Avaleht / Uudised

Töötervishoiuteenus tööealise elanikkonna hüvanguks

10.05.2013



Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri hinnangul sureb Euroopa Liidus kutsehaiguste tõttu aastas üle 140 000 inimese, lisaks veel umbkaudu 9000 inimest, kes hukkuvad tööõnnetuste tõttu. Väidetavalt jääb Euroopas kvaliteetsete töötervishoiuteenustega katmata umbes pool töötavast elanikkonnast. Milline on seis Eestis?

Tööinspektsiooni andmetel toimus Eestis 2012. aastal 4148 tööõnnetust, millest 810 olid rasked, neist 14 lõppesid surmaga. Kutsehaigus registreeriti 57 inimesel, tööst põhjustatud haigestumine aga 172 juhul.

Kuigi töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab tervisekontrollide kohustuslikkuse, oli meditsiinilise töötervishoiuteenusega (töötervishoiuarsti teenus) viimase kolme aasta jooksul  kaetud umbkaudu 57% töötajaskonnast. Tõenäoliselt võimaldab tervisekontrollist mööda hiilida seaduses sisalduv täpsustus, mille kohaselt on tervisekontroll kohustuslik töötajale „kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad“. Leidub tööandjaid, kes ei leia tervisemõjureid näiteks sellistel ametikohtadel nagu õmblejad või traktoristid.

Töötajaid mõjutavad erinevad ohutegurid tuleb kaardistada kohustusliku töökeskkonna riskianalüüsiga. Sageli tehakse riskianalüüs lihtsalt kohustuslikus korras ära, kuid saadud tulemustega ei võeta midagi ette. Riskianalüüsi valmimisele, tulemuste parendamisele ja rakendamisele saavad kaasa aidata pädevad mittemeditsiinilised töötervishoiuspetsialistid (tööhügieenikud, ergonoomikud, tööpsühholoogid).

Tervist Edendavate Töökohtade ehk TET-Võrgustiku liikmete hulgas  läbi viidud küsitlus annab  kinnituse, et enamus asutustest eelistab riskianalüüsi puudutavad probleemid lahendada töökeskkonnaspetsialisti või mõne teise sarnase töötaja abiga. Ilmnes seegi, et mõnedes asutustes ei ole töökeskkonna riskianalüüsiga tegeletud. Veerand küsitlusele vastanutest ei kasuta üldse mittemeditsiiniliste töötervishoiuspetsialistide teenuseid. Riskianalüüsi koostamisse peaksid olema kaasatud tööandja ja pikaajalised töötajad, kes oma töökeskkonda tunnevad, kuid töötervishoiuspetsialist oskab tähele panna ohutegureid, mis väljaõppeta inimesele märkamata võivad jääda. Seda kinnitab 2008. aastal Tööinspektsiooni poolt 214 ettevõttes läbi viidud sihtkontroll, mille tulemusi on kajastatud ka Terviseameti kodulehel olevas uuringus Rahulolu töötervishoiuteenusega 2012. aastal.

TET-Võrgustiku nn lemmikuimad teenused on need, mida osutavad ergonoomikud. Positiivne on, et ergonoomikaalane teadlikkus järjest tõuseb. Ergonoomika printsiipide väljatöötamist ja rakendamist võib pidada meeskonnatööks, kus peaksid osalema erineva pädevusega spetsialistid:  ergonoomikud, tööhügieenikud, tööpsühholoogid jt.

Mis võiksid olla peamised põhjused, miks töötervishoid olenemata oma kohustuslikuks muudetud loomusest siiski võõraks on jäänud?

Esmalt kindlasti teadmatus, mis hõlmab ühelt poolt mõõdukat või vähest seadusega kursis olemist, teisalt ka teadmiste ülehindamist riskianalüüsi koostamisel. Oluline faktor on kindlasti teenuse maksumus, mida uuringus osalenutest 31% nimetas teenuseosutaja valiku peamise kriteeriumina. Väikestes ettevõtetes, kus rahaline ressurss on piiratud, võib tööandjale „peavalu valmistada“ muuhulgas asjaolu, et tervisekontroll tuleb korraldada ka nendele töötajatele, kes asuvad tööle vaid üheks kuni mõneks kuuks – määrus sätestab, et „töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul“. Kui arvestada, et meditsiinilise töötervishoiuteenusega on hõlmatud vaid umbkaudu 57% töötajatest, siis on alust arvata, et paljud tööandjad eiravad seda seadusepügalat. Töötervishoiuteenus on täielikult vaba turu tingimustes toimiv ja tarbija poolt suunatav teenus. Töötervishoiuteenusega rahulolu teemalises uuringus osalenutest 17% nimetas teenuse valiku peamise kriteeriumina seda, „kuivõrd teenuseosutaja on nõus toimima nii nagu meie asutusele sobib, mitte ei sätesta ise, mis on tarvilik“. Niisugune suhtumine pole haruldane. Töötervishoid on idee poolest üles ehitatud põhimõttele, et töötervishoiuspetsialist on pädev hindama, missugused teenused ja toimingud ning millises mahus on ettevõttele vajalikud. Asjaolu, et töötajate tervisekontrolli käigus teostatavad uuringud määrab töötervishoiuarst, sätestab määrus. Kuna tegelikkuses otsustab teenuse sisu üle nii mõnelgi juhul ainult tööandja ning teenuseosutaja on ärilistel põhjustel sunnitud seda aktsepteerima, siis on suurenenud võimalus, et teenuses esineb puudujääke. Samas on ka teenuseosutajad olnud sageli vajaliku paketi koostamisel jäigad ning koostööd on vähe. Vastavalt küsitlusele on vastajate keskmiseks hinnanguks meditsiinilisele töötervishoiuteenusele 2,3 (koguhulgast 3) ning mittemeditsiinilistele töötervishoiuteenusele 2,1 (koguhulgast 3).

Kokkuvõtteks võib öelda, et need, kes töötervishoiuteenuseid kasutavad, on pigem rahul, kuid arengupotentsiaali on. Mõtet töötervishoiuteenuste vajalikkusest ei ole laiemas plaanis veel omaks võetud. Kuna mõttemallide muutumine ja juurdumine on pikaajalised protsessid, siis tuleb teemat aeg-ajalt tööealisele elanikkonnale meelde tuletada.

Autorid: Liina Saar ja Kaie Kudre, Terviseameti töötervishoiu büroo peaspetsialistid


Allikas: Terviseamet 

 

Tagasi
Töötervishoiuteenus tööealise elanikkonna hüvanguks

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks