Avaleht / Uudised

Töötervishoiuspetsialistid – kes nad on?

29.10.2013


Töötervishoiu valdkonnas räägitakse erinevatest spetsialistidest: ergonoom, tööhügieenik, tööpsühholoog, töötervishoiuarst ja –õde, töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu liige. Käesoleva ergonoomiakuu raames oleks just paslik selgitada, mis on nimetatud spetsialistide erinevus – teema, mis võib valdkonnaga igapäevaselt mittekokkupuutuvale inimesele üsna selgusetuks jääda. Praktika on näidanud, et terminid „töötervishoiuteenuse osutaja“ ja „töökeskkonnaspetsialist“ võivad kohati segadust tekitada ka valdkondlikul tasandil.

Kõige aluseks on töötervishoiu ja tööohutuse seadus, lühendatult TTOS. Seadus sätestab, et töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. See tähendab, et nimetusega töötervishoiuspetsialist nimetatakse teenuseosutajaid. Teenuseosutajad peavad aga olema Terviseametis registreeritud. Registreeritud mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse osutajad (tööhügieenik, tööpsühholoog, ergonoom) on leitavad Terviseameti koduleheküljelt, augustikuu seisuga on neid nimekirjas 37. Samuti on kas Terviseameti kodulehelt või Terviseameti tegevuslubade registrist leitavad kõik meditsiinilise töötervishoiuteenuse osutajad (tervisekontrolli läbiviijad), erinevaid teenuseosutajaid on selles vallas 47.

Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded on reguleeritud sotsiaalministri määrusega. Laialt võib öelda, et töötervishoiuarst kontrollib töö ohutust ja sobivust töötajale ning töötervishoiuõde abistab teda selles, tööhügieenik teostab riskianalüüsi ning nõustab tööandjat töötingimuste parandamisel, ergonoom on eeskätt spetsialiseerunud töökeskkonna füsioloogiliste ohutegurite minimeerimisele ja töökoha ergonoomilisele kujundamisele, tööpsühholoog nõustab aga töötajat ja/või tööandjat psühholoogiliste ohutegurite vallas – tema tegevus on suunatud tööstressi vähendamisele.

Lisaks töötervishoiuspetsialistidele tunneb TTOS ka ettevõttes töötervishoiu valdkonnaga tegelevaid teadjaid inimesi nagu töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu liige.

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalast õpetust saanud insener või muu spetsialist, kes täidab töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid konkreetses ettevõttes ja kelle määrab tööandja. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist täidab oma ülesandeid ainult oma ettevõttes, ta teeb muuhulgas koostööd töötervishoiuteenuse osutajaga. Töökeskkonnaspetsialist ei pea seetõttu olema ka Terviseametis registreeritud, küll aga peab tööandja teavitama määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust. Määrusega on sätestatud, et töökeskkonnaspetsialist peab osalema täiendõppel vähemalt korra iga viie aasta jooksul. Segaduse vältimiseks on siinkohal paslik rõhutada, et töökeskkonnaspetsialisti täiendõpe ei ole piisavaks aluseks, et registreerida isikut töötervishoiuteenuse osutajana - sõltumata õppe eesmärgist (väljaõpe, spetsialiseerumine, täiendõpe) peab see tagama võrreldavad teadmised õpitavas valdkonnas ning töökeskkonnaspetsialisti täiendkoolituse mõte on anda konkreetses töökeskkonnas turvalisusega tegelevale töötajale talle potentsiaalselt vajalikke uusi teadmisi, mitte valmistada teda ette tegutsema kõiksugustes töökeskkondades.

Kui töökeskkonnaspetsialisti võib näha kui tööandja esindajat töökeskkonnaalastes küsimustes, siis igas asutuses, kus on vähemalt kümme töötajat, valivad töötajad seaduse järgi endi seast valdkonnaga tegutsema töökeskkonnavoliniku. Muuhulgas jälgib nimetatud töötaja, et töökohas peetaks kinni ohutusnõuetest, et oleksid olemas isikukaitsevahendid, et töötajad saaksid vajaliku tööohutusealase väljaõppe ning tunneb töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte, mistõttu saab ta olla töötajatele abiks nende õiguste ja kohustuste selgitamise osas. Töökeskkonnavolinikule organiseerib tööandja väljaõppe pädevas koolitusasutuses ning hoolitseb ka täiendõppe eest seaduses ettenähtud juhtudel – nimekiri koolitusasutustest on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Eelnevalt leidsid kajastust nii tööandja kui töötajate esindajad töökeskkonnaalastes küsimustes. Niisamuti tunneb TTOS ka tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi – töökeskkonnanõukogu. Niisugune nõukogu peab eksisteerima igas ettevõttes, kus on vähemalt 50 töötajat, kuid vajadusel on Tööinspektsioonil õigus nõuda selle olemasolu ka väiksemates ettevõtetes.  Töökeskkonnanõukogu osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel, analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi ning teeb tööandjale ettepanekuid olukorda parandada ja muud seadusest tulenevad ülesanded.

Seadus on ette näinud kõiksuguste spetsialistide kasutamise vajaduse, et hoida töötajate tervist ning heaolu. Paraku ei saa kõike puhtalt seadusega efektiivselt toimima panna, asja keskmes on ikka inimesed ja nende teadmised ning ettevõtlikkus. Küll aga on võimalik jagada teadmist seadusest ning loota, et keegi selle teadmise enda/oma töötajate hüvanguks ära kasutab.

Autor: Liina Saar 
          Terviseameti töötervishoiu büroo peaspetsialist

Foto: Terviseamet

Tagasi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks