Avaleht / Uudised

Soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine on tööandjate arvates pigem keerukas ja kulukas

19.01.2018


Tööinspektsiooni Töötervishoiu talitus korraldas tööandjate hulgas küsitluse, mille fookuses oli naiste töötamise võimalused neis ametites, kus tavapäraselt töötavad mehed. Ettevõtete valikul keskenduti eelkõige nendele tegevusaladele, kus töötavad peamiselt mehed. Küsitluse läbiviimise puhul ei olnud tähtis, kas töötajaskonna koosseis ettevõtetes on kujunenud selliseks harjumusest, ajalooliselt või stereotüüpidest lähtununa.
 
Küsitluse eesmärk

Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas tööandjad täidavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 9 lõikes 3 toodud kohustust töötaja füüsilise ja vaimse koormuse vältimiseks arvestada töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel muuhulgas ka töötaja soolisi iseärasusi.
Lisaks ütleb Töölepinguseaduse § 3, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Need põhimõtted kehtivad ka töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel.

Küsitluse läbiviimise põhimõtted

Tööinspektsioon saatis küsitluse ankeedi 448 ettevõttele, mille tegevusala seondus metalli- või rasketööstusega ning kus töötas küsitluse läbiviimise ajal vähemalt viis inimest. Küsitlusele oli võimalik vastata ühe nädala jooksul. Täielikke vastuseid kogunes sellel perioodil 107.

Küsitluse tulemused

72% vastanutest olid veendunud, et naistöötajal on võimalik töötada meestöötajaga samal ametikohal. 28% arvas, et see ei ole ikkagi võimalik. Peamiste põhjustena, miks ei sobi ühel või teisel töökohal töötama naissoost isik, toodi välja suurte muudatuste tegemine tootmisprotsessis, töövahendite kohandamise või isegi ümberehitamisega seonduvad probleemid. Lisaks mainiti ka negatiivset mõju ettevõtte üldisele tootlikkusele. Leiti, et töö on naistele füüsiliselt raske, mis tähendab, et kannatab tootlikkus või tuleks ametikohal ettenähtud ülesandeid panna täitma kaks naistöötajat.
Samuti juhiti tähelepanu naiste väljaõppe puudustele – töötaja peab tundma metallitöötlemisseadmeid, tundma metallide omadusi, oskama keevitada, lugema jooniseid jne. Veel põhjendati töökohtade mittesobivust naistele sellega, et töö ei oleks ilmselgelt nende hulgas populaarne ning pole veel kohatud ühtki naist selles ametis. Mitmed vastajad rõhutasid, et neil ei oleks võimalik tagada eraldi riietusruume ja pesemisruume naistöötajatele või tuleks naistele koostada eraldi töögraafik.
 
Viimasele probleemile on olemas aga lihtne lahendus. Nimelt ei tohiks riietus- ja pesemisruumide puudumine olema takistuseks naistöötajate tööle värbamisel, sest Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ § 9 kohaselt võivad olla riietus- ja pesemisruumid ka ühiselt juhul, kui on korraldatud riietus- ja pesemisruumide kasutamine erinevatel aegadel
Positiivsena võib välja tuua, et peaaegu kolmandik neist, kes esialgu arvasid, et naised ei saaks nende ettevõttes üle võtta meeste ametikohti, olid siiski seisukohal, et töökoha kohandamine naistöötajale sobivaks ei nõua ikkagi paljude muudatuste tegemist. Seega ei näinud need vastajad erilisi takistusi naistöötaja tööle värbamiseks ning loodetavasti on nad ka valmis vajalikke kohandusi või muudatusi vajadusel ellu viima.
Ka nende vastajate hulgas (72%), kes möönsid, et naistöötajal on võimalik meestöötaja ametit pidada, oldi enamuses seda meelt, et naistöötaja töötingimuste ja –korralduste osas ei ole vaja teha palju muudatusi (87%).

Kuidas töökohta naistöötajale sobivaks kohandada?

Kokkuvõtvalt võib paraku öelda, et soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine on tööandjate arvates pigem keerukas ja kulukas ettevõtmine. See vajaks kaasaegsemate seadmete soetamist ning tööprotsessi hoolikat läbimõtlemist.
Võimlike lahendustena nähti rohkemate abivahendite kasutamist tööprotsessis ning samuti puhkepauside tegemist. Eeldusena tööle saamiseks toodi välja ka suur huvi valdkonna vastu ning vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Ühe võimalusena kaaluti töökoha robotiseerimist.

Silmas tuleb pidada, et sageli ei nõua töökoha naistöötajale sobivaks kohandamine väga personaalset lähenemist ning seeläbi paranevad ka meessoost töötajate töötingimused. Uuenduslikud lahendused tõstavad töö tulemuslikkust olenemata sellest, kas ametikohal täidab tööülesandeid mees või naine.
Tagasi
Soolisi iseärasusi arvestav töökoha kujundamine on tööandjate arvates pigem keerukas ja kulukas
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks