Avaleht / Uudised

Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda: kuidas vältida õnnetusi ohtlike kemikaalidega töötamisel?

06.04.2015


Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda on Tööelu portaalis regulaarselt ilmuv rubriik, milles on vaatluse alla võetud üks reaalses elus juhtunud tööõnnetus. Tööinspektsiooni spetsialist analüüsib juhtunud õnnetust ning juhib tähelepanu sellele, mida oleks saanud ning saab tööohutuse seisukohast ette võtta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida. Kasulikke näpunäited jagub nii tööandjatele kui ka töötajatele. Tööelu portaal soovib kõigile turvalist töökeskkonda.

Mis juhtus

Tööõnnetuse tõttu sai raske kehavigastuse kahekümne seitsme aastane meessoost lukksepp-keevitaja.

Töötaja hakkas parandama kemikaalipumpa, millega pumbati happelist ohtlikku kemikaali. Pumba rikkeks oli väljundi nipli vahelt kemikaali immitsemine. Töötaja pani töökinnaste peale kummikindad. Muid isikukaitsevahendeid töötaja ei kasutanud. Töötaja sulges pumba peavoolu kraani ja veendus, et pump on välja lülitatud. Seejärel alustas ta pumba väljundi nipliühenduse demonteerimist, mille käigus pritsis happeline kemikaal töötajale vastu nägu. Töötaja pesi samas ruumis asuva dušši all kiirelt nägu külma veega, kuid tundis samal ajal, et hingamine on raskendatud. Ta helistas kaastöötajatele, kes tulid appi – osutasid esmaabi ja kutsusid kiirabi. Kui tööandja hakkas uurima, miks selline õnnetus juhtus, selgus, et rike, mida töötaja parandama hakkas, tulenes sellest, et kuulkraan oli valepidi süsteemi paigaldatud. Avades oleks kuulkraan pidanud töötama ka nö tagasilöögiklapina, kuid selle asemel kukkus kraani sisu välja ja lisaks voolas välja ka torus olnud happeline kemikaal.

Kemikaali ohutuskaardil oli märgitud kasutatavate isikukaitsevahenditena prille või tervet nägu kaitsvat maski, hingamisteid kaitsvat maski, kummikindaid, kaitseriietust ning jalanõusid. Ruumi nurgas, kus pumba remonti teostati, oli kaust erinevate kemikaalide ohutuskaartidega sh ka kemikaali kohta, millega juhtus õnnetus. Töötajale, kes remonti tegi, ei olnud kemikaali ohutuskaarti tutvustatud, seega töötaja ei teadnud kemikaali ohtlikkusest ega kasutatavatest isikukaitsevahenditest. Samas ruumis oli ka kapp isikukaitsevahenditega, kus asus näomask koos hingamisteede kaitsevahendiga.

Miks juhtus?

Tööandja oli läbi viinud riskianalüüsi ning riskianalüüsis oli hinnatud hooldustööde teostamist pumpadele ja torustikele ning meetmena oli märgitud „enne hooldustööde teostamist puhastatakse torud, avariiolukorras on esmaseks tegevuseks torude sulgemine“. Samas ei olnud ära määratud, kes peab torud puhastama ning sulgema.

Töötajat oli juhendatud kahekümne kolme erineva ohutusjuhendi alusel, kuid läbi oli viimata jäänud juhendamine konkreetse kemikaali kasutamise osas, millega õnnetus juhtus. Sellest lähtuvalt ei olnud töötaja ka teadlik, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kasutada.

Tööandja oli ära määranud, et kemikaalide süsteemid tuleb enne remonti ja hooldust läbi pesta, kuid oli määramata, kes selle tööoperatsiooni läbiviimise eest vastutab.

Üheks õnnetuse põhjuseks oli ka see, et kuulkraan oli pumpa paigaldatud valepidi ning seetõttu ei töötanud see tagasilöögiklapina.

Kuidas vältida samalaadseid tööõnnetusi?

Tööandjal tuleb kõikidele ohtlike kemikaalidega kokku puutuvatele töötajatele läbi viia juhendamine nii kemikaalide kui ka isikukaitsevahendite kasutamise osas (milliseid isikukaitsevahendeid, milliste tööde tegemisel kasutada ning teavitada ka isikukaitsevahendite asukohast). Uurimiskokkuvõttest nähtus, et töötaja töötamiskoha läheduses olid olemas nii kemikaalide ohutuskaardid kui ka isikukaitsevahendid. Paraku ei olnud töötaja nende olemasolust teadlik. Seega seisid need kasutult, mille tulemusena juhtus tööõnnetus.

Kogu info, mis on mõeldud töötajate ohutuse tagamiseks peab olema neile teatavaks tehtud ning igal ajal kättesaadav. Ka kõige paremad ja asjakohasemad isikukaitsevahendid ei kaitse töötajat, kui ta nende olemasolust ja asukohast teadlik ei ole.

Kindlasti tuleks juhendamise käigus anda töötajatele info, kelle poole tuleks pöörduda, kui neil puudub teadmine, kuidas täpselt mingit tööd teha. Ainuisikuliselt probleemile lahenduse otsimine võib paraku lõppeda kurvalt.

Tööandjal tuleks tõhustada ka sisekontrolli juhendamise ning väljaõppe ja isikukaitsevahendite kasutamise üle. Tuleks veenduda, et kõiki töötajaid on juhendatud vastavalt konkreetsetele tööülesannetele, mida nad igapäevaselt täidavad ning nendest johtuvalt on neid kurssi viidud ka vastavate ohutusjuhenditega.

Hoolduspersonali osas on juhendamine keerulisem, sest nemad teostavad oma töid erinevates osakondades ja erinevatel seadmetel - seda enam tuleks hooldus- ja remonditöötajate asjakohasele juhendamisele ja väljaõppele tähelepanu pöörata.

Tööandjal tuleb kindlaks määrata, kes ja mis tingimustel annab loa kemikaaliohtlike tööde alustamiseks. Samuti võiks tööandja kehtestada reeglid ohtlike tööde tegemiseks – milliseid töid ei tohi teha töötaja üksinda ning millistel puhkudel peab olema ligidal teine kolleeg, kes vajadusel aitab lahendada ohtlikku situatsiooni või kutsub kiiresti abi.

Antud õnnetuse puhul oli töötaja suuteline helistama ja abi kutsuma, aga järgmisel korral ei pruugi töötaja olla võimeline otsima taskust telefoni, valima numbrit ja ootama kuni keegi vastab. Abi kutsumise läbimõtlemine on eriti oluline puutetundlike ekraanidega telefonide ajastul, sest kindad käes ei ole võimalik telefoni kasutada. Kemikaaliga saastunud kinnaste äravõtmine kiirustades võib omakorda suurendada töötaja võimalust saada kemikaalipõletus. Kannatanu jaoks võivad sekundid olla määrava tähtsusega.

Autor: Piret Kaljula (Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist)

Foto: SXC/Griszka Niewiadomski

Vaata lisaks Tööelu teemalehti:

Tagasi
Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda: kuidas vältida õnnetusi ohtlike kemikaalidega töötamisel?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks