Avaleht / Uudised

Millega tegeleb Rahvusvaheline Tööorganisatsioon?

30.11.2017


Tallinna Ülikooli ja Tööinspektsiooni koostöö raames lahkavad tudengid tööeluga seotud küsimusi, lootuses leida neile vastuseid. Seekord on vaatluse alla võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni roll ja tegevused.

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization – ILO) on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni agentuur, mis ühendab töötajate, tööandjate ja 187 riigi esindajaid. ILO ainulaadne kolmepoolne iseloom soodustab väärikate tööstandartide väljatöötamist ja edendamist kõikide töötajate kasuks üle maailma.

Soov ühendada seadusandjaid töö reguleerimise alal erinevatest riikidest tekkis XIX sajandi lõpus. Esimese maailmasõjale järgnenud Versailles' rahu tulemusena asutati 1919. aastal Rahvasteliit ning selle agentuurina ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Juhtiv idee ILO asutamisel sõjajärgses Euroopas oli idee, et “rahu on võimalik luua vaid juhul, kui see põhineb sotsiaalsel õiglusel”. ILO peamine eesmärk sellel ajal piirdus rahvusvahelise tööseadusandluse koordineerimisega.   

Esimene iga-aastane Rahvusvaheline Töökonverents (International Labour Conference) korraldati juba 29. oktoobril 1919. Seal võeti vastu kuus esimest ILO konventsiooni. Nende hulgas olid näiteks emaduse ja tööpuuduse konventsioonid, mille eesmärk oli luua sotsiaalsed garantiid töökohal vähem kaitstud ühiskonna liikmete jaoks. Ehkki need sammud olid väga progressiivsed ja vajalikud väärika töö tagamiseks, siis 2013. aasta seisuga ratifitseeris emaduse konventsiooni vaid 34 riiki, tööpuuduse oma – 57. Tõenäoliselt on need algatused siiani aktuaalsed.

Kaasaegsema rolli sai ILO 1944. aastal Philadelphia deklaratsiooni allkirjastamise järel. Deklaratsioon fikseerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tänapäevased eesmär ja otstarvet. Sellega võeti vastu muuhulgas järgmine printsiip: kustahes vaesus ei oleks, ohustab see heaolu kõikjal. Deklaratsioon kinnitab samuti, et ILO hinnangud ja seadusandlik tegevus lähtuvad inimõiguste ja heaolu edasiviimise vajadusest.

Oma tegevuste tõttu võitis Rahvusvaheline Tööorganisatsioon Nobeli rahupreemiat 1969. aastal – 50 aastat pärast organisatsiooni asutamist. Aastatel 1919 – 1969 on ILO koostanud ja vastu võtnud 128 konventsiooni, töötades koos nii tööandjate kui ka töötajate ja riikide esindajatega. Auhinna saamine rõhutas veel kord sotsiaalse õigluse tähtsust maailma rahu säilitamisel.

Vastuseks maailma majanduskriisile 2008. aastal võtsid ILO liikmesriigid üksmeelselt vastu Deklaratsiooni Sotsiaalse Õigluse Kohta Õiglase Globaliseerumise Nimel (ILO Declaration on Social Justice for a Fair Globalization). Dokument tõendab Philadelphia deklaratsiooni täiusliku päevakohasust 21. sajandil ja süvendab ILO juhtivat rolli maailma majanduse eetilisel muutmisel.

Rahvusvaheline agentuur areneb aktiivselt tänapäevani. Lisaks peakorterile, mis asub Genevas,  on Rahvusvahelisel Tööorganisatsioonil nüüd 40 esindust üle maailma. Arenenud võrgustikku kasutatakse uurimistööde läbiviimiseks, riikide ja ettevõtete konsulteerimiseks kohapeal jne.

ÜRO tegevuskava 2030 ja ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid sisaldavad 17 punkti hulgas ka väärika töö tagamise eesmärki. ILO tegeleb just selle punkti elluviimisega. Väärika töö tegevuskava omaette hõlmab enda alla väärilisi karjäärivõimalusi, sotsiaalset kindlustust, tugevat kolmepoolset koostööd ning ILO põhiprintsiipe ja õiguseid. Kõik säästva arengu eesmärgid on suunatud inimkonna edenemisele. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on üks tähtsamatest saavutustest teel rahulikku ja väärikasse maailma.

Vaata lisaks ka ILO kodulehekülge.

Allikad:

Tagasi
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks