Avaleht / Uudised

Mida teha, kui palk pidevalt hilineb?

18.07.2014


Postimehe Tarbija24 rubriik vahendas avalikes foorumites toimunud arutelul tõstatunud küsimusi, mis puudutasid töötasu maksmisega hilinemist. Foorumites vestlejate küsimustele vastas Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.  

Töölepingu seaduse kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu vähemalt üks kord kuus. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises sagedamini. Töötasu kokkulepe sõlmitakse brutosummana, kuid väljamakse tehakse netosummas, millest tööandja on maha arvestanud seadusega ettenähtud maksud.

Töötaja palgapäev ehk töötasu sissenõutavaks muutumise aeg on seaduse kohaselt üheks kohustuslikuks sätteks, mis peab olema fikseeritud töölepingu kirjalikus dokumendis. Palgapäev on see tähtpäev, mil tööandja on kohustatud töötasu töötajale välja maksma ning töötajal tekib sellest päevast töötasu osas nõude õigus.

Tööandja kannab töötasu töötaja määratud pangakontole. Seejuures ei ole keelatud töötasu kandmine töötaja poolt näidatud kolmanda isiku pangakontole. Kui töötaja soovib saada töötasu sularahas või on sellest huvitatud tööandja, siis peavad pooled selles kokku leppima. Juhul, kui üks või teine pool ei nõustu ettepanekuga töötasu väljamakse tegemiseks sularahas, siis seda vägisi teha või nõuda ei saa.

Töösuhte pooled peavad töölepingu täitmisel käituma heauskselt, kuna töötajal tekib lepingus näidatud palgapäeval töötasu saamise osas õigustatud ootus, siis peab tööandja tegema ka kõik endast oleneva, et töötasu just selleks tähtpäevaks töötajani jõuaks. Põhjendatuks saab lugeda vaid sellise viivituse, mis oli tingitud tööandjaga mitteseotud asjaoludest, näiteks pangasüsteemi rikkest vms.

Töölepingu seaduse § 33 lg 2 sätestab erisuse nendeks juhtudeks, kui kokkulepitud palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, siis loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.

Tööandja võib töötasu välja maksta enne töölepingus näidatud palgapäeva, kuid hilisem väljamakse tähendab juba viivise nõude tekkimist. Kui tööandja ei ole palgapäeval kokku lepitud töötasu välja maksnud, tekib töötajal nõudeõigus töötasu osas, mis jäi välja maksmata ja lisaks tekib tal õigus viivistele vastavalt võlaõigusseadusele.

Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral töötaja kui võlausaldaja nõuda tööandjalt kui võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni ehk viivitatud summa kättesaamiseni. Viivise määraks on võlaõigusseaduse § 94 alusel Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud 8 protsenti aastas. Alates 1. juulist 2014 on viivise määraks 8,15 protsenti aastas.

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksmisega viivitamise eest palgapäevale järgnevast päevast alates kuni päevani, mil tööandja viivitatud summa välja maksab.

Kui tööandja viivitab töötasu väljamaksmisega pidevalt kuust kuusse ning sellega kaasneb töötajale oluline kahju nagu näiteks täiendavad kohustused kolmandate isikute ees, siis võib töötaja sellest tulenevalt töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 punkt 2 alusel tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu.

Töölepingu saab üles öelda ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ja töötaja peab erakorralist ülesütlemist põhjendama. Sanktsioonina tööandjale on lisaks ettenähtud kohustus maksta töötajale sellise erakorralise ülesütlemise korral töölepingu seaduse § 100 lg 4 alusel hüvitisena töötaja kolme kuu keskmist töötasu.

Allikas: tarbija24.postimees.ee

Foto:SXC/Pierre Amerlynck

Tagasi
Mida teha, kui palk pidevalt hilineb?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks