Avaleht / Uudised

Tartus üheksa kuuga 222 töövaidlust

25.11.2013


2013. a jaanuarist septembrini esitati Tartu töövaidluskomisjonile 222 avaldust, neist 32 on nõuded töötajate vastu.

2012. a samal perioodil esitasid Tartu linna ning maakonna töötajad ja tööandjad töövaidluskomisjonile 372 avaldust, neist 37 oli esitatud tööandjate poolt. Eelmisel aastal tõstsid töövaidluste arvu mitu suurt massivaidlust. Näiteks pankrotistunud Pere AS töötajad esitasid 92 sarnast avaldust, et saada kätte palk, puhkusetasu, lõpparve jms.

Lõviosa töövaidluskomisjoni pöördumistest moodustavad töötajate nõuded töötasu, lisatasude ja hüvitiste osas, mis suurema vaidluseta enamikus ka rahuldatakse. Tööandjad vaidlustavad enamasti töötaja poolt töölepingu erakorraliselt üles ütlemist. Kui tööandja leiab, et töötaja on töölepingu küll erakorraliselt üles öelnud, kuid see pole kõiki asjaolusid arvestades küllaldaselt põhjendatud, palub ta lugeda ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtaja järgimisega. Kuna töötaja ei ole tähtaega järginud, nõuab tööandja vähem etteteatatud aja eest hüvitist.

Menetlus on hetkeseisuga lõpetatud 219 vaidluse puhul, neist 134 puhul nõue rahuldati kas täielikult või osaliselt. Töövaidluskomisjon jättis nõude rahuldamata 32 puhul. 53 juhul menetlus lõpetati kas avaldaja mitteilmumise või avaldaja loobumise tõttu nõuetest.

Üle Eesti esitati töövaidluskomisjonidele jooksva aasta 9 kuu jooksul kokku 2279 avaldust, ehk vaid 9 avaldust rohkem kui aasta varem samal ajal. Maakonniti esitati enim avaldusi Tallinna ja Harjumaa töölepingu osapoolte poolt 1439 e 63% kogu riigis esitatud avaldustest, Tartumaalt 222 e 10% avaldustest.

Tartu töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri juhib tähelepanu, et muutunud on töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustamise kord.

Kupri selgitab: „Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast maakohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Maakohtusse pöördumise tähtaeg on üks kuu peale otsuse ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast. Maakohtusse pöördumise vorm on hagiavaldus. Mis on muutunud, on see, et kohtu nõudmisel  peab hagi esitama ka see pool, kes on esitanud töövaidluskomisjoni avalduse sõltumata sellest, et vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse teine pool.“

Kupri toob näite: „Näiteks on töötaja esitanud töövaidluskomisjonile avalduse. Komisjon on tema avalduse rahuldanud, kuid vastaspool (tööandja) on töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustanud. Sõltumata sellest, et vaidlustas vastaspool (meie näite puhul tööandja), peab meie näite puhul ka töötaja esitama hagi kohtusse oma nõuete kaitseks. Kui töötaja hagi ei esita, siis lõpetab kohus kostja (tööandja) taotlusel menetluse, aga töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu.“

Kui töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustata ja vastaspool vabatahtlikult töövaidluskomisjoni otsust ei täida, peab huvitatud pool taotlema töövai dluskomisjonilt otsusele jõustumismärget. Komisjon kontrollib, kas otsus on vaidlustatud ja kui otsust ei ole vaidlustatud, paneb otsusele jõustumismärke. Peale jõustumismärke panemist, kui kohustatud pool otsust vabatahtlikult ei täida, on asjast huvitatud poolel õigus pöörduda täitevametnuku poole, kes pöörab otsuse sundtäitmisele.

Lisainfo:
Kaja Tamm
Teabespetsialist
telefon 5623 0355
Kaja.Tamm@ti.ee

Allikas: Tööinspektsioon

Tagasi
Tartus üheksa kuuga 222 töövaidlust
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks