Avaleht / Uudised

Kellega juhtub tööõnnetus?

02.05.2018


2017. aastal laekus Tööinspektsioonile 5184 teadet tööõnnetusest. 4058 töötajat said tööõnnetuse käigus kerge ja 117 inimest raske kehavigastuse ning üheksa inimese jaoks lõppes tööõnnetus elu kaotusega.

Tööõnnetuste suhtarv 1000 töötaja kohta maakonnas

Statistiliselt on kõige suurem tõenäosus tööõnnetusse sattuda Lääne-Virumaal ja Järvamaal. Samas arvuliselt kõige enam õnnetusi juhtus Tallinnas, mida seletab ka linna suurus.

Kõige suuremas ohus on 25–34-aastased mehed (meestega toimub 65% tööõnnetustest) ning 55-64-aastased naised.Levinuim tööõnnetuse põhjus on kontrolli kaotamine masina, transpordivahendi, käsitööriista, objekti või looma üle ning kukkumine, libastumine ja komistamine.

Tööõnnetustes kannatanud soo ja vanuse lõikes aastal 2017

Eelmise aasta andmete põhjal on tegevusalade lõikes suurim tõenäosus tööõnnetusse sattuda jätkuvalt puidu- ja toiduainetööstuses.

Kellaajaliselt tuleks eriti ettevaatlik olla 10–11 ajal ennelõunal ning kella kahe paiku pealelõunal. Seega soovitused teha puhkepause ca 1,5 tunni tagant ei ole antud ilmaasjata. Inimene väsib ja tähelepanu hajub ning õnnetused on kerged juhtuma.

Statistiliselt on märkimisväärsemas ohus suurte organisatsioonide töötajad. Ligi 70% tööõnnetustest toimuvad üle 50 töötajaga ettevõtetes. Näiteks 2017. aasta andmetel toimus üle 250 töötajaga ettevõtetes 81 töötaja kohta 1 tööõnnetus ning 1-9 töötajaga ettevõtetes vaid 1 tööõnnetus 235 töötaja kohta. Samas peab siin arvestama, et väiksemates ettevõtetes esineb sagedamini ka tööõnnetuste varjamist. Keskmiselt tähendab tööõnnetust 20-päevast haiguslehte.

Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta tegevusalas 2016–2017

Kes on kõige suuremas ohus?

Tehes eelnevate numbrite pinnalt meelevaldse üldistuse võib välja joonistada järgmised isikud, kes peaks tööl oma tervise eest ekstra hoolt kandma.

Saage tuttavaks Statistilise Keviniga. Ta on 29-aastane suures Järvamaa puidutööstuses töötav mees, kes tegutseb masinate või transpordivahenditega ning plaanib minna või on tulnud just lõunapausilt. Kevin tööpäev algas kell 8 hommikul. Tööd on palju ja tempo kõrge. Ta on juba hulk aega järjest tegutsenud, kaotab korraks fookuse ning käsi puutub kokku terava saeteraga. Järgneb sõit erakorralise meditsiini osakonda ning neljanädalane haigusleht.

Memo Kevinile: tee puhkepause ning järgi masinatega töötades kõiki ohutusnõudeid.

Samuti võiks eriti ettevaatlik olla 59-aastane suures Lääne-Virumaa toiduainetööstuses leiba teeniv Statistiline Mari, kellel on oht libastuda, kukkuda või komistada. Tal on seljataga mitmetunnine tööetapp ning rutiinsed liigutused toimuvad juba peaaegu automaatselt. Ta ei kontrolli kõrgemalt riiulilt asjade kätte saamiseks püstitatud redeli turvalisust, kukub ning väänab jala. Järgneb arstivisiit ja kahenädalane haigusleht.

Memo Marile: märka, et hakkad väsima ja võta korraks hoog maha. Kontrolli alati redelit kasutades, kas see on paigaldatud turvaliselt.

Mida teha?

Antud loo eesmärk ei ole muuta ärevaks Lääne-Virumaa ja Järvamaa inimesi, vaid juhtida tähelepanu töökeskkonna turvalisusele ja enese eest hoolitsemisele. Tööinspektsiooni ülesanne on meelde tuletada, et suure osa oma päevast veedame me  tööpostil ning nii töötaja, tema lähedaste ning tööandja huvides on õhtul täie tervise juures sealt lahkuda.

Suhtumine muutub

Tööinspektsiooni nõuniku Krista Vaikmetsa sõnul on tööalane ohutuskultuur ajapikku natuke paremaks läinud, kuid arenguruumi kindlasti veel jagub. „Tööõnnetuse ärahoidmine sõltub nii tööandjast kui töötajast, sest tööohutuse eest vastutavad mõlemad võrdselt,“ rääkis Vaikmets. Tema hinnangul aitab paljusid õnnetusi ära hoida hooliv töökultuur.

„Koolipingist tulev noorem põlvkond on teadlikkum tööohutusest ja nõudlikum töötingimuste osas,“ on Vaikmets lootusrikas. Juba kogenud inimestele, kelle tööõnnetuste põhjuseks on enamasti rutiinist tingitud hooletus, soovitab nõunik julgelt seista oma tervise eest. „Tööandja saab juhtida töötaja tähelepanu näiteks puhkepauside tegemisele,“ lisab ta.

„Muutuma peaks suhtumine: peaasi, et töökoht on, mis ma ikka nõuan. Tervis on igaühe kalleim vara – seda tasub targalt hoida!“ lõpetas Vaikmets.

Põhjalikuma statistilise ülevaate leiab Tööinspektsiooni 2017 töökeskkonna ülevatest.

Autor: tooelu.ee

Foto: Pixabay

Tagasi
Kellega juhtub tööõnnetus?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks