Avaleht / Uudised

Tervisliku töökeskkonna loomine käib üheskoos

13.11.2013


Mida kujutab endast tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustik, mis paneb ettevõtja tegutsema töötajate tervise nimel ning kas tervist toetav käitumine eeldab ressursimahukaid kohustusi, räägib intervjuus Terviseinfole Tervise Arengu Instituudi peaspetsialist ja TET-võrgustiku eestvedaja Külli Luuk.

Külli, mis motiveerib tööandjat tegutsema selle nimel, et muuta oma töötajate töökeskkond tervislikumaks ja luua n-ö tavapärasest paremad töötingimused?

Ühelt poolt kohustab selleks seadusandlus: tööandja peab tagama töötajatele ohutu ja turvalise töökeskkonna. Tööohutuse ja töötervishoiu seadus määratleb, millised peavad olema ruumide, töövahendite, müra, valguse ja vibratsiooniga seonduvad näitajad jms. Heaolu loomine töökohal on laiema fooniga. Ehkki seadus otsesõnu tööandja kohustusi selles osas ei määra, on enamik edukaid juhte küllap juba mõistnud, et töötajate heaolusse panustamine on ka panustamine iseenda edusse – tasuks on rahulolevam ja tervem töötegija ning edukam organisatsioon.

Miks eri tööandjad seda teevad – ühest vastust ei ole. Kindlasti seepärast ka, et „kontrollitakse" ja „peab", aga teine väga oluline põhjus on, et suur osa tööandjaid väärtustabki oma töötajaid, soovib neid hoida ning püüab neile luua paremat tegutsemiskeskkonda. Ehkki sageli nõuab see täiendavat pingutust ja ka ressursse.

Mis aga on TET-võrgustiku eesmärk?

Tervist edendavate töökohtade võrgustiku eesmärk on eri organisatsioonide spetsialistide koondamine heade kogemuste jagamiseks ning organisatsioonide toetamine töökeskkonna arendamisel ja töötajate terviseteadlikkuse tõstmisel.

Mis kriteeriumidele peab ettevõte vastama, kui soovib võrgustikuga ühineda?

Mingeid liitumiskriteeriume või eritingimusi võrgustikuga liitumisel ei ole, tähtis on organisatsiooni juhi nõusolek ja aktsepteering, see peab olema juhi tasandil vastuvõetud otsus. Tänase seisuga on TET-võrgustikuga liitunud ettevõtteid juba üle 200.

Mis lisavõimalusi TET-võrgustikku kuulumine organisatsioonile loob?

Olen ka ise võrgustiku liikmetelt uurinud, miks tahetakse võrgustikku kuuluda, ja peamine, mida nimetatakse, on võimalused koostööks ning mugav ligipääs tervisevaldkonna teabele. Inimestel, kes on omavahel erinevatel koolitustel ja üritustel kokku puutunud, on kergem omavahel kontakti luua, suhtlema hakata ning ühiseid projekte ellu viia.

Teine oluline aspekt on mainekujundus. Võrgustiku liikmetel on võimalik kasutada tervisliku töökoha logo oma organisatsiooni tutvustavatel trükistel, esitlusmaterjalidel, kodulehel & ndash; näidates, et tegemist on tööandjaga, kes tähtsustab tervist ja tegutseb selle nimel, et muuta töökeskkond tervislikumaks. Tervisliku töökoha logo on justnagu kvaliteedimärk.

Ilmselt on see ka teadvustamise küsimus. Eestis on palju äriettevõtteid, kes ei kuulu võrgustikku, kuid kus tehakse töötajate tervise heaks väga palju.

Võrgustiku liikmeks olek on ettevõtte poolt endale vabatahtlikult võetud ülesanne, samas ka kohustus – tuleb ise endale öelda, et tervis on meie jaoks väärtus, ning hakata oma tegevustes selles suunas liikuma. See on üksteise kasvatamine ja arenenemine kõiges heas ja halvas, mis ühes töökollektiivis ette võib tulla.

Ehk siis, võrgustikuga ühinemisega kaasnevad ka kohustused?

See on moraalne kohustus, mis ettevõte ise endale võtab, et asju liigutada ja arendada.

Mingit aruandlust meil ei ole. Mida ma aga võrgustiku liikmetelt sageli palun, on, et jagataks teistega oma häid kogemusi töökoha tervisedendusest – organisatsiooni külastustel või seminaridel-konverentsidel.

Kas selleks, et osaleda töökoha tervisedenduse koolitustel, peaksin olema võrgustiku liige?

Töökoha tervisedenduse koolitused on mõeldud kõigile huvilistele, nendel osalemiseks ei pea olema võrgustiku liige. Küll aga selleks, et osaleda temaatilistel seminaridel, mida aastas paar-kolm korda korraldame. See on liikmetele boonuseks.

Terviseinfo portaalis on ka tervist toetavate tegevuste andmebaas (TTTA) ehk heade praktikate infopank, kus saab oma häid kogemusi jagada.

Jah, olen organisatsioonide mentorkülastustel alati uurinud, kas tehakse midagi põnevat, mida saaks inspireerimiseks teistega jagada. TTTA on mõeldud just selliste tervist toetavate praktikate jaoks, mis on hõlpsasti jäljendatavad ning pole aja- ega ressursimahukad.

Kas meenub mõni hea näide, mis Sulle endale on väga meeldinud?

Organisatsioonide võimalused on väga erinevad. On võimalik teha suure raha eest väga toredaid asju ja teha vahvaid asju ka praktiliselt olematu raha eest. Mulle on jäänud meelde tore näide 2010. a konkursilt „Tervisesõbralik töökoht". Kõige innovaatilisema idee preemia pälvis konkursil Põltsamaa Lasteaed Mari „tervisekast", millega väga leidlikult püüti oma töötajaid liikuma ergutada. See oli töötajate endi poolt kogutud spordivahenditest (hantlid, hüppenöör jm) kokku pandud kastike, mis oli kõikidele töötajatele kättesaadav ja milles leiduvate treeningvahendite abil sai tööpäeva vältel ennast virgutada. Kasti juures oli ka kasutustabel, kuhu igaüks registreeris oma kasutamiskorra ja selle kestuse. Tublimaid treeningvahendite kasutajaid tunnustati hilisemate kokkuvõtete alusel. Ei nõudnud see tegevus palju ruumi ega palju raha, lihtsalt veidi asjade läbimõtlemist ja selgitamist.

Samaaegselt hiljuti toimunud konverentsiga "Tervisesõbralik töökoht: Toidust, harjumustest ja toitlustamisest" ilmus ka heade praktikate kogumik „Tervislik toitumine töökohal".

Kogumikus on näiteid nii Eestist kui mujalt maailmast, lisaks üldist infot Eesti inimeste toitumisest, tervisliku toitumise põhimõtetest, söömist mõjutavatest teguritest jm. Kolmas suurem peatükk on kokkuvõte küsitlusest, mille viisime läbi 2013. aasta kevadel. Kogusime infot tervist edendavate töökohtade võrgustikku kuuluvate organisatsioonide võimalustest tervisliku toitumise korraldamisel töökohal.

Kuidas Sulle tundub, kas töötajad ise oskavad tervist toetavat keskkonda väärtustada, tööandja pingutusi tähele panna?

Oleneb organisatsioonist ja sellest, kuidas on „kodutöö" tehtud. Kui organisatsioon liitub võrgustikuga, võtab ta tööandjana vastutuse ning kohustuse see sõnum ka töötajateni viia. Pingutused peavad olema mõlemapoolsed. Näiteks võib tööandja osta töötajale kõige parema ja ergonoomilisema kontoritooli, kuid jälgida, et töötaja tooli ka õigesti kasutaks, ei ole parimagi tahtmise juures võimalik ega ka mõistlik. Või siis loob tööandja sportimisvõimaluse töökohal, maksab kinni spordiklubi liikmekaardi – kuid töötaja ikkagi ei kasuta loodud võimalusi. Keskkonna arendamine ja paremaks muutmine ei saa tugineda vaid ühe osapoole püüdlustel, ühepoolne pingutus ei pruugi olla ning sageli polegi piisav. Võti on selges ja püsivas tervisealases kommunikatsioonis.

Samal teemal veel:

Allikas: Terviseinfo

Tagasi
Tervisliku töökeskkonna loomine käib üheskoos
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks