Avaleht / Uudised

Milliste ohtlike ainetega puutud kokku tööl?

30.05.2018


Me veedame märkimisväärse aja oma elust töötades ning selle käigus puutume igapäevaselt kokku erinevate ohtlike ainetega, mis võivad põhjustada alles aastate pärast avalduvaid terviseprobleeme ja haigusi, raskemal juhul vähki. Euroopa Liidus ja teistes arenenud riikides moodustab tööga seotud vähk hinnanguliselt 53% kõikidest tööga seotud surmajuhtumitest.

Aasta aastalt asendavad kemikaalipõhised tehnoloogiad üha enam traditsioonilisi töövõtteid. Eurostati andmetel toodetakse Euroopas igal aastal üle 30 miljoni tonni kantserogeene ja mürgiseid aineid, näiteks Rootsis kasutati 2014. aastal iga inimese kohta 3,7 tonni ohtlikke aineid.

Ohtlike ainetega puutuvad igapäevaselt kokku meie jaoks üsna süütul ametipostil olevad töötajad, näiteks autopesu või kodupuhastuse teenuse pakkuja tegeleb igapäevaselt puhastuskeemiaga, ilusalongi töötajad kasutavad juuksevärve, meditsiiniõed latekskindaid, kontoritöötajad hingavad sisse aga paberitolmu.  

Tulemuseks tõsised tervisekahjustused

Ohtlikke aineid on väga erinevaid, nii võib töökeskkonnas kokku puutuda erinevate kemikaalidega, nt värvide, liimide, puhastusvahendite või pestitsiididega, samuti saasteainetega nagu keevitusaurud või diisli heitgaasid ning looduslike materjalidega (puidutolm, asbest jne). Tervisekahjud võivad sündida nii lühi- kui pikaajalisel kokkupuutel ohtlike ainetega, ning need võivad põhjustada ägedaid ja pikaajalisi probleeme. Pidev kokkupuude selliste ainetega viib krooniliste tervisekahjustuste tekkeni, põhjustades nii allergiaid, nahahaigusi, hingamisteede haigusi, mürgistust, erinevaid vähke, viljakusprobleeme ja sünnidefekte.

Ohtlikke aineid leidub pea kõikidel töökohtadel

Rääkides ohtlikest ainetest kangastuvad enamasti kemikaalid, kuid tihti ei teadvustada, et tegelikult leidub neid pea kõikidel töökohadel. Tervisekahju võib tekitada ka tolm nii raamatukogus kui puutöökojas. Süütuna tunduv tolm töökeskkonnas ärritab nt ülemiste hingamisteede limaskesti, mille tulemusel võib tekkida bronhiaalastma, lisaks põhjustab tolm silmapõletikke ja pikaajalisel higisele või rasusele nahale kleepumisel nahapõletikku.

Kõige enam ohtlikke aineid kasutatakse põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga seotud ettevõtetes, järgnevad tootmise ning ehituse, jäätmekäitluse, vee- ja elektrivarustusega tegelevad valdkonnad.

Ohtlike ainete esinemine sektori ettevõtetes. Põllumajandus, metsandus ja kalapüük 62%; Tootmine 52%; Ehitus, jäätmekäitlus, vee- ja elektrivarustus 51%. Allikas: ESENER-2 "Tööohutuse ja töötervishoiu juhtimine töökohal"

Ohtlike ainete vääral käitlemisel tekib turvarisk, on oht tulekahjuks, plahvatuseks või lämbumiseks. Probleemide vältimiseks tuleb läbi mõelda töötajate kaitsemeetmed, panustada väljaõppesse ning lahendada ohtlike ainete utiliseerimise küsimus. Nii jäävad terveks ettevõtte töötajad, seadmed ning hooned.

Töökeskkond võib põhjustada vähki

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põhjustab töökeskkonnas kantserogeensete ehk vähki tekitavate ainetega kokkupuutumine Euroopa Liidu riikides enamiku surmaga lõppevatest kutsehaigustest. Igal aastal diagnoositakse töökeskkonnas kantserogeensete ainetega kokkupuutuvatest inimestest enam kui 120 000 vähk ja 80 000 kaotab selle tõttu elu (Global estimates of occupational accidents and fatal work-related diseases in 2014). Need haigused on aga ennetatavad.

Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse  juhataja dr Kristiina Ojamaa tunneb muret, et teemale  ei pöörata piisavat tähelepanu. „Inimesed veedavad väga suure osa oma elust tööl. Töökeskkond, milles viibime, mõjutab meie tervist. Kahjuks ei saa tuvastada hetke, mil meid ümbritsevate kantserogeensete ainete mõjul tekib vähk. See haigus areneb aastatega,“ avab dr Ojamaa raske tõve ja töökeskkonna seoseid.

„Inimesed ei tule selle pealegi, kui palju mõjutavad töötingimused organismi. Näiteks meditsiiniõdedel on tehtud mitmeid uuringud öötöö ja rinnavähi seose leidmiseks ning avastatud, et kolm öövahetust kuus viie aasta jooksul tõstab riski märgatavalt,“ sõnab arst.

Teada-tuntud kantserogeenid on tubakas ja suits, mis mõjutavad lisaks tarbijatele ka passiivsed suitsetajad. Siin on ohus näiteks suitsetamist lubavate baaride töötajad.

Tuntud vähitekitaja on ka päike. Seega peaksid näiteks teetöölised pöörama tõsist tähelepanu oma naha kaitsmisele. Abiks on siin riided, müts ja päikesekreem.

„Esmased töötajad uues töökohas peaksid teadma kõikidest riskidest ja neid tuleb õpetada kasutama kõiki kaitsevahendeid. Ühtlasi tuleb jälgida, et kiires töötempos neid ei unustata. Tööandjal tuleb pidevalt selgitustööd teha ja muuta töökaitsevahendid kohustuseks,“ näitab dr. Ojamaa stardijoone kätte kõikidele tervisest hoolivatele tööandjatele ja töötajatele.

Millele pöörata tähelepanu ja kuidas end kaitsta?

Eelneva valguses on eriti oluline, et töötajad teaksid, kuidas oma tervist töökeskkonnas hoida. Riskide maandamine on mõistlik nii inimlikul tasandil kui ärilises võtmes, sest turvalises keskkonnas suureneb tootlikkus ja vähenevad haiguspuhkused.

Iga töötajatest hooliv tööandja peaks:

  • läbi viima riskianalüüsi;
  • panustama kvaliteetsetele isikukaitsevahenditele ja juhendama nende kasutamist;
  • võimalusel vahetama ohtlikud ained ohutute või kahjutumate alternatiivide vastu;
  • kasutama tehnoloogilisi abivahendeid (nt väljatõmbeventilatsioon) riskide maandamiseks.
Vaata lisaks ka Tööelu teemalehti:

Autor: tooelu.ee
Tagasi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks