Avaleht / Uudised

Madis Toomsalu: töökeskkond peab olema sisend õnnetunde loomiseks

06.07.2018


Liftis taeva poole tõustes lähevad kõrvad lukku. Tõenäoliselt tunneb LHV Group’i juhi Madis Toomsalu seda enda 21. korrusel asuva kabineti tõttu iga päev mitu korda. Selleks vist pangad pilvelõhkujates ongi, et pankurid kiirete tõusude ja langustega ära harjuksid.

Mind juhatatakse koosolekuruumi, kust avaneb vapustav vaade pea kogu linnale. Toomsalu saabub minuti pealt, seljas värske, kuid mitte liiga edev ülikond, silmis sõbralikkus ja sihikindlus. „Selle vaatega harjub kolme päevaga ära,“ kinnitab ta. Madis on tippjuhi kohta suhteliselt noor, eriti sellise, kes juhib suurimat Eesti oma finantsgruppi (ja paljut veel). Ta räägib rahulikult ja vastab kaua mõtlemata.

Olete LHV Groupi tegevjuht olnud 2016. aasta detsembrist. Mis hinde te endale selle aja peale paneksite?

Saan endale panna ainult sellise hinde, mille saab panna ettevõttele. Aktsionäride üldkoosolekul tegime nalja, et LHV eelmise aasta hinne on 4. Meil läks küll väga hästi ja oleme kasvutrajektooril, aga oleme äriühing ja investorid on siia investeerinud kapitali, millele nad tahavad tootlust, see oleks võinud grammikese parem olla.

Mis viiest puudu jäi?

Ambitsioonid on lihtsalt niivõrd suured. Me ei käi koos ära tegemise rõõmu pärast, meie eesmärk on kiire kasv. Kõik asjad peavad ideaalselt kokku langema, alla selle me ei taha teha.

Kas see on jätkusuutlik maailmavaade, et alati peab kõik ideaalne olema?

Eesmärgipõhiselt küll – alati peab tahtma kuhugi pürgida. Kui mingi asja käsile võtad, siis alati peab seda tegema maksimaalselt. See on minu arvates kogu inimkonna edasiviiv jõud, et mingi hunnik inimesi või ettevõtteid tahavad kuhugi paremuse poole areneda. Loomulikult peab endale aru andma, et iga kord ideaali ära ei puudutagi. Unistuste realiseerimine on praktilises elus alati mingisuguse koefitsiendiga väiksem. Aga see ei tähenda, et unistus ise ei võiks suur olla.

Kas on mõni unistus, mida teie isiklikult, või LHV, ei ole saavutanud?

Ma arvan, et ei ole. Unistama peab oskama nii, et unistused stressi ei tekita. Mul ei ole olnud praktilisi unistusi, pigem filosoofilised unistused ja need on üldiselt täitunud. Minu lähtekoht on see, et inimene tahab teha seda, mis teistele ja endale korda läheb.

LHV vaade on sisuliselt sama. Me ei unista mingitest turuosadest vaid millegi muutmisest ja inimeste elu paremaks tegemisest. Meile on oluline Eesti kapitali võidukäik finantsteenuste turul ja endast suurema pildi nägemine.

Milline on teie elu kõige suurem läbikukkumine?

Mul on väga värvikirev hariduskäik. Käisin kunagi Reaalkoolis, olen reaalainetes üldiselt hea, aga üheksandas klassis sain ühel semestril kaks kahte, matemaatikas ja füüsikas. Mõlemal on oma lugu.

Matemaatika kahe olin ära teeninud – käisime pinginaabriga tunni ajal raha peale piljardit mängimas. Füüsikas oleks paremini läinud, aga heale hindele tehatava töö ajal pinginaaber spikerdas ja saime mõlemad ühe. Enne ja peale seda olid mul matemaatika ja füüsika hinded head.

Nende hinnete peale ma vihastasin ja viisin keskkooli alguseks oma paberid Tallinna kõige halvemasse kooli. Õnneks helistas ema 30. augustil Üldgümnaasiumisse ja küsis, et kas poeg saaks veel siia tulla. Olin ka ise suve jooksul aru saanud, et see ei olnud mul kõige targem idee. Õnneks saingi sinna sisse ning 1. septembril nägin oma uut kooli esimest korda.

Suvel oli aega enesele otsa vaadata. Olin tegelikult tubli õpilane, saanud kiituskirju ja siis rikkusin selle kõik ise ära. Proovisin veel korvpalliga tollasesse TSIKi. Tehniliselt olin hea, aga sealt öeldi, et oled liiga lühike ja ei sobi. Seega sain ühe perioodi jooksul korraga mitu pettumust.

Kelleks lapsena soovisite saada?

Kui mult lapsena küsiti kelleks ma saada tahan, siis ütlesin, et majandusinimeseks. Samas, kui koolist uuesti rääkida, siis  ülikooli ma tasuta majandust õppima ei saanud. Seega läksin hoopis TTÜ-sse tootmistehnikat õppima. Sain esimesel semestril kolm ja pool punkti. Ühe punkti kauplesin välja kehalise kasvatuse eest, kuigi kõikidesse tundidesse ei jõudnud. Kaks ja pool sain organisatsioonipsühholoogiast, kus tuli arvestuse jaoks lihtsalt kohal käia. Kõik kodutööd olid mul tehtud, aga eksamitele ma ei läinud. Sain poole aastaga aru, et minust tootmistehnikut ei saa ning mind eksmatrikuleeriti.

Siis läksin Mainorisse, vahepeal käisin sõjaväes, pärast seda enam Mainorisse ei tahtnud minna, sest see tundus liiga kerge. Jõudsin aktsiatega kauplemiseni, aitasin tol ajal sõpradel üht äri teha ja sel ajal oli vaba aega niivõrd palju, et avastasin enda jaoks aktsiamaailma. LHV oli tol ajal kauplemise powerhouse, seega tahtsin kangesti siia tulla.

Kas õnnestus?

Olin enda arvates LHV-sse praktikale tulemiseks liiga vana, 22-aastane, teised, kes siin olid, olid alustanud oluliselt varem. Arvasin, et kuna ma ei õpi ka kusagil midagi, siis vaevalt nad mind tahavad. Aga ma kangesti ikkagi tahtsin siia saada, seega läksin Audentese ülikooli ja peale aastast õppimist siis sain siia praktikale. Tagantjärele tean, et oleksin siia nagunii saanud, sest ma olin selleks ajaks teinud ära juba ligi 1000 optsiooniaktsia tehingut. LHV-s töötamine on üks asi mida ma kangesti olen elus tahtnud. Lõpuks see ka õnnestus.

Töö kõrvalt tegin ära nii bakalaureuse kui ka magistri, Audentes liideti veel TTÜ-ga, nii et mul on mõlemad kraadid koolist, kus mind alguses välja visati. Isegi doktorantuuri astusin, aga töö kirjutamiseni ei jõudnud, olen rohkem praktilise vaatega ja ma ei näinud selles suurt lisaväärtust.

Milline on LHV Groupi tegevjuhi igapäevatöö?

Me oleme börsiettevõte ligi 5500 investoriga. Grupi tasemel tegelen strateegia, pika vaate, investorsuhete, ja finantsplaaniga, vajaduspõhiselt ka suuremate tehingute ja kapitali kaasamisega Meil on kolm tütarettevõtet – pank, varahaldus ja Leedu äriüksus, viimase küll tegelikult äsja sisuliselt müüsime. Samuti on meil mõned kommiteed, kus osalen, lisaks täidan tütarettevõtete nõukogu esimehe ülesanded.

Olen igapäevaselt tegev krediidikommitees, mis on pangas operatiivne üksus. Proovin oma näppu toppida sinna, kus näen, et midagi on nihu. Kuna olen majas sees ja ei käi ainult korra kuus nõukogus, siis kui kusagil hakkab mingi teema hargnema nii, nagu ma ei arva, et ta peaks hargnema, siis saan seda otse puudutada.

Milline juht te olete?

Ma olen pigem otsekohene, ei rõhu formaalsustele ja vormile. Lähen kohe sisu juurde, mõnikord liiga kiiresti. Olen kindlasti nõudlik ning kiirele ja efektiivsele ära tegemisele suunatud.

LHV-s on ülihea õhustik. Ma tahan, et siin oleksid parimad inimesed. Kui me igasuguseid palgatabeleid vaatame, siis meie esimene mõte on, et miks me esimesel kohal ei ole. Olen nõudlik aga saan väga hästi aru, et töökeskkond peab eesmärkide saavutamisel inimesi aitama ja olema sisend õnnetunde loomiseks. Lõppude lõpuks vastutab tööandja poole aja eest, mil oled ärkvel. Kui me tahame, et inimesed oleksid tasemel, siis peame keskkonnaga tegelema. Pehmed teemad on mulle olulised, aga päeva lõpuks oleme äriühing, seega soovin näha ka tulemust.

Mida täpsemalt te siis teete, et head töökeskkonda luua?

Pangandus ja fondide valitsemine on üks enim reguleeritud majandusharusid üldse. Meid reguleerib umbes 500 määrust ja õigusakti ning meil on majas sees paarsada sise-eeskirja. Seda meil majas ei tunne, meil on ülimalt madala hierarhiaga organisatsioon. Ei ole liialt teietamist ja viisakusvorme – inimesed suhtlevad inimestega.

Igasugused praktilised asjad on ka olulised, aga see on juba hügieen. Sportimisvõimalused ja banaanid on juba igal pool. Võib-olla mainiksin siin hoopis teise nurga alt ära meie  psühholoogilise nõustamise võimaluse. Kui sa jõuad ummikusse, ükskõik, kas töö- või eraeluga seotult, saad külastada psühholoogi. Meil on ettevõttega Confido leping ning töötaja saab ettevõtte kulul sinna minna. Meie sisuliselt põhjustest teada ei saa, ja ei küsi ka.

Näeme, et teenust kasutatakse. Seda võib kahte pidi tõlgendada. Meil on kas väga kehvasti või meil on just inimesed, kes hoolitsevad oma tervise eest. See ei pea üldse tööga seotud olema. Isikliku elu probleemid mõjutavad tööd samamoodi. Hea, kui suudame lahenduse pakkumisele kaasa aidata.

Füüsilise tervise eest hoolitsevad jube paljud ettevõtted aga vaimse tervisega ei ole Eesti ettevõtted üldse tegelenud. Ometi küsin – kumb rohkem mõjutab? See on must auk, nõuka aja pärand. Uuel põlvkonnal kaob kõik võltshäbi ja hullu maine. Suhtumine on muutumas ja me tahame nende muutuste esirinnas olla. Vaimne tervis on oluline ja kui inimene tahab professionaali soovitusi või kedagi, kes ta ära kuulaks, siis seda me pakume.

Kui nüüd utreerida siis see on ikkagi tagajärgedega tegelemine. Justkui kaevandus maksaks lõpuks minu mustad kopsud kinni. Kas tehakse ka midagi sellist, et seda stressi ennetada?

Kaevanduse analoogia seoses – meil ei ole ametiga kaasas käivat konkreetset nähtust. Inimesed on erinevad ja nende probleemid võivad tekkida erinevatest kombinatsioonidest. Olenemata sellest kuskohas sa töötad, võib nõustamise vajadus ikkagi tekkida. Seega sellist üks-ühele kinni maksmist ei ole.

Meil on väga paindlik tööaeg, austame töö- ja puhkeaja konteksti ning ütleme ausalt välja, et sa pead puhkama. Ma kunagi enda osakonnas rääkisin, et kui tahate päeval kinno minna, siis minge kinno. Meil peavad olema parimad inimesed kes teevad parimaid tulemusi – te ise vastutate enda eest. Peab looma keskkonna, kus inimene ei tunne, et ta peab sinu nimel pingutama, et hommikul kell 8 jõuda. Kui ta ummikusse satub siis ta läheb närvi, sest keegi võtab ta stopperiga vastu. Kõigepealt lõhume selle mentaliteedi ära, see on juba ülisuur algus.

Stressi ennetamise kolm suurimat tegurit on minu jaoks uni, toitumine ja sport. Une eest me vastutada ei saa, aga sotsiaalne surve meil maja sees on olla tervislik, teha sporti. Korraldame ja toetame spordiüritusi, näiteks eelmine aasta käis 200 inimest, kaasa arvatud kliendid, ilma mingisuguse eesmärgita LHV Cupil, lihtsalt jalgpalli mängimas.

Teist aastat teeme nüüd talvekontorit, eelmine aasta olid inimesed Malagas, Hispaanias, see aasta lähevad nad Portugali. Ehk kuu-pooleteise jooksul on võimalik nädal-kaks soojal maal tööd teha. Eeldus on see, et lähed tööd tegema.

LHV on tuntud oma foorumi ja raamatukogu pärast. Kas see on tekkinud orgaaniliselt, siin töötavate inimeste tõttu või on see olnud teadlik strateegiline otsus.

See ausalt öeldes kasvas välja orgaaniliselt. Meie foorumis ja investeerimisportaalis jagati raamatuid mida keegi loeb ja meil majas sees palusid inimesed neid tellida. Lõpuks läks see kogus nii suureks, et panime need alla välja. Kui vaadata majandusalaste raamatute osas raamatukogudes ringi siis võib-olla kahel ülikoolil on midagi, aga majandusalane raamatukogu on LHV-l üks parimaid Eestis üldse, ja kõigile klientidele tasuta.

Mis raamatuid ise loete?

Erialast kirjandust loen praegu pigem vähe, olen 12-14 tundi teemas sees ja õhtul ei taha enam. Loen erinevaid asju – mulle meeldib ajalugu, põhiliselt Venemaa ja Bütsants. Samuti palju ilukirjandust, see viib mõtted teise maailma ja arendab sõnakasutuse ja kirjutamise oskust.

Samuti raamatuid, mis käsitlevad teemasid huvitava nurga alt ja avardavad silmaringi, üks viimastest raamatutest oli 20. sajandi teoloogia. Minevikus olen väga palju lugenud ka majanduse ja investeerimise kohta.

Lemmik ilukirjanduslik raamat?

Üldiselt kui lemmikraamatut küsitakse, siis ütlevad paljud inimesed sellise raamatu mis jätab neist parema või targema mulje. Minu jaoks on lemmikraamat see, mis lugemise hetkel kõige rohkem emotsioone tekitas. Ma ei saa midagi parata, kõikide nende aastate lugemise peale jõuan ikka tagasi sinna kui olin 13 ja lugesin Alexandre Dumas’ „Krahv Monte Cristot“. Dumas avaldas seda järjejutuna ajalehes, tema mõtles ainult karakterid välja ja teised kirjutasid, tal oli  mitu kaaskirjutajat, sellepärast on seal juba palju loogikavigu. Ma ei ole julgenud seda hiljem kätte võtta, sest kardan, et see puruneb kildudeks. Aga ei ole vaja ka, see oli oma raamat omal ajal. Eks ta natukene naiivne ole aga see tekitas sel hetkel kõige rohkem emotsioone. Ma arvan, et see on oluline.

Nooruspõlves oli vaimustuses ka Frantitek Jileki raamatust „Mees Vincist“, mis rääkis Leonardo da Vinci saavutustest ja eluloost. Viimastest Eesti raamatutest mainiks suvel maal loetud rannarahva

Tõeks ja õiguseks kutsutavat mammutromaani „Tuulte tallermaa“, aga meeldis ka Olavi Ruitlase „Vee peal“, mis oma krutskilikkuses meenutas lapsepõlve lemmikuid „Vahtramäe Emilit“ või „Väikest Illimari“.

Mida ma olen ise viimasel ajal kõige rohkem tsiteerinud, on Soome filosoofi Jari Ehrnroothi „Hästi toimiv ühiskond. Heaolu ja heaelu“. Ma võtsin sealt ühe mõtte, mis ei ole küll tsitaat aga mida ma olen kasutanud ja mis iseloomustab minu filosoofiat; paradiis ei ole mitte see, kus mul on hea, vaid see, kus mina olen hea. Ehk ära tee asju enda jaoks, küüned enda poole vaid tee asju võimalikult õigesti ja õiglaselt ning küll see tulu sealt pärast tuleb. See on natukene LHV filosoofia ka, kõigepealt tee üks asi hästi valmis ja ära muretse, küll see tagasi jõuab.

Milline on LHV töötaja arhetüüp?

Esiteks peab ta LHV-sse päriselt tahtma. Meil ei ole sellist ametikohta, et peame midagi täitma ja kui keegi tahab, siis tulgu. Otsime parimat võimaliku inimest, oleme nõus temasse omalt poolt rohkem panustama ja siis tahame näha, et ta ka on parim. Tähtis on otsustusvalmidus, julgus ja lai maailmavaade.

Tegutseme tihti veidi oportunistlikult, pank loodi ju finantskriisi tipus ja UK-sse läheme vastu Brexitit, see on meie DNA-s. Teeme pigem ära täna, mitte homme ja oleme lahendustele suunatud. Oluline on, et sa ei pane end selle ametikoha kasti vaid teaksid, mis tuleb enne ja pärast sind. Pead aru saama, mis järgneb ja eelneb sinu tööle ja et iga ahela lõpus on klient, kellele peab pakkuma midagi väga head.

Nooruslikkus on ka loomulikult tähtis – see ei ole vanus, vaid mentaliteet. Tehnoloogilise progressi ära tundmine on oluline. Teenindame pangaga 140 tuhat klienti kahe kontoriga, see näitab, et tehnoloogilise tagatoa tase on kõrge. Sellega peab vaimselt samastuma.

Kuhu LHV-l veel kasvada on?

Number üks on küsimus, et miks peaks üks Eesti inimene kasutama mingit väliskapitalil põhinevat finantsteenuse pakkujat. Päriselt ka, miks? Ajalooliselt on olnud kaks põhjust; teised pakuvad paremat teenust, see täna enam ei kehti, oleme parima teenindusega pank ja parima pikaajalise tootlusega pensionifond. Kõik tooted on meil olemas. Teine põhjus on hind, aga LHV-l on kogu see pakett soodne ka. Näeme, et meil on Eestis ruumi kasvada mitu korda.

Ühe uue ärisuunana oleme hetkel laienemas  Ühendkuningriikidesse, kuhu läheme teenindama finantstehnoloogia ettevõtteid. Need firmad on loonud tehnoloogiline protsess ja regulatsioonid. Regulatsioonid on muutnud pangad tohutult jäigaks ja sealt ei tule mitte mingit innovatsiooni. Kui tuleb, siis on arendused väga aeglased, ehkki Eesti on siin hea erand. Uued ettevõtted pakuvad oma klientidele makseteenuseid või midagi muud innovaatilist. Paradoks on selles, et seda teha, on neil ikkagi partneriks vaja panka. Kui nad lähevad Ühendkuningriikides mingi panga juurde mille bilansimaht on 1 triljon naela ja otsustustasemeid on kolm või enam, siis nad lihtsalt saa jutule. Pangad ei viitsi nendesse süveneda, aga meie viitsime.

Transferwise ja Coinbase on head näiteid ettevõtetest, kes olid alguses väikesed ja kellel oleme aidanud kasvada. Varajases kasvufaasis ei pruugi taolised ettevõtted saada endale pangakontot või infrastruktuuri, mille pealt äri ehitada. Täna tuleb kliente suure hooga ja mõnel on potentsiaal suureks kasvada. Nemad teenindavad lõppkliente ise ja meie pakume oma teenust neile. Näeme seda tugeva kasvuallikana.

Teie jutust kumab läbi armastust Eesti vastu. Mis meil Eestis eriti hästi on?

Peaaegu kõik asjad on hästi. Võib-olla mulle ei meeldi see, kuidas või millise tempoga või millise kaasamisega meil mõnda seadusandlust tehakse, aga üldiselt on kõik väga hästi. Ainult üks suur probleem on Eestil – meil on liiga vähe inimesi. Rohkem probleeme ei ole, kui väga laialt vaadata.

See, et meil on 1,3 miljoni peale oma keel, kultuur, ülikoolid ja riik ning me oleme nii hästi hakkama saanud, see on väiksemat sorti ime. Me peaksime väga uhked olema. Majanduskeskkond ja looduskeskkond on head, inimeste vahelised suhted on head, ainult inimesi on vähe.

Kuidas seda lahendada?

Lapsi saada rohkem! Tegelikult ei ole keegi seda ära suutnud lahendada. Ühtepidi võiksid piirid olla natukene lõdvemad, aga sellega ei tahaks äärmusesse ka minna. Suurem probleem on see, kust need Eestlased tulevad. See number on ajalooliselt kõikunud aga ega ta väga palju suurem pole olnud. See on Lääne ühiskonnale iseloomulik probleem,  et sündivuse ei ole piisavalt suur.. Mentaalselt on need ajad mööda läinud, kus kõigil on 4 või enam last.  

LHV maja 21. korrusel on suur koosolekuruum, kus käisime pildistamas. Seal jääb Madis aknast välja vaatama ning näitab käega linna poole, „Siit välja vaadates on eriti hästi aru saada, kui vähe meid on. See on Euroopa Liidu ühe pealinna südalinn, keset päeva, ja inimesi põhimõtteliselt ei ole. Isegi ummikuid ei ole!“

Mis teid õnnelikuks teeb?

Mul on vaja suurema pildi tunnetust. Tahan optimaalset suhet ratsionaalsest ja emotsionaalsest ja ma ei kannata väiklust ja küünilisust. Minu õnne valem on seesama varem tsiteeritud lause – mul ei ole oluline, et mul on hea. Teen asju, mis ongi olulised ja mis muudavad asju päriselt paremaks. Kui toimub mingi progress, suureneb mingisugune efektiivsus või Eestlased saavad kasutada mingeid maailma parimaid asju, siis olen õnnelik. Tahan, et siin Eestis läheks hästi ja oleks mõnus. Lähemalt vaadates on loomulikult oluline kõik, mis on perega seotud.

Matkal käin ka palju, mulle meeldivad rabad, metsad, värske õhk ja maakohad.

Mis on igapäevane väike nauding mis teile jõudu annab?

Kui kodu välja arvata, siis ikka sport. Kui mõtled tööasjadele enamvähem terve päeva, siis spordi ajal ei saa mõelda millelegi muule. Seetõttu ongi ta veidi stressi ennetav, et lisaks füüsilisele pingutusele on aju tund aega muudes mõtetes. Lugemine on alati nauding, aga selleks vajan aega, üle jala mulle lugeda ei meeldi.

Mõnikord unistan, et saaks tund aega pikutada, mitte kabinetis, vaid lihtsalt muru peal. Seda juhtub väga harva, aga kui see juhtub, siis on nauding selle võrra suurem. Aga seda on väga harva vaja.

Teis on veidi tõsist töötegijat ja veidi rahuliku elunautlejat. Kas pigem läheksite varakult pensionile või töötaksite surmani?

Pigem töötaksin kaua. Olen oma aja juhtimises piisavalt efektiivne, et suudan nii töötamise kui ka nautlemise ära mahutada. Näiteks elan väga lähedal, kolm minutit kontorist, ehk transpordi peale ei lähe üldse aega. Selle võrra jääb muuks rohkem aega.

Kui naudid oma tööd, siis see ei olegi töö. Kui usud sellesse, mida teed, siis läheb aeg kiirelt ja sa ei käi tööl kellast kellani vaid elad elu. Töö ja elu piir on ähmane, füüsiliselt on ta kontori vahel aga päriselt teda ei ole. Kodus saab ka tööd teha, arvuti ja telefon on ju olemas, aga neid saab vajadusel välja lülitada.

Kas teil on mõni iidol või eeskuju? Kui saaksite kellegi inspireerivaga õhtust süüa, kes see oleks?

Trumpiga sööks õhtust. Ma ei tea kas see on hea või halb isegi, aga kindlasti oleks see huvitav. Tal on palju miinuseid aga ta lõhub praegu maailmas arvestataval hulgal dogmasid. Ta lähtub oma sloganist – make America great again. See ongi tema nägemuse alusel Ameerika eest seismine. Tema tegevuse üle saab anda arutust vaid ajalugu aga ta teeb seda, millesse ta usub.

Kui vaadata, mis ära on tehtud, siis mõnes asjas ta on õnnestunud ka, eks aeg annab arutust. Ma ei taha, et jääks kõlama, et ma mingi fänn oleks aga ma arvan, et see oleks huvitav kohtumine.

Üldiselt autoriteete mul ei ole. Autoriteedid on ohtlikud, sest sa hakkad mingeid iseloomuomadusi või maneere, mida sul endal ei pruugi olla, üle võtma ja nii ei saa. Rõhuma peab iseenda tugevustele ja kui neid ei ole, siis autoriteetide järgmine aitab kuhugi maani, aga sealt edasi mitte.

Kui kedagi üldse kogu oma elust välja tuua, siis nooruses on mu elu majanduse poole mõjutanud minu vanem vend Raul , kes on majandusteemadega seotud olnud läbi Venemaa panganduse, SRÜ põllumajanduse ja raudtee-ettevõtte juhtimise.

Intervjueeris Hannus Luure

Lugu ilmus Tööinspektsiooni ajakirja Tööelu 2018 aasta teises numbris.

Foto: Meeli Küttim

Tagasi
Madis Toomsalu: töökeskkond peab olema sisend õnnetunde loomiseks
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks