank"> T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte arvutiga t&ouml;&ouml;tamisest</a></strong>.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1756Ületunnitöö2017-11-02<p><strong>Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. J&auml;rjekorras kolmandas artiklis r&auml;&auml;givad tudengid &uuml;letunnit&ouml;&ouml;st. </strong></p> <p>&Uuml;letunnit&ouml;&ouml; on aktuaalne teema, mis vajab t&auml;helepanu. Paljud t&ouml;&ouml;tajad teevad etten&auml;htust pikemaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi, et teenida lisa v&otilde;i olla vastutulelik ning lojaalne oma t&ouml;&ouml;andjale. Kas sellel on kindlad piirangud ning mis v&otilde;ivad olla tagaj&auml;rjed? Kas ja kuidas peaks &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tasustatud olema?</p> <p>&Uuml;letunnit&ouml;&ouml; on t&ouml;&ouml;tamine &uuml;le t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja. Seda saab teha kas t&ouml;&ouml;andja p&otilde;hjendatud korraldusel v&otilde;i poolte kokkuleppel. &Uuml;letundide tegemine on etten&auml;gematu ajutine olukord ning enamasti p&otilde;hjendatud erakorraliste s&uuml;ndmustega. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt v&otilde;ib &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d n&otilde;uda vaid erijuhtudel, see peab olema vajalik etten&auml;gematutel asjaoludel. Selleks on kas kahju &auml;rahoidmine v&otilde;i kui t&ouml;&ouml; on vahetustega ning t&ouml;&ouml;taja ei ilmu &otilde;igel ajal t&ouml;&ouml;le, kuid t&ouml;&ouml; tegemine ei tohi katkeda.</p> <p>Kuna &uuml;letunnit&ouml;&ouml; ei ole ette planeeritud, siis on t&ouml;&ouml;andjal vaja t&ouml;&ouml;tajaga &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemine iga kord eraldi kokku leppida. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemist ei tohi n&otilde;uda alaealiselt, rasedalt ja t&ouml;&ouml;tajalt, kellel on &otilde;igus rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusele. Olenemata sellest tuleb &uuml;letunnit&ouml;&ouml; vajadust kaaluda alati ka teistel juhtudel, sest arvestada tuleb sellega, kas t&ouml;&ouml;taja suudab &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d teha oma tervist kahjustamata.</p> <p>&Uuml;letundide tegemine on v&auml;sitav ja kurnav ning pikapeale v&otilde;ib see hakata t&ouml;&ouml;taja tervisele. T&ouml;&ouml;taja peab saama piisavalt puhke- ja vaba aega. &Uuml;letundide tegemisel on kehtestatud ka oma piirnormid. N&auml;iteks ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;aeg n&auml;dalas koos &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga &uuml;letada keskmiselt 48 tundi kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Samuti ei tohi vahetuse pikkus koos &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga &uuml;letada 13 tundi.</p> <p>Seadus eeldab, et &uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitatakse eelk&otilde;ige vaba ajaga. P&otilde;hjus seisnebki selles, et kaitsta t&ouml;&ouml;taja tervist ja ohutust. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d h&uuml;vitada ka rahas, sel juhul tuleb tal see t&ouml;&ouml;tajaga eelnevalt kokku leppida. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitamisel rahas tuleb t&ouml;&ouml;andjal maksta t&ouml;&ouml;tajale 1,5-kordset t&ouml;&ouml;tasu. Sealjuures tuleb arvestada, et kui t&ouml;&ouml;taja teeb &uuml;letunde &ouml;&ouml;ajal v&otilde;i riigip&uuml;hal, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal h&uuml;vitada lisaks &uuml;letunnit&ouml;&ouml;le ka see.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud pidama &uuml;letunnit&ouml;&ouml; arvestust iga t&ouml;&ouml;taja ja iga &uuml;letunnit&ouml;&ouml; juhu kohta eraldi. T&ouml;&ouml;aja summeeritud arvestuse korral loetakse &uuml;letundideks t&ouml;&ouml;tundide &uuml;ldarvust &uuml;letatud tunnid.</p> <p>&Uuml;letunde tehes ole alati kursis oma &otilde;iguste ja kohustustega. Ole teadlik, et &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tuleb alati eelnevalt kokku leppida ning on t&auml;htis, et olenemata &uuml;letundidest peab sulle j&auml;&auml;ma piisavalt puhkeaega. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitamiseks m&otilde;eldud vaba aeg antakse kokkulepitud t&ouml;&ouml;ajast ning tasustatakse seega nagu tavaline t&ouml;&ouml;aeg. Ole t&auml;helepanelik ja soovitan sul pidada arvestust tehtud &uuml;letundide osas.</p> <p>Vaata lisaks ka <strong><a href="/redirect/384" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte &uuml;letunnit&ouml;&ouml;st</a></strong>.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1751Kaupade maha ja peale laadimisel tuleb olla tähelepanelik ja hoolikas2017-11-02<p class="img-left"><img width="189" height="143" src="/UserFiles/Furgoon_juhtunud_Holland.png" /></p> <p><strong>Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da" on T&ouml;&ouml;elu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla v&otilde;etud &uuml;ks reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seekordses loos jagame n&otilde;uandeid Hollandis juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse n&auml;itel.</strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Kogemuste ja v&auml;lja&otilde;ppega veokijuht, kellel on mitu veokijuhi sertifikaati hakkas t&ouml;&ouml;stusalal maha laadima kaupu.</p> <p class="img-left"></p> <p>Ohver lasi enda veoki tagaluugi s&otilde;idukist v&auml;ljaspool asuva ja kahe k&auml;ega juhitava juhtseadme abil alla. Juhtseadet kasutati n&otilde;uetekohaselt. Juhtimiss&uuml;steem vastas masinadirektiivi ja &uuml;htlustatud standardite EN 1756-1:2001 ja A1: 2008 n&otilde;uetele. Koheselt p&auml;rast seda, kui tagaluuk hakkas avanema, pistis ohver pea laadruumi vaatamiseks laskuva tagaluugi ja furgooni vahele. Sedasi tehes sulges ta uuesti tagaluugi. Juhi pea j&auml;i tagaluugi ja furgooni vahele ning ohver l&auml;mbus s&uuml;ndmuskohal.</p> <p>Tagaluugi uuesti sulgemise p&otilde;hjus ajal, mil pea oli tagaluugi ja furgooni vahel, on teadmata. Arvame, et ohver m&otilde;istis, et unustas enda kahvelt&otilde;stuki kliendi juurde ja &uuml;ritas selles veenduda. Ta ei m&otilde;istnud tagaluugi sulgemisel, et ta pea on endiselt tagaluugi ja haagise vahel.</p> <p>Oleme hoolimata tunnistajate puudumisest suutnud selgitada v&auml;lja veokijuhi k&auml;itumise &ndash; seda t&auml;nu kohapealsele turvakaamerale. &nbsp;</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>Veokijuhi pea j&auml;i furgooni ja tagaluugi vahele l&otilde;ksu. Ohver hukkus kohapeal l&auml;mbumise tagaj&auml;rjel. Ohver pistis pea kaubaruumi vaatamiseks furgooni ja tagaluugi vahele. Ohver sulges kaubaruumi vaadates uuesti tagaluugi.</p> <p><img width="239" height="193" src="/UserFiles/Konsool_Juhtunud_kuid_Holland.png" />S&otilde;ltumata kahe k&auml;ega juhitava juhtimisseadme n&otilde;uetekohasest kasutamisest oli endiselt olemas pea ohutsooni seadmisega seotud risk. Tegu oli teadlikkuse ja isikliku k&auml;itumise probleemiga. Seda t&uuml;&uuml;pi &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks on vajalik teavitustegevus ja omavahelise suhtlemise julgustamine.</p> <p>Isegi siis, kui seadusega kehtestatud n&otilde;uetele vastavaid masinaid kasutavad kogemustega juhid, on endiselt olemas &otilde;nnetuse oht kuna suure t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;ttu unustatatkse t&ouml;&ouml;tada vastavalt juhenditele ja teadmistele.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1755Hea tervis kui konkurentsieelis2017-10-31<p><strong>Kehva tervise t&otilde;ttu l&auml;heb aastas kaotsi suur hulk v&auml;&auml;rtuslikku aega. Siia alla v&otilde;ib arvestada nii haiguse t&otilde;ttu kaduma l&auml;inud t&ouml;&ouml;tunde kui ka varaseid pensionilej&auml;&auml;misi, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust ja k&otilde;rget suremust t&ouml;&ouml;ealise elanikkonna hulgas. T&ouml;&ouml;ealiste puudulik tervisek&auml;itumine, t&auml;helepanematus enda suhtes ja halb terviseseisund ei v&otilde;imalda kasutada t&auml;ielikult t&ouml;&ouml;j&otilde;u potentsiaali, m&otilde;jutades negatiivselt elukvaliteeti, t&ouml;&ouml;j&otilde;u pakkumist ja t&ouml;&ouml;taja produktiivsust. Seet&otilde;ttu kannatab nii &uuml;ksikisik kui ka &uuml;hiskond tervikuna.</strong></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 18 graafik tooelu.jpg" /></p> <p>Viimastel aastak&uuml;mnetel on arusaam tervislikust t&ouml;&ouml;kohast astunud pika sammu edasi. T&ouml;&ouml;kohal tervise edendamine ning tervist v&auml;&auml;rtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomine on muutumas ettev&otilde;tluse normaalseks osaks.</p> <p>TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti K&uuml;lli Luugi s&otilde;nul muutub olukord Eesti ettev&otilde;tetes pidevalt paremaks, kuid l&auml;bivalt heaks seda veel pidada ei saa. &bdquo;Sageli k&uuml;sivad n&otilde;u just suuremad ettev&otilde;tted v&otilde;i rahvusvahelise osalusega firmad. Tervislike eluviiside toetamine organisatsioonis on kindlasti lihtsam, kui finantsv&otilde;imekus on suurem. Samas ei ole see l&otilde;puni m&auml;&auml;rav. K&otilde;ige olulisem on soov panustada ja selles osas on tublid ka v&auml;ikesed ja mikroettev&otilde;tted. Arutelude ja katsetuste&nbsp; pinnalt tekivad ka j&otilde;ukohased lahendused,&ldquo; selgitas Luuk, kelle s&otilde;nul on tervislikke eluviise soosivast t&ouml;&ouml;keskkonnast &uuml;hteviisi kasu nii suurel kui ka v&auml;ikesel ettev&otilde;ttel.</p> <p><strong>Kuidas tervislikke eluviise toetatakse?</strong></p> <p>Klassikaliselt on tervise ja heaolu toetamiseks&nbsp; kaks&nbsp; l&auml;henemisviisi: l&uuml;hiajaline perspektiiv (projektit&ouml;&ouml;) ja pikaajaline, s&uuml;steemne l&auml;henemine. M&otilde;lemal juhul&nbsp; tuleks l&auml;htuda konkreetse ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest ja nende vajadustest.</p> <p>Populaarsemateks sekkumisviisideks Eestis on t&auml;na tasakaalustatud toitumise ja liikumisaktiivsuse edendamine. Tasakaalustatud toitumise toetamise n&auml;idetena saab tuua t&ouml;&ouml;kohal puu- ja k&ouml;&ouml;giviljade pakkumise, samuti koost&ouml;&ouml; tegemise samas majas asuvate toitlustusasutustega eesm&auml;rgiga pakkuda mitmek&uuml;lgset ja tervislikku valikut.</p> <p>Liikumisaktiivsuse toetamisel on j&auml;rjest enam neid t&ouml;&ouml;andjaid, kes toetavad rahaliselt t&ouml;&ouml;tajate&nbsp; treeninguid ja/v&otilde;i massaaži v&otilde;i soetavad v&otilde;imlemisvahendeid , propageerivad &uuml;hiseid liikumistegevusi, loovad&nbsp; organisatsiooni spordiklubi vms.</p> <p>H&auml;sti populaarseks on viimasel ajal muutunud majasiseste terviseradade loomine. Kontorihoonete pikad koridorid ja trepid muudetakse m&auml;ngulises vormis omaette v&auml;ljakutseks, mida virgutuspausil p&auml;eva jooksul l&auml;bida. Nii ei pea isegi majast v&auml;ljuma ning sammud ja meetrid kogunevad justkui iseenesest. Siserajad sobivad h&auml;sti ka p&uuml;stijalakoosolekuteks.</p> <p>Samuti saab j&auml;rjest enam hoogu sisse v&otilde;itlus tubakavaba t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest, piirates suitsetamiseks m&otilde;eldud alasid kaitstes sellega mittesuitsetajaid&nbsp; ja toetades suitsetajaid tubakast loobumisel.</p> <p><strong>Kasu t&ouml;&ouml;andjale</strong></p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri andmetel on tervislikke eluviise soodustava t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel v&otilde;tmeroll t&ouml;&ouml;andjal. Ta saab panustada:</p> <ul> <li>n&auml;idates p&uuml;hendumust ja pakkudes t&auml;ielikku tuge, kaasa arvatud n&auml;htav osalemine;</li> <li>integreerides programmi organisatsiooni protsessidesse ja poliitikatesse nende alalise osana;</li> <li>soodustades t&ouml;&ouml;tajate aktiivset kaasamist ja osalemist meetmete kavandamisel ning elluviimisel.</li> </ul> <p>&bdquo;Tubli ja m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;andja ei tee investeeringuid aga ehku peale vaid soovib reaalseid tulemusi. Siin on oluline m&otilde;ista, et tulu investeeringust laekub viibega. T&ouml;&ouml;koha tervist edendavate tegevuste tulemuste hulka kuuluvad n&auml;iteks t&ouml;&ouml;lt puudumise v&auml;henemine, t&ouml;&ouml;tajate motivatsiooni t&otilde;us, suurem tootlikkus,&ldquo; kirjeldas Luuk. Tema s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;tajat v&auml;&auml;rtustavas kollektiivis v&auml;iksem personalivoolavus ning lihtsam uusi t&ouml;&ouml;k&auml;si v&auml;rvata, sest organisatsioonile on kujunenud positiivne ja inimesest hooliv maine.</p> <p>TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti s&otilde;nul kinnitavad maailmas l&auml;bi viidud uuringud ja eri riikide kogemused kolme olulist asja:</p> <ol> <li>Ebatervislikud, ebaturvalised ja stressirohked t&ouml;&ouml;kohad t&auml;hendavad t&ouml;&ouml;andjale lisakulusid.</li> <li>T&ouml;&ouml;kohal teostatud l&auml;bim&otilde;eldud sekkumised aitavad s&auml;&auml;sta v&auml;hemalt 20% k&otilde;nealustest kuludest.</li> <li>Laiaulatuslikud tervisliku t&ouml;&ouml;kohaga seotud sekkumised toovad rohkem tagasi kui nende tegemata j&auml;tmisega s&auml;&auml;sta &otilde;nnestub.</li> </ol> <p><strong>Kuidas alustada?</strong></p> <p>Esimese asjana v&otilde;iks meeskonnaga&nbsp; arutada, mis on k&otilde;ige olulisem ja vajab muutust. Iga organisatsioon on erinev ja ka t&ouml;&ouml;ga seotud riskid on erinevad. Kui kontorit&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva vajada rohkem liikumist, siis postiljoni jaoks oleks asjakohasem&nbsp; hoopis vaktsineerimine v&otilde;i vitamiinirikas vahepala, mis hoiab organismi immuuns&uuml;steemi tugevana.</p> <p>Seega on heaks stardikohaks t&ouml;&ouml;tajate profiili v&otilde;i profiilide kaardistamine ja tervist v&auml;&auml;rtustavate eesm&auml;rkide seadmine. Eesm&auml;rgiks v&otilde;ib olla ka spordip&auml;eva korraldamine (eespool kirjeldatud l&uuml;hiajaline l&auml;henemine), kuid m&otilde;jusamate muutuste saavutamiseks tuleks m&otilde;elda suuremalt ja leida v&otilde;imalusi inimese heaolu&nbsp; igap&auml;evaseks parendamiseks.</p> <p><strong>Kelle k&auml;est n&otilde;u k&uuml;sida?</strong></p> <p>Tervise Arengu Instituut pakub tasuta t&ouml;&ouml;koha tervisedenduse alast n&otilde;ustamist. N&otilde;ustamise raames k&uuml;lastavad organisatsiooni kaks mentorit, kes annavad n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;keskkonna tervislikumaks muutmiseks ja tutvustavad teiste t&ouml;&ouml;andjate h&auml;id kogemusi.</p> <p>N&otilde;ustamise soovist andke teada e-posti aadressile <a href="mailto:kulli.luuk@tai.ee">kulli.luuk@tai.ee</a>.</p> <p>Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portali teemalehti:</p> <ul> <li><a href="/redirect/2515" target="_blank">Tubakaennetus t&ouml;&ouml;kohal</a></li> <li><a href="/redirect/2251" target="_blank">Tervislik toitumine t&ouml;&ouml;kohal</a></li> <li><a href="/redirect/2505" target="_blank">Tervisedendus</a></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1754Mis võib tööl kahjustada töötaja luu- ja lihaskonda?2017-10-30<p><strong>Meil tekkis juhatajaga arutelu ning j&auml;in vastamisega h&auml;tta. Palun selgitage - kuidas t&ouml;&ouml; ajal korduvalt &uuml;hesuguse liigutuse tegemine ohustab t&ouml;&ouml;taja luu- ja lihaskonda?</strong></p> <p><strong>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> Sama t&uuml;&uuml;pi liigutused v&otilde;ivad hakata t&ouml;&ouml;tajat kahjustama siis, kui need koormavad samu liigeseid ja lihasgruppe; liigutusi tehakse sageli, kiiresti ja suhteliselt pika aja jooksul. Kuna liigutustevahelistel l&uuml;hikestel perioodidel lihased v&auml;simusest ei taastu, peab inimene rohkem pingutama, kulub rohkem energiat ning j&auml;rk-j&auml;rgult lihased koormatakse &uuml;le. Osa lihaseid v&auml;sivad kiiremini, osa aeglasemalt. Sageli on vaevused ja vigastused just &otilde;lav&ouml;&ouml;tmes ja &uuml;laj&auml;semetes.</p> <p>Mida kiirem on t&ouml;&ouml;tempo, seda v&auml;hem on lihasv&auml;simusest taastumiseks aega ning seda k&otilde;rgem on risk vigastuste tekkimiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja ei saa liigutuste tempot ise m&auml;&auml;rata n&auml;iteks koosteliini, konveieri v&otilde;i kehtestatud t&ouml;&ouml;normi t&otilde;ttu, m&otilde;jutab see t&ouml;&ouml;tajat ka ps&uuml;&uuml;hiliselt. V&auml;lis&auml;rritajatele reageerib n&auml;rvis&uuml;steem lihaspingetega, mille t&otilde;ttu lihas kiiremini v&auml;sib, on j&auml;igem ja suureneb kahjustuste risk. Inimesele on loomup&auml;rane t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;tada erineva tempoga.</p> <p>Sama t&uuml;&uuml;pi liigutuste kordumine on vaid &uuml;ks ohutegur luu- ja lihaskonna vaevuste ja vigastuste kujunemisel. T&ouml;&ouml;tamisel esineb sageli sundasendeid, raskuste teisaldamist, liigutusi, mis n&otilde;uavad lihaste &uuml;lem&auml;&auml;rast venitamist ja j&otilde;u rakendamist. Kehvas seisundis tugi- ja liikumiselundkonnal on risk kahjustuda suurem nii t&ouml;&ouml;l kui kodus.</p> <p><strong><a href="/redirect/2814" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist </a></strong>leiate n&otilde;uandeid, kuidas muuta t&ouml;&ouml;kohta ergonoomiliseks, sealhulgas v&auml;hendada koormust t&ouml;&ouml;taja luu- ja lihaskonnale.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tteod, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta. Ettev&otilde;tjad saavad konsultandi oma ettev&otilde;ttesse kutsuda kirjutades T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile ti|&auml;t|ti.ee. Konsultanditeenus on tasuta. T&auml;psemat infot teenuse kohta leiate&nbsp;<strong><a href="http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/tasuta-tookeskkonna-konsultandi-teenus/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</strong></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1753Oktoobri viimasel pühapäeval minnakse üle talveajale. 2017-10-27<p><strong>&Ouml;&ouml;l vastu 29. oktoobrit kell 4.00 keeratakse kell tunni v&otilde;rra tagasi. T&ouml;&ouml;tajate jaoks, kes sellel &ouml;&ouml;l t&ouml;&ouml;d teevad, v&otilde;ib see t&auml;hendada &uuml;he t&ouml;&ouml;tunni lisandumist.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajaid, kes t&ouml;&ouml;tavad esmasp&auml;evast reedeni p&auml;evasel ajal, see ei m&otilde;juta. Samuti ei muutu kuu &uuml;ldine t&ouml;&ouml;aeg. Kellakeeramine puudutab neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes on &ouml;&ouml;l vastu p&uuml;hap&auml;eva t&ouml;&ouml;l. See t&auml;hendab, et &ouml;&ouml;vahetuses t&ouml;&ouml;tajatel tekiks justkui lisatund tavap&auml;rasele t&ouml;&ouml;vahetusele juurde.</p> <p>Lisatunniga tuleks arvestada juba t&ouml;&ouml;ajakava koostamise ajal. Lisatund toob kaasa pikema t&ouml;&ouml;p&auml;eva. Oluline on t&auml;hele panna, et pikemas t&ouml;&ouml;vahetuses tuleb pooltel kokkuleppele j&otilde;uda ning t&ouml;&ouml;vahetuse pikkus ei tohi &uuml;letada 13 tundi.</p> <p>Lisatund v&otilde;ib tekitada &uuml;letunnit&ouml;&ouml;. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemiseks peab olema t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vaheline kokkulepe. Seet&otilde;ttu v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja kohustub tegema t&ouml;&ouml;d &uuml;le kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja, antud juhul tund aega kauem. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tajatel h&uuml;vitatakse v&otilde;imalikud &uuml;letunnid (kaasa arvatud kellakeeramisest tulenev lisatund) arvestusperioodi l&otilde;pus.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/378" target="_blank">t&ouml;&ouml;aeg</a><br /><a href="/redirect/384" target="_blank">&uuml;letunnit&ouml;&ouml;</a><br /><a href="/redirect/903" target="_blank">summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestus</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1750Euroopa töötervishoiunädala raames toimuvad töökeskkonnalased filmiõhtud2017-10-25<p><strong>23. - 27. oktoobril t&auml;histatakse &uuml;leeuroopalist t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&auml;dalat, mille fookuses on targalt ja tervist hoidvalt t&ouml;&ouml;tamine. T&ouml;&ouml;tervishoiun&auml;dala raames toimub sel kolmap&auml;eval Tallinnas ja neljap&auml;eval Tartus t&ouml;&ouml;keskkonnaalane filmi&otilde;htu, kus n&auml;idatakse dokumentaalfilmi &bdquo;Olla &otilde;petaja&ldquo;.</strong></p> <p>Filmi&otilde;htul linastuv film &bdquo;Olla &Otilde;petaja&ldquo; on saanud 2016. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil parima t&ouml;&ouml;teemalise dokumentaalfilmi auhinna. Emotsionaalne film on lugu kolmest noorest &otilde;petajast ja nende esimesest t&ouml;&ouml;kogemusest koolis, Saksamaal. Nad m&otilde;istavad, et nende &otilde;pingud on j&auml;tnud nad ette valmistamata &uuml;heks k&otilde;ige vastutustundlikumaks ja olulisemaks t&ouml;&ouml;ks. See on lugu noortest, kelle idealism p&otilde;rkub kokku karmi reaalsusega. Filmi j&auml;rel toimub arutelu, kus r&auml;&auml;gitakse tulevikut&ouml;&ouml;st, muutunud t&ouml;&ouml;keskkonnast, muutusest t&ouml;&ouml;turul, erineva vanusega t&ouml;&ouml;tajatest, stressist ja l&auml;bip&otilde;lemisest, t&ouml;&ouml; m&otilde;testatusest ning t&ouml;&ouml;r&otilde;&otilde;must. Arutelu modereerib Meeletervis O&Uuml; tegevjuht ja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul tuleb igat t&ouml;&ouml;d tehes teada, kuidas v&auml;ltida ohte ning hoida tervist. &bdquo;Olgu &otilde;petajad, kontorit&ouml;&ouml;tajad v&otilde;i tehaset&ouml;&ouml;lised, me k&otilde;ik puutume oma t&ouml;&ouml;keskkonnas kokku erinevate ohuteguritega, mis v&otilde;ivad tervist kahjustada. Me oleme rohkem harjunud r&auml;&auml;kima f&uuml;&uuml;silistest, keemilistest ohuteguritest, kuid aasta aastalt suureneb ka ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite hulk meie t&ouml;&ouml;keskkonnas,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p>Maripuu s&otilde;nul on &uuml;heks v&otilde;imaluseks ohtude v&auml;hendamisel t&ouml;&ouml;tajate juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, mis aitab v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ning t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ning s&uuml;venemist. &ldquo;T&ouml;&ouml;taja peaks saama innustust ja tuge, et ta julgeks probleemidest ning puudustest t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;andjaga r&auml;&auml;kida. Sageli peljatakse t&ouml;&ouml;alastest k&uuml;simustest oma &uuml;lemusega r&auml;&auml;kida, kuna kardetakse t&ouml;&ouml;d kaotada,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Tallinnas toimub filmi&otilde;htu kolmap&auml;eval, 25. oktoobril kinos Artis algusega kell 15 ning Tartus neljap&auml;eval, 26. oktoobril Apollo kinos L&otilde;unakeskuses algusega kell 15.</p> <p>Filmi treileriga saab tutvuda SIIN ning t&auml;psemalt saab filmi&otilde;htute kohta lugeda SIIT.</p> <p>Filmi&otilde;htuid korraldab T&ouml;&ouml;inspektsioon ja need saavad teoks Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo; raames. Kampaania eesm&auml;rk on edendada j&auml;tkusuutlikku t&ouml;&ouml;tamist ja tervena vananemist t&ouml;&ouml;elu algusest saadik. R&otilde;hk on ennetamisel, heade tavade jagamisel ja koost&ouml;&ouml;l erinevate osapoolte vahel. Eestis on kampaania r&otilde;huasetus tervisekontrolli ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamise t&auml;htsusel.</p> <p>Kampaania kohta leiab rohkem infot T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikud-tookohad-soltumata-east">http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikud-tookohad-soltumata-east</a> ja kampaania ametlikult kodulehelt <a href="http://www.healthy-workplaces.eu/et">http://www.healthy-workplaces.eu/et</a>.</p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri kohta leiab infot Facebookist, Twitterist, organisatsiooni blogist v&otilde;i igakuist uudiskirja tellides. Agentuuri kodulehek&uuml;lg: <a href="http://osha.europa.eu">http://osha.europa.eu</a>.</p> <p>Foto: pixabay/geralt</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1748Tööinspektsioon andis välja „Hea töökeskkond 2017“ ning töökeskkonna parimate praktikate auhinnad2017-10-24<p><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval tunnustas T&ouml;&ouml;inspektsioon &uuml;hte v&auml;ike- ja &uuml;hte suurettev&otilde;tet Hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinnaga. Kolm ettev&otilde;tet p&auml;lvisid tunnustuse parima praktika rakendamise eest t&ouml;&ouml;keskkonna ohutumaks ning tervist hoidvaks muutmise eest.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul rajaneb ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuskultuur t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate koost&ouml;&ouml;l. &bdquo;Sel aastal tunnustame hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomise eest ettev&otilde;tteid, kus t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad on koos p&uuml;&uuml;dnud t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Tihtipeale pole sugugi vaja suuri investeeringuid, et t&ouml;&ouml;koht oleks ohutu, vaja on ennek&otilde;ike head tahet ja leidlikkust,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2017 auhinnad p&auml;lvisid Baltic Oil Service ning Derivco Estonia. Baltic Oil Service on v&otilde;rdlemisi noor ettev&otilde;te, kus on kohe algusest peale korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonda nii, et see oleks ka p&auml;riselt t&ouml;&ouml;tajate jaoks ohutu. R&otilde;hku on pandud t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele &ndash; juhendamise aluseks on konkreetsed ja h&auml;sti arusaadavad ohutusjuhendid, milles on kasutatud ka pildimaterjali ja skeeme reaalsest t&ouml;&ouml;kohast ning enne t&ouml;&ouml; alustamist r&auml;&auml;gitakse t&ouml;&ouml;tajaga kogu t&ouml;&ouml;protsess l&auml;bi. Ettev&otilde;te m&otilde;istab, et t&ouml;&ouml;keskkonnaga tegelemine on pidev protsess, mis &uuml;hest k&uuml;ljest aitab v&auml;ltida v&otilde;imalikke kahjusid, teisalt aga aitab ettev&otilde;ttel areneda.&nbsp;</p> <p>Suurettev&otilde;tte kategoorias osutus v&otilde;itjaks Derivco Estonia. Ettev&otilde;te hindab k&otilde;rgelt t&ouml;&ouml;tajate heaolu. Ettev&otilde;tte suurimaks probleemiks on pidevast kuvariga t&ouml;&ouml;tamisest tulenevad luu- ja lihaskonna ning n&auml;gemisprobleemid. Seet&otilde;ttu panustab ettev&otilde;te terviseedendamisse nii spordip&auml;evade korraldamisega v&otilde;i sporditoetuse maksmisega.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kogus aasta jooksul parimaid praktikaid, millega t&ouml;&ouml;andjad on p&uuml;&uuml;dnud muuta t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks. Auhinnad p&auml;lvisid AS Jeld-Wen Eesti, kus kaasati k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tegema ettepanekuid t&ouml;&ouml;keskkonna paremaks muutmisel. O&Uuml; Saue Production muutis laadimisalale piirde paigaldamisega t&ouml;&ouml;tajatele ohutumaks, samal ajal s&auml;ilitades t&ouml;&ouml;keskkonna mugavuse. O&Uuml; Hotell P&auml;rnu v&otilde;ttis toateenijate t&ouml;&ouml; kergendamiseks kasutusele varrega uksekiilu, mis s&auml;&auml;stab t&ouml;&ouml;tajaid sundasendist toauste avamisel.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1747Täna on töötervishoiupäev2017-10-24<p><strong>&Uuml;le-euroopalise t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&auml;dala raames t&auml;histatakse teisip&auml;eval Eestis t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva. Sel aastal on t&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva fookuses ergonoomia ning t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamine.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiun&auml;dala pea&uuml;ritus toimub 24. oktoobril Tallinna Lauluv&auml;ljaku klaassaalis algusega kell 11. Lisaks huvitavatele loengutele saab k&uuml;lastada ka minimessi ala, kus erinevad t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajad tutvustavad oma teenuseid, et kokku viia teenuse osutajad ja selle kasutajad.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;keskkond meie tervist &uuml;sna suurel m&auml;&auml;ral. &bdquo;T&auml;iskasvanud inimene veedab suure osa ajast t&ouml;&ouml;l. Tarkus t&ouml;&ouml;tada ohutult ja tervist s&auml;&auml;stvalt m&otilde;jutab &uuml;sna palju seda, kui h&auml;sti ja kui kaua meie t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilib,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Tihti kiputakse arvama, et hea t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamine n&otilde;uab rohkelt ressurssi. Tegelikult on sageli v&otilde;imalik v&auml;ga lihtsate nippidega hoida oma tervist, v&auml;hendada pingeid ning t&ouml;&ouml;tada tulemuslikumalt,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval r&auml;&auml;gitakse ergonoomiast ning kuidas korraldada oma t&ouml;&ouml;d nii, et s&auml;iliks t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja ei tekiks haigusi. Ettekannetes keskendutakse sagedasematele probleemikohtadele nagu kael ja &otilde;lav&ouml;&ouml;de, k&auml;ed, k&otilde;rvad, selg, uni ja h&auml;&auml;l. Loenguid peavad ja kogemusi jagavad oma ala spetsialistid, f&uuml;sioterapeudid ja ergonoomid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eval tunnustatakse ka 2017. aasta T&ouml;&ouml;inspektsiooni parimate praktikate konkursi esikolmikut ning antakse &uuml;le T&ouml;&ouml;inspektsiooni auhind &bdquo;Hea T&ouml;&ouml;keskkond 2017". Eelmise aasta parimate praktikate laureaatidega saab tutvuda siin: <a href="http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/19">http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/19</a></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiun&auml;dal toimub EU-OSHA kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo; raames . Kampaania kohta leiab rohkem infot T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikudtookohad-soltumata-east">http://tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaania-Tervislikudtookohad-soltumata-east</a> ja kampaania ametlikult kodulehelt <a href="http://www.healthy-workplaces.eu/et">http://www.healthy-workplaces.eu/et</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1746Kas tööampsu tegemisel sõlmitakse leping?2017-10-23<p><strong>Viimasel ajal on mitmed minu tuttavad teinud &uuml;he- v&otilde;i mitmep&auml;evaseid t&ouml;&ouml;ampse. Kuna see on minu jaoks uus, kuid tundub huvitava v&otilde;imalusena lisaraha teenimiseks, siis otsustasin ka proovida. Olen kuulnud, et s&otilde;lmitakse t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping. Ma ei ole varem selle lepingu alusel t&ouml;&ouml;d teinud. Kas see erineb kuidagi t&ouml;&ouml;lepingust?</strong></p> <p><strong>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</strong> T&ouml;&ouml;ampsu tegemine eeldab, et teate valdkonnast midagigi ehk l&auml;hete oma teadmiste ja oskustega kellelegi appi teenuse osutamise kokkuleppe raames. Mis omakorda t&auml;hendab, et teid ei pea enam keegi t&ouml;&ouml; tegemiseks v&auml;lja &otilde;petama, vaid pakute ise konkreetset teenust (kuigi eraisikuna). Siit ka pakutava lepingu valik ehk t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping konkreetse tellimuse t&auml;itmiseks.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;lepingu puhul allub t&ouml;&ouml; tegija t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile, siis t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu puhul on t&ouml;&ouml;v&otilde;tja iseseisev tellimuse t&auml;itja. Ta teab t&auml;pselt, mis &uuml;lesannet tuleb t&auml;ita, kuidas seda teha, tal peavad eelduslikult olema vajalikud t&ouml;&ouml;vahendid ja -riided ning ta peab suutma ka ise ette n&auml;ha ja ennetada sellise t&ouml;&ouml; tegemisega seotud ohtusid (ehk et ta vastutab oma t&ouml;&ouml;keskkonna eest ise).</p> <p>Eestis kasutataksegi t&ouml;&ouml; tegemiseks peamiselt kolme lepingu t&uuml;&uuml;pi &ndash; t&ouml;&ouml;leping, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping v&otilde;i k&auml;sundusleping. Nii t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- kui k&auml;sunduslepingu puhul tuleb t&auml;hele panna, et neid lepinguid reguleerib v&otilde;la&otilde;igusseadus. T&ouml;&ouml;v&otilde;tu- v&otilde;i k&auml;sundusleping s&otilde;lmitakse siis, kus isik osutab teenust vastavalt oma teadmistele ja p&auml;devusele ehk teda v&otilde;ib v&otilde;rrelda ettev&otilde;tjaga.</p> <p>Teenuse osutajale ehk t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu korral t&ouml;&ouml;v&otilde;tjale ei ole seadusega ette n&auml;htud &otilde;igust p&otilde;hi-, lapse-, &otilde;ppe-, isa- ja muudele puhkustele nagu t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tajale. Kokku lepitakse t&ouml;&ouml; valmimise t&auml;htajas ja tasu maksmise tingimustes. &Uuml;ldjuhul lepitakse kokku konkreetses tasu suuruses ehk kui &uuml;lesanne t&auml;idetud, siis makstakse ka raha. Samas kui t&ouml;&ouml; teostamine peaks v&otilde;tma kauem aega kui esialgselt planeeritud, siis v&otilde;la&otilde;igusseaduse kohaselt ei tule maksta &uuml;letunnit&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i kui t&ouml;&ouml; teostamine peaks sattuma riigip&uuml;hale, siis ei tule vastupidiselt t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tamisele maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</p> <p>V&otilde;la&otilde;igusseaduse alusel teenuse osutamine annab inimesele suurema vabaduse. Samas ei ole tagatud samasugust kaitset nagu t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tamise korral ehk t&ouml;&ouml;v&otilde;tja v&otilde;i k&auml;sundisaaja peab m&otilde;istma, et ta on teenuse osutamisel nagu ettev&otilde;tja ehk tellija v&otilde;rdne partner, kes vastutab ise enda eest.</p> <p>Lisaks tasub &uuml;le vaadata muu v&otilde;la&otilde;igusliku kokkuleppe raames kehtivad ravikindlustuse p&otilde;him&otilde;tted: <a href="http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/kindlustus/tooandja-kindlustatud-0/">http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/kindlustus/tooandja-kindlustatud-0/</a></p> <p>&Otilde;igus ravikindlustusele on &uuml;he v&otilde;i mitme v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu alusel t&ouml;&ouml;- v&otilde;i teenustasusid saavatel isikutel, kelle eest &uuml;ks v&otilde;i mitu juriidilist isikut maksavad sotsiaalmaksu &uuml;hes kuus kokku v&auml;hemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1744Tööinspektsioon: ka nädalavahetustel peab olema tagatud ohutu töö ehitusplatsidel2017-10-20<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutust ning t&ouml;&ouml;tingimustest teavitamist ehitusobjektidel. Kontrolliti 18 ehitusobjekti, tuvastati 14 rikkumist ning algatati j&auml;relevalvemenetlus t&ouml;&ouml;andjate suhtes, kes olid j&auml;tnud t&ouml;&ouml;registrisse kandmata v&otilde;i l&auml;hetamise teatise esitamata 17 v&auml;lismaalase kohta.</strong></p> <p>L&auml;inud laup&auml;eval kontrollisid t&ouml;&ouml;inspektorid Tallinnas, Tartus ja P&auml;rnus 18 ehitusobjekti. T&ouml;&ouml;inspektorid p&ouml;&ouml;rasid t&auml;helepanu isikukaitsevahendite ja k&otilde;rgusest kukkumise kaitse vahendite kasutamisele. Samuti kontrolliti,&nbsp; kuidas on ehitusobjektil t&ouml;&ouml; korraldatud. T&ouml;&ouml;inspektor-juristid kontrollisid, kas t&ouml;&ouml;tajaid on teavitatud t&ouml;&ouml;tingimustest, kas on olemas kanne t&ouml;&ouml;tamise registrisse ning kas on t&auml;idetud Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste n&otilde;uded. T&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete rikkumisi fikseeriti 14 ning j&auml;relevalvemenetlus algatati 17 v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjate suhtes, kes ei olnud kandnud t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tamise registrisse v&otilde;i puudus nende kohta l&auml;hetamise teatis.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Apo Oja s&otilde;nul lasub esmavastutus t&ouml;&ouml;tajate ohutuse eest t&ouml;&ouml;keskkonnas, sh ehitusobjektil t&ouml;id korraldaval peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjal, Eesti ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja puhul tema t&ouml;&ouml;andjal ning l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate korral sellele ettev&otilde;ttel, kes l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis vastu v&otilde;ttis. &bdquo;Ettev&otilde;tjad kurdavad, et t&ouml;&ouml;k&auml;si Eestis ehitusele ei j&auml;tku ning sageli on ehitusplatsidel kuulda v&otilde;&otilde;rkeelset juttu. T&ouml;&ouml;j&otilde;u palkamisel v&auml;ljastpoolt pole midagi halba, kui j&auml;rgitakse kehtivaid reegleid&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Teadaolevalt k&auml;ib kohati ka n&auml;dalavahetustel ehitustandril kibe t&ouml;&ouml;. Otsustasime kontrollida, kas ohutult t&ouml;&ouml;tamise n&otilde;udeid j&auml;rgitakse, kas v&auml;ljastpoolt Eestit p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajad on registreeritud ja kas nad on teadlikud meie reeglitest.&nbsp; Inspektorid kontrollisid ehitusplatse neljas suuremas linnas just n&auml;dalavahetusel selgitamaks, kas n&otilde;uetest peetakse siis v&auml;hem kinni kuna teatakse, et j&auml;relevalveametnikud n&auml;dalavahetustel &uuml;ldjuhul ei t&ouml;&ouml;ta,&ldquo; lisas Oja.</p> <p>Kontrollitud ehitusobjektidel t&ouml;&ouml;tasid k&otilde;rvuti eestimaalastega ukrainlased, valgevenelased ja l&auml;tlased, kokku &uuml;le 60 t&ouml;&ouml;taja. J&auml;tkub j&auml;relevalvemenetlus t&ouml;&ouml;andjate suhtes, kes olid j&auml;tnud t&ouml;&ouml;tajad kandmata t&ouml;&ouml;tamise registrisse v&otilde;i kelle kohta puudus l&auml;hetamise teatis.</p> <p>Andmed l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta tuleb T&ouml;&ouml;inspektsioonile edastada e-posti teel hiljemalt l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja Eestis t&ouml;&ouml; tegemise alustamise p&auml;eval. Teate v&otilde;ib esitada ka vastuv&otilde;ttev ettev&otilde;te, kui pooled on niimoodi kokku leppinud.</p> <p>Allikas:<a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank"> T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1743Millist lepingut töö tegemiseks sõlmida?2017-10-19<p><strong>Oktoobris alanud Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. Sel korral on vaatluse all t&ouml;&ouml; tegemiseks s&otilde;lmitavad lepingud - t&auml;psemalt t&ouml;&ouml;lpeing ning t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping. </strong></p> <p>K&auml;id aktiivselt t&ouml;&ouml;vestlustel ja l&otilde;puks n&auml;kkaski &uuml;ks magus koht ja sind oodatakse t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;&uuml;lesanded on mitmekesised ja ei j&otilde;ua &auml;ra oodata, et saaks asuda palka v&auml;lja teenima. Veel enne seda, kui koidab p&auml;ev, mil sammud seada uude kontorisse, heliseb telefon ja saad k&otilde;ne Maarikalt, kes on firma personaliosakonna spetsialist.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Palun saada mulle oma meiliaadres, elukoht ja isikukood, siis saadan sulle meilile t&otilde;&otilde;v&otilde;tulepingu allkirjastamiseks.&rdquo; T&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping? Mis asi see on? Kammid kiiresti peas l&auml;bi k&otilde;ik kuuldud info lepingute kohta. Ema t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;lepinguga ju, isa ka.. vist ? Mis vahet neil on, miks nad minuga s&otilde;lmivad t&ouml;&ouml;V&Otilde;TUlepingu?</p> <p>Jah, t&otilde;en&auml;oliselt su ema ja isa t&ouml;&ouml;tavad t&otilde;esti t&ouml;&ouml;lepingu alusel. T&ouml;&ouml;d tehakse reeglina t&ouml;&ouml;lepingu alusel. Kuid &auml;ra muretse, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping ja k&auml;sundusleping on ka t&auml;iesti okeid ja legaliseeritud lepingud. T&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sundusleping s&otilde;lmitakse tavaliselt t&auml;htajaliselt ja siis kui sa osutad teenust, nt oled sa osav it-valdkonnas ja valmistad erinevatele ettev&otilde;tetele veebilehti v&otilde;i on sul suurep&auml;rased oskused lastega ning &uuml;rituste ajal hoiad peole tulnud vanemate lapsi.</p> <p>K&uuml;ll aga enne kui saadad Maarikale allkirjastatud t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu tea seda, et sul ei ole &otilde;igus saada puhkust. Su vanemad t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;lepingu alusel ja seega on neil &otilde;igus saada tasustatud puhkust. Samuti on neil kindlalt paika pandud t&ouml;&ouml; tegemise aeg, &uuml;letunnit&ouml;&ouml; on piiratud ning ka puhkeaeg on kehtestatud. T&otilde;&otilde;v&otilde;tu- ja k&auml;sunduslepinguga t&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;ib n&otilde;uda sult t&ouml;&ouml;tamist piiramatult ja puhkeaega ette m&auml;&auml;ratud ei ole.</p> <p>Kui sul tekib t&ouml;&ouml;andjaga vaidlusi, siis nende lahendamiseks v&otilde;id p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. Lisaks kohtule v&otilde;ivad p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni ainult need t&ouml;&ouml;tajad, kellega on s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;leping. T&ouml;&ouml;tades t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- v&otilde;i k&auml;sunduslepingu alusel ei ole t&ouml;&ouml;tellija asi kuidas tagad enda ohutuse t&ouml;&ouml;tamise ajal.&nbsp; Samas ei laiene sulle piirangud lepingu l&otilde;petamisel. Lepingu &uuml;les&uuml;tlemise seaduse aluseid need lepingud ei s&auml;testa, puudub ka etteteatamise ja h&uuml;vitise maksmise kohustus.</p> <p>Soovitan sul siiski alati eelistada t&ouml;&ouml;lepingut, kuid on kindlasti t&ouml;id, mille tegemiseks sobivad t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sundusleping isegi paremini. T&auml;htis on see, et sa teaksid, mis on nende erinevused ja alati loeksid lepingu enne allkirjastamist v&auml;hemalt korra l&auml;bi!</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/558" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;lepingust ja selle tunnustest</a>&nbsp;ning <a href="/redirect/2759" target="_blank">t&ouml;&ouml; tegemiseks s&otilde;lmitavate lepingute kohta</a>.</strong></p> <p>Foto: openaccessbpo.com/blog/5-types-ineffective-call-center-team-leaders</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1742Millal kasutada renditööjõudu?2017-10-18<p><strong>Rendit&ouml;&ouml; suurimaks erip&auml;raks on kolmepoolne t&ouml;&ouml;suhe. &Uuml;ks ettev&otilde;te (rendiagentuur) s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;tajaga (rendit&ouml;&ouml;taja), kes asub ajutiselt t&ouml;&ouml;le teise ettev&otilde;ttesse (kasutajaettev&otilde;te). Rendiagentuuri ja kasutajaettev&otilde;tte suhteid reguleerib nendevaheline leping.</strong></p> <p><img title="Rendit&ouml;&ouml;" alt="Rendit&ouml;&ouml; puhul on tegemist kolmepoolse t&ouml;&ouml;suhtega. Kui klassikalises t&ouml;&ouml;suhtes osaleb kaks poolt &ndash; t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja - siis rendit&ouml;&ouml; puhul osaleb t&ouml;&ouml;suhtes ka kolmanda poolena kasutajaettev&otilde;tja. Rendit&ouml;&ouml;suhte puhul s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;andja ehk rendiagentuur rendit&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu, mille alusel l&auml;hetab ta rendit&ouml;&ouml;taja ajutiselt t&ouml;&ouml;d tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettev&otilde;tja juurde viimase juhtimisel ja j&auml;relevalve all." src="/UserFiles/Uudiste-pildid/Artikkel 7_infograafika_moodus.jpg" /></p> <p><strong></strong></p> <p>Tartu &uuml;likooli uuringu &bdquo;T&ouml;&ouml;tingimused rendit&ouml;&ouml;l&ldquo; (2014) andmetel on rendit&ouml;&ouml;tajate osakaal (t&auml;ist&ouml;&ouml;ajale taandatult) Euroopa Liidus 1,4%&ndash;1,8% h&otilde;ivatutest. Rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu kasutatakse peamiselt kolmel p&otilde;hjusel:</p> <ul> <li>rendit&ouml;&ouml; pakub kasutajaettev&otilde;tjale v&otilde;imalust kiiresti palgata lisat&ouml;&ouml;j&otilde;udu juhul, kui see osutub vajalikuks;</li> <li>v&auml;hendab v&auml;rbamis-, t&ouml;&ouml;j&otilde;u- ja tootmiskulusid;</li> <li>maandab riske/kohustusi, mis kaasnevad inimeste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisega.</li> </ul> <p>Enam kui 80 riigis t&ouml;&ouml;j&otilde;urendiga tegeleva ManpowerGroupi Baltikumi personalijuhi Ene Kohtla s&otilde;nul j&auml;&auml;b rendit&ouml;&ouml;tajate arv Eestis vahemikku 5000-6000, mis moodustab ligi 1 protsendi t&ouml;&ouml;turul aktiivsetest inimestest.</p> <p>Eestis kasutatakse tema s&otilde;nul rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu, sest see aitab s&auml;&auml;sta aega ja raha. &bdquo;N&auml;iteks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;maht h&uuml;ppeliselt v&otilde;i l&uuml;hiajaliselt kasvada ja rendit&ouml;&ouml;j&otilde;ud on kiire ja paindlik lahendus. Samuti annab rendit&ouml;&ouml;j&otilde;ud v&otilde;imaluse osaleda riigihangete elluviimises ning pakub vabadust ja paindlikkust uute projektide v&otilde;i teenuste rakendamisel, mil t&auml;pne t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadus pole veel selge,&ldquo; lisas ManpowerGroupi Baltikumi personalijuht. Iduettev&otilde;tete ning v&auml;ikeste ja keskmise suurusega ettev&otilde;tete jaoks v&otilde;ib rendit&ouml;&ouml;j&otilde;ud olla ka riskide maandamise v&otilde;imalus. Abiks v&otilde;ib see olla ka olukorras, kus ettev&otilde;tte enda teadmistest j&auml;&auml;b targa v&auml;rbamisotsuse tegemisel v&auml;heks, sest otsitakse v&auml;ga spetsiifilisi oskuseid.</p> <p><strong>Edu toovad l&auml;bim&otilde;eldus ja korrektsus</strong></p> <p>Ettev&otilde;te saab parima tulemuse l&auml;bi tiheda koost&ouml;&ouml; rendiagentuuriga. See t&auml;hendab nii etteplaneerimist ja varakult oma vajadustest teatamist kui ka osalemist l&otilde;ppkandidaatide intervjueerimisel ja l&otilde;pliku otsuse tegemisel.</p> <p>&bdquo;Probleemid tekivad enamasti siis, kui kasutajaettev&otilde;te pole jaganud rendiettev&otilde;ttele piisavalt informatsiooni t&ouml;&ouml; sisu, t&ouml;&ouml;aja v&otilde;i teiste tingimuste kohta, mis toob kaasa selle, et t&ouml;&ouml;taja siseneb ettev&otilde;ttesse valede ootuste ja ettekujutusega,&ldquo; kommenteeris Kohtla.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja huvides on valida erinevate pakkujate hulgast usaldusv&auml;&auml;rne koost&ouml;&ouml;partner, kelle taust on selge ning v&otilde;ib olla kindel, et riiklikud maksud saavad makstud ja t&ouml;&ouml;tajad registrisse kantud. T&auml;helepanu tasub p&ouml;&ouml;rata ka omavahelisele lepingule ja m&otilde;ista t&auml;pselt rendit&ouml;&ouml; tingimusi.</p> <p>&bdquo;Rendit&ouml;&ouml; puhul l&auml;htutakse kehtivast seadusest, millega m&otilde;lemad pooled peavad arvestama. Alati on hea kaardistada lisaks erinevate osapoolte vastutused &ndash; kes hoolitseb t&ouml;&ouml;tervishoiu ja tervisekontrolli eest, kes arvestab t&ouml;&ouml;aega ning kuidas h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;reiside kulud,&ldquo; r&auml;&auml;kis korrektsest k&auml;itumisest ManpowerGroupi Baltikumi personalijuht.</p> <p>Eestis on levinud praktika, kus kasutajaettev&otilde;tja juures jagab t&ouml;&ouml;juhiseid kasutajaettev&otilde;tja esindaja. Samas v&otilde;ib kokkuleppel selle korraldada ka vastupidi, et &uuml;lesandeid annab ja nende t&auml;itmist kontrollib rendiettev&otilde;tja.</p> <p>Kui kasutajaettev&otilde;tja ja rendiagentuuri korralduste vahel tekib vastuolu, peab t&ouml;&ouml;taja seadusest tulenevalt l&auml;htuma rendiagentuuri juhistest. Kui t&ouml;&ouml;tajal tekib aga ohtlik olukord t&ouml;&ouml;keskkonnas, peab ta kindlasti j&auml;rgima t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutava kasutajaettev&otilde;tja korraldusi.</p> <p>Seaduse kohaselt peab kasutajaettev&otilde;te ka tagama, et rendit&ouml;&ouml;taja t&auml;idaks tema juures t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. Kasutajaettev&otilde;te vastutab rendit&ouml;&ouml;taja juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe eest ning tagab talle isikukaitsevahendid.</p> <p><strong>Millest alustada?</strong></p> <p>Kui on plaan rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu kasutada, siis v&otilde;iks alustada ootuste ja vajaduste kaardistamisega &ndash; t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded, t&ouml;&ouml;graafik, t&ouml;&ouml;tasu, vajadusel ka transport ja majutus. Kaardistust v&otilde;iks teha arvestusega, et kohanemiseks on rendit&ouml;&ouml;tajal v&auml;he aega. Seega v&otilde;iks planeerida neile t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mis ei n&otilde;ua pikka ja p&otilde;hjalikku v&auml;lja&otilde;pet.</p> <p>Peale kaardistamist tuleb valida sobiv koost&ouml;&ouml;partner. Rendit&ouml;&ouml; puhul on tegemist kolmepoolse t&ouml;&ouml;suhtega, mist&otilde;ttu koost&ouml;&ouml; algfaasis on oluline partneritel l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja kokku leppida rendiprojekti tingimused, osapoolte rollid ja neist l&auml;htuvad kohustused. Selleks, et koost&ouml;&ouml; sujuks parimal v&otilde;imalikul moel, on tarvis veenduda, et partneri n&auml;ol on tegemist finantsiliselt stabiilse ja eetilise ettev&otilde;ttega, kes l&auml;htub oma tegevuses Eestis kehtivatest seadustest. &bdquo;Juriidiliseks t&ouml;&ouml;andjaks on rendit&ouml;&ouml; puhul k&uuml;ll rendiettev&otilde;te, kuid t&ouml;&ouml;taja ebaeetilise v&otilde;i halva kohtlemise puhul saab kahjustada m&otilde;lema ettev&otilde;tte maine,&ldquo; v&otilde;ttis Ene Kohtla kokku korrektse asjaajamise v&auml;&auml;rtuse.</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/2070" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte rendit&ouml;&ouml;st</a></strong>.</p> <p>Autor: tooelu.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1741Kuidas pääseda kõrgelt kukkudes eluga?2017-10-17<p><strong>Turvavarustuse kasutamisega on meil ehitusobjektidel uskumatult kehvad lood. Selle tulemusena on juhtunud v&auml;ga kurbade tagaj&auml;rgedega kukkumisi, mida oleks saanud &otilde;ige varustuse kasutamisel &auml;ra hoida.</strong></p> <p>Kui h&auml;sti meil kasutatakse ehitusobjektidel k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel tarvilikku turvavarustust? &bdquo;Meie t&auml;navapilt n&auml;itab imeliselt, kui palju turvavarustust kasutatakse - ehk siis peaaegu &uuml;ldse mitte ei kasutata. Tihti juhtub ka, et turvavarustus antakse k&auml;tte t&auml;iesti koolitamata inimestele, kes kasutab seda valesti. Paraku on n&auml;ha k&otilde;ikides Eesti linnades ja k&otilde;igil suurematel ehitustel juba eemalt t&ouml;&ouml;lisi ilma turvavarustuseta, kas siis ronimas v&otilde;i tegemas muid t&ouml;id k&otilde;rgustes. Meil j&auml;&auml;b m&otilde;elda vaid, mis toimub objekti suletud territooriumil tavainimese silmale n&auml;htamatus kohas?. V&auml;hemalt iga viies registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus on seotud kukkumisega. 2016. aastal registreeriti Eestis rekordiline 5082 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Sageli&nbsp;on t&ouml;&ouml;taja raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tulemusena&nbsp; haiguslehel rohkem kui kalendrikuu,&ldquo; annab olukorrast &uuml;levaate Taavi Lukas firmast Kukkumiskaitse O&Uuml;.</p> <p>Taavi Lukas usub, et k&otilde;ik rasked kukkumisega seotud &otilde;nnetused saaks &auml;ra hoida &otilde;ige turvavarustuse kasutamisega ja vastava koolitusega.</p> <p>Muidugi k&auml;ttesaadavast turvavarustusest ei ole kasu kui inimene ei oska v&otilde;i ei viitsi seda kasutada. Turvavarustus koolitamata t&ouml;&ouml;lise k&auml;es on sama kasutu, kui raamat lugemisoskamatu inimese k&auml;es. &bdquo;K&otilde;iki t&ouml;id on v&otilde;imalik teostada turvaliselt ja iga inimene peaks aru saama, et kui ta seda t&ouml;&ouml;d ilma enda elu ohtu panemata teostada ei suuda, tuleb t&ouml;&ouml; tegemata j&auml;tta ja leida vajalik varustus ja koolitus v&otilde;i kutsuda appi m&otilde;ni oma ala spetsialist,&ldquo; manitseb Lukas.</p> <p>Turvavarustuse kasutamisega on meil ehitusobjektidel uskumatult kehvad lood. Selle tulemusena on juhtunud v&auml;ga kurbade tagaj&auml;rgedega kukkumisi, mida oleks saanud &otilde;ige varustuse kasutamisel &auml;ra hoida.</p> <p>Kui h&auml;sti meil kasutatakse ehitusobjektidel k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel tarvilikku turvavarustust? &bdquo;Meie t&auml;navapilt n&auml;</p> <p>Taavi Lukas usub, et k&otilde;ik rasked kukkumisega seotud &otilde;nnetused saaks &auml;ra hoida &otilde;ige turvavarustuse kasutamisega ja vastava koolitusega.</p> <p>Muidugi k&auml;ttesaadavast turvavarustusest ei ole kasu kui inimene ei oska v&otilde;i ei viitsi seda kasutada. Turvavarustus koolitamata t&ouml;&ouml;lise k&auml;es on sama kasutu, kui raamat lugemisoskamatu inimese k&auml;es. &bdquo;K&otilde;iki t&ouml;id on v&otilde;imalik teostada turvaliselt ja iga inimene peaks aru saama, et kui ta seda t&ouml;&ouml;d ilma enda elu ohtu panemata teostada ei suuda, tuleb t&ouml;&ouml; tegemata j&auml;tta ja leida vajalik varustus ja koolitus v&otilde;i kutsuda appi m&otilde;ni oma ala spetsialist,&ldquo; manitseb Lukas.</p> <p><strong>Iga&uuml;hele siiski oma varustus</strong></p> <p>Milline oleks elementaarne ja h&auml;davajalik varustus? Taavi Lukas &uuml;tleb, et k&otilde;rgustes teostatakse v&auml;ga erinevaid t&ouml;id, mille jaoks tuleb kasutada ka v&auml;ga erinevat varustust. Elementaarsed on alati rakmed, turvaliin ja koht, kuhu ennast ankurdada. Samas ei saa eeldada, et arborist saab enda t&ouml;&ouml;d tehtud samasuguste rakmete, turvaliinide ja ankrutega nagu tellingumees ja vastupidi.</p> <p>Leidub ka rakmeid, mis on tehtud spetsiaalselt naistele. Muus osas meeste ja naiste varustuses erinevust ei ole. &bdquo;K&uuml;ll aga soovitame naistel enda varustusse valida kergemakaalulised seadmed ja vahendid, n&auml;iteks terase asemel alumiiniumist,&ldquo; lisab Taavi Lukas.</p> <p>Allikas: <a href="http://ity24.ee/" target="_blank">ehitusruudus.delfi.ee</a></p> <p>Foto: sxc/Ton Bryne</p> <p><strong>Vaata lisaks ka <a href="/redirect/3044" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu teemalehte ohutusrihmadest</a></strong>.</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1739Kas kaugtööl võib ka tööõnnetus juhtuda?2017-10-16<p><strong>M&otilde;ned meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad teevad kaugt&ouml;&ouml;d, t&ouml;&ouml;d tehakse p&auml;ris kaugel (teisel mandril). Kui t&ouml;&ouml;taja n&auml;iteks kaugt&ouml;&ouml;l olles kukub, kas siis t&ouml;&ouml;andja peab seda &otilde;nnetust ka kuidagi uurima?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</strong> T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega on tegemist, kui &otilde;nnetus on p&otilde;hjuslikus seoses t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaga ja juhtub ajal, mil t&ouml;&ouml;taja:</p> <ul> <li>t&auml;itis t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet;</li> <li>tegi muud t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;andja loal;</li> <li>tegutses t&ouml;&ouml;andja huvides;</li> <li>viibis t&ouml;&ouml;aja hulka arvataval vaheajal.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse definitsioon ja uurimise l&auml;biviimine ei erine seet&otilde;ttu, et &otilde;nnetus juhtus kaugt&ouml;&ouml;d tehes. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andjal lasub ka kaugt&ouml;&ouml;l juhtunud &otilde;nnetuse puhul esmalt kohustus selgitada v&auml;lja, kas tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega ning seej&auml;rel selgitada v&auml;lja &otilde;nnetuse asjaolud ja p&otilde;hjused, et oleks v&otilde;imalik v&otilde;tta kasutusele asjakohased meetmed samalaadsete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks. Peale uurimise l&otilde;petamist tuleb koostada kas vormikohane raport v&otilde;i vabas vormis akt (kui uurimise k&auml;igus selgub, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega). Raport v&otilde;i akt tuleb edastada t&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; tegemisel sealhulgas ka p&auml;ris kaugel (nt teisel mandril) t&ouml;&ouml;tamise korral tuleb enne t&ouml;&ouml;taja kaugt&ouml;&ouml;le lubamist viia l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s veendumaks, et t&ouml;&ouml; tegemiseks on sobivad tingimused. Kui reaalselt ei ole v&otilde;imalik riskianal&uuml;&uuml;si tegijal kohale minna, siis v&otilde;ib riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;bi viia n&auml;iteks fotode p&otilde;hjal. Fotode p&otilde;hjal on v&otilde;imalik v&auml;lja selgitada, kas t&ouml;&ouml;tajal on olemas p&uuml;sikindel tool, mitte kolme jalaga taburet, millelt v&otilde;ib kergesti kukkuda. Peale seda, kui t&ouml;&ouml;keskkond on hinnatud ja l&auml;bi m&otilde;eldud, kuidas ohte v&auml;ltida tuleb l&auml;bi m&otilde;elda ka see, kuidas k&auml;ituda juhul, kui midagi ikkagi valesti l&auml;heb. N&auml;iteks kukub t&ouml;&ouml;taja trepil, kui tuleb poest pastakat ostmast. Kaugel juhtunud &otilde;nnetuse uurimisel saab t&ouml;&ouml;andja suuresti tugineda ainult kannatanu &uuml;tlustele ja tema poolt saadetud materjalidele (nt s&uuml;ndmuskohast tehtud fotod, pealtn&auml;gijate seletused). Oht v&otilde;ib peituda selles, et kui kaugt&ouml;&ouml;d tegeval t&ouml;&ouml;tajal ei ole ka t&ouml;&ouml;aeg t&auml;pselt&nbsp; m&auml;&auml;ratletud v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andjal olla keeruline kui mitte v&otilde;imatu selgeks teha, kas t&ouml;&ouml;taja kukkumine oli seotud tema t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i mitte. See on &uuml;ks riskidest, millega tuleb kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet s&otilde;lmides arvestada.</p> <p>Enne kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe s&otilde;lmimist soovitame tutvuda ka sotsiaalpartnerite poolt koostatud kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppega, mille leiate lingilt <a href="https://www.employers.ee/uudised/kaugtoo-kokkulepe-10-olulist-punkti-millega-kaugtoo-tegemisel-tuleb-arvestada/">https://www.employers.ee/uudised/kaugtoo-kokkulepe-10-olulist-punkti-millega-kaugtoo-tegemisel-tuleb-arvestada/</a></p> <p>Foto: sxc/Dhiego Andrade</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1738Töö-ja puhkeaeg2017-10-16<p><strong>Oktoobris alanud Tallinna &Uuml;likooli ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni koost&ouml;&ouml; raames&nbsp;lahkavad tudengid t&ouml;&ouml;eluga seotud k&uuml;simusi, lootuses leida neile vastuseid. </strong></p> <p>T&ouml;&ouml;le asudes peab kindlasti olema kursis t&ouml;&ouml;- ning puhkeajaga. Seadusega on paika pandud kindlad normid, mida t&ouml;&ouml;andja ning t&ouml;&ouml;taja j&auml;rgima peavad. T&ouml;&ouml;aeg on seaduse, muu &otilde;igusakti, kollektiiv- v&otilde;i t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i poolte kokkuleppega m&auml;&auml;ratud aeg, mille kestel t&ouml;&ouml;taja on kohustatud t&auml;itma oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, alludes t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja riiklikuks t&ouml;&ouml;aja normiks on m&auml;&auml;ratud 40 tundi n&auml;dalas, s.o t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg. Erisused t&auml;ist&ouml;&ouml;aja puhul kehtivad alates 7. eluaastast kuni koolikohustuse l&otilde;puni, neile on kehtestatud l&uuml;hendatud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg. Samuti kehtivad erandid allmaat&ouml;&ouml;l, tervistkahjustaval v&otilde;i eriiseloomuga t&ouml;&ouml; puhul. Erisused t&auml;ist&ouml;&ouml;aja puhul kehtivad alates 7. eluaastast kuni koolikohustuse l&otilde;puni, neile on kehtestatud l&uuml;hendatud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg. Samuti kehtivad erandid allmaat&ouml;&ouml;l, tervistkahjustaval v&otilde;i eriiseloomuga t&ouml;&ouml; puhul. Lisaks t&auml;ist&ouml;&ouml;ajale on v&otilde;imalik kokku leppida ka t&auml;ist&ouml;&ouml;ajast l&uuml;hemas ajas ehk osalises t&ouml;&ouml;ajas.</p> <p>T&auml;isealistel t&ouml;&ouml;tajatel on lubatud t&ouml;&ouml;aeg kehtestatud l&auml;bi kohustusliku puhkeaja, mis t&auml;hendab, et 24 tunni jooksul peab t&ouml;&ouml;tajale j&auml;&auml;ma v&auml;hemalt 11 tundi j&auml;rjestikust puhkeaega. Alaealiste puhul on v&auml;lja toodud lubatud t&ouml;&ouml;tundide arv p&auml;evas, mis on j&auml;rgmised:</p> <ul> <li>7-12-aastastel - 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas &otilde;ppeveerandi jooksul, 3 tundi p&auml;evas ja 15 tundi n&auml;dalas koolivaheajal;</li> <li>13-14-aastastel v&otilde;i vanemal koolikohustuslikul* - 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas &otilde;ppeveerandi jooksul (3 tundi p&auml;evas ja 12 tundi n&auml;dalas &otilde;ppeveerandi jooksul, kui tehakse kerget t&ouml;&ouml;d kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal), 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi n&auml;dalas koolivaheajal;</li> <li>15-17-aastane mittekoolikohustuslik - 8 tundi p&auml;evas ja 40 tundi n&auml;dalas</li> </ul> <p>* koolikohustuslik on isik p&otilde;hikooli l&otilde;petamiseni v&otilde;i 17-aastaseks saamiseni</p> <p>24-tunniseid vahetusi v&otilde;ivad erandina teha valve-ja turvat&ouml;&ouml;tajad, tervisehoiu- ja hoolekandet&ouml;&ouml;tajad, p&auml;&auml;steteenistujad v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajad, kelle puhul on see ette n&auml;htud kollektiivlepinguga. 24-tunniste vahetuste puhul peab t&ouml;&ouml;tajale olema kompenseeritud puhkeaeg.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud andma t&ouml;&ouml;tajale pausi einestamiseks ja puhkamiseks. V&auml;hemalt 30-minutiline paus peab olema antud iga 6-tunnise t&ouml;&ouml;tamise kohta (alaealise puhul v&auml;hemalt iga 4,5-tunnise t&ouml;&ouml;tamise kohta). Pausi ajal on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;kohast lahkuda v&otilde;i puhata ning einestada selleks etten&auml;htud kohas, kui t&ouml;&ouml;andja seda v&otilde;imaldab.</p> <p>T&ouml;&ouml;aja summeeritud arvestuse korral peab igan&auml;dalane puhkeaeg olema v&auml;hemalt 36 j&auml;rjestikust tundi, mittesummeeritud t&ouml;&ouml;aja korral 48 j&auml;rjestikust tundi.</p> <p>Ole oma &otilde;igustega kursis ning vaata punktid t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja kohta enne t&ouml;&ouml;leasumist kindlasti &uuml;le!</p> <p>Foto: <em>lawdonut.co.uk/sites/default/files/working-time-faqs_386159968</em></p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1737Ergonoomika või ilusad disainlahendused?2017-10-13<p><strong>Ergonoomika asemel eelistatakse kontorites kahjuks ilusaid disainlahendusi ning 2/3 kontorit&ouml;&ouml;tajatest kaebavad alaselja valu, kirjutab <a href="http://ehitusruudus.delfi.ee/" target="_blank">ehitusruudus.ee</a>.</strong></p> <p>Ehitusmessil on p&auml;evakorras &uuml;he p&otilde;neva teemana ergonoomilised lahendused kodus ja kontoris, millest r&auml;&auml;gib l&auml;hemalt ergonoom Triinu Sirge. T&ouml;&ouml;keskkonna ergonoomikale p&ouml;&ouml;ratakse meil kahjuks v&auml;he t&auml;helepanu, pigem pannakse suurem r&otilde;hk disainile, eriti just uute t&ouml;&ouml;keskkondade kujundamisel. Riigihanke korras soetatud kontorim&ouml;&ouml;bel ei pruugi sobida k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele, individuaallahendused on aga kallid. Populaarsed avatud kontori lahendused ei ole &uuml;ldsegi t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikud.</p> <p>&bdquo;Disainlahendused on k&uuml;ll ilusad, kuid sageli ebapraktilised ja inimese jaoks ebaergonoomilised. Siinkohal n&auml;eksingi suuremat koost&ouml;&ouml;d disainerite ja ergonoomide vahel, et luua ideaalne keskkond. See on ka &uuml;heks minu missiooniks,&ldquo; &uuml;tleb Triinu Sirge.</p> <p>Tema seminar tuleb h&auml;sti praktiline. Triinu Sirge n&auml;itab erinevaid v&otilde;imalusi, kuidas muuta t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliseks. Inimene t&ouml;&ouml;tab enamiku aja oma elust. See, milline on tema t&ouml;&ouml;asend, m&otilde;jutab suurel m&auml;&auml;ral tema tervist. Oluline on m&auml;rgata ja teadvustada &otilde;iget t&ouml;&ouml;asendit ja selle m&otilde;ju tervisele.</p> <p>Triinu Sirge s&otilde;nul on reaalsus see, et pigem &uuml;ritatakse odavamalt l&auml;bi saada ja koost&ouml;&ouml;d ergonoomidega ei taheta tehta. Enne kujundatakse t&ouml;&ouml;kohad &auml;ra ja siis hakatakse vaatama, kuidas t&ouml;&ouml;tajatel seal olla on. Probleemidele hakatakse t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama heal juhul siis, kui mitmed t&ouml;&ouml;tajad kurdavad terviseh&auml;dade &uuml;le v&otilde;i on juba registreeritud kutsehaigusi.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks populaarsed avatud kontori lahendused ei ole &uuml;ldse t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikud, vaid pigem v&auml;sitavad t&ouml;&ouml;tajaid mentaalselt. Siis kaasatakse t&ouml;&ouml;andja poolt alles ergonoom appi. Tegeleme t&auml;na peamiselt tulekahjude kustutamisega, aga see v&otilde;iks olla vastupidi,&ldquo; nendib Triinu Sirge.</p> <p><strong>Riigihanke korras soetatud m&ouml;&ouml;bel ei sobi k&otilde;igile</strong></p> <p>Tal on &auml;&auml;retult kahju, et uutes ja uhketes vastehitatud hoonetes on v&auml;ga palju probleeme. Nii f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml;keskkonnaga, n&auml;iteks liiga madal &otilde;huniiskus, mis tekitab t&ouml;&ouml;tajatele terviseprobleeme kui ka ergonoomilise t&ouml;&ouml;keskkonnaga. &bdquo;Peamiseks p&otilde;hjuseks on riigihanke korras soetatud m&ouml;&ouml;bel, mis on k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;hesugune. Paraku k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on keham&otilde;&otilde;tudelt erinevad ja vajavad individuaalset l&auml;henemist. Siis tekivadki probleemid, et kallis tool ei sobi t&ouml;&ouml;tajale, ei toeta selja nimmeosa, puuduvad k&auml;etoed v&otilde;i tool ei ole muud moodi piisavalt reguleeritav. Edasi pole t&ouml;&ouml;tajat piisavalt juhendatud, kuidas seda reguleerida. Nii s&uuml;venevadki terviseprobleemid. N&auml;iteks hiljutises kontorit&ouml;&ouml;tajate uuringus kaebas 68% t&ouml;&ouml;tajatest alaselja valu viimase 30 p&auml;eva jooksul. See on v&auml;ga suur probleem,&ldquo; toob Triinu Sirge n&auml;iteid.</p> <p><strong>Iga investeeritud euro ergonoomikasse toob tagasi kuni seitse eurot</strong></p> <p>Kuhu liigub maailm selles osas? Meie t&ouml;&ouml;keskkond viimastel aastak&uuml;mnetel on muutunud ja suur osa inimestest teeb igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;d arvutiga. N&uuml;&uuml;d on alles tekkinud arusaam, et ergonoomika aitab s&auml;ilitada tervist. &bdquo;Maailm liigub rohkem ergonoomiliste lahenduste ja t&ouml;&ouml;vahendite kasutusele v&otilde;tmise poole. Hakatakse m&auml;rkama t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;asendeid ja vajadusi, muretsetakse nende tervise ja ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkuse p&auml;rast,&ldquo; &uuml;tleb Triinu Sirge.</p> <p>Ergonoomilised t&ouml;&ouml;vahendid ei ole kindlasti kulu, vaid investeering ettev&otilde;ttesse ja selle j&auml;tkusuutlikkusse.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks on arvutatud, et iga investeeritud euro toob tagasi 3-7 eurot. 72% ettev&otilde;tetest, kes tegelesid aktiivselt t&ouml;&ouml;tervishoiuga ja tervisedendamisega n&auml;itasid suuremat loovust ja innovaatilisust, mis on ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkuse ja efektiivsuse tagatiseks. Palju kallim on t&ouml;&ouml;andjal h&uuml;vitada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste, kutsehaiguste v&otilde;i muude t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haiguste kulusid. Ergonoomilisi lahendusi ja ergonoomilist t&ouml;&ouml;kohta saab ka v&auml;ga m&otilde;istliku hinna eest. N&auml;iteks 2013. aastal l&auml;ks t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleemide ja t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu kaduma v&auml;hemalt 300 miljonit t&ouml;&ouml;p&auml;eva Euroopas. M&otilde;istlikum on ennetada ja muuta t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliseks,&ldquo; on Triinu Sirge veendunud.</p> <p>Allikas: ehitusruudus.delfi.ee</p> <p>Foto: sxc/kubelik2</p>http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1736Kontoritöötaja riietus loob organisatsioonikultuuri2017-10-13<p><strong>T&auml;nap&auml;eval pole &uuml;hte ranget reeglit, kuidas kontorit&ouml;&ouml;taja riides peab olema. Riietumisstiil s&otilde;ltub ettev&otilde;tte tegevusalast ja kontori asukohast. See, mis on asjakohane ehitusplatsi konteinerkontoris, ei pruugi sobida ministeeriumisse ja vastupidi. Riietumisstiil on osa organisatsioonikultuurist, on see siis kuskile kirja pandud v&otilde;i kujunenud v&auml;lja t&ouml;&ouml; k&auml;igus. Uued t&ouml;&ouml;tajad juhinduvad vanemate olijate stiilist. Ettev&otilde;ttes, kus on tavaks riietuda pigem konservatiivselt, v&otilde;tavad &uuml;ldjuhul ka uued t&ouml;&ouml;tajad selle omaks.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;korralduse reeglite v&otilde;i muu asutusesisese dokumendiga m&auml;&auml;rata ka reeglid riietumisele. Reeglid peavad olema &uuml;ldised, n&auml;iteks v&otilde;ib s&auml;testada reeglid selliselt &ndash;</p> <hr /> <p><em>T&ouml;&ouml;taja v&auml;limus peab olema puhas ja korrektne. Riietumisel peab t&ouml;&ouml;taja meeles, et on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel ettev&otilde;tte esindaja, mist&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja riietumisstiil ei tohi juhtida t&auml;helepanu k&otilde;rvale t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetelt (n&auml;iteks pole sobivad paljastavad riided, suured ehted jne), ning j&auml;rgib t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;udeid.</em></p> <hr /> <p>Kui ettev&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;taja v&auml;ljan&auml;gemisele ranged reeglid, siis v&otilde;iks nendest reeglitest t&ouml;&ouml;tajat informeerida juba t&ouml;&ouml;vestlusel. N&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal ei tohi olla n&auml;htaval t&auml;toveeringuid ja ehteid v&otilde;i tuleb kanda vormir&otilde;ivaid. Igasuguste piirangute ja reeglite kehtestamisel on oluline inimestele selgitada, miks sellised reeglid kehtestatud on. Kui inimene teab reegli tagamaid, v&otilde;tab ta selle t&otilde;en&auml;olisemalt omaks ja k&auml;itub vastavalt. Arusaamatuste korral tuleks erimeelsustest kindlasti r&auml;&auml;kida ja p&uuml;&uuml;da teise poole seisukohtadest aru saada ning nendega v&otilde;imalusel arvestada. Kui reegleid on vaja kehtestada t&ouml;&ouml;suhte ajal, tuleks selleks varuda piisavalt aega, et uut korda t&ouml;&ouml;tajatele selgitada ning anda aega m&otilde;ttega harjumiseks. Eriti tuleb ajavaruga arvestada, kui uue reegli kehtestamine eeldab t&ouml;&ouml;tajalt kulutuste tegemist.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&auml;itel on asutusel olemas k&auml;itumisjuhised teavitus&uuml;ritustel osalemiseks, mis muuhulgas &uuml;tlevad, et teavitus&uuml;ritustel osalejad kasutavad riietumisel &uuml;htset asutuse s&uuml;mboolikat (lips, sall) ja soovituslikku v&auml;rvikombinatsiooni r&otilde;ivastuses. Soovituslikuks v&auml;rvikombinatsiooniks on must, valge ja sinine. V&auml;rvikombinatsioon on m&auml;&auml;ratud p&otilde;hjusel, et asutuse s&uuml;mboolikaga lipsud ja sallid on erksat v&auml;rvi sinisel p&otilde;hjal valged rukkililled. Kui erksinine sall v&otilde;i lips panna punase v&otilde;i n&auml;iteks v&auml;ga kirju pluusi peale, j&auml;&auml;b &uuml;ldmulje liiga kirju. Lisaks ei p&auml;&auml;se sall v&otilde;i lips m&otilde;jule.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib, et klienditeenindajad oleksid k&otilde;ik samamoodi riides, on v&otilde;imalik soetada t&ouml;&ouml;tajatele vormiriided. Vormiriideid valides tuleb p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu riiete sob