Avaleht / Uudised

Kas tead, mis ajast pärinevad kaitsekiiver või töökindad?

29.06.2018


Definitsiooni järgi on isikukaitsevahend inimese seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav vahend, mis kaitseb tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Ilmselt kõige tuntumad vahendid on kiiver, kindad ning turvajalanõud. Oma tuntuse võlgnevad nad osalt kindlasti muljetavaldavale ajaloole, mis ulatub sadu aastaid tagasi ning üllatuslikult ka sõdadele.

Kiiver

Esimesed kiivrid tehti nahast ja pronksist ligi 900 eKr. Nende eesmärk oli kaitsta kandja pead võitluses saadavate vigastuste eest. Lühidalt aitas see kasutajal kauem elus püsida. Funktsioon, mis ei ole muutunud tänaseni.

Kui algselt kasutati kiivrite juures pronksi, siis tehnoloogia ja oskuste arenedes jõuti välja teraseni. Kuni 20. sajandini kuulus kiivri kandmine vaid sõja valdkonda. Esimesed ametimehed, kes tugevdatud peakatte kasutusele võtsid, olid laevaehitajad. Nad määrisid oma mütse tõrvaga ning lasid neil päikese käes kuivada. Tulemuseks oli senisest tõhusam kaitse kõrgustest pudenevate esemete eest.

Esimese kaitsekiivri laadse asja tõi tootmisesse kaevandamisvarustust pakkunud Edward Dickinson Bullard. Alguses valmistas ka tema peakatteid nahast. Inspiratsiooni uuendusteks sai ta esimesest maailmasõjast naasnud poja kaasa toodud teraskiivrist. Peale seda hakkas ta tootma vastupidavast riidest aurutamise ja liimi abil vormitud kõvamütse, mille patenteeris 1919. Sealt peale algas peakaitsete võidukäik.

Esimene ehitusobjekt, kus nõuti töötajatel kõvamütside kandmist, oli 1931. aastal Hooveri tamm, millele järgnes mõned aastad hiljem Golden Gate’i sild. Viimasel neist tehti kõvamütside kasutamine kohustuslikuks, sest projekti peainsener Joseph Strauss ei soovinud leppida kurva statistikaga, et iga kulutatud miljoni dollari kohta sai üks inimene ehitusel surma. Ta võttis tööohutust lausa nii tõsiselt, et iga reeglitele mitteallunud töötaja vallandati.

Viimase 80 aastaga on kõvamütside ja kaitsekiivrite  kasutamine levinud üle maailma. Muutunud on ka mütside valmistamise materjalid. Aurutatud ja liimitud naha asemele tulid esmalt alumiiniumist, siis aga klaaskiust, termoplastist ning kõrgtihendusega polüetüleenist kiivrid. Kaasaegsetele kiivritele saab lisada näokaitseid, visiire, mürasummutajaid, peegleid (nägemisvälja avardamiseks), lampe, raadiosidevahendeid ning kaameraid.

Tänapäeval on Eestis peavigastuse ohuga ametites kiivri kandmine kohustuslik.

Kindad

Ka kinnastel on muljetavaldav ajalugu. Esimesena märgib oma teostes kindaid Kreeka poeet Homeros, kes elas tõenäoliselt millalgi 12-8 sajandit eKr. Ta kirjutab mehest nimega Laertes, kes kasutas kindaid aiatöid tehes, et kaitsta oma käsi okaste eest.

Esimesed tänapäevani säilinud nahkkindad leiti vaarao Tutanhamoni hauakambrist (Egiptuse valitseja 1333-1323 eKr). Eeldatavasti kandis ta neid vibujahil. Teadaolevalt kasutati vanas Egiptuses kindaid ka ratsutamisel.

Vanas Roomas kasutati kindaid veel näiteks poksivõistlustel ning liha söömisel, et kaitsta käsi kuumuse ja rasva eest.

Keskajal saavutasid kindad oma kõrgeima staatuse. Toona muutusid nad populaarseteks aksessuaarideks aadlike hulgas ning neid valmistati reeglina kitse- ja lambanahast. Ühest küljest kaitsesid nad käsi külma ilma eest ning teisalt olid ka klassikuuluvuse sümboliks. Näiteks Inglismaa kuningas Henry II maeti 1189. aastal kindad käes. Keskajal sai kinnaste kandmisest ka katoliku kiriku rituaalide osa.

Kinnastel on oma tähtis roll ka rüütlite kultuuris. Näiteks tähistati rüütli vasalliks võtmist kinda andmisega. Jalge ette visatud kinnas tähistas aga duellile kutsumist ning naisterahvalt kinda saamine tähendas suurt poolehoiuavaldust. Rüütlid kinnitasid südamedaamilt saadud kinda kiivrile või kandsid seda kotiga kaelas.

19. sajandil leiutas inglane James Winter kinnaste õmblemiseks masina, mis hõlbustas märkimisväärselt nende tootmist. Samal sajandil patenteeriti ka kummikindad.

Huvitav aspekt kinnaste juures on ka see, et läbi ajaloo on väga vähe nende juures muutunud ning üheks populaarsemaks materjaliks on endiselt nahk. Lisaks nahale valmistatakse tänapäeval ka kummist, tekstiilist ning sünteetilistest materjalidest kaitsekindaid. Erinevate materjalide rakendamine pakub kaitset sisselõigete, kuumuse, hõõrdumise, vibratsiooni ning kemikaalide eest.

 

Jalanõud

Jalanõud on ilmselt kõige pikema ajalooga isikukaitsevahendid. Arheoloogilise ja antropoloogilise info alusel eeldatakse, et mingit tüüpi jalavarje kasutati juba ligi 30 000 aastat tagasi Euraasias. Seda järeldatakse inimeste jalakuju muutumisest, mis viitas mingile kaitsevarustusele.

Esimesed nö turvajalanõud, mida laialdaselt kasutati, olid puukingad (inglise keeles sabot). Need kaitsesid ennekõike põllumeeste jalgu teravate kivide ning loomasõrgade eest. Hiljem rakendati neid kaitseeesmärgil ka tehastes. Industriaalrevolutsiooni ajal kasutasid töötajad puukingi masinate töö takistamiseks heites neid hammasrataste vahele. Sealt tekkis muide ka mõiste sabotaaž.

Tänapäeva mõistes turvasaapad sündisid aga alles 20. sajandil, kui hakati pöörama suuremat tähelepanu tööohutusele tööstussektoris. Osalt tingis selle töövigastuste eest kompensatsioonisüsteemi loomine (seni oli tööohutusele keskendumisest odavam uute inimeste leidmine). See tähendas, et hakati tegema ja kasutama paksemast nahast jalavarje, millele hiljem lisandusid ka terasest tugevdused. Terasninaga saabaste tootmine algas alles 1930. aastal Saksamaal.

Tänapäeval on heal turvajalatsil torkekindel põhi, tugevdatud nina, libisemiskindel ja põrutamist pehmendav tald ning vetthülgav pealispind. Sõltuvalt vajadusest võib jalanõu pakkuda kaitset ka kuumuse, külma ning kemikaalide eest.

 

Isikukaitsevahenditest sõltub sinu tervis!

Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimub ligi 10% rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest isikukaitsevahendite puudumise või mittekasutamise tõttu. Inimesed on aastatuhandeid neid edukalt rakendanud ning kiivrid, kindad või turvajalanõud pakuvad tänapäeval paremat kaitset kui kunagi varem. Ei ole ühtegi head põhjust neid mitte kanda. Soovime, et kõik töölised Eestis kasutaksid isikukaitsevahendeid.

 

Kasutatud allikad:

https://www.hsmemagazine.com/article/ppe-from-the-beginning-786

http://www.oshacampus.com/blog/history-personal-protective-equipment/

https://www.universalclass.com/articles/business/the-history-of-personal-protective-equipment.htm

https://info.orrsafety.com/blog/brief-history-hard-hat

https://ohsonline.com/Articles/2017/08/01/The-Golden-Era-of-Hand-Protection.aspx?Page=2

http://www.gloves.com.ua/about_glove_en.php

https://www.hsmemagazine.com/article/the-origin-of-safety-shoes

Tagasi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks