Avaleht / Uudised

Kuidas puidutööstuses tööohutust suurendada?

24.07.2018


Puit on üks Eesti olulisemaid loodusvarasid ja kaubaartikleid. Viimase paarikümne aasta töö tulemusena oleme jõudnud maailma juhtivate tootjate ja arendajate hulka ning meie puittooted konkureerivad edukalt riikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Soome. Eelmisel aastal tõusis valdkonna eksport esmakordselt üle kahe miljardi euro piiri.

Kahjuks kasvas samal ajal ka sektoris toimunud tööõnnetuste number ning vaadates suhtarvu 100 000 inimese kohta on tegevusalade lõikes suurim tõenäosus sattuda ebameeldivustesse just puidutööstuses.

Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta tegevusalade kaupa 2016-2017

Tööõnnetuste suhtarv puidutööstuses 100000 elaniku kohta aastatel 2016 ja 2017. 

Allikas: Tööinspektsioon. Ülevaade „Töökeskkond 2017“.

Kuidas olukorda parendada?

Ohutuse suurendamiseks tasub tähelepanu pöörata kahele valdkonnale. Esiteks, mis on tänaste tööõnnetuste peamised põhjused ning teiseks, mis on tööinspektorite tuvastatud levinuimad rikkumised (potentsiaalsed õnnetuste põhjused tulevikus).

Tööinspektsiooni statistikale toetudes on puidutööstuses esikohal tööõnnetused, mille on põhjustanud kontrolli kaotamine masinate, tööriistade või transpordivahendite üle.

Üheks silmapaistvamaks ohuallikaks on saagpingid. Nende puhul on sageli probleemiks nõuetekohaselt reguleerimata jäetud või puuduv kaitseseadis. „Erinevate mõõtudega detailide saagimiseks tuleb kaitseseadiste asendit muuta. Paraku jäetakse need hiljem väiksema mõõduga detailide töötlemiseks reguleerimata. Esineb ka juhtumeid, kus need on sootuks ära võetud,“ kirjeldas probleemi töökeskkonna konsultant Rein Reisberg. Käe terveks ja näpud külge aitab jätta kaitseseadiste asendi kontrollimine ja vajadusel reguleerimine enne sae kasutamist.

Teine suur ohuallikas on nö tagasiviskamine ehk materjal jääb piltlikult öeldes sae külge kinni ning lõikeketas heidab selle pöörlemise suunas. Pöörlemine toimub aga pingi kasutaja poole. „Olen kahjuks pidanud tegelema tõsise õnnetusjuhtumiga, kus pikki lauda saeti 3-4 sentimeetrist riba ning masin viskas selle läbi töötaja,“ tõi Reisberg näite. Lahenduseks on sobiva kiilunoa kasutamine, mis lükkab laua kaheks ning tekitab terale vao jätkamiseks piisavalt ruumi.

Lisaks saagidele juhtub palju õnnetusi ka freesidega. „Sellise juhtumi stsenaarium sisaldab tavaliselt käega väiksema detaili töölemist. Ühel hetkel ei suudeta materjali kinni hoida, see libiseb ning käsi puutub kokku freesiga,“ kirjeldas töökeskkonna konsultant. Tema sõnul aitab seda kõike vältida rakise kasutamine detaili kinni hoidmiseks.

Levinuimad rikkumised

Tööinspektsiooni inspektorite tuvastatud levinuimad rikkumised puidutööstuses on järgmised:

  • Töövahendid ei vasta nõuetele.
  • Ohtlikud kohad ja liikumisteed ei ole märgistatud vastavalt nõuetele. Puuduvad ohutusmärgid.
  • Puudub töökeskkonna riskianalüüs.

Esmalt võib positiivse külje pealt välja tuua puidutööstusettevõtete masinapargi uuendamise. Aina enam võetakse kasutusele automatiseeritud seadmeid, kus inimene paneb ühest otsast materjali sisse ning võtab teisest otsast uuesti välja. Ühes masinaga kokkupuutumise vähenemisega kahaneb ka vigastusoht. Paraku on endiselt töös ka hulgaliselt eakat aparatuuri, mis ei vasta tänapäevastele ohutusnõuetele. Ennekõike on probleemiks juba eelpool kirjeldatud kaitseseadiste puudumine. Reisbergi hinnangul puudub teinekord ka selge teadmine, mis seadised peaksid masinal üldse küljes olema. „Kuna kasutusjuhend on aja jooksul kaotsi läinud või ei ole seda olnud algusest peale, valitseb ka teadmatus,“ lisas töökeskkonna konsultant. Selline olukord tuleks aga tööandja juhtimisel lahendada.

Ohtlike kohtade ja liikumisteede tähistamine

Paljude tööõnnetuste põhjuseks on liikuvate masinate kokkupõrked inimestega. Puidutööstuses on üheks suurimaks ohuallikaks tõstukid. Selle riski maandamiseks peaks masinate liikumisteed olema selgelt märgistatud. Samamoodi võiks olla märgistatud kohad, kus võib ennast millegi vastu ära lüüa või komistada/kukkuda.

„Eraldi ohtlik praktika on materjalide või valmistoodangu ladustamine liikumisteedele. See tähendab, et inimesed või masinad peavad valima uue trajektoori. See võib ristuda aga mõne sõiduki omaga,“ tõi Reisberg näite. Tema sõnul lasub märgistamise kohustus tööandjal. Töötaja ülesanne on juhtida tähelepanu probleemidele ning reeglitest kinni pidada.

Riskianalüüs ja ohutusjuhendid

Iga tootmisseade peaks kajastuma organisatsiooni riskianalüüsis, mis hõlmab aparaadi võimalikke kasutamisviise ja sellega tehtavaid töid. Riskianalüüsist lähtudes koostatakse omakorda ohutusjuhend.

„Enamuses puidutööstuse ettevõtetes on riskianalüüs tehtud. Kahjuks esineb juhtumeid, kus riskianalüüs on väga üldsõnaline. Näiteks mainitakse, et esineb muljumisoht. Samas on tootmisruumides kümneid masinaid, mis töötavad kõik erinevalt,“ juhtis töökeskkonna konsultant tähelepanu puudujäägile. Riskianalüüs peaks käsitlema kõiki masinaid ning eraldi peaksid olema loodud ka ohutusjuhendid. Mida täpsemalt need konkreetset seadet kirjeldavad, seda rohkem on neist kasu ning seda usaldusväärsemalt nad mõjuvad. „Näiteks lause, et kõik kaitseseadised peavad olema omal kohal, on üsna kasutu, kui töötaja ei ole nendega kursis,“ kirjeldas Reisberg potentsiaalse õnnetuse põhjust.

Mis kasu tõuseb tööohutusest ettevõttele?

Westwood Group OÜ saeveski juhataja Kalle Tinnuri sõnul sõltub tööohutuse nõuete jälgimisest otseselt töötajate tervis ja heaolu. Töötajate tööpanusest omakorda aga ettevõtte hea käekäik ja edu. „Kõik meie töötajad on läbinud arstliku kontrolli ning arvestame töötervishoiuarsti soovitustega tööülesannete andmisel. Oleme välja pannud plakatid, kuidas õigesti raskuseid tõsta ning millised on lihtsamad harjutused, mida tasuks puhkepausi ajal teha, et organism oleks heas toonuses. Meie arust on oluline jälgida, et kasutatavad töövahendid ja -võtted oleksid kaasaegsed ning kui tootja poolt on mingid kaitsmed ja katted seadmele paigaldatud, siis hoolitseme omalt poolt, et need oleksid õigesti seatud ning tõesti kaitseksid töötajat tööoperatsiooni teostamisel,“ kirjeldas Tinnuri.

Lisaks on oluline roll väljaõppel. Töötaja peab tundma oma tööd ning teadma ja tajuma, millised ohud teda varitsevad. Seeläbi saab viia töötajateni ka teadmise, et töökaitsevahendid on esmalt nende endi tervise hoidmiseks. „Näiteks laseme arvestatavas osas tööriided ja -jalatsid ning isikukaitsevahendid valida töötajatel endil. See suurendab oluliselt tõenäosust, et neid kasutatakse,“ tõi Westwood Group OÜ saeveski juhataja välja eduka praktika.

Ohutust saab tõsta ka nutika töökorraldusega. „Meil võib päevane vahetus, kelle tööst ei sõltu teiste vahetuste töö, alustada kuuma ilma korral tööpäeva varem ning ka lõpetada vastavalt varem. Inimesed on sellisel juhul värskemad ja tähelepanelikumad,“ tõi Tinnuri esile veel ühe võimaluse.

Nagu siit lugeda võis, siis saab puidutööstuses tööõnnetuste vähendamiseks palju ära teha. See on kättevõtmise asi. Kõik algab tähelepanelikust ja hoolivast suhtumisest ning päädib eduka töötajate kaasamisega. Tulemuseks on tervemad inimesed ning paremad töötulemused.

Tööohutusest puidutööstuses saab pikemalt lugeda Tööinspektsiooni brošüürist.

Autor: tooelu.ee

Tagasi
Kuidas puidutööstuses tööohutust suurendada?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks