Avaleht / Uudised

Milline on korrektne töötaja lähetamine?

Saksamaa firma tellis Eesti ettevõttelt töö. Üheksa Eesti ehitajat sõitsid kohale, et panustada uue tunneli rajamisse. Kohapeal majutati nad tubadesse, kus seinad hallitasid ning ruumidel puudus vajalik küte. Eestist saabunud ehitajad pidid maksma majutuse eest omast taskust 300€ kuus ning tööobjektile transpordi eest veel 100€ kuus. Objektil näidati neile isikukaitsevahendeid andmata tööots kätte ning seati karm tähtaeg. Juhendamine oli minimaalne. Palka maksti neile endiselt Eestis kehtinud kokkuleppe järgi. Pikad ja rasked tööpäevad ning oma taskust tehtud investeering pidi saama hüvitatud hiljem preemia näol. Tööperiood osutus algse kuu asemel kahe pikkuseks ning preemia oodatust poole väiksemaks.

Sellised lood on kahjuks liiga sagedased ning sisaldavad töötajate õiguste ränki rikkumisi.

Töötajate liikumisvabadus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest. Muuhulgas hõlmab see ka õigust teises liikmesriigis töötada ning õigust samasugusele kohtlemisele nagu selle riigi kodanikel. Ühisturu võimalusi kasutavad aktiivselt paljud ettevõtted nii Eestist kui välismaalt ning näiteks 2014. aastal tehti Euroopa Liidus ligi kaks miljonit lähetust.

Töölähetus vs töötaja lähetamine

Eestis kehtiva töölepingu seaduse järgi on töötaja töölähetuses, kui tööandja saadab ta ülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta. Töölähetus võib kesta maksimaalselt 30 järjestikust kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.

Lähetatud töötaja on töölepingu alusel töötav isik, kelle tööandja lähetab teise riiki teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Lähetatud töötajal on vastuvõtvas riigis olemas tema tööd ja töökeskkonda korraldav ettevõte – teenuse tellija, kontserni ema- või tütarettevõte, filiaal või renditöö korral kasutajaettevõte.

Lähetatud töötaja palk ja tööohutus

„Üldjuhul kohaldatakse Eestist või Eestisse lähetatud töötajale kohalikke seadusi, sealhulgas töö- ja puhkeaja, töötasu, ületundide hüvitamise, põhipuhkuse, võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste ja renditöö tingimusi, välja arvatud juhul, kui välisriigi õiguse sätted on lähetatud töötajale soodsamad,“ avab Advokaadibüroo Deloitte Legal jurist Helen Altküla töötaja õiguseid.

Näiteks, kui välisriigi seaduse või mõne konkreetse valdkonna kollektiivlepinguga on ette nähtud kõrgem töötasu alammäär, siis peab Eesti tööandja maksma lähetatud töötajale tasu vastavalt sihtriigis sätestatud korrale. Selle juhtmõtte järgi oleks pidanud ka näites toodud Eesti töölised saama palka vastavalt Saksamaal kehtivale korrale.

„Lähetatud töötaja tööandja ja teenuse tellija peavad kokku leppima ka selles, kes neist vastutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest. Eraldi kokkuleppe puudumisel on vastutavaks isikuks reeglina tellija, kelle juures lähetatud töötaja töötab,“ selgitab Advokaadibüroo Deloitte Legal jurist.

Kulude katmine

Võõras riigis töötamisega kaasnevad erinevad kulud majutusele, transpordile ja toidule. Kui kulutused on seotud töö tegemisega, siis on tööandja kohustatud kulud katma. „Tööandja ja vastuvõttev ettevõte võivad kokku leppida, et vastuvõttev ettevõte organiseerib ise töötaja majutuskulud või sisaldub see juba teenuse osutamise hinnas,“ pakub Altküla tööandjale välja kaks alternatiivi.

Tööandja ei pea aga hüvitama töötajale toitlustamisega seotud kulutusi, sest selliseid kulutusi teeks töötaja ka juhul, kui ta töötaks oma tavapärases töökohas. „Kõne alla tuleb toitlustuse hüvitamine juhul, kui tegemist on kliendiüritusega või kliendikohtumisega, millel osalemist tööandja töötajalt nõuab kui tööülesannete täitmist,“ toob Altküla näite.

Kas lähetatud töötaja toob tööandjale kaasa täiendava aruandluskohustuse?

Juhul kui Eesti organisatsioon saadab oma töötaja välisriiki tööle, siis tööandjale Eesti riigi ees aruandluskohustust ei teki. Küll aga võib Eesti tööandjal tekkida kohustus välisriigi ees. Näiteks peab tööandja väliriigi vastavas ametiasutuses või ametiasutustes lähetatud töötaja registreerima.

„Samasugune olukord esineb ka vastupidisel juhul. Näiteks kui Poola renditööjõu ettevõte saadab Eesti ettevõtte juurde tööle oma Ukrainast pärit renditööjõu, siis peab ettevõte registreerima töötajad Tööinspektsioonis ning lisaks Politsei-ja Piirivalveametis,“ lisab Advokaadibüroo Deloitte Legal jurist.

Õige käitumine Artikli alguses toodud näite baasil näeks korrektne töötaja lähetamine välja järgmine.

Üheksa Eesti ehitaja majutus- ja transpordikulud kattis tööandja, kes hoolitses korraliku majutuse ning transpordi eest tööpaika ja tagasi. Töötajate juhendamise ja tööohutuse eest vastutas vastuvõttev ettevõte, kes täitis kõik nõuded. Töötajatele maksti palka vastavalt Saksamaal kehtivale kollektiivlepingule ning lähetuse pikendamise üle said töötajad eraldi otsustada.

Korrektne käitumine aitab tugevdada töötajate ja tööandja vahelist suhet ning hoida motivatsiooni. Sellest on võita nii töötajatel kui ka tööandjal.

Lisainformatsiooni lähetatud töötajate teemal leiab Tööinspektsiooni lähetatud töötajate infoväljalt.

Autor: tooelu.ee

Tagasi
Milline on korrektne töötaja lähetamine?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks