Avaleht / Uudised

Tööandjad: vähenenud töövõimega inimesed loovad ettevõttele uut väärtust

28.12.2017


Töötukassa andmetel oli 2017. aasta juuni lõpus kõikidest tööotsijatest 28% vähenenud töövõimega. Need on inimesed, kes soovivad leida ja teha võimetekohast tööd. Mitmed Eesti ettevõtted on seda mõistnud ning rakendavad vähenenud töövõimega inimesi edukalt oma igapäevategevuses.

Kogemustega ettevõtjad väärtustavad erivajadustega töötajate pühendumist

Kinnisvara korrashoiu teenuseid pakkuv AS ISS Eesti pakub tänaseks tööd enam kui 250-le vähenenud töövõimega inimesele. ISS-i personalijuhi Helo Tamme kogemustele tuginedes on vähenenud töövõimega inimesed lojaalsed, stabiilsed töötajad ja nende töövoolavus on madalam. „Tublid ja püsivad töötajad aitavad tagada teenuse stabiilsuse ning klientide ja juhtide rahulolu,“ sõnas Tamme. 

Rimi Eesti Food AS-i töökeskkonna juhi Egne Kurvitsa sõnul on Rimi töötajaskonnast ca 8% vähenenud töövõimega, neist paarkümmend kuulmispuudega. Vähenenud töövõimega inimene ei pea oma puude kohta tööandjale täpsemalt aru andma, küll aga on tarvis selgitada sobiva töö leidmiseks olulisi erisusi, näiteks kuulmis- või liikumispuuet. Kurvitsa sõnul ei ole Rimis töötades vähenenud töövõime takistuseks, kui inimene tahab tööd teha ja tuleb sellega toime.

„Näiteks kuulmispuudega inimesed on meil tegelikult hästi suhtlemisaltid, töötades edukalt kassades. Intellekti ja vaimupuudega töötajad tulevad aga suurepäraselt toime kärupaigaldaja rolliga,“ rääkis Kurvits. „Oleme erivajadustega inimesi julgelt tööle võtnud igasse lõiku, sest tegemist on hästi positiivsete inimestega, kes teevad oma tööd pühendumise ja naudinguga ning näitavad seda ka välja.“

Edu tagavad avatud suhtumine ja head koostööpartnerid

Selleks, et töötaja saaks oma kohustusi edukalt täita, tuleb enamasti töökohta kohandada ja korraldada sobiv väljaõpe. Töökoha kohandamine on individuaalne protsess. Hea tulemuse annab koostöö tööotsijaga.  

„Erivajadustega inimestele töökoha leidmisel oleme vaadanud pigem seda, milline töö neile kõige paremini sobib, millised on nende enda ootused ja eelistused ning millise kliendi objektile nad kõige paremini sobivad,“ jagas kogemusi ISS-i personalijuht. Sobiva töökoha valikul lähtutakse eelkõige kliendi objekti eripärast ja kandidaadi ootustest, näiteks kas inimene soovib töötada pigem üksi või suuremas kollektiivis.

 „Meil on tekkinud justkui ettevõttesisene folkloor, kus objektijuhid jagavad omavahel edulugusid, julgustades neid koostööle vähenenud töövõimega inimestega, sest see on hea võimalus leida väärt töötaja. Oleme avatud hästi erinevatele inimestele ja see tagabki edu,“ rääkis Tamme.

Tamme sõnul koolitatakse regulaarselt juhte, et seljatada nende hirme ja teadmatust erivajadustega inimestega töötamise osas, näiteks õpetatakse, mida teha epilepsiahoo vmt korral. „Oluline on leida head koostöö- ja koolituspartnerid, näiteks Töötukassa,“ jagas Tamme näpunäiteid neile, kes värbamist kaaluvad.

Lahendused sünnivad käsikäes töötajatega

Rimi töökeskkonna juhi sõnul on lihtsam kuulmispuudega inimeste väljaõpet korraldada kauplustes, kus juhatajad on sellega juba kokku puutunud. Ühtlasi aitavad uuele inimesele töökohustusi selgitada ka teised kuulmispuudega töötajad.

Heade praktikatena toob Kurvits esile:

  • koos kuulmispuudega kassapidajatega rahvusvaheliselt mõistetavate rinnamärkide loomise;
  • kassadesse teavitussiltide panemise;
  • ettevõtte poolt viipetõlgi tagamise väljaõppel ja konverentsidel ning sellega samade võimaluste andmise kõikidele töötajatele.

Tema sõnul on kaupluste juhatajad loovad, kasutades suhtlemiseks näiteks Wordi dokumenti, kuhu kordamööda kirjutatakse. Puhkeruumide seintelt leiab aga oluliste viibete pildid, et kõikidel oleks lihtsam suhelda. „Erinevate inimeste värbamine annab tolerantsust ja mõistmist juurde nii klientidele kui ka kollektiivile ning õpetab rohkem üksteisega arvestama,“ tõstis Kurvits esile olulise lisaväärtuse.

Ei midagi ületamatut

Ülemiste Rimis on loodud laiema vahega seinaäärne kassa koos laiemate turvaväravatega spetsiaalselt ratastoolis töötajale. Koos Töötukassa spetsialistide ja ratastoolis töötajaga mõeldi läbi kogu liikumistee, mis on sobiv edaspidi ka teistele samas olukorras värvatavatele.

Koostöö Töötukassaga töökohtade kohandamisel, abilise palkamisel või igapäevase transpordi korraldamisel on oluline ka kõnekeskuse Kontaktikeskus OÜ personalijuhi Külli Kuke sõnul. „Ületamatuid takistusi vähenenud töövõimega inimeste palkamisel ei ole. Kui on suur soov ja tahe, saab kenasti hakkama,“ jagas Kukk kogemust, kuidas ratastooliga töötajale panevad kolleegid iga päev majja sisenedes paika kaldpinna, sest rendipinnale seda püsivalt rajada ei õnnestu. Ühtlasi usub Kukk, et erivajadustega inimesed võiksid aktiivsemalt sobiva töö leidmiseks kandideerida.

 „Kuigi inimesed on erinevad, on erivajadustega töötajad enamasti tublid ja suudavad end väga kiiresti tõestada,“ julgustas ka Tamme teisi ettevõtjaid.

„Erinevus rikastab ja seda tuleks võtta pigem kui väärtust, sest suhtlemisprobleeme võib ette tulla ka täiesti tervete inimestega,“ lisas Kurvits.

Autor: tooelu.ee

Tagasi
Tööandjad: vähenenud töövõimega inimesed loovad ettevõttele uut väärtust
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks