Avaleht / Uudised

Riigikontroll: tööandjad peaks lisaks tööõnnetuste vähendamisele keskenduma ka kutsehaiguste ennetamisele

15.11.2018


Riigikontroll ütleb oma aastaraportis, et tööandjad ei tohiks töövõimekao ennetamisel piirduda üksnes tööõnnetuste vähendamisega, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka kutsehaiguste ennetamisele. 

Töövõimereformi ettevalmistamisel juhtis Riigikontroll tähelepanu, et reformi elluviimisel ei tohi ära unustada selle üht algset eesmärki – ennetada töövõimekadu ning pidurdada seeläbi töövõimekaoga inimeste arvu ja riigi kulude kasvu.

Rahvusvaheline praktika on näidanud, et töövõime säilimise aspektist on kõige tõhusam tagada inimesele turvaline töökeskkond. Eestis oli registreeritud tööõnnetusi eelmisel aastal pea 5200 ning tööõnnetuste arv on alates 2009. aastast pidevalt kasvanud.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul on tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulu Euroopa Liidus 3,3 protsenti SKP-st aastas, sealhulgas moodustavad 0,4 protsenti SKP-st tööõnnetuste kulud. Eestis on tööõnnetustega seotud kulu 0,1 protsendipunkti võrra EL-i keskmisest suurem. Kulu majandusele väljendub seeläbi, et inimesed on tööõnnetuse tõttu tööturult eemal või kui sellega kaasneb töövõimekadu, loovad pärast vähem majanduslikku lisandväärtust. Kõige parema tööohutusega Euroopa Liidu riikides on tööõnnetuste tõttu kaotatud eluaastate arv hinnanguliselt ksks kuni kolm korda väiksem kui Eestis. 

Tööinspektsiooni hinnangul on peamine tööõnnetuste kasvu põhjus Eesti tööandjate vähene motivatsioon investeerida töökeskkonda ja töötajasse. Samas peab ka töötaja teadvustama töökeskkonna ohutegureid ning aitama oma käitumisega kaasa, et töökeskkond oleks ohutum. Kergemate tööõnnetuste korral on nii töötajal kui ka tööandjal motivatsioon tööõnnetust varjata, sest lihtsam ja odavam on pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või perearsti poole, kes vajaduse korral suunab eriarsti vastuvõtule. Kulud kaetakse solidaarsest ravikindlustusest.

Mitmetes riikides sõltub ettevõtete maksukoormus sellest, kui palju tööõnnetusi või kutsehaigestumisi nende ettevõttes toimub. Eestis see nii ei ole. Töökeskkonna ohutuse eest hea seisva tööandja maksukoormus lähtub tööjõukuludest samamoodi nagu selle tööandja maksukoormus, kes ei panusta töökeskkonna ohutusse.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomist on planeeritud 25 aastat, kuid tulemusteta. Juulis 2018 algatas Sotsiaalministeerium tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse, kuid pole teada, kas initsiatiiv leiab toetuse. Ministeerium on lahenduse väljatöötamisel arvestanud Riigikontrolli soovitusi osaliselt. Samas ei pruugi praegune välja pakutud lahendus olla piisav, et suurendada tööandjate motivatsiooni panustada töökeskkonna ohutusse. Kasvav tööõnnetuste arv ning kulud ühiskonnale nõuavad aga probleemiga tegelemist.

Riigikontrolli hinnangul tuleks luua eelkõige tööandjatele motivatsioon ennetada töövõimekao tekkimist sellega, et tagatakse turvaline töökeskkond. Seejuures ei tohiks töövõimekao ennetamisel piirduda üksnes tööõnnetuste vähendamisega, vaid pöörata järgmisesetapis tähelepanu ka kutsehaiguste ennetamisele. 

Allikas. Delfi

Tagasi
Riigikontroll: tööandjad peaks lisaks tööõnnetuste vähendamisele keskenduma ka kutsehaiguste ennetamisele
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks