Avaleht / Uudised

Euroopa Liit toetab töötervishoidu

15.12.2017


Tallinna Ülikooli ja Tööinspektsiooni koostöö raames lahkavad tudengid tööeluga seotud küsimusi, lootuses leida neile vastuseid. Seekord tuleb juttu Euroopa Liidu rollist töökeskkonna parandamisel. 

Euroopa Liit ning liikmesriigid panustavad olulisel määral ohutusse töökeskkonda erinevatel viisidel. Euroopa Liit panustab ohutusse töökeskkonda statistika kogumisega iga liikmesriigi kohta. Samuti töötab Euroopa Liit välja erinevaid kohustuslikke direktiive.

Enne igasuguseid reforme peab looma ühist arusaama teemast

Ühiste põhimõtete kokku leppimise järel võeti 1989. aastal Euroopa Nõukogus vastu esimene direktiiv „Raamistiku direktiiv“ (OSH „Framework Directive“) 1989. Mõiste „töökeskkond“ oli defineeritud vastavalt ILO standardile, mis hõlmab nii otsest tehnilist ohtu töötajale, kui ka tööga seotud haigestumise riske. Muuhulgas on Raamistiku direktiivis ühe tööandja kohustusena määratletud investeerimine tööõnnetuste ennetamisse. Antud kohustusega kaasneb töötervishoiu ja tööohutuse põhilise rolli kinnitamine üldises töö juhtimises, ehk kogu tööprotsess peab olema alati korraldatud algusest peale töötervishoiu nõudmistega arvestades. Kõik töötajad kõikides sfäärides (välja arvatud teatud erandid nagu sõjalised missioonid) peavad olema kaitstud. Selles direktiivis ette nähtud normid ja definitsioonid on kohustuslikud kõikide ELi liikmesriikide jaoks. Tänu sellele kõik liikmesriigid tegutsevad ühtses mõisteruumis, mis on vajalik nii uuenduste rakendamiseks, kui ka vaidluste lahendamiseks.

Hilisemad direktiivid sisaldavad konkreetseid töötervishoiu nõudmisi, nagu reeglid raskuste ohutuse tõstmise kohta, minimaalsed nõudmised töötajate kaitsmiseks kemikaalide mõjust jne. ELi seadusandlus käsitleb nii väga üldiseid küsimusi nagu töökeskkonda hoiatavate märkidega süstemaatiline markeerimine või rasedate töötajate kaitse, kui ka väga kitsalt spetsialiseerunud probleeme. Näiteks, eraldi on vastu võetud direktiivid ohutuse kalanduse ning mineraalide väljakaevamise kohta. Samm-sammult liikmesriikide töökeskkonnad ja neid reguleerivad seadused on muutunud palju sarnastemaks tööohutuse nõudmiste poolt. Häid otsuseid on võimalik teha üksnes siis, kui on olemas täpsed ning usaldusväärsed teadmised.

Kui seadusandlus on kohustuslik igale liikmesriigile, siis peaks see olema igati teaduslikult põhjendatud. Ka konkreetsete meetmete efektiivsuse mõõtmiseks on vaja tööohutuse valdkonna keskendunult jälgida ja seal toimuvaid muutusi mõista. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) asutamine 1994. aastal on olnud üks olulisematest otsustest Euroopa töötajate ohutuse süstemaatiliseks uurimiseks. Hetkel kehtib agentuuri arengukava 2014-2020, milles on fikseeritud peamised eesmägid ja tegevusalad. Vastavalt sellele tänapäeval EU-OSHA tegeleb aktiivselt infovahetusega nii EL liikmesriikide, kui ka EL institutsioonide ja sotsiaalsete partneritega. Konkreetselt EU-OSHA toetab ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajaid, ettevõtjaid, töötajaid, töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna spetsialiste ja teadlasi. [2] Kuna eesmärk on tõsta kõigi ühiskonnaliikmete informeerituse taset tööohutuse ja ohutu töökeskkonna teemadel ning seeläbi vähendada kulutusi haiguste ja õnnetuste raviks ning suurendada inimeste tervena ja õnnelikult elamise iga, siis on väga paljud nimetatud valdkonda puudutavad materjalid Internetis tasuta kättesaadavad.

Avalikud materjalid huvilistele ja proffidele

Üks ilmekas näide ELi hariduslikkust algatusest tööohutuse teemal on kõikidele huvilistele kättesaadav veebiportaal OSHWIKI (oshwiki.eu). See Vikipeedia-laadne projekt ühendab kvaliteetseid materjale tööohutusega seotud teemadest, mille autoriteks on tunnustatud eksperdid liikmesriikide tööohutuse agentuuridest. OSHWikis võib pealiskaudselt tutvuda põhiliste ohtude ja riskigruppidega. Võib ka süveneda väga spetsiifilisesse teemasse nagu „psühhosotsioloogilised faktorid töökohal“[3] , „ohtlikud kemikaalid“ jne. Selliseid teadmisi saab kasutada nii tööprotsessi välja kujunemiseks, kui ka  enda ettevõtte ohutuse ülevaatamiseks või mõne aruande koostamiseks. Tulenevalt autorite erinevatest päritolumaadest, enamus artiklidest on kättesaadavad vaid teatud keeltes – nagu tõelise Wiki puhul juhtub, tööd OSHWIKI kirjutamisega veel jätkub. Kui teil on sobilik taust, võite ise pakuda oma abi!

EU-OSHA  toetab ka teisi veebipõhiseid initsiatiive, mis on suunatud haridusele ja tööohutuse paranemisele. Hea näide on NAPO filmide portaal (napofilm.net). Seal võib tasuta vaadata rahvusvahelise meeskonna poolt loodud lühikesi multiplikatsioonivideosid. Need tutvustavad erinevaid kaasaegsel töökohal tekkivaid probleemide lahendusi, nagu näiteks, Internetis viibimise riskianalüüsi. Vastavalt projekti vaimule lubavad autoriõiguse tingimused kasutada neid filme hariduse, koolituse ja teadlikkuse tõstmise eesmärgil, ilma et selleks oleks vaja Napo konsortsiumi eelnevat luba. Lisaks filmidele, sisaldab projekt [4] põhisõnumeid, õppeesmärke, tunnikavasid ja tegevusideesid[5] . Õpetajad, tööandjad ja võib olla isegi ülikooli lektorid võivad oma elu teha lihtsamaks kasutades Napo materjale tööohutuse alust õpetamiseks.

Väärika ohutuse töökohtadel tagamine ja püsimine üle Euroopa vajab mitmekülgset tegevust. Euroopa Liit suunab liikmesriikide arengut selles valdkonnas vajaliku seadusandlusega. EL samuti toetab EU-OSHA kaudu usaldusväärsete teadmiste kogunemist ja levitamist, et tööandjad võiksid planeerida ohutuid ärisid ja töötajad oleksid teadlikud oma õigustest ja töötervishoiust lähtuvaid vajadustest. Sõltumata sellest, kas teie elate ja töötate Eestis, Rumeenias või Prantsusmaal, võite te võrdselt nautida maailma ühe kõige ohutumad töökeskkonda.

Autor: Vladislav Velizanin

Tagasi
Euroopa Liit toetab töötervishoidu
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks