Avaleht / Uudised

Nädala küsimus: kui töötaja ei ilmu tööle, võib tööandja nõuda hüvitist?

04.08.2014


Igal nädalal ilmuv küsimus ja vastus peegeldab tööelus ettetulevaid töösuhetealaseid probleeme. Küsimuste sünnile on kaasa aidanud inimesed, kes on Tööinspektsiooni poole oma murega pöördunud. Igale küsimusele on vastuse koostanud Tööinspektsiooni jurist.

Lugeja küsib: Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt firmale tekitatud kahju hüvitamist seoses töötaja tööle mitte ilmumisega?

Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Galina Kreintzberg:

Kuna küsimuses ei selgu täpsed asjaolud ja ei ole teada, kuidas antud küsimus on sätestatud töölepingus vastus küsimusele koostatud üldistes põhimõtetes lähtudes.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) alusel peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste piires tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Täita tuleb tööandja korraldusi, mis on seotud töölepingus ette nähtud tööülesandega, välja arvatud hädavajaduse korral.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kohaselt on lepingulise kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg 1, mille järgi saab kahju hüvitamist nõuda kohustuse rikkumise korral. Lisaks kohustuse rikkumisele peab kannatanud pool olema kandnud kahju ning kohustuse rikkumine ja kahju peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Töötaja kohustused, mille rikkumine võib olla töösuhtes kahju hüvitamise nõude faktiliseks aluseks, on sätestatud TLS §-s 15 ja töölepingus.

TLS § 72 sätestab töötaja süülise vastutuse põhimõtte. Selleks, et tööandja saaks töötajalt nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, peab töötaja olema kohustuse rikkumises süüdi, st käitunud hooletult, rikkumine on raske hooletuse või tahtliku teo tagajärg.

Töötaja süü vorm on oluline ka tema vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel. Sealjuures lähtutakse TLS § 16 lg 2 ja § 74 lg 2, mille kohaselt määratakse vastutuse ulatus töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi, ka töötaja senist tööd ja käitumist, tööandja võimalusi kahju vältida, töötingimusi jms. Seega tuleb töötaja vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda arvukatest kriteeriumitest

Kui töötaja põhjuseta tööle mitte ilmumine toob kaasa tööandjale kahju, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist üldiste kahju hüvitamise reeglite kohaselt. Tekitatud kahju tasaarvestamiseks ei tohi kinni pidada kogu töötaja töötasu. Üldjuhul kehtib töötasu puutumatuse põhimõte. Tööandjal on vaja enne töötasust kinnipidamist saada selleks töötaja nõusolek vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri). Nõusolek on kehtiv, kui see on antud konkreetse summa kohta pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist. Töötasu kinnipidamisel tuleb järgida nõuet, mille kohaselt peab töötajale jääma pärast kõiki kinnipidamisi töötasu alammäära suurune summa. Töötasu alusetu kinnipidamise osas on õigus pöörduda nõudega töövaidlusorganisse ebaseaduslikult kinnipeetud summa tagastamiseks.

Foto: SXC/Krzysztof Szkurlatowski

Tagasi
Nädala küsimus: kui töötaja ei ilmu tööle, võib tööandja nõuda hüvitist?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks