Avaleht / Uudised

Kutsehaigus tuli kummardades

21.03.2018


Tööle asumisel on meil kõigil palju ootusi ja lootusi, kuidas oma tööd teha võimalikult hästi ja end teostada. Keegi meist ei unista, et tööga võiks kaasneda kutsehaigus. Paraku võib ka nii minna. Ühte sellist näidet kirjeldangi.

Mis juhtus?

Puhastusteenindaja töö on enamasti füüsiline. Teha tuleb korduvaid ühetaolisi liigutusi, palju on sundasendeid ning koormus langeb põhiliselt kätele ja seljale. Kuid kui koristama peab kiiresti ja palju, suureneb koormus luu- ja lihaskonnale veelgi. See teema pole võõras ühelegi hotellitubade koristajale, kes kõik on kutsehaiguse väljakujunemise ohus. Meie loo kangelane on aga kutsehaige, kes töötas laeval kajutite koristajana.

Kutsehaige, nimetagem teda Eneks, on 49aastane ning ta töötas erinevatel laevadel 14 aastat. Tema peamisteks tööülesanneteks oli reisijate kajutite koristamine. Tavaliselt tuli kajuteid koristada siis, kui laev oli sadamas ning reisijaid laeval ei olnud. Kajutite arv varieerus – rahulikumal perioodil tuli koristada 30 kajutit ehk 60 voodikohta, intensiivsel perioodil 100 voodikohta. Aega kajutite koristamiseks oli 3-6 tundi sõltuvalt laeva marsruudist kas Tallinn-Helsingi või Tallinn-Stockholmi liinil. Tööpäeva jooksul koristatavate kajutite maksimumarvu polnud ette antud. Oluline oli, et vastavalt reisijate arvule said kajutid koristatud. Töö toimus püstiasendis ning koormus langes põhiliselt kätele ja seljale. Kajutid olid valdavalt kahe- või neljakohalised, kuid tuli ka ette suurte preemiumkajutite koristamist. Kajutite koristamise protseduur nägi ette, et kokku tuli korjata prügi, mis tuli viia prügišahti; välja tuli vahetada voodipesu, tõmmata üle tolmuimejaga ning puhastada tualettruum. Enet küll juhendati ja ta teadis õigeid töövõtteid ning ergonoomilisi tööasendeid, kuid alati ei õnnestunud neid suure töökoormuse tõttu kasutada.

Miks juhtus?

Pooltel laevadel, kus Ene töötas, ei olnud tööandja koostanud riskianalüüsi stjuardessi ohutegurite väljaselgitamiseks. Tööandja ei olnud hinnanud töökoormuse tagajärgesid, pauside vajalikkusest töövõime säilitamiseks ning tööasendeid ja –liigutusi, mis töötaja kutsehaigestumiseni viisid.

Kuigi riskianalüüsi koostas tööandja kaootiliselt, siis ohutusjuhendid, millega Ene tutvuma pidi oli rohkelt. Algas see tööohutusjuhendist laevapereliikmele ja lõppes stjuardessi ohutusjuhendiga, kus kirjeldati kutsehaigestumist põhjustavaid tegureid ning ergonoomilisi tööasendeid ja –võtteid. Oluline on märkida, et kuigi Enet juhendati, ei toimunud see kohe tööle asudes, nagu seadus ette näeb, vaid alles aastaid hiljem. Ehk siis, kui Enel juba esimesed haigusilmingud tekkisid.

Vastavalt meretöö seadusele peab iga töötaja läbima tervisekontrolli litsentseeritud töötervishoiuarsti juures igal aastal või kahe aasta tagant. Arst väljastab ka meremehe tervisetõendi. Kuigi Ene asus tööle 2000. aastal, hakati teda tervisekontrolli suunama perioodiliselt alles alates 2008. aastast. Arsti otsuse põhjal oli Ene sobiv töötama laeval ning terviseseisundist tulenevad piirangud puudusid. Märgiks puhastusteenindajate ülekoormusest nii maal kui merel on reeglina käte-, õla- ja seljavalud, mis  enne kutsehaigestumise tekkimist endast varakult märku annavad. Enel tekkisid esimesed haigusilmingud (käte- ja seljavalud) nelja tööaasta järel. Valude leevendamiseks kasutas Ene valuvaigisteid ja kreeme. Kuna perioodiliselt läbi viidud tervisekontrolli otsuse andmetel piirangud puudusid, paneb see konkreetsel juhul kahtluse alla tervisekontrolli mõtte. Tervisekontrolli mõte on välja selgitada töötaja sobivus ametikohale ning kutsehaiguste ennetamine. Lõplikult pole küll teada, kas Ene ei rääkinud oma vaevustest töötervishoiuarstile või töötervishoiuarst ei pööranud piisavat tähelepanu Ene ametis esinevate ohutegurite seostamisega kurdetud tervisehädadega.

Ene juhtumit kokku võttes tuleb ütelda, et tööandja küll panustas töötervishoidu ja tööohutusse: koostas igaks juhtumiks ohutusjuhendi, tagas vajalikud isikukaitsevahendid ja suunas töötaja perioodiliselt tervisekontrolli. Paraku jäi selle kõige varju inimene, töötaja, kel arenes välja kutsehaigus.

Kuidas saaks tööandja vältida puhastusteenindajate kutsehaigestumisi? Kõigepealt tuleks optimeerida töökoormust nii, et koristatavate kajutite arv vastaks töötajate füüsilistele ja vaimsetele võimetele. Kindlasti tuleks töötajat juhendada kohe, kui ta tööle asub, et ta teaks õigeid töövõtteid ning oskaks tööd tehes oma tervist hoida. 

Näeme sageli, et töötajad ei julge märku anda, kui neil tööl tervisega probleeme tekib. Põhjuseks tuuakse, et kardetakse töökohta kaotada. Kindlasti tuleks aga juba esimeste vaevuste puhul töötervishoiuarstile oma probleeme kirjeldada. Nii on võimalik saada varakult abi ja nõu, kuidas töö ümber korraldada selliselt, et suuremat kahju tervisele ära hoida.  

Foto: pixabay.com

Tagasi
Kutsehaigus tuli kummardades
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks