Avaleht / Uudised

15:51

09.12.2013


Kui tööpäev kestaks kaheksast viieni, siis praeguse soolise palgalõhe juures võiks keskmine Rootsi naistöötaja töölt lahkuda kell 15:51 – ülejäänud osa päevast töötaks ta meestöötaja kõrgemat palka arvestades põhimõtteliselt tasuta.

Ometi on Rootsi üka kõige võrdsemate õigustega riike maailmas – oktoobri lõpus avaldatud Maailma Majandusfoorumi (WEF) 2013. aasta aruandes, mis hindab naiste ja meeste võrdseid võimalusi ühiskonnas, asus ta kõrgel neljandal kohal (kõige suurem sooline võrdsus maailmas valitseb raporti hinnangul Islandil). Eesti oli 136 riigi hulgas 59. kohal, Eestist võrdsemad võimalused on meestel ja naistel näiteks veel Lätis, Portugalis ja Kasahstanis, kõige ebavõrdsemad riigid on Pakistan ja Jeemen. Sugudevahelist võrdsust tööalastes võimalustes ei ole veel saavutanud ükski riik.

Palgaerinevuste üheks oluliseks põhjuseks on tuntud probleemid – naised töötavad sagedamini osalise tööajaga ning madalapalgalistel ametikohtadel, näiteks teenindussektoris. See aga ei seleta kõike - ka siis, kui vaadelda samas tegevusvaldkonnas sarnase haridustasemega mehi ja naisi, ilmneb palgalõhe, milleks OECD riikides keskmiselt on 16%. Ehk on asi hoopis selles, et mehed on tööle pühendunumad, teevad pikemaid tööpäevi ning tõusevad seega ka karjääriredelil kõrgemale? Võib-olla tõesti, statistika näitab, et mehed veedavad palgatööl veidi enam tunde kui naised – kes samal ajal end kodutöödele pühendavad, töötades koduses majapidamises keskmiselt 9 tundi nädalas rohkem kui mehed. Seega ei erine meeste ja naiste reaalsed töötunnid oluliselt, naiste tegevus ei ole lihtsalt tööna väärtustatud ei palgaarvestuses ega ka riigi SKP arvutamisel.

WEF raport näitab, et naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel on jätkuvalt madal – aastatel 2008-12 moodustasid naised Standard & Poor 500 ettevõtete tippjuhtidest vaid 4%. Euroopa Liidus on vaid iga neljas firmaomanik naine ning üle maailma on naissoost üks viiest parlamendiliikmest. Raport märgib, et kuigi üldiselt on naiste aktiivsus tööturul suurenemas, ei tähenda see siiski naiste ja meeste tööde võrdsustumist, vaid pigem lisanduvaid töökohti nn naiselikes ning ‘paindlike’ töövormidega tegevusvaldkondades nagu teenindus ja hoolekanne. Rootsis töötas sealse statistikaameti andmetel 2012. aastal osalise tööajaga iga kolmas naine ja iga kümnes mees ning naiste töötunnid sõltusid otseselt laste arvust ja vanusest, kuid meeste tööaega lapsed ei mõjutanud. Sellised numbrid nätavad, et naistel on vähem aega nii ületunnitööks, ametisõitudeks kui ka mitteformaalseks töise võrgustiku loomiseks, mis on kõik karjääri edendamisel üliolulised.

Soost mõjutatud karjäärimudelil on pikaajaline mõju – kui veel tööelu alguses on meeste ja naiste võimalused samadel ametikohtadel üsna sarnased, siis pere loomise ja laste kasvatamise periood suurendab ebavõrdsust oluliselt ning see trend jätkub vanaduspõlveni nn ‘emadustrahvi’ näol – laste eest hoolitsemisega seotud pausid jätavad naised nõrgemale pos itsioonile koolitus- ja karjäärivõimalustes, palgatõusudes ning pensionifondide sissemaksetes. WEF hoiatab, et Rootsis kehtiv helde vanemahüvitise süsteem (mis on üsna sarnane Eestis kehtivaga) võib mängida topeltrolli – ühest küljest küll võimaldab see naistel tööd ja pereelu ühendada, teisalt aga hoiab eelkõige emade poolt kasutatav süsteem naised pikka aega töölt eemal ning seab nad seega meestega võrreldes tööturul haavatavamasse olukorda.

Mitu seda valdkonda käsitlevat raportit pakkus välja ka soovituse naistele, kel plaan head palka teenida – valige ametikoht sellisesse tegevusvaldkonda, kus valitseb tugev meestöötajate ülekaal.

Allikad:

  • World Economic Forum. The Gender Gap Report 2013.
  • INTERNATIONAL MONETARY FUND. Women, Work, and the Economy: Macroeconomic Gains From Gender Equity, 2013
  • Statistics Sweden. Women and men in Sweden. Facts and figures 2012: Gender equality in Sweden treading water.

Autor: Pille Strauss-Raats

Foto: SXC/Sergio Roberto Bichara

             

Tagasi
15:51
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks