Avaleht / Uudised

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi pöördumine võrdse palga päeva puhul

Naiste ja meeste keskmiste palkade suur erinevus näitab Eesti ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, mille negatiivsest mõjust saavad peale naiste osa ka lapsed. Naiste jaoks tähendab praegu ligi 30% väiksem palk tulevikus meestest märkimisväärselt väiksemat pensioni, mis põlistab ebavõrdsuse kogu elukaare jooksul.

Erinevalt levinud ettekujutusest ja ootusest ei ole võimalik lahendada neid küsimusi kiirelt ega ühe-kahe otsuse ega aastaga.

Soolise palgalõhe kahandamisel mängivad rolli eelkõige valitsuse eesmärgipärane, läbimõeldud ja pikaajaline tegevus ning tööandjate valmisolek vaadata kriitilise pilguga üle oma personali- ja palgapoliitikad.

Kutsun valitsust üles panema vähemalt järgmiseks neljaks aastaks paika tegevuskava, milles nähakse ette konkreetsed abinõud palgalõhe kahandamiseks ning vahendid riigieelarvest kavandatud tegevusteks. Volinik tervitab uue valitsuse plaani teha Tööinspektsiooni kaudu järelevalvet tööandjate organisatsioonides esineda võiva soolise diskrimineerimise üle sama ja võrdväärse töö tasustamisel. Sooline diskrimineerimine töö tasustamisel on üks soolise palgalõhe põhjuseid ning selle kui olulise põhiõiguse rikkumise tõkestamine on oluline samm muutmaks Eestit naiste ja meeste võrdseid õiguseid austavaks riigiks.

Tööandjatel on soolise palgalõhe kahandamiseks vaja head ülevaadet selle kohta, kes ja millistel tingimustel organisatsioonis töötavad. Samuti kas sama ja võrdväärset tööd tegevate inimeste palgad on võrdsed ehk kas valdavalt naiste poolt tehtud töid väärtustatakse samavõrd töödega, mida teevad peamiselt mehed. Selleks et tööandjad regulaarselt sellist ülevaadet omaks, on Sotsiaalministeeriumil valminud soopõhiste tööalaste andmete kogumise määruse eelnõu.

Eesti ei saa praeguses soolise ebavõrdsuse olukorras minna seda teed, et probleemide ees pigistatakse silm kinni ning ei tehta midagi. Seega on kümme aastat oodatud määrus oluline tööriist, et tööandjad saaksid hakata analüüsima, mis toimub nende oma organisatsioonis ning kas värbamise- või palgakorraldus vajaks muutusi, et tagada naistele ja meestele töökeskkonnas võrdsed õigused ja võimalused.

Taustainfo:

  • Võrdse palga päev (inglise keeles EPD – Equal Pay Day) tähistab aastas ajahetke, milleks naistel oleks tehtud tööpäevad, mida neil oleks vaja teha lisaks oma tööaastale, et teenida välja meeste aasta keskmise palgaga võrdne palk.Teisisõnu annab võrdse palga päev teada, kui palju tuleb naistel rohkem tööd teha, et teenida sama palju kui mehed ühe aasta jooksul keskmiselt
  • Sooline palgalõhe (gander pay gap, unadjusted) tähendab meeste ja naiste keskmiste tunnipalkade erinevust protsentides; Eurostati andmetel on sooline palgalõhe Eestis Euroopa suurim, ligi 30%. 2006. aastal oli sooline palgalõhe 29,8 %, madalaim sooline palgalõhe oli Eestis 2009. aastal – 26,6% – ning 2013. aastal oli sooline palgalõhe taas 29,9 %. Vaata Eurostati andmeid.
  • 2016. aasta alguses lõppeb valitsuse kehtiv tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks.
  • Sooline palgalõhe Eestis. Poliitikameetmete analüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS/Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond (2010).

Allikas: Võrdõigusvolinik

Tagasi
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi pöördumine võrdse palga päeva puhul
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks