Avaleht / Uudised

Innovatsioon ja ohutu töökeskkonna loomine

19.12.2017


Tallinna Ülikooli ja Tööinspektsiooni koostöö raames lahkavad tudengid tööeluga seotud küsimusi, lootuses leida neile vastuseid. Artiklis näidatakse, et innovatsioon ja ohutu töökeskkond käivad käsikäes. Tõeline innovatsioon arvestab alati ka töötajate tervise ja ohutusega.

Fordi tehasetöötajad peavad päevas tõstma käsi 4600 korda, mis teeb miljon korda aastas. See aga  toob kaasa lihaste väsimise, ülekoormuse ning suure vigastuste ohtu. Novembri alguses avaldas autotootja Ford pressiteate, milles esitles uue eksoskeleti kasutuselevõtmist. Motoriseeritud eksoskelett ehk välisskelett on inimese poolt seljas kantav skeletilaadne raamistik, mis on motoriseeritud ja tagab vähemalt osaliselt liigutuste aktiviseerimisenergia ning seetõttu toetab ja kergendab jäsemete liigutusi. Kui Fordi töötaja tõstab käsi, hoiab eksoskelett tema õlalihased paigas ilma, et inimene ise oma lihaseid oluliselt pingutaks.

Uued tehnoloogiad jõuavad järjest enam meie igapäevaellu, sealhulgas tööellu. Uute tehnoloogiate eesmärk on muuta tööprotsessid kiiremaks ja efektiivsemaks, vähendada inimeste enda pingutusi ja suurendada ohutust. Fordi tehastes kasutusele võetud eksoskelett on ideaalne näide, kuidas uus tehnoloogia on töö teinud mitte ainult lihtsamaks ja efektiivsemaks, vaid ka palju ohutumaks.

Ka Ameerika ettevõtja ja revolutsionäär Elon Musk on  väga suurt tähelepanu pööranud ohutusele. Tema üheks peamiseks eesmärgiks on muuta terve tööstusharu oluliselt efektiivsemaks, aga samal ajal ka ohutumaks. 2017. aasta novembris tutvustati maailmale Tesla Semi veoautosid. Enne presentatsiooni kirjutas Elon Musk Twiterisse, et tema veoauto võib transformeeruda robotiks, võidelda tulnukatega ning see on võimeline valmistama vajadusel ka lattet. Lattet uus veoauto-robot küll veel iseseisvalt valmistada ei suuda, kuid tegemist on sellegipoolest suure tehnoloogilise hüppega kaugveoäris. Veoautojuhi töö on võrdlemisi ohtlik. Tesla paigaldas autole uue pardaarvuti koos autmaatpiloodiga, mis on suurepäraseks abimeheks tagamaks ohutust teedel. Kui veoautojuht ei pane teel toimuvat piisavalt tähele või jääb hoopis magama, siis auto väldib iseseisvalt ohtlike situatsioonide tekkimist ega kaldu vastassuunavööndisse. Kui õnnetus on siiski vältimatu ja inimene saab viga, siis võtab veoauto iseseisvalt ühendust kohaliku häirekeskusega ning kutsub abi. Kuigi Tesla on antud valdkonnas teerajaja, siis suure tõenäosusega hakkavad lähiajal ka teised autotootjad pakkuma samasuguseid lahendusi.

Ohutu töökeskonna jaoks ei ole vaja alati kasutusele võtta tehnoloogiaid, mis ületavad isegi Hollywoodi filmides kohatud fantaasia. Näiteks Tööinspektsiooni poolt parima praktika tunnustuse saanud Elisa parandas 2017 aastal oma kõnekeskuse töökeskkonda viisil, mis suurmale avalikuse eest võib jääda märkamatuks. Kõnekeskuse töö iseloomu tõttu kuulevad Elisa töötajad igapäevaselt häirivat taustamüra. Müra ei ole lihtsalt ebameeldiv töö eripära, see on reaalne terviserisk – taustamüra võib kõrgendada vererõhku, vähendada produktiivsust ning põhjustada  psüühikahäireid (Stansfeld & Matheson, 2003). Elisa ehitas ümber oma kõnekeskuse kasutades helisummutavaid ehitusmaterjale. Lisaks paigaldati büroosse Eestis ainulaadne helimaskeeringu süsteem. Sisuliselt töötab see nagu kallid kõrvaklapid, kus seade genereerib vastaspoole helilaineid müra vastastikuseks summutamiseks – seda võrreldes kõrvaklappidega suuremas mastaabis.

Mõned innovaatilised rakendused jäävad silmapaistmatuks, teised aga šokeerivad välimusega ning tekivad tunde, et oleme jõudnud kaugele tulevikku. Sageli  ei osatud paar aastat tagasi nii mõnestki tehnoloogiast veel unistadagi. Ühine oluline tunnus kõigil neil kasutuselevõetud tehnoloogiatel ja lahendustel on see, et meid ümbritsev töökeskkond muutub järjest ohutumaks. Kõik inimesed, kes on kord juba töötanud töökohal, kus ohutus on prioriteet ning sellesse ka järjepidevalt investeeritakse, ei soovi enam töötada ettevõttes, kus ohutusele ja inimeste tervisele samasugust tähelepanu ei pöörata. Töötajate teadlikkuse tõus töökeskkonna ohutuse teemadel ning ettevõtete soov kasvatada efektiivsust on arvatavasti põhjused, miks üha enam mõeldakse ohutule töökeskkonnale, sest keegi ei soovi teha tööd oma tervise arvelt ning ohutud töövõtted suurendavad enamasti ka töö tulemuslikkust.

Allikad:

Stansfeld, S. A., & Matheson, M. P. (2003). Noise pollution: non-auditory effects on health. British medical bulletin, 68(1), 243-257.

Foto: pixabayAichi8Seiran

 

Tagasi
Innovatsioon ja ohutu töökeskkonna loomine
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks