Avaleht / Uudised

Iga tööl juhtunud trauma ei pruugi olla tööõnnetus

05.02.2014


Traumast teevad tööõnnetuse n-ö õige koht, aeg ja asjaolu, kas tegeleti ikka oma tööga.

Raamatupidaja märkas oma töötoa aknast lumehange mattunud välistreppi. Parasjagu ukerdas seal sanitaartehnikat müüva firma klient, kes hoidis vaevu tasakaalu. Raamatupidaja tõmbas kindad kätte, otsis labida ja läks takistust kõrvaldama. Trepp lume all oli libe, raamatupidaja prantsatas selili ja murdis jalaluu.

Nädal hiljem naasis kipsis jalaga raamatupidaja tööle, aga tööandja polnud nõus kukkumist tööõnnetuseks tunnistama. Seetõttu jäi töötaja ilma 100%-lisest töövõimetushüvitisest alates teisest haiguspäevast, nagu see tööõnnetuses saadud tervisekahjustuste puhul on ette nähtud. Tööandja ütles, et keegi ei käskinud tal trepile ronida, peaksid istuma oma kabinetis ja tegema seda, mis on tõesti sinu töö. Tööandjal oli õigus: lumelükkamine pole n-ö põhjuslikus seoses raamatupidaja tööga, seega pole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse vastavat punkti lugedes tegu tööõnnetusega. Ka pole sanitaartehnikafirma töötajate lepingus, sisekorraeeskirjas ega ametijuhendis ühtegi lauset, millele saaks nimetatud juhul lund rookiva töötaja kasuks viidata. Näiteks „kohustatud olema ettevõttele lojaalne” või „tegutsema klientide ja tööandja huvides”.

Teinegi juhtum, kus töötaja n-ö lojaalsusega üle pingutas: jaekaubandusketi kassapidaja märkas enne kaupluse sulgemist, et ostukärud on jäänud õuest sisse lükkamata. Ta väljus ja hakkas neid ritta sättima, libises, kukkus ja murdis käeluu. Aga see ei ole ju sinu töö, ütles ülemus.

Mitte nagu esimesel juhul lõppes see lugu siiski töötaja kasuks. Pärast pikka vaidlust soostus tööandja juhtunut tööõnnetusena menetlema, sest töötaja lepingus oli punkt, mis kohustas teda hoidma tööandja vara.

Liigne tublidus

Jah, tublidus on nendes lugudes küsitav koht, sõnas tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. Kassapidaja oleks pidanud õue jäetud kärudest teavitama töötajat, kes selle eest vastutab. „Me ei lähe ju tööl ise katkist elektripirni pesa näppima, ikka kutsume asjatundja,” nentis ta. Ta toob aga näite, et kui pressifotograafil on objektile sõites vaja autot tankida, siis tööandja eeldab, et ta seda ka teeb, mitte ei jäta kohale sõitmata.

Näib, et vaidlused, kas tegemist on tööõnnetusega või mitte, on juba seadusesse sisse punutud. Esiteks: kõike töösuhetes ettetulevat ei saa alati paberile panna. Teiseks: tööõnnetuse definitsioon pole mustvalge.

„Tööga seotud õnnetused tunduvad sageli lihtsad, aga kui nüansse ei tea, ei saa kohe täpset vastust anda,” möönis Reisberg.

Talvisel ajal on hea teada, et tööteel juhtunud traumat tööõnnetuseks enam ei loeta. Sel aastal on juba juhtunud 125 tööõnnetust.

Autor: Agne Narusk

Allikas: Eesti Päevaleht

Foto: SXC/Paul Barker

Tagasi
Iga tööl juhtunud trauma ei pruugi olla tööõnnetus
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks