Avaleht / Uudised

Keskmine töölemineku vanus nihkub aina hilisemaks

24.01.2014


Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks.

Tööelu alustamise all ei ole mõeldud juhutöid, praktikaid või koolivaheaegadel taskuraha teenimist, vaid esimest püsivat tööd, mis kestis rohkem kui kolm kuud, kirjutab statistikaamet oma blogis.

Kui tänaste pensioniealise tööelu alustamise mediaanvanus ehk vanus, millest pooled asusid tööle varem ning pooled hiljem, oli 18 aastat, siis keskealiste, 45–59-aastaste põlvkonnal 19 ning noorematel, 25–44-aastastel 20.

Seejuures on aritmeetilised keskmised näitajad kõigis vanuserühmades pisut kõrgemad väikese hulga hiliste tööleasujate tõttu.

Praeguste alla 25-aastaste tööelu alustamise keskmist vanust on raske hinnata, kuna ligikaudu kolmandik nendest ei ole veel püsivalt tööle läinud ja millal nad seda teevad, on võimatu ennustada. Juba tööellu astunud alla 25-aastaste põhjal võib siiski arvata, et pideva tööeluga alustamine on lükkumas veelgi hilisemaks.

Kõige rohkem lükkab keskmist tööelu algust aja jooksul hilisemaks kõrgharitute osatähtsuse kasv ühiskonnas.

Kuigi bakalaureuse omandamine võtab keskmiselt aega kolm aastat, lükkab hariduse omandamine tööleminekut edasi sellest vähem, sest paljud leiavad endale töö juba õpingute ajal. Nii näitab statistika, et iga järgmise kooliastme lõpetamine lükkab tööelu algust edasi keskmiselt aasta võrra.

Kui põhiharidusega inimeste mediaanvanus esimesele püsivale tööle asudes oli 17, siis kõrgharidusega töötajate puhul 22.

Kui sugu mõjutab keskmist tööelu alustamise aega suhteliselt vähe (mehed on küll pisut varasemad tööleminejad), siis märksa olulisem vahe ilmneb rahvuse järgi. Mitte-eestlased (peamiselt vene rahvusest inimesed) alustavad tööelu eestlastega võrreldes keskmiselt pool aastat kuni aasta varem ning see vahe jääb püsima kõigis kohortides ja haridustasemetel. Seda mõjutab muuhulgas asjaolu, et osa nõukogude perioodist oli vene kool 10-klassiline ning paljude mitte-eestlaste haridus on omandatud väljaspool Eestit.

Toimetas: Maarja Roon

Allikas: Eesti rahvusringhääling

Foto:SXC/Colin Brough

Tagasi
Keskmine töölemineku vanus nihkub aina hilisemaks
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks